Obsah (7)

§322§ 477§ 173§ 172§ 175§ 174§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja Kohtunik Merit Helm Määruse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2018.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-10830 Tsiviilasi J T kaebus kohtutäitur Risto

§322

lg 1), sealjuures kontrollimata, kas isik on võlgnikuga sugulussidemes või volitatud esindaja rolli kandmas. Tähtis on, et isik viibiks võlgniku kinnisasjal.

1. Kaasomanikud on kokku leppinud, et autovärava automaatika elektriga varustamine toimub Xxxx hoone elektrisüsteemist. Võlgniku kinnisasjal elav vanem väitis ka toimingu kontrollimisel, et värav on tõepoolest korduvalt rikkis olnud, samas selgitades, et põhjuseks on muuhulgas automaatika vanus, mis järgi annab. Kohtutäitur selgitab, et sissenõudja pöördus kohtutäituri poole viitega autovärava elektrisüsteemist väljalülitamise teatega, mistõttu sissenõudjal puudus väidetavalt ligipääs omandile. Kohtutäituri kohustus oli kontrollida, kas esitatud väited vastavad tõele.
2. Kohtutäitur loeb vabatahtlikuks lahendi täitmise ajaks esmase teate ja kohustuse kontrollimise vahelist aega - 10 päeva. Kui täitedokumendis vabatahtlik täitmise tähtaeg puudub, määrab selle kohtutäitur (TMS § 30 lg 1). Kohtutäitur selgitas võlgniku kinnisasjal elavatele isikutele suuliselt kui ka üleantud dokumentide vahendusel, et kirjeldatud kohustus on tarvis täita ning kohtutäitur kontrollib täitmist 30.05.2016.a. Kohtutäitur märgib selgitavalt, et kui võlgniku väitel puudus vabatahtlik täitmine, pidanuks kohtutäitur sarnaselt hagi tagamise abinõu kohese täitmisega, ilma ette hoiatamata kontrollima kohustuse täitmist. Kuid vaidlusaluses menetluses oli võlgnikul temale edastatud dokumentidest ning suulistest selgitustest nähtuvalt aega täita puudused.
3. Kohtutäitur ei nõustu võlgnikuga nagu olnuks sissenõudjal tagatud absoluutne juurdepääs kinnistule nii selle ühiskasutuses kui ka sissenõudja ainukasutuses olevale alale. Kohtutäitur kirjeldas poolte kokkulepet ning vajadust tagada juurdepääs ka sissenõudja kasutada mõeldud jalgvärava kaudu. Jalgvärava lukustamine on kokkuleppe rikkumine ning juurdepääsu tagamiseks ei peaks pöörduma kohtutäituri poole vaid isik ei tohiks takistusi juurdepääsuks seada. Vaidlusaluses asjas on aga võlgniku kinnistul elavad isikud kinnitanud toimingu kontrollimise päeval, et nemad jalgvärava lukustasid. Kohtutäitur on seisukohal, et mistahes selgitus ei vabanda kokkulepitud juurdepääsu kadu kinnisasja kasutamise piirangut.
4. Kaebuses on korduvalt asutud seisukohale nagu oleks kohtutäitur kohustuse täitmisel tuvastanud võlgniku poolse kokkuleppe täitmist. Kohtutäitur on tuvastanud, et autovärava kaudu on juurdepääs tagatud, kuid jalgvärava kaudu juurdepääsu tagatud ei ole. Seetõttu on Võlgnik esitatud kaebuses ekslikult asunud seisukohale, et kohtutäitur on tuvastanud sissenõudja ligipääsetavuse kinnisasjale.
5. Kohtutäitur möönab, et täitekulusid seonduvalt autovärava automaatika ning pädevussertifikaati omava elektrikuga võinuks kasutada probleemi ilmnemisel, kuid väljakutse toimingu juurde tingis sissenõudja täitmisavalduses märgitu ning kohtutäituri erialase ettevalmistuse olematus tehniliste üksikasjade väljaselgitamisel, seonduvalt autovärava automaatika võimalike riketega. Seetõttu pidas kohtutäitur vajalikuks kaasama pädevussertifikaati omava elektriku ning kogenud autovärava automaatika paigaldaja ja hooldaja. Alternatiivina oleks kohtutäitur pidanud probleemi ilmnemisel sissenõudja kirjeldatud täitmisavaldusest lähtuvalt, elektriku ning tehniku kutsuma teistkordsel väljasõidul. Seda põhjusel, et samal päeval kui oli toimingu kontrollimine puudunuks piisava pädevusega spetsialist. See tähendanuks aga korduva visiidi ette valmistamist ning topelt kulu teiskordse kohtutäituri väljakutse näol.
6. Kohtutäitur ei jaga võlgniku arvamust põhitasu väljamõistmise osas sissenõudjalt. Täitemenetluse süsteem on üldiselt üles ehitatud põhimõttel, et menetluslikud kulud on võlgniku kanda (KTS § 30 lg 2). Nii ka vaildusaluses menetluses. Kohustava lahendi täitmise menetluses saab kohtutäitur tasu nõuda kui toiming on teostatud (KTS § 32 lg 2 II lause). 6 Toiming lõpetati 30.05.2016, mistõttu kohtutäituri tasu muutus sissenõutavaks ka märgitud kuupäevast. Kohtu seisukoht ja põhjendused
7. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebuse ning kohtutäituri ja sissenõudja kirjalike seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et esitatud avaldus rahuldamisele ei kuulu.
8. Kohus analüüsib esmalt menetluslikke küsimusi (I), teiseks võtab kohus seisukoha täitmisavalduse täitmisse võtmise õiguspärasuse osas (II), kolmandaks analüüsib täitedokumendist tuleneva kohustuse rikkumist ja kohtutäituri selgitamiskohustuse täitmata jätmist (III) ja kohtutäituri tasu määramise õiguspärasust (IV). Lõpetuseks võtab kohus seisukoha menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (V). I Menetluslikud küsimused
9. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 475 lg 1 p-st 15 vaatab kohus esitatud avalduse läbi hagita menetluses. Vastavalt

§ 477

lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Nimetatud paragrahvi lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. 39.

§ 477

lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas seadus kohtuistungi pidamise kohustust ette ei näe, mistõttu kohus lahendas asja kirjalikus menetluses, andes menetlusosalistele võimaluse esitada enne lahendi tegemist enda lõplikud seisukohad või olla kirjalikult ärakuulatud. Keegi menetlusosalistest enda suulist ärakuulamist ei taotlenud. II Täitmisavalduse täitmisse võtmise õiguspärasus

1. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-1-1-119-02 ja hilisemates lahendites osundanud, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip. Selle printsiibi kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse.
2. Täitedokumentide loetelu on sätestatud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg-s
3. Muu hulgas on TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt täitedokumendiks jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. Vaidlustatud täiteasjas on täitedokumendiks Harju Maakohtu 05.06.2013.a määrus tsiviilasjas nr 2-13-2290, millega kohus kinnitas poolte vahel sõlmitud kompromissi (jõustunud 07.06.2013) ja pooled ei vaidle selle üle, et sissenõudja esitas lahendi täitmiseks kohtutäiturile täitmisavalduse.
4. Avaldaja on seisukohal, et jalgvärava kontrollimine ei olnud kohtutäituri pädevuses. Kohtutäitur on rikkunud formaliseerituse põhimõtet, asudes kontrollima, kas avaldaja täidab kohustusi, milliseid talle täitedokumendist üldse ei tulenegi. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. TMS § 23 lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja 7 täitedokumendi alusel. Sissenõudja märkis 29.03.2016.a täitmisavalduses, et sissenõudjal puudub käesoleva täitmisavalduse esitamise hetkel takistamatu ligipääs tema ainukasutuses olevatele ja ühiskasutuses olevatele kinnistu aladele, kuivõrd sissenõudja ainukasutuses olev jalgvärav on võlgniku poolt suletud trosslukuga. Asja materjalidest ei nähtu, et kohtutäitur oleks algatanud täitemenetluse muule kui täitedokumendiks olevale Harju Maakohtu määrusele tuginedes. Tulenevalt Harju Maakohtu 05.06.2013.a kohtumääruse p.-le 1.1 valdavad ja kasutavad kaasomanikud edaspidi kaasomandisse kuuluvat kinnistut vastavalt kohtumäärusele lisatud kinnistu valdamise ja kasutamise korra kokkuleppele. 04.05.2013.a koostatud kasutuskorra kokkuleppe p 1.1.
5. kohaselt jääb lepingu lisaks oleval plaanil numbri all 2 tähistatud jalgvärav kaasomaniku 2 (sissenõudja) ainuvaldusse ja –kasutusse. Sama lepingu p 2.
6. kohaselt peab kaasomanikul olema õigus takistamatult kasutada ainuvaldusesseja kasutusse jäävaid alasid. Kohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, et jalgvärava toimimise kontrollimise kohustus tuleneb otseselt täitedokumendist ning sellega lahutamatult seotud kasutuskorra kokkuleppest, mistõttu formaliseerituse põhimõttega vastuolu puudub.
7. Eeltoodust tulenevalt on eeldused täitemenetluse algatamiseks täidetud ja täitemenetlus seega algatatud õigesti. III Täitedokumendist tuleneva kohustuse rikkumine ja kohtutäituri selgitamiskohustuse täitmata jätmine
8. Avaldaja märgib, et ei ole kohustust rikkunud ning antud tõendid seda ka ei kinnita. Kohus selgitab, et lahendades kaebust kohtutäituri otsusele, analüüsib kohus vaid seda, kas otsuse tegemisel võis esineda täituri poolseid formaalseid rikkumisi, mis oleksid aluseks tema otsuse tühistamisele. Muu hulgas saab kohus selles menetluses hinnata, kas täitemenetlus on algatatud õiguspäraselt (kas selle algatamiseks olid täidetud formaalsed eeldused, kas lahend oli piisavalt selge, et seda saaks täita jms) ja kas kohtutäituri tasu on määratud õigesti.
9. Kohus osundab, et kui võlgnik on seisukohal, et esinevad sisulised vastuväited täitedokumendile kui sellisele (ta ei rikkunud täitedokumendist tulenevaid kohustusi vms), kujutab see materiaalõiguslikku vaidlust sissenõudja ja võlgniku vahel. Kaebuses täituri tegevusele saab isik tugineda vaid formaalsetele rikkumistele täitemenetluses. Kõigi sisulist poolt puudutavate vastuväidete osas saab võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Käesoleva asjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamisele suunatud nõuet esitatud ei ole. Kui võlgnik soovib sellistele väidetele tugineda, on tal võimalik esitada kohtule eraldiseisvalt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Kohus on seda menetlusosalistele selgitanud ka kohtu selgituskohustuse raames (tl 106).
10. Avaldaja märgib, et kohtutäitur ei selgitanud võlgnikule tema õigusi ja kohustusi, veel vähem teavitas võlgnikku, milles seisneb väidetav kohtumääruse rikkumine. TMS § 8 sätestab, et kohtutäitur on kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Kohus on seisukohal, et kohtutäitur on oma vastuses kohtule veenvalt põhistanud selgitamiskohustuse täitmist ning kohtul puudub alus kahelda kohtutäituri poolt avaldatus. Kohtutäituri põhjenduste kohaselt selgitas kohtutäitur teate kättetoimetamisel võlgniku vanematele, et nõue põhineb peaasjalikult auto ja jalgvärava kaudu ligipääsu nõude tagamises. Kohtutäitur saatis võlgnikule esmase nõudekirja koos lisadega 19.05.2016 kl 17:
11. Kohtutäitur vestles telefonis võlgniku esindaja Helvia Räägel’ga ning selgitas täitmise põhjust ning teatas, et täitedokumendid on saadavad võlgniku või tema vanemate käest. Tulenevalt TMS § 35 lg 1 sätestatust, võib täitemenetluse osaline täitetoimikuga tutvuda ning tal on õigus saada sellest ärakirju ja õiendeid. Võlgnikul olnuks võimalus pöörduda kohtutäituri poole enne täitetoimingu läbiviimist. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et võlgnik oleks avaldanud soovi kohtutäituri büroo lahtioleku aegadel 8 täitetoimikuga tutvumiseks ja täiendavate selgituste saamiseks ning kohtutäitur oleks sellest keeldunud. Eeltoodud asjaolusid hinnates ei tuvastanud kohus selgitamiskohustuse rikkumist kohtutäituri poolt. IV Kohtutäituri tasu õiguspärasus
12. Avaldaja heidab ette, et täitmisteade vabatahtlikku täitmise ettepanekut ega tähtaega ei sisaldanud ning kohtutäituri hilisem väide, et tema käsitles täitmisteate kättetoimetamise ja kontrollimise kuupäeva vahelist aega vabatahtliku täitmise ajana, ei ole asjakohane. TMS § 24 lg 2 kohaselt loetakse täitemenetlus alanuks täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega. TMS § 24 lg 3 p 3 kohaselt märgitakse täitmisteates muu hulgas ettepanek täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks ja vabatahtliku täitmise tähtaeg. Seega saab võlgnik täitmisteatest teada, milline kohustus tuleb täita ja saab arvestada ka vastavate täitekuludega.
13. Poolte vahel ei ole vaidlust asjaolus, et täitmisteates ei ole sõnaselgelt märgitud vabatahtlikku täitmise tähtaega. Kohtutäitur selgitas võlgniku kinnisasjal elavatele isikutele suuliselt kui ka üleantud dokumentide vahendusel, et kirjeldatud kohustus tuleb täita hiljemalt ning kohtutäitur kontrollib täitmist 30.05.2016.a. Kohus leiab, et seda tähtaega tuli käsitleda vabatahtliku täitmise tähtajana ning eraldi vabatahtliku täitmise tähtaja määratlemata jätmist ei saa kohtutäiturile ette heita. Sissenõudja täitmisavalduse kohaselt ei olnud tagatud pääs tema kinnisasjale – see on oluline rikkumine, mis vajas kiireloomulist lahendamist. Võlgniku kohustuste täitmiseks piisas vaid värava elektritoite sisse lülitamisest ja muudest pisitoimingutest, mis ei olnud aeganõudvad. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vabatahtliku täitmise tähtajana tuli käsitleda 30.05.2018 ning ka täitemenetlsue osalised pidid sellest selgelt aru saama.
14. Avaldaja leiab, et spetsialisti kaasamine autovärava automaatika kontrollimiseks oli täiesti mittevajalik, kuivõrd kohtutäitur saanuks eelnevalt veenduda, et autovärav töötab takistusteta ning selle elektrivarustus on olemas. Kohus on seisukohal, et kohtutäituril puuduvad pädevus ja erialased teadmised, mis võimaldaks tal kontrollida värava elektritoidet, automaatikat ja tehnilist seisukorda. Nimetatud asjaolude tuvastamine oli aga täitmisavalduses esitatu kohaselt vajalik. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohtutäiturile ette heita, et ta oleks pidanud omaalgatuslikult kontrollima värava tehnilist seisukorda. Kohus on seisukohal, et täitekulud spetsialisti teenusele seoses värava tehnilise seisukorra kindlakstegemisega on põhjendatud.
15. Avaldaja on seisukohal, et täitemenetluse kulude võlgniku kanda jätmine on ebaõiglane ja võlgnikule koormav, kuivõrd sissenõudja on esitanud põhjendamatu ja pahatahtliku täitmisavalduse. KTS § 30 lg 2 esimene lause sätestab, et täitemenetluses tasub menetluse põhitasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus selgitas käesoleva kohtulahendi eelnevates punktides, et kui võlgnik on seisukohal, et esinevad sisulised vastuväited täitedokumendile (sh ta ei rikkunud täitedokumendist tulenevaid kohustusi), kujutab see materiaalõiguslikku vaidlust sissenõudja ja võlgniku vahel ning ei saa olla käesoleva vaidluse esemeks. Seega ei hinda kohus käesoleva vaidluse raames seda, kas sissenõudja poolt esitatud täitmisavaldus on olnud põhjendamatu ja pahatahtlik ega saa neid asjaolusid arvesse võtta täitemenetluse kulude jaotuse osas. Kohus tuvastas käesoleva kohtulahendi eelnevates punktides, et kohtutäituri tegevuses rikkumisi ei esinenud - ta võttis sissenõudja täitmisavalduse õigesti menetlusse ja täitetoimingute läbiviimisel mingeid minetusi ei esinenud. Seega on põhjendatud ka tasu nõudmine avaldajalt kohtutäituri poolt märgitud ulatuses.
16. Seega tuleb jätta kaebus rahuldamata ka osas, milles avaldaja vaidlustab kohtutäituri otsust täituri tasu osas.
17. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. 9 V Menetluskulude jaotus ja kindlaksmäramine
18. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.

§ 173

lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 54.

§ 172

lg-s 1 on sätestatud hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Nimetatud sätte lg 10 kohaselt kannab kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti.

§ 175

lg 31 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud ja notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses notari kantud õigusabikulusid ei hüvitata. 55. Tulenevalt

§ 175

lg-st 31 jäävad kohtutäituri võimalikud õigusabikulud käesolevas tsiviilasjas tema enda kanda. Kohus jätab kõik ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud tulenevalt

§ 172lg 1 teisest lausest ning lg-st 10 avaldaja kanda.

56.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist. 57. 02.08.2016.a kohtumääruse resolutsiooni p 6 kohaselt tuli menetlusosalistel esitada kohtule hiljemalt 10 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest menetluskulude nimekiri ja nimekirja tõendavad tõendid. Puudutatud isik II kohtule tähtaegselt menetluskulude nimekirja ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus puudutatud isiku II menetluskulud kindlaks selliselt, et neid avaldajalt välja ei mõisteta. 58.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm Kohtunik Kohtumäärus osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2019 lahendiga. 10