Obsah (7)

§ 121§ 73§ 78§ 256§ 263§ 56§ 44

1-18-3898 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28 oktoober 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-3898 (17231500919) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sek

§ 121

lg 2 p 1 järgi üldmenetluses Prokurör Eve Soostar Süüdistatav Sergei Molodtsov Kaitsja Ik: 39003230287, xxxx kodanik, emakeel: xxxx, xxxx, töökoht: xxxx, elukoht: xxxx. Tõkendit kohaldatud ei ole Varasem karistatus: varem kriminaalkorras karistamata, üks kehtiv väärteokaristus. Advokaat Risto Käbi RESOLUTSIOON 1. Sergei Molodtsov süüdi tunnistada

§ 121

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 2.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta Sergei Molodtsovile mõistetud ja ära kandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 6 kuud Sergei Molodtsovi suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Sergei Molodtsov temale määratud 1 (üks) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 3.

§ 78

lg 1 alusel arvestada Sergei Molodtsovile määratud 1-aastase katseaja kulgemist alates käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 28.10.

2. Sergei Molodtsovilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 1; § 180 lg 1 alusel kannatanul O S valitud esindajale advokaadile Marina Leis tasu maksmisest tekkinud menetluskulu summas 2400 (kaks tuhat nelisada) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul tasuda O S arveldusarvele, märkides selgitusena „Sergei Molodtsov, 118-3898, kannatanu valitud esindaja tasu hüvitamine“.
3. Sergei Molodtsovilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel 1 - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot; - määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu summas 240 (kakssada nelikümmend) eurot ja kohtumenetluses makstud tasu summas 1590 (tuhat viissada üheksakümmend) eurot, s.o kokku kaitsjale makstud tasu 1830 (tuhat kaheksasada kolmkümmend) eurot, st. kokku menetluskulu 2640 (kaks tuhat kuussada nelikümmend) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Sergei Molodtsov, 1-18-3898, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Sergei Molodtsovile tema elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1 ja § 319 lg 2 alusel kohtumenetluse pool, kui ta esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. KrMS § 319 lg 4 kohaselt jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
4. SÜÜDISTUSE SISU Kohtule saadetud süüdistusakti kohaselt süüdistatakse Sergei Molodtsovi selles, et tema
5. juunil 2017 kella 14.00-15.00 paiku, viibides Xxxx asuval Xxxx kalmistul kohtus O S, nende vahel toimus tööalane vestlus, mille käigus Sergei Molodtsovi käitumine muutus agressiivseks, ta tõi enda auto haagisest sirge servaga labida ja hakkas sellega kannatanut peksma. Kokku oli umbes viis lööki, löögid tabasid kannatanut vastu küünarvarre välist pinda ja küünarnukki, vastu parema käelaba välist külge, vastu vasakut õlga ja kaks korda vastu vasakut oimu. Löökide tulemusena tundis kannatanu füüsilist valu, tekkisid haavad kätele ja oimu piirkonda, vasaku käe haavast tuli rohkelt verd. Ida-Tallinna Keskhaiglas tuvastati tal vasaku käe küünarluu murd, hulgaliselt marrastusi käel ja peas, käele paigaldati kips. 6.06.2017 tehti talle vasaku käe operatsioon - suure toruluu osteosüntees plaadiga. Kannatanule tekitatud tervisekahjustused ei olnud eluohtlikud, küll aga on küünarluu murru paranemisaeg 60-90 päeva. Seega pani Sergei Molodtsov oma tahtliku tegevusega toime teise inimese tervise kahjustamise, millega oli tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat, so

§ 121lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo 2.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate ütlused, kaitsja ja prokuröri seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud ning kohtule esitatud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Kannatanu O S sõnul teab ta Sergei Molodtsovi umbes 3 aastat. Ta teab, kus ja kellena ta töötab, kuid nende vahel sõbralikke suhteid ei ole, aga tunneb teda kui isikut, kes tegutseb kalmistul 2 alates 2015. aastast. 2017. aastal tegi kannatanu enda sõnul kalmistutel tööd ning tegeles haudade ehitamisega. 2017. aasta juunis oli ta seotud O G OÜ objektiga. O G OÜ-ga on tal tööalased suhted, kuid nimetatud ettevõte ei ole tema tööandjaks. Tema ja O G OÜ vahel on tasaarveldamine ning nad omavahel lepivad kokku, kes mida teeb. Näiteks kui tal tuleb tellimusena graveering, siis O G OÜ teeb tema jaoks graveeringu ning tema teeb firmale vastutasuks vundamenditöid. Raha ta O G OÜ-lt enda sõnul ei saa. Ise töötas ta samal ajal enda firmas – W B OÜ, kuid O OÜ-ga nad teatud asjades abistavad teineteist. 05.06.2017 läks ta Xxxx kalmistule objektile, et see üle vaadata ja seal töid teha. Kalmistule läks ta sõidukiga Xxxx. Enda sõiduki parkis ta Sergei Molodtsovi haagisega sõiduki kõrvale. Sergei Molodtsovi kasutuses olnud sõiduk oli valget värvi Xxxx. Kui ta enda autoga sinna jõudis oli Sergei Molodtsov väljas ja seisis haagise juures. Ta parkis enda sõiduki, tuli autost välja ning nad teretasid Sergei Molodtsoviga teineteist ning alustasid juttu. Nad rääkisid üldist juttu – kes, mida teeb. Vestlus nende vahel kestis umbes 10 minutit ning nad rääkisid hindadest, mis lõppes konfliktiga. Sergei Molodtsov oli öelnud, et kahe koha graniidist piirde hinnaks on temal 1450. Kannatanu pöördus Sergei Molodtsovi poole küsimusega, et kas mitte õigeks hinnaks ei ole 1200. Kannatanu sõnul hakkas Sergei Molodtsov selle peale karjuma ja ütles kannatanule, et ta levitab kuulujutte. Kannatanu ei saanud enda sõnul Sergei Molodtsovi peale häält tõsta. Sergei Molodtsov pööras ennast ringi haagise poole, haaras labida ja hakkas labidaga peksma. Tegemist oli suure kandilise labidaga, millel oli pikk käepide. Sergei Molodtsov lõi kannatanu sõnul teda umbes 5 korda. Kaks esimest lööki tabasid ta kätt ja pead ning teised löögid tabasid õlga, riivasid selga ja paremat kätt, kuhu tekkis ka lõikehaav. Mingit vastupanu ta osutada ei saanud. Kui Sergei Molodtsov oli teda vähemalt viis korda löönud, siis ta lõpetas, kuna ilmselt sai siis aru, mida tegi. Verd hakkas jooksma, sh ka peast ning vastupanu ta osutada ei jõudnud. Ta keeras ennast ringi ja otsis autost kaltsu, et käed puhtaks teha. Samal ajal Sergei Molodtsov jätkas rääkimist, aga tal oli sellest ükskõik, ta istus autosse, tagurdas ja läks veevõtukohta ning hakkas ennast pesema ning üritas leida midagi, et verd peatada. Inimesi ta seal lähedal samal ajal ei näinud. Sergei Molodtsov jäi enda auto juurde. Ta ei tea, kas Sergei Molodtsov pani labida ära või oli tal see jätkuvalt käes. Veevõtukoht asus esialgsest parkimiskohast umbes 100 meetri kaugusel. Kohale tulid ka M ja M koos vennaga. M ja M ei tulnud üheaegselt, kuid ta ei oska öelda, kes enne tuli, sest ta rääkis samal ajal telefoniga ja üritas ennast pesta. Enda sõnul helistas ta V L, kuna Sergei Molodtsov oli tema sõidukiga ja ta tahtis V L öelda, et kui tal peaks käeluumurd olema, siis esitab ta avalduse politseisse. Tol hetkel ei saanud ta aga lõpuni aru kas oli luumurd või mitte, sest üks luu oli terve ja teine katki, oli ka valus, aga ta arvas, et see on löögist. Samuti arvas ta, et kõiki neid asju võis omavahel ära klaarida, kui selleks ei peaks haiglat külastama. M ütles ta, et Molodtsov tungis kallale. Kuna ta tol hetkel teadis ainult Molodtsovi eesnime, siis ütles ta Sergei. Sama ütles ta ka M. M ja M olid kannatanu sõnul koguaeg tema kõrval ning ta rääkis neile loo ära ning nad aitasid tal käe kinni siduda. Politseisse kannatanu enda sõnul ei helistanud, kuna oli šokiseisundis. Juhtunust teavitas ta politseid 7. juunil. 05.06.2017 pärast juhtunut sõitis ta koju, riietus ümber, kuna oli määrdunud ning xxxx viis ta xxxx tänaval asuvasse EMO-sse, kust ta vabanes umbes kella 10 ajal õhtul. Järgmise päeva hommikul kella 9 paiku helistas talle arst xxxx tänavalt ja ütles, et selleks, et käel oleks motoorika korras on vaja võtta ära kips ja panna plaat. Kannatanu pöördus arsti juurde tagasi 06.06 ja talle paigaldati plaat. Kannatanu sõnul oli tal luu kahest kohast murdunud ning selle parandamiseks tehti talle kätte lõige ning plaat kinnitati kondi külge. Lõikusest toibus ta umbes kella 9 paiku õhtul. Õmblusi vajas ka parem käsi. Peas õmblusi vaja teha ei olnud. Ravi seoses luumurru ja teiste vigastustega vajas kannatanu arsti sõnul umbes kuu aega, kuid kahe nädala pärast hakkas ta juba väljas käima ja midagi tegema, kuna oli vaja pooleliolevad tellimused lõpuni teha. Nädal aega oli ta kodus ning pärast seda sai ta jalgsi liikuda ning autot juhtida. Teda aitas abikaasa vend, kes põhilise töö ära tegi nii, et ta ise teda koordineeris ja midagi sai ta ka ise ühe käega teha. Kannatanu sõnul vasaku käe luumurd takistas tal tavapärase töö tegemist ning tänaseks ta töötab, kuid enda sõnul ei ole käsi taastunud selliselt nagu ta oli enne. Kahe kuu möödudes ütles arst korduvvisiidil, et kõik on korras. Kannatanu sõnul võttis tal umbes kuu kuni poolteist kuud aega, et ta saaks kätt töötegemisel jälle kasutada. Pärast 5.06 sündmusi ei ole tal Sergei Molodtsoviga mingit kontakti olnud. Sergei Molodtsov liigub kannatanu sõnul kalmistul tavaliselt ringi läikivas kaitseriietuses, mis on oranži, kollast värvi. 3 5.06 päeval oli tal seljas midagi tumedat, mis eespoolt ei läikinud. Kohtumine Sergei Molodtsoviga oli kannatanu sõnul juhuslik ning spetsiaalselt tol päeval ta Sergeid ei otsinud. Ta käis enne tööle asumist L 5 ruudus ja seal oli vist Š, kes töötab koos L ning kellega ta rääkis, kuid juttu Sergei Molodtsovist ei olnud. Hauaplats kuhu ta pidi tööle minema asus põhimõtteliselt samas kohas, kus oli Sergei Molodtsov, vahemaa võis olla 30 meetrit. Sündmuskoha kaardi väljavõttelt (tl 1-2) nähtub koht, kus kannatanu kohtus Sergeiga ning kus viimane teda labidaga lõi. Samuti on märgitud väljavõttel veekraan, kus kannatanu kohtus A ja O. Hauaplatsile, kuhu ta pidi tööle minema ta tol päeval ei jõudnudki – ei jõudnud ta seal enne juhtunut käia ega ka hiljem enam mitte. Vestlus Sergei Molodtsoviga kestis umbes 10 minutit ning nad rääkisid tööst, seadusandlusest, töölubadest ja kalmistu kontoriga seotud küsimustest. Hinnad tulid neil vestluse käigus jutuks, kuna käivad kuulujutud ning ühed firmad räägivad, et teevad töid odavamalt ja teised firmad räägivad midagi muud ning ta soovis lihtsalt nalja visata. Kohtuistungil avaldati kannatanu ütluste usaldusväärsuse kontrolliks tema kohtueelsel menetlusel antud ütlused, mille kohaselt ta tahtis anda Sergeile mõista, et selline madal hind räägib sellest, et pakutud kaup on ebakvaliteetne, kuid ta ei jõudnud seda öelda, kuna kohe sai labidaga löögi. Kannatanu sõnul teda ennast ei huvitagi, mis hindadega keegi kaupu pakub, aga kuna tegemist on äriga ning selleks, et ära elada tuleb orienteeruda, milliste hindadega töid teha. Kannatanu sõnas kohtuistungil, et tema eesmärgiks ei olnud Sergei Molodtsovi kritiseerida, kuid võib-olla oleks sellest jutuks läinud. Samuti ei soovinud ta anda Sergeile mingeid soovitusi hindade osas, kuna Sergei ei oleks hindade osas nagunii midagi otsustada saanud. Kohtuistungil avaldas süüdistatava kaitsja kannatanu ütluste usaldusväärsuse kontrolliks tema kohtueelses menetluses antud ütlused, mille kohaselt oli Sergeil auto Xxxx koos haagisega. Haagises oli tal suur lai labidas sirge servaga mõõtmetega 40 cm x 35 cm, vist musta värvi tumeda varrega. Kohtuistungil selgitas kannatanu, et teisel ülekuulamisel ta täpsustas, et tagant vaadates on sõidukid ühesugused ning selle järgi neid määratleda ei saa. Samuti sai ta aru, et tegemist oli Xxxx, kuna oli Sergeid Xxxx sõitmas näinud. Kuna ta oli pärast juhtunut šokiseisundis ja emotsioone oli erinevaid, siis võisid tal üksikasjad meelest ära minna. Ta on kindel, et Sergei Molodtsov oli Xxxx ning ta sõnas ka 7. kuupäeva protokollis, et kirjas on sõiduki mark xxxx, aga et tegemist võis olla ka mingi teise sõidukiga. Ida-Tallinna Keskhaigla epikriisi (tl 4-5) kohaselt pöördus O S erakorralise meditsiini osakonna poole, kus tal diagnoositi küünarvarremurd, küünarluukeha murd. Lahtine randme- ja käehaav, sõrme(

1. de)lahtine haav ilma küün(t)evigastuseta. 06.06.2017 hospitaliseeriti O S ITK ortopeedia osakonda operatiivseks raviks ning talle teostati vasaku küünarluumurru lahtine repositsioon ja fiksatsioon kompressioon plaadiga (tl 6-8). 10.08.2017 epikriisi (tl 24-29) kohaselt käis O S plaanilises kontrollis ning isik suunati küünarvarre röntgenisse. Epikriisi kohaselt isik valu küünavarraes ei kurda, kuid maksimaalses supinatsioonis tunneb valu ja sõrmed lähevad tuimaks. Samuti parema labakäe haav, mis on traumapunktis õmmeldud kinni, annab valu. 07.06.2017 koostatud Isiku läbivaatuse protokollist nähtuvalt (tl 9-17) on O S näol parema kulmu välisnurga ja oimu piirkonnas kaks triibukujulist nahamarrastust, mis on kaetud punakas-pruuni värvi koorikuga. Vasaku käe õlavarre välimine pind on töödeldud kollast värvi ainega, õlavarre välisel pinnal on verevalum. Vasaku küünarnukil on nahamarrastused, mis on kaetud punakas-pruuni värvi koorikuga. Vasaku käe küünarvarrel on valget värvi side. Paremal käelabal on valget värvi side. Vaatlusprotokolli (tl 22-23) kohaselt on vaadeldud helepruuni värvi traksidega kombinesooni, millel on seespool silt, kus on kirjutatud xxxx, xxxx. Parema tasku osas visuaalselt näha verekahtlast määrdumist. Parema põlve osas visuaalselt näha verekahtlased määrdumist. Vasaku põlve osas visuaalselt näha verekahtlased määrdumist. Eest ja taga poolt kombinesoon on rikkumata. Äratundmiseks esitamise protokolli (tl 17-21) kohaselt on O S äratundmiseks esitatud fototabel ning fotol nr 3 tundis ära isikuna Sergei. O S selgitas, et tundis isiku ära välimuse, juuste ja vanuse (~30 aastat vana) järgi. Kannatanu sõnul oli Sergei see, kes 05.06.2017 ajavahemikul 4 alates kella 14:00 kuni 15:00 viibis Xxxx kalmistu I sektori asfaltteel ja lõi teda kokku viis korda. Alguses lõi labidaga vasaku küünarvarre piirkonda, kuna tõstis üles vasaku käe ja kattis käega pead, kuid löök labidaga tabas vasaku meelekoha piirkonda. Seejärel järgnes löök labidaga vasaku küünarnuki piirkonda, seejärel tabas löök vasaku meelekoha piirkonda. Seejärel järgnes löök vasaku õla piirkonda, pärast mida pööras selja Sergei poole ja viimane löök Sergei poolt tabas parema käe labakätt, mis tekitas füüsilist valu ja tervisekahjustused. 06.06.2017 tema vasak käsi opereeriti. Süüdistatav Sergei Molodtsovi kohtuistungil antud ütluste kohaselt töötas ta 05.06.2017 kalmistul, tehes seal kõiki kalmistuga seonduvaid töid. Peamiselt töötab ta xxxx asuvatel kalmistutel, sh Xxxx kalmistul, kuid muidu töötab ettevõte üle kogu Eesti. Tööleping oli 2017. aastal tal sõlmitud FIE L L juures. Enda sõnul kuulus tema tööülesannete hulka ka eraisikutele ja firmadele piirete, mälestuskivide ja kõiksugu pisitööde pakkumine ja tegemine. Pakutavate kaupade ja teenuste hinnad koostas ta koos V L. Töö tegemiseks kasutab ta sõiduvahendit, haagist ning tööriistu. Sõiduk, mida ta kasutab on valget värvi väike kaubik, mille uksed avanevad enda poole ehk väljapoole. Üks peamisest tööriistadest on tal labidas. Labida paneb ta alati haagisele, kuna kaubikusse see eriti ei mahu ja ei ole mugav. Kohtuistungil sõnas süüdistatav, et kalmistutel tööd tehes kasutab ta spetsiaalselt punast värvi riietust, et ta oleks nähtav. Mõni hetk hiljem täpsustas süüdistatav, et riietus on tal siiski oranži värvi. Kannatanut O S tunneb ta vist 4 aastat. Tööalaselt on nad kohtunud kalmistul ning samuti on kannatanu tema käest ka graniiti ostnud. Enda sõnul puutub ta tööalaselt kannatanuga kokku kuidas juhtub, näevad teineteist võib olla üks kord nädalas, võib olla üks kord kolme nädala jooksul, võib olla ka sagedamini. Süüdistatava sõnul tegeleb kannatanu piirete paigalduse, vundamendi valamise ja pisitöödega. Samuti kasutab kannatanu sõiduvahendit. Süüdistatava sõnul täidab O S nii enda tellimusi kui ka teiste firmade tellimusi. Teiseks firmaks on näiteks O G. W B on mingisugune kannatanu enda firma, mis on pigem ühe isiku firma. Süüdistatava sõnul 95% kalmistul töötavates inimestest tunnevad teineteist, v.a need, kes on uued. Tema sõnul on kalmistul konkurents küllaltki suur, aga tööd jätkub kõigile. Peamiselt väljendub konkurents hindades ja teatud isikute puhul seisneb see ka info levitamises. Levitatakse infot, et keegi töötab halvasti ning sellega üritatakse kliente enda poole meelitada. Süüdistatava sõnul ei ole kannatanu temale konkurendiks, kuid tema ise on väga suureks konkurendiks kannatanule. Kuna nemad impordivad Eestisse graniiti, siis selle tõttu saavad nad lubada klientidele paindlikumaid hindasid. Samuti saavad nad valmistada ükskõik millist mälestuskivi, mida teistel ei ole. 2017. aasta suveks neil O G OÜ-ga mingeid suhteid ei olnud ning omavahel polnud nad ka kaubelnud, kuid tundsid üksteist. Süüdistatava sõnul ta täpset kuupäeva ei mäleta, kuid mingi aeg tuli tema juurde O G OÜ juhatuse liige S O ja tema poeg ja veel üks kolmas nende töötaja ning keegi lõi teda kõrva pihta, kui tema tööd tegi. Kuna löök tuli selja tagant, siis ei oska ta öelda, kes lõi. Juba siis nad hakkasid talle rääkima, et miks ta kalmistul käib, et see ei ole tema oma. Pärast seda ta eemaldus nendest ning helistas V L, kes tuli koos A, M ja A kohale. Ka S või keegi teine tema seltskonnast helistas kuhugi ja hiljem tulid kohale noormehed, kes esitlesid end M grupeeringuna ning kes esindasid S või kõiki neid isikuid seal. Samal ajal seisis ta koos V L ja poistega seal, kuid löömist nägi ainult O G ja kliendid, kes seal istusid, kuna pärast löömist helistas ta V L. Talle hakati rääkima, et kes ta siin selline on ja mida ta siin teeb. Kõike ta ei mäleta, aga sõnas, et umbes nii oli. Politseid ta sellest löömisest ja ähvardamisest ei teavitanud, kuna pärast nad lahendasid selle küsimuse ära ning pealegi politsei ei tee süüdistatava arvates mitte midagi. Süüdistatava enda sõnul ei ole ta 5. juunil 2017 Xxxx kalmistul O S löönud. Ta ei ole kunagi kannatanu suhtes vägivalda kasutanud, kuid vaidlusi on nende vahel olnud. Samuti ei tea ta, kas ta 05.06.2017 kannatanuga kalmistul kohtus. Kohtunud on ta kannatanuga mitte üks kord, aga kas see oli 5., 10., või 30. kuupäeval, seda ta öelda ei oska. Süüdistatava sõnul on olnud tal O S vestlus seoses kaupade ja teenuste hindadega, viimase algatusel. Viimane vestlus toimus Xxxx kalmistul kui ta restaureeris portreed ning O tuli tema juurde ja hakkas rääkima, et miks ta müüb kahekohalisi graniidist piirdeid 1150 euro eest. Selle peale ta vastas O, et ta sõidaks kauplusesse või paluks sugulastel, tuttavatel kontrollida, et selliseid hindu ei ole. Pärast seda ta ütles O, et viimane ta rahule jätaks ja ei ole vaja riidlema ega roppe sõnu kasutama hakata. Ta 5 keeras ringi ja jätaks enda tööd. See oli viimane kord, kuid süüdistatava sõnul tuli selliseid asju ette mitte ainult üks kord. Teda ärritas selline vestlus O S väga. Süüdistatava sõnul ta ei tea, kas kannatanul oli 2017. aasta suvel tööalases tegevuses pause. Ta võis kannatanut näha kord kuni kolm korda nädalast ning võis ka juhtuda, et üldse kolm nädalat ei näe, aga iga kuu kindlasti näeb ta kõiki seal. Tema sõnul on Xxxx kalmistul alati inimesi liikumas. Süüdistatava sõnul ei oska ta öelda, kas O S töötas kalmistul kellegagi koos või üksi, kuna ta ei jälgi seda, kuid mõnikord nägi teda kellegagi koos töötamas. Süüdistatava sõnul ei ole tal kannatanuga olnud juttu viimasest väidetavast löömisest ning sellest sai ta teada alles politseis olles. Mõni hetk hiljem kohtuistungil sõnas aga süüdistatav, et pärast politseis käimist, kus ta sai teada, et talle esitati kahtlustus O S löömises, rääkis ta Xxxx kalmistul xxxx võtukohas O S ja küsis temalt, et mis asjaga on tegemist. Tema sõnul aga O S ei vastanud talle mitte midagi, lihtsalt kaevas ja kõik. Süüdistatava sõnul põhjus, miks O S selliseid ütlusi on andnud, on tingitud konkurentsist ning soovist teda ükskõik mis viisil välja tõrjuda. Ähvarduste abil see ei ole neil õnnestunud. Samas ei ole süüdistatava sõnul O S teda ähvardanud ning tänase päevani töötab ta kalmistul. Süüdistatav kirjeldas kohtuistungil tema ja O S vahelisi suhteid muutuvatena. Enne kui O S tema vastu avalduse kirjutas, ütlesid nad teineteisele lihtsalt tere, head aega, arutasid tööga seonduva üle, samuti ostis O S mälestuskive. Tema sõnul võisid ükspäev suhted olla normaalsed, kuid järgmine päev võis O S rääkida, et hinnad on valed. Tunnistaja A M sõnul tegeles ta 2017. aastal kalmistualase tööga ning mälestuskivide ja rakiste paigaldusega. Enda sõnul on ta kalmistutel töötanud 18 aastat ning selle aja jooksul on konkurents muutunud. Kui ta alustas oli kokku 5 firmat, kes samal tegevusalal tegutsesid, aga praeguseks on tekkinud ka FIE-sid ja aktsiaseltse ning tööotsi tuleb endale ise otsida. 05.06.2017 oli ta enda sõnul Xxxx kalmistul ning kohtas tol päeval ka O S veevõtukohas. Kui ta sinna enda autoga sõitis, siis O S sõiduk oli juba seal. O S sõiduk oli valget värvi kaubik. Kui ta O S veevõtukohas nägi, siis oli O S seal üksinda. Enne seda oli aga teine olukord. Tema sõnul nägi ta eemalt kahte sõidukit, üks oli väiksem valget värvi ja teine valget värvi O S kaubik. Lähemal ta ei käinud ning nägi kõike eemalt, kuna ta tegeles samal ajal enda tööga. Ta nägi, et ühe auto juures seisis O S ning teise juures noormees. Noormees oli keskmist kasvu tugeva kehaehitusega, tumedate juustega. Noormees oli tema poole seljaga ja noormehe nägu ta ei näinud. Väljas oli normaalne temperatuur, noormees oli ilma särgita ja traksidega poolkombinesoonis. Ta ei saanud konkreetselt aru, kas oli konflikt või veel midagi. Lihtsalt pööras tähelepanu sellele, et noormehel oli käes midagi, kas labidas, mille ta viskas kas kasti või veel kuhugi ja siis sõitsid lahku. Ta ei näinud kas väiksemal autol (mitte O S vaid teisel autol) oli haagis, kuna kalmistul on mälestuskivid ja põõsad ja praktiliselt ei olnud seda näha ja ta võis selle madala kõrguse tõttu haagist mitte näha. Kuhu isik labida pani, ta ei näinud, lihtsalt kuulis selle kolksu. Viskas kas kasti või kui oli haagis, siis haagisesse. Samuti ei pööranud ta tähelepanu sellele, kuidas sõidukid asetsesid, kuna tegi oma tööd ja isegi ai osanud arvata, et seal konflikt on. Kohtuistungil avaldati ütluste usaldusväärsuse kontrolliks tunnistaja A M kohtueelsel menetlusel antud ütlused, mille kohaselt „liikus noormees valget värvi haagiseta kaubiku suunas, reg.märke ta ei vaadanud, selle uksed avanesid tagant ja kuhu noormees viskas tema käes olnud eseme“. Vastuolu varasemalt öelduga põhjendas tunnistaja sellega, et ta võis visata nii autosse kui haagisesse, ta ei näinud konkreetselt, aga kuulis metalli kolksu. Kohtuistungil sõnas tunnistaja, et kuna ta ütles, et isik võis visata nii autosse kui haagisesse, siis ei tähenda see, et see nii ka oli. Lisaks selgitas ta ka istungil, et kalmistul on kivid, põõsad ja lilled ja seetõttu ei saa ta konkreetselt öelda, kas oli haagis või mitte ning samuti sõnas ta kohtuistungil, et ta kohtueelsel menetlusel ei öelnud, et nägi kindlasti haagist. Mõni hetk hiljem need kaks sõidukit lahkusid kohapealt. 20-30 minutit võis olla ajavahemik kui kaks autot ära sõitsid. Veevõtukohast seisid sõidukid algselt umbes 100 meetri kaugusel. O S sõitis veevõtukohta ning seal tunnistaja O S kohtaski. Kohtuistungil selgitas tunnistaja, et konflikt O S ja Sergei vahel oli ühes kohas ja hiljem O S sõitis veevõtu kohta. Kohtuistungil avaldati ütluste usaldusväärsuse kontrolliks tunnistaja kohtueelsel menetlusel antud ütlused ka selles osas, mis puudutasid sündmuskohta ning mille kohta on tunnistaja öelnud järgmist: „5 juuni 2017 kell 13 paiku tulin Xxxx kalmistule oma mikrobussiga Xxxx, reg. nr xxxx, kuna mul oli töö raketise montaaž ja ettevalmistus hauakivi paigaldamiseks, jõudes esimese sektori 6 juurde 20 m kaugusel nägin O S, kes seisis oma mikrobussi kõrval. O eemaldus noormees, keda mina nägin selja tagant, tema nägu mina ei ole näinud, tema käes oli pikk ese. Noormees liikus valget värvi haagiseta kaubiku suunas, reg märke ei ole vaadanud, selle uksed avanevad tagant, kuhu noormees viskas tema käes olnud eseme. Selle noormehe jalas olid halli, oranži värvi traksidega tööpüksid, T-särki, maikat seljas ei olnud, st päevitunud palja ülakehaga, noormees oli turske kehaehitusega, tumedate juustega, selle noormehe auto oli O 20 m kaugusel kalmistu territooriumil. Hetkeks märkasin, et sama noormees istus autorooli ja sõitis minema. Väljusin oma mikrobussist ja läksin O juurde ning O näitas mulle oma vasakut kätt, nägin, et käsi oli katki, jooksis verd“. Kohtuistungil selgitas tunnistaja, miks ta politseis ei rääkinud, et tegelikult oli kaks eraldi sündmuskohta ja et O S sõitis oma autoga ühest kohast teise. Tunnistaja selgitas, et sellist küsimust tema käest ei küsitud ning et ta ise töötas ja oli liikumises ning ei osanud kahe koha eristamisele tähelepanu pöörata. Veevõtukohas nägi ta O S. Tunnistaja enda sõnul ta ise konflikti ei näinud ega pööranud sellele ka tähelepanu. Ta pööras tähelepanu sellele veevõtukohas kui nägi, et O S hoiab käes midagi ning teisest käest tuli O S verd ning peas oli kaks-kolm kriimu. Ta küsis O S, et mis asi see on ja O S ütles, et tema ja Sergei vahel oli konflikt. Sergei perekonnanime O S ei öelnud. Sergei kohta ütles O S ainult seda, et isik töötab kellegi juures, aga ta ei saanud aru, kelle juures, kuid Sergei pidavat töötama kalmistualaselt. Konflikt O S ja Sergei vahel oli seotud tööga kalmistul, aga millise töö pärast täpselt, ta öelda ei oska. Tunnistaja sõnul ütles O S talle, et Sergei lõi teda labidaga. Ta mäletab, et veevõtukohas viibides helistas O S kellelegi, aga ta ei tea kellele. Samal ajal saabus veel üks valget värvi kaubik kahe inimesega. Need kaks inimest samuti töötavad kalmistul. Kaubikust väljus üks inimene, kes aitas kannatanul kätt kinni siduda. Ka neile rääkis O S, et toimus konflikt. Kahest kaubikust olnud isikust üks nimetas ennast O, teisega ta aga ei rääkinud. Veevõtukohta ilmunud O tunnistaja enda sõnul juhtunust ei rääkinud, kuna ta ei olnud ise konkreetsete sündmustega kursis. Millest nad kannatanuga omavahel rääkisid, ta öelda ei oska. Ta tahtis O S käe sidumisega aidata, aga tal ei olnud materjali millega siduda ja teine O, kes sinna kohapeale tuli ütles, et tal on olemas valget värvi kaltsud. Pärast seda sõitis tunnistaja sündmuskohalt ära. Pärast seda päeva on ta O S kalmistul kohanud, kuna nad mõlemad töötavad kalmistul. O S rääkis talle hilisemal kohtumisel, et löömine põhjustas tal käeluumurru ning tal õmmeldi käes olevat haava. Samuti selgitas O S, et üks kont oli murtud ja talle paigaldati metallist varras. Ta nägi ka ise O S õmblusi ühes ja teises käes. Kohtuistungil sõnas tunnistaja, et ta ei mäleta, kas talle politseis näidati kolme fotot ja kui näidati, siis sisu ta ei mäleta. Tunnistaja mälu värskendamiseks näidati talle kohtuistungil kolme fotot, mis kohtueelsel menetlusel esitati tunnistajale äratundmiseks. Tunnistaja selgitas, et fotol on kujutatud Sergei. Kuna ta on teda mitmel korral näinud, siis tundis ta ära, mis puudutab aga konflikti, siis ta ei saa öelda, et see oli tema. Sergei Molodtsovi on ta enda sõnul näinud kalmistul. Sergei sõidab valget värvi xxxx poolkaubikuga. Üks kord oli kaubiku taga järelkäru, kuid ta on ka ilma järelkäruta Sergeid sõitmas näinud. Suvel Sergeid nähes kandis ta poolkombinesooni, üks kord oli ka teine riietus tal seljas. Üks kord oli riietus halli värvi, teine kord oli bordoo või punast värvi. Äratundmiseks esitamise protokolli (tl 35-39) kohaselt on A M tundnud ära talle esitatud fototabelile nr 1 kujutatud isiku. Isik meenutab talle noormeest välimuse – näo ja juuste järgi ning fotol on näha, et ta on turske ning keda ta võis näha Tallinna Xxxx kalmistul. Ta ei saa öelda kindlalt, et just fotol nr 1 kujutatud noormees 05.06.2017 võis olla Xxxx kalmistul ning kes läks O S juurest eemale käes mingi ese, mille viskas valget värvi autosse ja pärast seda sõitis sama autoga ära. Tunnistaja O M kohtuistungil antud ütluste kohaselt tunneb ta nii O S kui ka Sergei Molodtsovi. Teab mõlemaid isikuid tööalaselt. Tunnistaja sõnul töötab Sergei Molodtsov Xxxx kalmistul ning teeb seal erinevat tööd – näiteks toob xxxx kohale ja paneb üles piirdeid. Tema sõnul kasutab Sergei Molodtsov enda töös ka tööriietust, kuid ta ei oska seda kirjeldada, kuna ei ole temaga ammu kohtunud, kuid teab öelda, et kaks aastat tagasi kui ta teda esimest korda nägi, siis oli tal eredat värvi kombinesoon. Tunnistaja sõnul kasutab Sergei Molodtsov enda töös ka 7 sõiduvahendit, milleks on väike kaubik. Vahepeal on kaubiku küljes ka haagis. Tema sõnul tegeleb O S samuti kalmistutööga. Tunnistaja sõnul teab, et teda kutsuti kohtusse ütlusi andma ühe intsidendi pärast mis eelmisel või üle-eelmisel aastal aset leidis. Enda sõnul ei ole ta selle juhtumiga kuidagi seotud, samuti ei näinud ta ka juhtumit pealt. Seotud on ta enda sõnul vaid nii palju, et ta sidus Xxxx kalmistul O S kätt. Täpsemalt oli see veevõtukohas, kus ta O S nägi. O S rääkis ise samal ajal telefoniga. O S ei kutsunud teda sinna, vaid ta ise sõitis sealt mööda ning soovis O S teretada. O S käel nägi ta aga verd. Ta ei mäleta, kumma käega oli tegemist. Ta sidus O S käe kinni ja ütles, et ta koju läheks. Ise läks omi asju ajama. O S ei ole talle mitte midagi rääkinud sellest, kuidas tal käsi katki läks. Samal ajal oli seal veel üks meesterahvas. Meesterahvas oli seal juba enne kui tunnistaja ise sinna jõudis. Meesterahvas seisis auto juures. Seal seisis ka O S sõiduk ja veel üks valge kaubik. Ta ei mäleta, mida meesterahvas tol hetkel seal tegi, aga ilmselt seisis ja vaatas. Ta ei tea meesterahva kohta mitte midagi ja nägi teda esimest korda seal. Meesterahvaga ta ei suhelnud. Meesterahva nimi võis olla A, teab seda uurija käest. Kohtuistungil avaldati tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks tema 08.11.2017 ülekuulamise protokollis öeldu, mis on järgmine: “läksin selle A juurde ja küsisin, mis juhtus”. Tunnistaja sõnas kohtuistungil, et kuna sellest on kaua aega möödas, siis ta ei mäleta, aga talle öeldi, et tema nimi on A ja ju siis ta astus tema juurde ja küsis. Tunnistaja sõnul vastas A talle, et ta ise ka ei tea mis juhtus. Sel päeval kui ta O S kätt sidus, ta Sergei Molodtsovi Xxxx kalmistul ei näinud. Samuti on tunnistaja arvates kõik Xxxx kalmistul töötavad inimesed omavahel konkurendid, kuid tal pole aimugi, kas O S ja Sergei Molodtsovi vahel seoses tööga kalmistul on olnud mingit konkurentsi. Võib olla on kellelgi konkurentsi pärast olnud konfliktsituatsioone, kuid ta ei tea seda. Samuti pole tal aimugi, kas Sergei Molodtsovi ja O S vahel on olnud mingit konfliktsituatsiooni, mitte ainult konkurentsi pärast, vaid üleüldse mingeid konflikte. Ta ei oska öelda kui palju hiljem, kuid pärast O S käe sidumist on ta viimast kalmistul näinud. Tema sõnul rääkis O S, et talle oli pandud mingi plaat käe sisse. Tunnistaja sõnas kohtuistungil, et jutte seoses konfliktiga, mille tagajärjel oli O S käsi verine, on olnud igasuguseid. Peamiselt on räägitud, et Sergei Molodtsovi ja O S vahel toimus konflikt töö pärast. Ta ei mäleta, kes talle sellest konfliktist rääkis, kuid ta sõnas, et kui kalmistul üks räägib midagi siis teine lisab midagi juurde. Tema sõnul ei lahendata kalmistul ette tulevaid probleeme kehavigastuste tekitamisega teistele inimestele. Sergei Molodtsovi iseloomustab ta sõnadega tavaline nagu kõik teisedki, kuid enamat ei oska öelda, kuna suhtlevad vaid teretamise tasandil. Tunnistaja sõnul oli ta veevõtukoha juurde minnes autos üksinda ning peale A kedagi teist O S juures ei olnud. Äratundmiseks esitamise protokolli (tl 30-34) kohaselt tundis O M ära fototabeli fotol nr 3 esitatud isiku välimuse – näo, juuste ja silmade järgi. Fotol oleva isiku nimi on Sergei, kelle perekonnanime ta ei tea. Ta on isikut näinud rohkem kui üks kord xxxx xxxx kalmistul. Seljas oli isikul oranži värvi töökombinesoon. Mingeid suhteid temaga ei ole, kohtumise teretavad teineteist. Peamiselt sõidab Sergei valget värvi kaubikuga, mille tagauksed käivad lahti. Sõidab ka haagisega, mille registreerimismärke ei tea. Üks kord Sergei pakkus talle osta nende firmast hauapiirdeid, kuid ta keeldus. 05.06.2017 ta Sergeid xxxx xxx kalmistul ei näinud. Tunnistaja S O kohtuistungil antud ütluste kohaselt on ta OÜ O G juhatuse liige. Firma tegeleb mälestuskivide valmistamise ja graveerimisega. Sergei Molodtsovi tunneb ta mõned aastad. 34 aastat tagasi käis Sergei Molodtsov tema firmas O G OÜ-s ning tegi äriettepaneku mälestuskividega seonduvalt. Perioodiliselt näevad teineteist tööalaselt ja ühiseid asju temaga ei ole ajanud. Tunnistaja sõnul näeb ta Sergei Molodtsovi alati haagisega, veab xxxx ja teeb tööd nagu teisedki. Tema teada töötab Sergei Molodtsov V L heaks, kuid nendevahelisi suhteid ta ei tea. V L ja Sergei Molodtsov ei kujuta talle konkurentsi, kuna igal on oma töö ja oma oskused. Samuti tunneb ta O S. Tegid koostööd ning abistasid teineteist. Tunnistaja sõnul pöördus O S tema poole jooniste tellimustega ning O S omakorda tegi tema juures näiteks betooni valamist. Koostöö nende vahel kestis umbes 3-4 aastat ning see toimus perioodiliselt, mitte kogu aeg. Töö tegemine käis neil suulise kokkuleppe alusel. Töötasu O S temalt ei saanud. Tegemist on vastastikuse koostööga, et kui O S võtab tema juures kive, siis selle eest teeb teatud tööd. Koostöömaht sõltub tööst, klientidest. Maht on määratlemata ja lepinguid ei ole. Juhtub, et kui kivi on väga raske, tuleb ta kohale ja aitab. On ka vastupidi, et tema ise aitab O S. 8 Juhtumiga seonduvalt teab ta, et see on seotud O S ning kõik algas sellest, et O S pidi tegema tema tööd, kuid ta helistas ja ütles, et ei saa seda teha, kuna kakles ja tal löödi käsi katki. O S helistas talle kohe pärast seda kui see juhtum aset oli leidnud. Telefonis oli O S öelnud talle, et vigastused tekitas Sergei. O S ei selgitanud kakluse põhjust, vaid ütles, et lihtsalt said kokku. Ta pole ka eriti ise seda täpsustanud, kuid soovitas sellegipoolest O S haiglasse minna. Juhtum leidis aset paar aastat tagasi juunikuus ning ise ta konflikti juures ei viibinud. Tellimusega, mille O S pidi tegema, oli väga kiire ning pärast vahejuhtumit palus ta abi sugulaselt, kes teda abistas, kuna O S ise oli haiguslehel ja ei saanud seepärast ise tööd teha. Tunnistaja S O sõnul ei ole ta osalenud Xxxx kalmistul mingil kokkusaamisel kus osalesid nii O S kui ka Sergei Molodtsov. Samuti ei ole teda kutsutud mingisugusele kokkusaamisele Xxxx kalmistul. Tunnistaja sõnul pärast Sergei Molodtsovi ja O S juhtumit üks-kaks päeva hiljem ta tegi tööd ning kohale sõitis Sergei, kes pidi sealsamas kõrval 30-50 meetri kaugusel töötama. Sergei Molodtsov tuli autoga, millel taga oli ka haagis, mille sees liiv. Ta mäletab, et Sergei Molodtsovil oli tol päeval seljas erk oranži värvi kombinesoon. Ta astus Sergei Molodtsovi juurde üksi, kuigi oli koos oma pojaga, kes töötas sealsamas ja aitas teda. Ta tahtis minna Sergeilt küsima, et miks ta O S käe katki lõi, kuna O S ei saanud enam tööd teha. Ta soovis, et sellist asja enam tulevikus ei juhtuks. Vestlust kui sellist tema ja Sergei Molodtsovi vahel ei olnud, vaid ta lihtsalt läks Sergei juurde ja küsis temalt, et kes ta selline on. Selle peale hakkas Sergei ebaadekvaatselt käituma ja ütles, et helistab sõpradele, kes pidid kohale tulema. Sergei Molodtsov helistas ja selleks läks Sergei temast 30 meetri kaugusele ja ütles, et kohale tulevad tema sõbrad ja siis jõuavad selgusele. Kohale tulid kahe kaubikuga V L ja 8-10 inimest tööriietuses. Ilmselt olid nad kuskil läheduses olnud, sest nad jõudsid kohale kiiresti. Kõik inimesed seisid ja ta küsis Vilt, et miks ta need inimesed sinna tõi, et las lähevad ja teevad tööd, et milleks seda kõike vaja on. Rääkimine toimus kõrgendatud toonil ning teemaks oli see, et miks Sergei Molodtsovile tehakse takistusi töö tegemiseks. Bussis kohale tulnud isikud ei teinud kohapeal peale rääkimise midagi. Mingit tegevust ei olnud kummagi poolt, lihtsalt käis jutuajamine kõrgendatud toonil. Ehkki ta rääkis Sergeiga kohe algusest peale kõrgendatud toonil, oli vestlus siiski ilma füüsilise vägivallata. Nad suhtlesid, rääkisid, selgitasid, et igaüks teeb oma tööd ja ei ole vaja segada üksteisel töö tegemisel. Samuti ei toimunud mingit ähvardamist. Mingi hetk läks jutt juba laadaks. Tunnistaja sõnul ei ole tema Sergei Molodtsovi näpuotsagagi puudutanud ja ei ole näinud, et keegi oleks teda löönud või kakelnud. Pealegi ei oleks see reaalne olnud, kuna ta seisis 20-30 meetri kaugusel, kui hakkas telefoniga rääkima. Samuti ei oska ta öelda, kas Sergei Molodtsovi kõrv oli punane enne telefoniga rääkima hakkamist, kuna ta seisis teatud vahemaa kaugusel. Tunnistaja sõnul saabus mingi hetke pärast kohale tema klient O M, kelle vanemate hauale tegi ta graniidist piirdeid ja uuendas mälestuskivi. O M oli varasemalt juba haual kohtumine kokku lepitud. O M oli veel keegi isik kaasas, aga ta ei tea kes. O M oli kalmistule asja, kuna oli vaja otsustada, mida teha puudega, mis olid maa seest välja kaevatud ning mis vajasid ümber istutamist. O M küsis Sergei käest, et mis siin toimub, et kas töötate ja kui töötate, siis töötage. Selle peale ütles L Sergeile, et nad sealt ära läheksid. Sellega suhtlemine lõppes ja inimesed läksid laiali. Umbes poole tunni pärast saabus Sergei isa, kes oli väga viisakas. Nad rääkisid pool tundi ja jutt käis sellest, et vaja on normaalselt töötada ja elada ilma vahejuhtumiteta. Tunnistaja sõnul teab ta O S sõnade järgi, et nad läksid Sergeiga kättpidi kokku sellepärast, et keegi müüb midagi kallima hinna eest ja keegi odavama hinna eest. Kuna ta ise konfliktis ei osalenud, siis põhimõtteliselt ta ei tea mis juhtus. Samuti ei saa ta öelda, kas tegemist oli konkurentsialase vaidlusega, kuna käib väga harva kalmistul ja ei tea üksikasju. Enda sõnul on ta viimasel ajal täiesti juhuslikult mööda sõites kohtunud ka Sergei Molodtsoviga, kuid otseselt kohtumisi ei ole olnud. Tunnistaja V Li kohtuistungil antud ütluste kohaselt töötab ta koos süüdistatavaga graniidi alal. Tööalaselt tegeleb ta piirdeaedade ja hauakivide paigaldamisega ning toob välismaalt graniiti. Tema sõnul oli Sergei Molodtsov vormistatud tööle tema abikaasa firmasse, kuid nii tema enda kui ka tema abikaasa firma tegelevad samade asjadega – haudade korrastamisega. Samuti on ta ka kannatanuga koostööd teinud. Tunnistaja sõnul võib ta Sergei Molodtsoviga kohtuda kord nädalas, võib olla 1-2 korda nädalas, aga kindlasti ei näe nad teineteist igapäev. Võivad kohtuda nii kalmistutel kui ka Punasel tänaval, kus on vastuvõtt ja kauplus. Kalmistul töötab ta 9 lihttöölisena. Samuti töötab Sergei Molodtsov fikseeritud hinnakirja alusel, mis on üleval igas vastuvõtus ning kus on hinnad, millega müüakse kaupa. Ise ta hindasid kehtestada ei saa. Hind kujuneb materjali hinnast ja konkurentsist turul, kui keegi laseb hinnad alla, siis tuleb ka neil hindasid langetada. Hinnakirjad paberile koostab tunnistaja enda sõnul ise. Tunnistaja sõnul viibis juunis 2017 süüdistatav iga päev kalmistul seoses tööga. Põhiliselt töötab Sergei Molodtsov tunnistaja sõnul Xxxx kalmistul, aga teda võib näha ka teistel kalmistutel. Töö tegemiseks kasutab Sergei Molodtsov sõidukit, milleks on valge poolkaubik Xxxx ning väikest haagist. Haagist kasutab ta tihti, faktiliselt iga päev. Sõidukil on taga uksed, mis avanevad väljapoole külje peale. Sergei Molodtsovi töövahendiks on ka labidas. Sergei Molodtsovi tööriietus on tunnistaja sõnul ere oranži värvi kombinesoon, jope ja püksid eredat oranži värvi. Mingit muud tööriietust tunnistaja sõnul Sergei Molodtsovil ei ole, kuna kui ta teda näeb, siis ta on pidevalt selles riietuses ja midagi muud ta Sergei Molodtsovi seljas pole näinud. Tunnistaja sõnul teab ta, et O S töötab O Gs ja teeb seal vundamente, paigaldab piirdeaedasid ja hauakive. Samuti on ta O S näinud töötamas koos S O O G. Ta on O S kalmistutel näinud, varem nägi tihti aga viimased kaks aastat pigem harva. Tunnistaja sõnul on kalmistu tööde tegemise äris tihe ja suur konkurents. Konkurents väljendub üldiselt hindades ja klientide kaasamisel, visiitkaartide jagamises ning tulles kellegi juurde ning rääkides, kellegi hinnad on madalamad ja teised kõrgemad. Ta teab, et Sergei Molodtsov teeb väga hästi tööd ning inimestes on see küsitavusi tekitanud. Kohtuistungil rääkis tunnistaja ühest juhtumist, kui talle helistas Sergei Molodtsov ja ütles, et teda pekstakse. Samal ajal töötas ta ise poistega kalmistul ja ta sõitis Sergei juurde. Kohale jõudes oli seal 3 inimest O G. Sergei oli saanud löögi vastu kõrva, kõrva küljes rippusid puruks löödud kõrvaklapid. Ta ise nägi, et Sergei kõrv oli punane ja rippusid puruks löödud kõrvaklapid. Verd näha ei olnud. Kolm isikut O G – S O, kes on O G omanik ja tema poeg ning veel üks, keda ta ei tea, tungisid Sergeile kallale. O S nende hulgas ei olnud. Kui ta sinna kohale jõudis, siis ta hakkas olukorda uurima ja küsis, et mis toimub ja milles on asi. Pärast tuli veel inimesi, kes hakkasid Sergeid ähvardama ja survestama. Tegemist oli täiesti võõraste inimestega. Nad olid sportlikud ning ähvardasid Sergeid ning ilmselt kutsus nad sinna S telefoni teel. Tunnistaja sõnul oli tegemist selliste isikutega, kes tegelevadki selliste asjadega. S ei kutsunud neid niisama sinna juhuslikult, sest nad kohe hakkasid Sergeid ähvardama ning nõudsid, et Sergei ei roniks kuskile, sest muidu järgmine kord on halvasti. Tema arust oli tegemist turult tõrjumisega. Kui ta kahte meest nägi Sergeid ähvardamas, siis ta ehmatas küll ja arvas, et tuleb kaklus, kuid ta on isik kes kunagi politseisse ei pöördu ja ta on harjunud enda probleeme ise lahendama. Samuti selgitas ta, et tunneb S palju aastaid ning on koos töötanud ning ta ei uskunud, et inimesed võivad minna selleni, et kutsuvad bandiidid korda looma. Tunnistaja imestab, et keegi O G ei tulnud sellest juhtumist rääkima. Pärast seda Sergei oli talle rääkinud, et ta anti politseisse, et O poolt oli esitatud mingi asi kohtusse pärast seda juhtumit. Politseisse mitte keegi juhtunu pärast ei helistanud, kuna nad jõudsid selgusele ning Sergei ei ole ka selline inimene, kes helistaks politseisse. Samuti ei tea ta, kas Sergei enda punase kõrvaga arsti juurde pöördus. Tunnistaja V L sõnul on O S varasemalt tema poole pöördunud ja rääkinud, et keegi teeb tööd madalama hinnaga ja et tema ei saa raha teenida. Ta ei nõudnud enda jutuajamisega otseselt midagi, aga pidevalt ei olnud rahul hindadega. Ta lasi need sõnad kõrvust mööda, kuna ta töötab aastaid ühesuguste ja fikseeritud hindadega. Tunnistaja sõnul on O S äkiline inimene, kes ei suuda ennast vaos hoida. Pärast seda kui ta pakkus O S välismaalt graniiti vedada, läks O S endast välja ja hakkas tsehhis asju loopima ning pärast seda lahkus ta töölt ja töötas üksinda. Juhtunust, mis tingis Sergei Molodtsovile süüdistuse esitamise teab ta nii palju, et oli toimunud mingisugune kaklus ning et O S oli talle mingeid pretensioone esitanud. Tema üldse ei tea ja pole näinud, kes selles kakluses kellele peksa andis. Tunnistaja A M kohtuistungil antud ütluste kohaselt tunneb ta nii Sergei Molodtsovi kui ka O S. Suhted Sergei Molodtsoviga on ainult tööalased ja sõbralikud. Sergei Molodtsov puhastas kalmistul piirdeaedu ja puistas xxxx. Sergei töövahendite hulka kuulus ka labidas. Kalmistul töötades oli Sergei Molodtsovil seljas oranži värvi tööriietus. Kalmistutel töötamiseks kasutas ta ka valget värvi väikest vist C kaubikut, mis mõnikord oli koos haagisega. Sergeid nägi ta kalmistul võib olla kord nädalas, võib olla sagedamini, kuna mõlemad nad töötavad erinevatel 10 kalmistutel. O S on mõnikord näinud. 2017. aastal suvel paigaldas piirdeaedu ja aitas V L. Kalmistul töötavad inimesed teretavad teineteist, mõni aga muidugi mitte. Sõbralikke suhteid kui selliseid ei ole, igaüks tuleb ja teeb oma tööd. Talle teadavaolevalt ning tema juuresolekul kalmistutel töötavate firmade ja isikute vahel konflikte olnud ei ole. Samuti ei ole ta näinud, et mõne seal töötava isiku suhtes oleks kasutatud vägivalda. Võib-olla on ette tulnud, et kellelegi ei ole konkureerivad hinnad meeldinud, aga muid etteheiteid seoses tööga tehtud ei ole. Samuti ei ole ta kuulnud kedagi mõnda teist töötajat ähvardamas. Ta mäletab ühte juhtumit, kui ta tegi Xxxx kalmistul tööd ja V tuli ja ütles, et midagi juhtus. Nad istusid koos Mga autosse ja sõitsid kohale. M perekonnanime ta ei mäleta, aga nad sõitsid V järgi ja kohapeal oli 5-6 meest (4 oli kindlasti) ning üks nendest rääkis Sergeiga ning teised seisid kõrval. Sõna-sõnalt ta seda vestlust ei kuulnud, kuna ei seisnud läheduses, kuid vestlus käis kõrgendatud toonil. Ta ei mäleta, et Sergei Molodtsovil oleks nähtavaid vigastusi olnud. Samuti vist ei olnud O S nende 4, 5, 6 mehe hulgas, kes seal kohapeal olid. Tema koos M oli seal kohapeal umbes 10 minutit. Ta mäletab, et V rääkis talle, et Sergei olevat maas istunud, teinud midagi hauaga ja meesterahvas, kellega nad suhteid klaarisid, oli enne seda Sergeile kallale tunginud või teda löönud. Mehed 4-5 tükki, kes seal peale Sergei viibisid olid kaukaaslase välimusega. Ta oli seal kohapeal 10 minutit ja siis lahkusid oma tööd tegema. V ise jäi veel sinna. V rääkis talle sellest juhtunust samal päeval pärast selle toimumist. Tunnistaja sõnul juhtumiga, mille pärast ta kohtusse kutsuti, ei ole ta kursis, vaid on kuulnud sellest, aga Sergei käest pole küsinud. Sellest, et Sergei Molodtsovi ja O S vahel oli konflikt, kuulis ta kellegi käest, aga talle ei meenu kelle käest. Konflikt ise leidis aset 2017 aasta suvel. Samuti ei tea ta, kas konflikt oli enne seda või pärast seda kui ta käis vaatamas, kuidas Sergei Molodtsov vestles seal võõraste isikutega, kuna ei osalenud seal. Samuti ei tea ta, kus see konflikt aset leidis. Tunnistaja M D kohtuistungil antud ütluste kohaselt aitas ta 2017. aasta suvel V kalmistutel graniidist piirdeaedade paigaldamisega. Ta teab, et Sergei Molodtsov tegeleb kivide xxxx pritsimisega. Mõnikord nägi ta Sergeid ka kalmistutel midagi tegemas. Põhiliselt töötas ta Xxxx kalmistul. Tunnistaja sõnul kandis Sergei Molodtsov üldiselt eredat oranži värvi kombinesooni. Ilmselt oli tal ka teisi tööriideid, aga ta ei jälgi teda. Samuti kasutas Sergei Molodtsov sõidukit, milleks oli vist valget värvi Xxxx väike kaubik. Kaubikul oli vist ka konks haagise vedamiseks. Tema sõnul saavad kalmistutel töötavad inimesed omavahel normaalselt läbi. Tema ei ole tülisid märganud ja ta ei tunne selle vastu ka huvi, kuna tema tuleb sinna tööd tegema ja abistama. Võib-olla nende vahel, kes on seal 20 aastat olnud, on midagi, aga tema ülesandeks on paigaldada piirdeaed ja seejärel lahkuda. Talle meenub olukord, kus talle helistas V L ja kutsus appi, öeldes sektori kuhu minna tuli. Autos oli neid kolm. – A, tema ise ja A, kes ei ole Eestis. Kohale sõites jättis ta auto umbes 10 meetri kaugusele seltskonnast ning nad nägid Vit, Sergeid ja veel kolme inimest, kes seal seisid. Kohapeal viibinud mehed, keda ta ei tundnud, olid tööriietuses, rahvuselt midagi muud kui venelased aga nagu kalmistu töötajad. Neid inimesi on ta näinud kalmistul töötamas, samuti on ta neid näinud kolmekesi koos töötamas. Inimesed suhtlesid seal omavahel, aga ta ei tea mis teemal. Vestlus toimus kõrgendatud toonil. Tollel hetkel ta ei saanud kohapeal aru, milles probleem oli. Vestluse sisu ta pealt ei kuulnud, kuna nad istusid alguses autos ja mingi aja pärast alles läksid välja. Autost väljudes läks ta V L juurde ja küsis, et mis on. Kui nad seal olid, siis keegi vägivalda kellegi suhtes ei kasutanud. Samuti ei märganud ta, et kellegi suhtes oleks juba tolleks ajaks vägivalda kasutatud, kui nemad sinna jõudsid. Nad olid seal 5 minutit ja siis V ütles, et seal pole enam midagi teha ja nad sõitsid sealt ära. V ise jäi sinna. Mis seal edasi juhtus, ei ole tema asi ja ta ei sekkunud. Juhtum leidis aset xxxx kalmistul. Vist järgmisel päeval millalgi küsis ta Vilt, et mis seal toimus. V ütles, et keegi lõi kedagi ja et kalmistul ei saanud mõned omavahel asju ära jagatud. V ütles, et Sergei osales seal, aga kuidas see toimus ta ei tea, kuna ta ei olnud kohal ja ise ta midagi ei näinud. Tunnistaja sõnul teab ta teiste juttude põhjal, miks on kriminaalasjas süüdistatavaks Sergei Molodtsov ja kannatanuks O S. Ta teab, et sündmus toimus 2017. aasta suvel juunis või juulis. Ta arvab, et kohtus arutamisel olev asi oli enne seda kui ta käis intsidenti V palumisel vaatamas. Tunnistaja sõnul töötab Xxxx kalmistul palju inimesi hauakivide ja piirete valmistamisega. Ta kõiki firmasid ei tea, tööriietele ei ole kirjutatud, aga inimesed tulevad ja teevad tööd, mis firmadest ta aga täpselt öelda ei oska. Kohtuistungil arutavat teemat arutas ta koos V ja A ning küsis 11 nende käest, mis seal oli, kuna ta ise ei olnud seal ja ise ei näinud, mis toimus. Tunnistaja sõnul nägi ta O S esimest korda kohtuistungil. Kohus, hinnanud ülalmärgitud tõendeid kogumis, leiab, et süüdistatava süüd eitavatesse ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt, kuivõrd süüdistatava ütlused ei riimu olulistes asjaoludes omavahel ning on vastuolus teiste asjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega. Kannatanu sõnas kohtuistungil, et 05.06.2017 läks ta Xxxx kalmistule objektile, et see üle vaadata ja seal töid teha. Kalmistule läks ta sõidukiga ning parkis enda sõiduki Sergei Molodtsovi pargitud sõiduki kõrvale. Kannatanu sõnul kasutab Sergei Molodtsov valget värvi kaubikut Xxxx. Kohtuistungil selgitas kannatanu, et kohtueelses menetluses andis ta ütlusi öeldes, et Sergeil oli Xxxx koos haagisega, kuid et teisel ülekuulamisel ta täpsustas, et tagant vaadates on sõidukid ühesugused ning selle järgi neid määratleda ei saa. Samuti sai ta aru, et tegemist oli Xxxx, kuna oli Sergeid Xxxx sõitmas näinud. Kuna ta oli pärast juhtunut šokiseisundis ja emotsioone oli erinevaid, siis võisid tal üksikasjad meelest ära minna. Ta on kindel, et Sergei Molodtsov oli Xxxx ning ta sõnas ka 7. kuupäeva protokollis, et kirjas on sõiduki mark xxxx, aga et tegemist võis olla ka mingi teise sõidukiga. Asjaolu, et Sergei Molodtsov tõepoolest kasutas enda töös sõiduvahendina valget värvi kaubikut on leidnud kinnitust kõigi kohtumenetluses ülekuulatud tunnistajate ütlustega ning ka süüdistatav ise on seda kinnitanud. Kannatanu kirjeldas kohtuistungil, et kui ta enda autoga kalmistule jõudis, parkis ta enda sõiduki Sergei Molodtsovi pargitud sõiduki kõrvale ja S. Molodtsovi sõiduk oli haagisega. Sergei Molodtsov seisis samal ajal väljas haagise juures. Parkides enda sõiduki ja tulles sellest välja teretasid nad Sergei Molodtsoviga teineteist ning alustasid juttu. Vestlus nende vahel kestis umbes 10 minutit ning nad rääkisid hindadest, mis lõppes konfliktiga. Sergei Molodtsov oli öelnud, et kahe koha graniidist piirde hinnaks on temal 1450. Kannatanu pöördus Sergei Molodtsovi poole küsimusega, et kas mitte õigeks hinnaks ei ole 1200. Kannatanu sõnul hakkas Sergei Molodtsov selle peale karjuma ja ütles kannatanule, et ta levitab kuulujutte. Kannatanu ei saanud enda sõnul Sergei Molodtsovi peale häält tõsta. Sergei Molodtsov pööras ennast ringi haagise poole, haaras labida ja hakkas labidaga peksma. Tegemist oli suure kandilise labidaga, millel oli pikk käepide. Sergei Molodtsov lõi kannatanu sõnul teda umbes 5 korda. Kaks esimest lööki tabasid ta kätt ja pead ning teised löögid tabasid õlga, riivasid selga ja paremat kätt, kuhu tekkis ka lõikehaav. Verd hakkas jooksma, sh ka peast ning vastupanu ta osutada ei jõudnud. Ta keeras ennast ringi ja otsis autost kaltsu, et käed puhtaks teha. Samal ajal Sergei Molodtsov jätkas rääkimist, aga tal oli sellest ükskõik, ta istus autosse ja läks veevõtukohta ning hakkas ennast pesema ning üritas leida midagi, et verd peatada. Inimesi ta seal lähedal samal ajal ei näinud. Sergei Molodtsov jäi ikka enda auto juurde. Ta ei tea, kas Sergei Molodtsov pani labida ära või oli tal see jätkuvalt käes. Veevõtukoht asus esialgsest parkimiskohast umbes 100 meetri kaugusel ning sinna tulid kohale ka M ja M koos vennaga. M ja M ei tulnud üheaegselt, kuid ta ei oska öelda, kes enne tuli, sest ta rääkis samal ajal telefoniga ja üritas ennast pesta. M ütles ta, et Molodtsov tungis kallale. Kuna ta tol hetkel teadis ainult Molodtsovi eesnime, siis ütles ta Sergei. Sama ütles ta ka M. M ja M olid kannatanu sõnul koguaeg tema kõrval ning ta rääkis neile loo ära ning nad aitasid kannatanul käe kinni siduda. Kannatanu sõnul pärast juhtunut sõitis ta koju riideid vahetama, kuna oli määrdunud. Koos abikaasaga läks ta xxxx tänaval asuvasse EMO-sse. Järgmisel päeval võttis kannatanu sõnul temaga ühendust arst, kes ütles, et selleks et käel saaks motoorika korda on vaja võtta ära sinna paigaldatud kips ja panna asemele plaat. Nii pöörduski kannatanu 06.06 arsti vastuvõtule. Kannatanu sõnul oli tal luu kahest kohast murdunud ning selle parandamiseks tehti talle kätte lõige ning plaat kinnitati kondi külge. Samuti vajas õmblust ka parem käsi. Kannatanu kirjeldas Sergei Molodtsov tööriietust, mis tema sõnul oli tavaliselt läikiv oranži, kollast värvi, kuid 5.06 päeval oli tal seljas midagi tumedat, mis eespoolt ei läikinud. Süüdistatav Sergei Molodtsov eitab talle süüks arvatud kehavigastuste tekitamist kannatanule O S. 05.06.2017 toimunud sündmuse osas on Sergei Molodtsov olnud kidakeelne ning öelnud, et nimetatud kuupäeval oli ta kalmistul tööl, kuid ta ei tea, kas ta O S kalmistul sel päeval kohtus. Süüdistatava sõnul toimus neil viimane vestlus Xxxx kalmistul kui ta restaureeris portreed ning O tuli tema juurde ja hakkas rääkima, et miks ta müüb kahekohalisi graniidist piirdeid 1150 euro eest. Selle peale ta vastas O, et ta sõidaks kauplusesse või paluks sugulastel, 12 tuttavatel kontrollida, et selliseid hindu ei ole. Pärast seda ta ütles O, et viimane ta rahule jätaks ja ei ole vaja riidlema ega roppe sõnu kasutama hakata. Ta keeras ringi ja jätaks enda tööd. Kuid seda, mis kuupäeval ta O S kohtus, ta öelda ei oska. Süüdistatav kirjeldas, et sõiduk, mida ta kasutab on valget värvi väike kaubik, mille uksed avanevad enda poole ehk väljapoole. Üks peamine tööriist on tal labidas. Labida paneb ta alati haagisele, kuna kaubikusse see eriti ei mahu ja ei ole mugav. Kohtuistungil sõnas süüdistatav, et kalmistutel tööd tehes kasutab ta spetsiaalselt punast värvi riietust, et ta oleks nähtav. Mõni hetk hiljem täpsustas süüdistatav, et riietus on tal siiski oranži värvi. Süüdistatava sõnul on kalmistul konkurents küllaltki suur, aga tööd jätkub kõigile. Peamiselt väljendub konkurents hindades ning tema sõnul ei ole kannatanu temale konkurendiks, kuid tema ise on väga suureks konkurendiks kannatanule. Süüdistatava sõnul ei ole ta kunagi kannatanu suhtes vägivalda kasutanud. Süüdistatava sõnul põhjus, miks O S selliseid ütlusi on andnud on tingitud konkurentsist ning soovist teda ükskõik mis viisil välja tõrjuda. Ähvarduste abil see ei ole neil õnnestunud. Samas ei ole süüdistatava sõnul O S teda ähvardanud ning tänase päevani töötab ta kalmistul. Süüdistatava kaitsja sõnul ei anna mitte ükski tõend usaldusväärset infot selle kohta, et kannatanule põhjustas vigastused just Sergei Molodtsov. Kaitsja sõnul puuduvad peale kannatanu enda ütluste tõendid selle kohta, et süüdistatav oleks 05.06.2017 kella 14:15 paiku Xxxx kalmistul isegi viibinud, rääkimata kannatanu ründamisest. Kohus ei nõustu kaitsja sellise seisukohaga, kuna süüdistatav ütles kohtuistungil sõnaselgelt, et ta töötas 05.06.2017 kalmistul tehes seal kõiki kalmistuga seonduvaid töid ning ainus, mida ta ei teadnud oli see, et kas ta 05.06.2017 kannatanuga kalmistul kohtus. Seega on süüdistatav küll eitanud kannatanu löömist, aga mitte sel päeval kalmistul töötamist. Samuti leiab süüdistatava kaitsja, et tunnistajate A M ja O M ütlused ei aita tuvastada, et kannatanut ründas Sergei Molodtsov. Kannatanu kirjeldas kohtuistungil, kuidas tema ja Sergei vahel toimunud vestlus lõppes konfliktiga, mille tagajärjel võttis Sergei haagisest labida ja hakkas teda sellega peksma. Löögid tabasid ta kätt, pead ning õlga ja riivasid selga ning paremasse kätte tekkis löömise tagajärjel lõikehaav. Kohtuistungil sõnas kannatanu, et pärast peksmist sõitis ta veevõtukohta, mis asus esialgsest parkimiskohast umbes 100 meetri kaugusel ning hakkas ennast pesema ning üritas leida midagi, et verd peatada. Samuti sõnas ta, et sinna tulid ka A M ja O M. Kumb nimetatud isikutest enne tuli, seda ta ei oska öelda, kuna rääkis samal ajal telefoniga. Kannatanu sõnul ütles ta A M, et Sergei tungis talle kallale. Kuna ta tol hetkel teadis ainult süüdistatava eesnime, siis ta ütleski ainult Sergei. Tunnistaja O M sõnas kohtuistungil, et eelmisel või üleeelmisel aastal leidis aset intsident, mida ta küll pealt ise ei näinud ning on seotud sellega vaid nii palju, et ta sõitis Xxxx kalmistu veevõtukohast mööda ning soovis O S teretada ning sinna kohale jõudes nägi ta, et O S käest jooksist verd. Ta ei mäleta enam kumma käega oli tegemist, kuid ta aitas O S käe kinni siduda. Tunnistaja sõnul ei ole O S talle midagi sellest rääkinud, kuidas ta käsi katki läks. Samuti sõnas tunnistaja O M, et samal ajal oli seal veel üks meesterahvas, kes oli seal juba enne kui tema sinna jõudis. Ta ei mäleta, mida meesterahvas tol hetkel seal tegi, aga ilmselt seisis ja vaatas. Ta ei tea meesterahva kohta mitte midagi ja nägi teda esimest korda seal. Meesterahvaga ta ei suhelnud. Meesterahva nimi võis olla A, kuna teab seda uurija käest. Kohtuistungil avaldati tunnistaja O M kohtueelses menetluses antud ütlused selle kohta, et ta ülekuulamisel ütles, et läks A juurde ja küsis, mis juhtus, kuid kohtuistungil justkui sõnas tunnistada, et meesterahvast, kes samuti O S juures viibis, ta ei teadnud ning ei teadnud, mis põhjusel O S käsi katki oli. Tunnistaja põhjendas vastuolu varasemalt öelduga ning sõnas, et kuna sellest on kaua aega möödas, siis ta ei mäleta, aga talle öeldi, et teise isiku nimi oli A ja ju siis ta astus A juurde ja küsis, mis juhtus, kuid tema sõnul vastas A talle, et ta ise ei tea mis juhtus. Tunnistajana kohtuistungil ütlusi andnud A M sõnas, et 05.06.2017 oli ta Xxxx kalmistul ning kohtas tol päeval veevõtukohas O S. Kui ta sinna enda autoga sõitis, siis O S sõiduk oli juba seal ning sõiduk oli valget värvi kaubik. Nähes veevõtukohas O S jooksis viimasel käest verd ning peas oli kaks-kolm kriimu. Seda nähes, küsis ta kannatanult, et mis asi see on ja O S sõnas, et tema ja Sergei vahel oli konflikt. Tunnistaja sõnul O S Sergei perekonnanime talle ei öelnud. 13 Sergei kohta ütles O S ainult niipalju, et isik töötab kellegi juures, aga ta ei saanud aru kelle juures, kuid Sergei pidavat töötama kalmistualaselt. Lisaks sõnas tunnistaja A M, et kui ta oli koos O S veevõtukohas saabus sinna veel üks valget värvi kaubik kahe inimesega, kellest üks ennast O nimetas. Kaubikust väljunud inimesele rääkis samuti O S, et toimus konflikt. Sama kinnitas O S ise ka kohtuistungil. Eeltoodust tulenevalt on kannatanu kinnitanud, et veevõtukohta tulid nii O M kui ka A M, ka nimetatud isikud ise kinnitavad seda. Kannatanu sõnas, et ta aga ei oska öelda, kumb isikutest tuli enne, sest ta rääkis samal ajal telefoniga. A M sõnas, et pärast tema jõudmist kalmistu veevõtukohta saabus sinna veel üks valget värvi kaubik ning kahest seal olevast inimesest üks nimetas ennast O. O M kinnitas samuti, et kui tema veevõtukohta jõudis oli seal veel üks meesterahvas ning tema nimi oli A nagu uurija talle ütles. Nii O M kui ka A M mõlemad on kohtuistungil öelnud, et kannatanu O S tõepoolest rääkis samal ajal telefoniga. Ebakõla nähtub O M ja O S ütlustes selles osas, et viimase sõnul ütles ta nii O M kui A M, et tal oli konflikt Sergeiga, kuid tunnistaja O M sõnas istungil, et O S ei öelnud talle, kuidas tal käsi katki läks. Kohtu hinnangul ei muuda eelnev tunnistaja O M ütlusi ebausaldusväärseks ja seda eelkõige seetõttu, et tunnistaja O M puhul on tegemist kõrges eas isikuga ning samuti leidis sündmuse aset 2017. aastal ning kohtuistungi toimumise ning ütluste andmise ajaks oli möödas põhimõtteliselt kaks aastat. Seega on igati normaalne, et inimene ei pruugi mäletada juhtunu üksikasju nii konkreetselt ja detailselt. Kohtu hinnangul on tunnistaja O M mõningasest ebakõlast vaatamata tõendamiseset puudutava osas olnud ajas oma ütlustes järjekindel ning seega puudub alus need kõrvale jätta. Samuti ei nõustu kohus süüdistatava kaitsja seisukohaga, et tegelikult ei olnud A M teadlik, et O S oli Sergeiga konflikt, kuna O Mi küsimusele, et mis juhtus, et O S käsi verine oli, vastas A M, et ta ei tea mis juhtus. Sellega on süüdistatava kaitsja A M vastuse lihtsalt kontekstist välja tirinud. Pigem mõtles A M, et ta ei teadnud konflikti põhjuseid ja üksikasju ega osanud sellest pikemalt rääkida kuivõrd tunnistaja sõnas kohtuistungil, et veevõtukohta ilmunud O ta juhtunust ei rääkinud, kuna ta ei olnud ise konkreetsete sündmustega kursis. Tema ütlustest aga ei ilmne see, et ta ei olnudki teadlik, et lööjaks oli Sergei, vaid ta ei olnud teadlik konfliktsituatsiooni põhjusest. Eeltoodust tulenevalt on A M ning O M ütlused riimuvad ning kohtul puudub alus kahelda nende ütlustes. Ehkki tunnistaja A M sõnas kohtuistungil, et ta ise konflikti ei näinud ega osanud sellele ka koheselt tähelepanu pöörata, köitis tema tähelepanu veevõtukohas O S verine käsi ning pea millel oli kaks-kolm kriimu. Samuti on tunnistaja O M, kes samuti veevõtukohta tuli, öelnud, et O S käsi oli katki ja jooksis verd, mille ta seejärel kinni sidus. Tunnistaja A M sõnul rääkis O S talle hilisemal kohtumisel, et löömine põhjustas tal käeluumurru ning tal õmmeldi käes olevat haava. Samuti selgitas O S, et üks kont oli murtud ja talle paigaldati metallist varras. Ta nägi ka ise O S õmblusi ühes ja teises käes. Kannatanul esinenud vigastusi tõendab isiku läbivaatuse protokoll, millest nähtuvalt on O S näol parema kulmu välisnurga ja oimu piirkonnas kaks triibukujulist nahamarrastust, mis on kaetud punakas-pruuni värvi koorikuga. Vasaku käe õlavarre välimine pind on töödeldud kollast värvi ainega, õlavarre välisel pinnal on verevalum. Vasaku küünarnukil on nahamarrastused, mis on kaetud punakas-pruuni värvi koorikuga. Vasaku käe küünarvarrel on valget värvi side. Paremal käelabal on valget värvi side. Lisaks on vaadeldud O S seljas olnud trakside kombinesooni, mille parema tasku osas, parema põlve osas ning vasaku põlve osas visuaalselt näha verekahtlast määrdumist. Samuti nähtub Ida-Tallinna Keskhaigla epikriisist, et O S pöördus 05.06.2017 erakorralise meditsiini osakonda, kus tal diagnoositi küünarvarremurd, küünarluukeha murd. Lahtine randme- ja käehaav, sõrme(
2. de)lahtine haav ilma küün(t)evigastuseta ning 06.06.2017 hospitaliseeriti O S ITK ortopeedia osakonda operatiivseks raviks ning talle teostati vasaku küünarluumurru lahtine repositsioon ja fiksatsioon kompressioon plaadiga. A M sõnas, et ta tunneb Sergei Molodtsovi, kuid ei saa öelda seoses konfliktiga, et mees, keda ta kannatanuga eelnevalt vestlemas oli näinud, kindlasti Sergei Molodtsov oli, kuna ta nägi toimunut eemalt tehes samal ajal enda tööd ega osanud isegi arvata, et seal võib konflikt olla, ei saa ta tõsikindlalt öelda, et tegemist oli Sergei Molodtsoviga. Küll aga on kohtueelses menetluses isiku äratundmiseks esitamisel tunnistaja A M kirjeldanud fotol olevat noormeest ning selgitanud, et isik meenutab talle noormeest keda ta võis näha Xxxx kalmistul. Isik sarnaneb välimuse – näo ja juuste järgi ning fotol on näha, et ta on turske. Ta ei saa öelda 14 kindlalt, et just fotol nr 1 kujutatud noormees 05.06.2017 võis olla Xxxx kalmistul ning kes läks O S juurest eemale käes mingi ese, mille viskas valget värvi autosse ja pärast seda sõitis sama autoga ära. Kuna kohtuistungil sõnas tunnistaja, et nägi noormeest selja tagant, siis on igati mõistetav, et ta ei saa väita, et fotol olev isik oli just seesama, keda ta kalmistul nägi. Samas ühtib tunnistaja kirjeldus noormehest, keda ta kalmistul nägi Sergei Molodtsovi välimusega. Kohtuistungil küsis süüdistatava kaitsja tunnistaja A M käest, et kas konflikti koht ja teistkordse kohtumise koht olid erinevad, mille peale tunnistaja vastas jah ning selgitas, et konflikt oli ühes kohas ja siis O sõitis teise kohta, mis oli veevõtukoht. Seepeale küsis süüdistatava kaitsja, et miks tunnistaja politseis ei rääkinud, et sündmus oli kahes kohas ning et kannatanu sõitis oma autoga ühest kohast teise. Tunnistaja vastas, et sellist küsimust tema käest ei küsitud. Kohus peab tunnistaja selgitust põhjendatuks, kuivõrd tavainimene ei pruugi teada, millise täpsusega tuleb sündmusi kirjeldada ning mõne asja vahettegemine ei pruugi näida olulisena. Kuna küsimusi ülekuulamisel küsib uurija, siis oleks pidanud uurija ise vastava küsimuse ka tunnistajalt küsima, et tagada kõigi asjast tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine. Kohus loeb tunnistaja A M põhjendusi kahe erineva sündmuskoha osas põhjendatuks ning seega on riimuvad nii süüdistatava kui ka tunnistaja öeldu selles osas, et veevõtukoht asus umbes 100 meetri kaugusel sõidukite algsest paiknemiskohast kalmistul ning et tegelikult pidaski tunnistaja A M silmas kahte erinevat kohta, kuid kohtueelses menetluses ei pööranud ta ütlusi andes nende eristamisele tähtsust, kuivõrd temalt ei küsitud seda. Kannatanu kohtuistungil juhtunust rääkides sõnas, et konflikti toimumise päeval kasutas Sergei Molodtsov valget värvi Xxxx sõidukit ning kui ta ise kalmistule jõudis, oli Sergei Molodtsov juba seal ja seisis haagise juures. Hetk enne konflikti algust pööras süüdistatav kannatanu sõnul ennast haagise poole, haaras labida ja hakkas labidaga peksma. Kannatanu mäletamist mööda oli tegemist suure kandilise labidaga, millel oli pikk käepide. Kannatanu ei osanud istungil öelda, kas Sergei Molodtsov pärast peksmist pani labida ära või oli tal see jätkuvalt käes. Ka süüdistatav Sergei Molodtsov ise sõnas istungil, et töö tegemiseks kasutab ta sõiduvahendit, milleks on valget värvi väike kaubik Xxxx, mille uksed avanevad enda poole ehk väljapoole. Samuti sõnas ta, et kasutab ka haagist ning peamise tööriistana ka labidat. Enda sõnul paneb ta labida alati haagisele, kuna kaubikusse see eriti ei mahu ja ei ole mugav. Tunnistaja A M, kes juhtus eemalt nägema, kahte valget värvi sõidukit, millest ühe juures seisis O S ja teise juures noormees. Mäletab, et nägi noormehe käes midagi, mis võis olla labidas, mille ta viskas kas kasti või veel kuhugi. Kohtuistungil sõnas tunnistaja, et ta ei näinud, kas autol mille juures noormees seisis oli haagis, kuna kalmistul olevate mälestuskivide ja põõsaste tõttu ei olnud võimalik seda näha, samuti ei pruukinud ta haagise enda madala kõrguse tõttu seda märgata. Kuhu isik labida pani, ta ei näinud, vaid lihtsalt kuulis selle kolksu. Viskas labida kas kasti või kui oli haagis siis haagisesse. Kohtuistungil avaldati tunnistaja A M usaldusväärsuse kontrolliks kohtueelsel menetlusel antud ütlused, mille kohaselt liikus noormees valget värvi haagiseta kaubiku suunas, mille uksed avanesid tagant ja kuhu noormees viskas tema käes olnud eseme. Vastuolu varasemalt öelduga põhjendas tunnistaja sellega, et noormees võis visata nii autosse kui haagisesse, ta ei näinud konkreetselt, aga kuulis metalli kolksu. Kuna ta ütles, et isik võis visata nii autosse kui ka haagisesse, kuid konkreetselt ei näinud, siis ei saa ta konkreetselt väita kuhu isik enda käes oleva eseme asetas. Samuti sõnas tunnistaja, et ta kohtueelsel menetlusel ei öelnud, et nägi kindlasti haagist. Samuti märkis ta, et on näinud kaubiku taga järelkäru, kuid ta on ka ilma järelkäruta Sergeid sõitmas näinud. Kõik ülejäänud kohtuistungil tunnistajatena ütlusi andnud isikud on öelnud, et süüdistatav Sergei Molodtsov kasutab sõitmiseks valget kaubikut ning selle küljes haagist, kuid mõnikord sõidab ka ilma haagiseta. Seega riimuvad tunnistaja A M ütlused teiste tunnistajate, sh süüdistatava enda ütlustega. Ei süüdistatav, kannatanu ega ka tunnistajad välja arvatud S O, ei ole väitnud, et haagis on süüdistatava kasutuses igapäevaselt. Seega on igati põhjendatud ka tunnistaja A M ütlused, et sündmuse toimumise päeval võis isik, kelle käes ta nägi labida sarnast eset visata selle nii autosse kui ka haagisesse. Ehkki süüdistatav on öelnud, et labida paneb ta alati haagisele, kuna kaubikusse see eriti ei mahu ja ei ole mugav, siis ei ole süüdistatav välistatud selle võimalikku asetamist ka kaubikusse, kuigi see sinna eriti ei mahu. Kuivõrd käesolevas kriminaalasjas on vaja selgusele jõuda, kas süüdistatav Sergei Molodtsov pani toime talle süüksarvatud kuriteo ning tekitas 15 kannatanule kehavigastused, siis on teisejärguline, kas labidas asetati haagisesse või hoopis kaubikusse, kuivõrd tunnistaja A. M tegi kalmistul tööd ja kalmistul olevate hekkide ja taimede tõttu nii või teisiti haagist näha ei saanud. Seejuures ei näinud ta ka konflikti ennast, vaid ainult nägi kannatanut ja teist isikut kaubikute juures ning kuulis metallist eseme kolksatust. Seega on vaidlusaluse sündmuse osas tunnistaja ütlustel tähtsust sellel, et ta nägi vaidlusalusel ajal kalmistul kannatanut, kes oli eemal koos teise isikuga valgete kaubikute juures, nägi kannatanu juures olnud isikul mingit metallist tööriista, võimalik, et labidat, kuulis metallist eseme kolksatust ja mõni aeg hiljem nägi kannatanut verisena veevõtukoha juures. Sellised tunnistaja ütlustest tulenevad asjaolud riimuvad kannatanu ütlustega koos teise isikuga kaubikute juures olemise ja hiljem verisena veevõtukohas olemise kohta. Seejuures ei tea kannatanu, mida süüdistatav labidaga hiljem tegi, kuivõrd lahkus sündmuskohalt ning tunnistaja ütlustest saab järeldada, et labidas visati käest. Olulisem on tõendamiseseme juures pigem see, millega kannatanule vigastused tekitati. Kannatanu on öelnud, et Sergei Molodtsov tekitas talle kehavigastused labidaga ning kuivõrd kõik tunnistajad kohtuistungil, sh süüdistatav ise on kinnitanud, et töö tegemisel kasutas ta labidat puudub kohtul alus kahelda kannatanu ütlustes, et kehavigastused tekitati talle labidaga. Erinevaid ütlusi anti kohtuistungil seoses Sergei Molodtsovi tööriietusega. Kohtuistungil ei olnud süüdistatav enda ütlustes tööriietusse puutuvas osas kuigi järjekindel ning algselt sõnas, et kasutab spetsiaalselt punast värvi riietust ning mõni hetk hiljem ütles, et riietus on tal siiski oranž. Tunnistaja V L sõnul on Sergei Molodtsovi tööriietus ere oranži värvi kombinesoon, jope ja püksid eredat oranži värvi ning kui ta teda näeb, siis on ta pidevalt selles riietuses ja midagi muud ta Sergei Molodtsovi seljas pole näinud. Tunnistaja A M kohtuistungil sõnas, et temperatuur sel päeval oli normaalne ning noormees oli ilma särgita ning päevitunud palja ülakehaga ja traksidega oranži värvi poolkombinesoonis. Kannatanu sõnas, et kui muidu kannab Sergei Molodtsov tavaliselt oranži värvi läikivat kaitseriietust, siis 05.06 päeval oli tal seljas midagi tumedat, mis ei läikinud. Süüdistatava kaitsja esitas tõendina ekraanitõmmise Riigi Ilmateenistuse veebilehelt (tl 48) ning kuna Riigi Ilmateenistuse vaatlusandmete kohaselt oli sündmuse toimumise ajal Tallinnas ilm pilvine, sademetega ning temperatuur 12-13 kraadi, siis on ebatõenäoline, et Sergei Molodtsov oleks sellise ilmaga võtnud seljast särgi. Mis puudutab V L öeldut, siis tema väited põhinevad ainult sellel, mida ta on ise Sergei Molodtsoviga kohtumisel näinud, kuid ise ta sündmuskohal ei viibinud. Kuna V L kohtuistungil öeldu kohaselt näeb ta Sergei Molodtsovi harva (1-2 korda nädalas), siis ei ole välistatud, et süüdistatav Sergei Molodtsov kandis kalmistul töötades ka muud värvi riietust. Näiteks on tunnistaja M D öelnud, et Sergei Molodtsov kandis üldiselt eredat oranži värvi kombinesooni, mis annab alust arvata, et mõnikord kandis ta ka muud värvi riietust. Seega ei ole alust kahelda tunnistaja A M ning kannatanu ütlustes, et sündmuse toimumise päeval ei kandnud Sergei Molodtsov seljas enda tavapärast oranži tööriietust. Mis puutub Riigi Ilmateenistuse vaatlusandmetele, siis kaitsja poolt esitatud kujul ei tõenda andmed, kas sündmuse toimumise ajal olid sademed just Xxxx kalmistul. See, et vaatlusandmete kohaselt võis olla sademeid Tallinnas, ei tähenda koheselt, et vihma sadas ja et sadu oli ka Xxxx kalmistul. Samuti ei ole ükski sündmuse asjaosalistest ka vihmasajule viidanud. Samuti ei ole õhutemperatuur 12-13 kraadi füüsilise töö tegemisel nii madal, et see kindlasti välistaks töö tegemise kombinesooniga, kuid ilma särgita. Kuivõrd kombinesoon katab kogu alakeha ning osaliselt ka ülakeha, siis 1213 kraadi juures suvel töötamine ilma särgita ei näi ebareaalsena. Samuti ei ole õhutemperatuur ja tajutav temperatuur samad, mistõttu võis tajutav temperatuur olla soojem kui 12-13 kraadi. Eeltoodust tulenevalt on tunnistaja A M ning kannatanu ütlused riimuvad ning kohtul ei ole alust neis kahelda ning neid ütlusi ei lükka ümber ka kaitsja esitatud ilmateenistuse vaatlusandmed. Kohtuistungil andsid tunnistajatena ütlusi V L, A M ning M D. Tegemist on tunnistajatega, kes kõik on öelnud, et juhtunust, mis tingis Sergei Molodtsovile süüdistuse esitamise on nad teadlikuks saanud kellegi teise vahendusel ning kuuldud juttude põhjal ning teavad sellest vaid nii palju, et oli toimunud mingisugune kaklus ning et O S esitas Sergei Molodtsovi vastu avalduse, kuid konflikti isikute vahel keegi nendest ei näinud, kuna ei osalenud selles. Küll aga 16 on kõik eelnimetatud tunnistajad rääkinud kalmistul toimunud intsidendist, mille tagajärjel väidetavalt paar päeva pärast süüdistatava ja kannatanu vahel toimunud konflikti löödi Sergei Molodtsovi vastu kõrva nii et Sergei kõrvas olnud kõrvaklapp katki läks. Kakluses osalesid väidetavalt Sergei Molodtsov ja kolm isikut O G OÜ-st ning hiljem lisandusid ka nn M grupeeringu liikmed, kes hakkasid Sergeid ähvardama ja survestama. Seega tunnistajad V L, A M ning M D ei tea tõendamiseseme asjaolusid, mistõttu ei ole võimalik nende tunnistajate ütlustega süüdistatava süü olemasolu või puudumise tuvastamiseks arvestada. Arvestades eelmärgitud tunnistajate ütluste sisu saab järeldada, et tunnistajate ülekuulamist taotles süüdistatava kaitsja selleks, et nende tunnistajate ütlustega veenda kohut selles, et tegelikuks kannatajaks on hoopis Sergei Molodtsov. Kohus asub seisukohale, et nimetatud asjaolud ei ole käesolevas kriminaalmenetluses tõendamiseseme asjaoludeks ning kohtusse saadetud süüdistusakti kohaselt on tõendamisesemeks süüdistatava poolt kannatanule tervisekahjustuste tekitamine ja sellele hinnangu andmine, mitte süüdistatava kohta esitatud kuulujuttude põhjal temale vigastuste tekitamine. Sellisel juhul oleks pidanud süüdistatav pöörduma vastava õiguskaitseasutuse poole, mitte aga arutama seda kriminaalasjas, kus ta ise on süüdistatav. Seega ei puudutanud eelnimetatud tunnistajate ütlused tõendamisesemeks olevaid asjaolusid ega olnud puutumuses tõendamisesemeks oleva sündmusega ning seetõttu jätab kohus nende tunnistajate ütlused ning nende ütluste tõendamiseks esitatud tõendid tähelepanuta osas, mis ei puutu käesolevasse kriminaalasja. Süüdistatav Sergei Molodtsov on kannatanu O S suhtes vägivalla kasutamist eitanud. Samas on kannatanu ning tunnistaja O M ütlused omavahel kooskõlas ning kohtul puudub alus kahelda, et 2017. aasta suvel toimus kannatanu ning Sergei nimelise isiku vahel konflikt, mis toimus Xxxx kalmistul. Kannatanu on tema suhtes kasutatud vägivalda üksikasjalikult kirjeldanud, samuti seda, millega ja kuhu Sergei Molodtsov teda lõi. Isiku läbivaatuse protokollist on nähtavad tervisekahjustused fotografeeritud ja fikseeritud. Samuti nähtub Ida-Tallinna Keskhaigla epikriisidest, et O S pöördus erakorralise meditsiini osakonna poole, kus tal diagnoositi küünarvarremurd, küünarluukeha murd. Lahtine randme- ja käehaav, sõrme(
3. de)lahtine haav ilma küün(t)evigastuseta. 06.06.2017 hospitaliseeriti O S ITK ortopeedia osakonda operatiivseks raviks ning talle teostati vasaku küünarluumurru lahtine repositsioon ja fiksatsioon kompressioon plaadiga. Samuti on nii tunnistaja A M kui ka O M sõnanud, et kannatanut nähes jooksis tal käest verd. Seega on tervisekahjustuste olemasolu üheselt teiste tõenditega tuvastatud ja nende tervisekahjustuste lokalisatsioon riimub kannatanu O Si ütlustega. Et kannatanule tekitas tervisekahjustused just Sergei Molodtsov on tõendatud kannatanu ning tunnistaja A M ütlustega. Tähelepanuväärne on, et tunnistaja A M, kes küll sündmust mõnevõrra kaugemalt nägi on kirjeldanud isikut, keda ta kalmistul O S koos nägi ning see isik vastab Sergei Molodtsovi välimusele. Arvestades kannatanu ütlusi sündmuse kohta ning veevõtukohta saabunud A M ja O M ütlusi koha ning seal nähtu kohta saab tulla järeldusele, et need tõendid on omavahel vastuoludeta riimuvad, mistõttu tuleb need lugeda usaldusväärseteks. Kohtuistungil sõnas süüdistatav, et põhjus miks O S teda löömises süüdistab on tingitud konkurentsist ning soovist teda ükskõik mis viisil välja tõrjuda. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatav aga enda väidete tõestuseks esitanud tõendeid ning seega on süüdistatava seisukohad sellisel kujul alusetud ega põhine usutavatel väidetel. Pigem on süüdistatava väide selle kohta, et temast taheti kalmistul lahti saada ning teda kalmistuärist välja süüa, ennast õigustav ning esitatud eesmärgiga end kaitsta. Kannatanu sõnas kohtuistungil, et Sergeiga tuli toimunud vestluse käigus teemaks ka kalmistul tehtavate tööde maksumus, kuid ta ei soovinud hindade osas anda Sergeile mingeid soovitusi, kuna Sergei ei oleks hindade osas nagunii midagi otsustada saanud. Samuti selgitas süüdistatava tööandja V L, et Sergei Molodtsov töötab fikseeritud hinnakirja alusel ning süüdistatav ise hindasid kehtestada ega mõjutada ei saa ning lõppkokkuvõttes sõltub hind materjali hinnast ning konkurentsist turul. Järelikult isegi kui oleks süüdistatav enda töölt lahkunud, oleks tema asemele tulnud ikkagi keegi teine, kes oleks V L poolt kehtestatud ning turusituatsioonile vastavate hindadega teenust edasi pakkunud ning seega ei oleks konkurents nii või teisiti vähenenud. Tunnistajatena üle kuulatud V L, A M ning M D on selgitanud intsidenti kalmistul S. Molodtsovi ja O G töötajate vahel kui konkurentsist tulenevat tüli, kuid tunnistaja S O ütluste 17 kohaselt nägi ta paar päeva pärast O S tervisekahjustuste tekitamist kalmistul Sergei Molodtsovi ja läks küsima, et kes ta selline on, et O S käe katki lõi. Seega läks S O mitte tihedast konkurentsist tingitult konkurenti töölt kõrvaldama, vaid aru pärima miks süüdistatav O S tervisekahjustuse tekitas ja sellega O S töö tegemise võimatuks tegi. Seega oli menetlusesemeks olevale sündmusele järgnevalt aset leidnud intsidendi põhjuseks mitte konkurentsist tekkinud tülid, vaid süüdistatavalt selgituse küsimine süüdistatava õigusvastase käitumise kohta. Sellise arupärimise peale aga kutsus süüdistatav kohale V L, kes võttis kaasa veel teisigi oma töötajaid ja alles siis läks jutuks töö tegemisest, hindadest ja töö tegemise takistamisest üldisemalt. Selline sündmuste ajaline järjestus on kohtu arvates ka loogiline, kuivõrd nii kannatanu kui ka tunnistaja S O selgituste kohaselt pidi kannatanu tegema töid just S O objektil, kuid süüdistatava poolt kannatanule tervisekahjustuse tekitamise tõttu jäi see töö tegemata, s.t S O oli asjast huvitatud isik ja läks aru pärima. Seejuures oli ta üheselt informeeritud sellest, et tervisekahjustuse kannatanule oli paar päeva varem tekitanud just süüdistatav ja sellest teatas talle telefoni teel kannatanu temale tervisekahjustuse tekitamise päeval vahetult pärast sündmust. Kuigi kaitsja soovis ülalmärgitud tunnistajatega (V.L, A.M, M.D) tõendada kalmistutel valitsevat ebatervet konkurentsi, ei ole see konkurents käesolevas kriminaalasjas tõendamisesemeks ega saa olla asjaoluks, mis välistaks süüteo koosseisu tunnused või teo õigusvastasuse. Kaitsja on süüdistatava süü välistamiseks esitanud kohtule veel erinevaid kirjalikke tõendeid eesmärgiga seada kahtluse alla nii kannatanul tervisekahjustuse olemasolu kui ka tervisekahjustusest tulenev töövõime kaotus vaidlusalusel perioodil. Sellest tulenevalt esitas kaitsja kohtule Xxxx kalmistul välja antud tööloa taotlused (tl 49-54), milliste tööde teostajat saab tuvastada kas taotluse esitanud isiku kasutatava sõiduki registreerimismärgi või töid teostanud äriühingu nimetuse järgi. Selleks esitati väljatrükk töölubade taotlustest ajavahemikul 01.05.2017 kuni 01.09.2017 ja sellel ajavahemikul on Xxxx kalmistul 10.06.2017 kuni 14.08.2017 teostatud töid isiku poolt, kes kasutas sõidukit registreerimismärgiga 391BBT ning tööde teostajateks olid kannatanuga seotud äriühingud W B OÜ ja ENS Hauakivid, samuti 14.08.2017 O Š ise. Kuivõrd kannatanule tekitatud raskeima tervisekahjustuse paranemine võtaks aega 60 kuni 90 päeva, ei oleks kannatanu vähemalt pooleteise või enama kuu jooksul olnud töövõimeline ega ka täitma Xxxx kalmistule esitatud taotluste sisuks olnud töid. Kohus asub seisukohale, et selline väide on ümber lükatud kannatanu enese ütlustega, mille kohaselt ei saanud ta tõepoolest alguses mõne nädala vältel ühte kätt kasutada ja tegi teise käega vaid kergemaid töid, kuid tööde tegemiseks kutsus ta endale appi abikaasa venna, kes põhilise töö ära tegi ning ta ise koordineeris töid. Kohus leiab, et käeluumurd iseenesest ei ole takistuseks ringi liikumisel, samuti kaasa sõitmisel ning tööde tegemise juhendamisel. Seejuures nähtub kaitsja esitatud andmetest Xxxx kalmistu kohta, et vahetult pärast vaidlusalust sündmust on esimene tööluba väljastatud 10.06.2017 tööde teostamise lõpptähtajaga 09.07.2017 ning järgmine luba 29.06.2017 tööde teostamise tähtajaga 28.07.2017. Ülejäänud load on aga väljastatud alles juulis ja augustis. Seega tööde teostamiseks võis luba olla, kuid loa algus ei tähenda tööde tegemise algust, vaid loa algustähtaega. Seega ei lükka need andmed ümber kannatanu väidet, et teda abistas tööde tegemisel abikaasa vend ning hiljem sai ta ka ise juba mingil määral töid teha. Kaitsja esitas kohtule andmed ka teistel kalmistustel välja antud töölubade kohta (tl 55-56) ning lubade taotleja on tuvastatud sõiduki registreerimismärgi järgi. Xxxx kalmistu osas nähtub, et esimene luba on väljastatud 14.06.2017 kannatanuga seotud äriühingule ja teised load on väljastatud juulis 2017. xxxx kalmistule on väljastatud vaid üks tööluba 11.07.2019, Pärnamäe kalmistule on väljastatud lubasid enne menetlusesemeks oleva süüteo toimepanemist aprillis, sellele järgnevalt on esimene luba pärast sündmust alates 29.06.2017 ning ülejäänud load alates juulist. Xxxx kalmistu osas on aga eelmistest andmetest andmed natuke erinevad ja neile on lisandunud luba kuupäevast 05.06.2017, mis on ka süüdistatavale inkrimineeritud süüteo toimepanemise päevaks ja viitab sellele, et kannatanu oli Xxxx kalmistule tulnud tööd tegema temale väljastatud loa alusel. Kohus leiab, et ka teistel kalmistutel töötamiseks antud load ei lükka kannatanu ütlusi tööde tegemise võimalikkusest kannatanu abikaasa venna kaasabil 18 ümber. Kannatanu sõnade kohaselt oli ta kodus vaid nädala ja pärast seda asus tööle, tehes seda võimaluste piires abikaasa venna abiga, olles tööde juhendajaks, mitte vahetuks tegijaks. Samuti, tõendamaks seda, et Sergei Molodtsovile Xxxx kalmistul aset leidnud kallaletung O G töötajate poolt tulenes konkurentsist ja selles konkurentsis kasutatavatest mõjutusvahenditest esitas kaitsja kohtule Riigi Teataja andmete väljatrüki kohtuistungite aja ja toimumiskoha kohta, millest nähtuvalt on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja menetluses kriminaalasi sündmuse juures viibinud O M süüdistuses muuhulgas ka

§ 256lg 1 järgi (tl 66).

Nimetatud andmetega soovis kaitsja tõendada asjaolu, et sündmuskohale tulnud O. M on seotud kuritegeliku ühendusega ja tuli kohale mitte juhuslikult ja tema vanemate haual teostatavate tööde pärast, vaid O G töötaja tunnistaja S O kutsel ja konkurentsist tulenevaid arveid klaarima. Selle kinnituseks esitas kaitsja ka vastused päringule (tl 59-65), mille kohaselt ei ole hauaplatsile Xxxx kalmistul V, K I, 4-8 Valentina Matovaya ja A M 2-kohalisele kirstuplatsile kooskõlastatud ühtegi tööd asutusega xxxx Kalmistud ja väljastatud ei ole mitte ühtegi tööluba. Seevastu esitas kannatanu esindaja kohtule väljatrüki O G OÜ 30.05.2017 teenuse pakkumisest samale hauaplatsile ja Xxxx kalmistu e-posti aadressilt 30.05.2017 kell 10:04 O G OÜle saadetud vastusest, mille kohaselt on O G tööloa taotlus ajavahemikul 30.05.2017 kuni 28.06.2017 aktsepteeritud (tl 67-68). Seega kui kaitsja esitas andmed tööloa puudumise kohta xxxx Kalmistute üldise andmebaasi andmete alusel, siis kannatanu esindaja esitas tööloa olemasolu kohta andmed Xxxx kalmistu enda andmetest tulenevalt. Seejuures saab kaitsja esitatud järelepärimistele antud vastusest teha järeldusi, et xxxx Kalmistute ja Xxxx kalmistu andmebaasides olevad andmed ei pruugi kattuda ja usaldusväärsemad on konkreetse kalmistu andmed, kelle territooriumil hauaplatsid asuvad ja kus vahetult töid teostatakse. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kaitsja esitatud tõendid S O ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla seadmiseks ja O M sündmuskohal viibimise põhjuste tõendamiseks on ümber lükatud kannatanu esindaja esitatud tõendiga selle kohta, et O M vanemate hauaplatsil tööde teostamiseks on antud tööluba ajavahemikuks 30.05.2017 kuni 28.06.2017. Seejuures puuduks sellel asjaolul sisuliselt igasugune tähtsus, kuivõrd juba kaitsja enda esitatud tõenditest tulenevalt on tõendatud, et O M vanemate hauaplats asub Xxxx kalmistul ning O M on ka muul ajal kui hauaplatsil tööde tegemise ajal põhjust Xxxx kalmistul viibida. Kaitsja esitatud tõenditega O M vanemate hauaplatsi asukoha kohta aga riimuvad tunnistaja S O ütlustega vaidlusaluse hauaplatsi asukoha kohta ning kannatanu esindaja esitatud tõendid kinnitavad nii S O enda kui ka O M Xxxx kalmistul viibimise põhjuseid. Seejuures leiab kohus, et vaatamata nii kaitsja kui ka kannatanu esindaja aktiivsusele ülalmärgitud sündmuse asjaolude tuvastamisel ja esitatud rohketele mõlema poole tõenditele, samuti kaitsja kaitseversioonile ebaausast konkurentsist kalmistul, kulutati kriminaalasja menetlemisel hulgaliselt menetlusaega ja ressurssi sellele, et tõendada asjaolu, mis ei kuulunud tõendamisesemesse ja millised sündmused leidsid aset ajal, mil tõendamisesemeks olev sündmus oli juba toimunud. Sündmuse järgselt aset leidnud sündmusi või nendes osalemist ei ole võimalik arvestada süüdistatava käitumisena pärast temale inkrimineeritud süütegu kas siis objektiivse või subjektiivse külje iseloomustamiseks, kuivõrd kaitseversiooni kohaselt oli süüdistatav selles sündmuses kannatanuks. Samamoodi ei saa seda sündmust omistada ka kannatanule, keda sündmuskohal üldse ei olnud. Seetõttu leiab kohus, et kõik tõendid, mis on esitatud eelmärgitud sündmuse asetleidmise ja põhjuste tuvastamiseks on süüdistatava süüküsimuse lahendamise seisukohalt asjakohatud. Lisaks ülaltoodud ja analüüsitud tõenditele on kriminaalasja kohtulikul arutamisel esitanud prokurör süüdistatavat iseloomustavate andmetena Sergei Molodtsovi kahtlustatavana ülekuulamise protokollid erinevates kriminaalasjades. 05.07.2019 on Sergei Molodtsovile esitatud kahtlustus

§ 263

lg 2 p 1 järgi, mille kohaselt kahtlustatakse teda Xxxx kalmistul kannatanute ähvardamises. Ühel korral ähvardas ta murda kannatanu jalad ja ähvardus oli kannatanu seal samas maha matta. Teine kahtlustus oli noaga ähvardamises, kus Sergei Molodtsov ähvardas teist kannatanut. Mõlema kahtlustuse kohaselt tundsid kannatanud hirmu enda elu ja tervise pärast. Nendel andmetel ei ole käesoleva asjaga muud puutumust kui et 19 tegemist on isikut iseloomustavate andmetega ning mis pigem kinnitavad, et Sergei Molodtsov on ise probleemide initsiaator ning kardab ise konkurentsi teiste Xxxx kalmistul töötavate isikute poolt. Lisaks sellele saab süüdistatavale teistes kriminaalmenetlustes esitatud kahtlustustest järeldada, et vägivaldsus ja vägivallaga ähvardamine ei olnud süüdistuses märgitud asjaoludel juhuslik ja ühekordne käitumisakt, vaid on süüdistatavale omane ja vähemalt kalmistutel töötamise ajal tavapärane. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtule esitatud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on tuvastamist leidnud, et Sergei Molodtsov on kasutanud S S suhtes füüsilist vägivalda S S kirjeldatud viisil ja kohas ning tekitanud tervisekahjustustena küünarvarremurru, küünarluukeha murru, lahtise randme- ja käehaava ja sõrme(de) lahtise haava ilma küün(t)evigastuseta, samuti marrastused peas. Süüdistatavale inkrimineeritavale teole õigusliku hinnangu andmisse puutuvalt peab kohus vajalikuks märkida, et valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav n.t löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb

§ 121

lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-150-13 p 12). Kannatanu enda ütluste kohaselt tundis ta löökide tagajärjel valu, mis tabasid ta meelekohta, vasaku käe küünarnukki, õla piirkonda ning parema käe labakätt kuhu tekkis lõikehaav ning samuti tuvastati kannatanul tervisekahjustused: küünarvarremurd, küünarluukeha murd, lahtine randme- ja käehaav, sõrme(de) lahtine haav ilma küün(t)evigastuseta, mis on lisaks kannatanu enda ütlustele tõendatud ka dokumentaalsete tõenditega. Isiku läbivaatuse protokollist nähtuvalt on O S näol parema kulmu välisnurga ja oimu piirkonnas kaks triibukujulist nahamarrastust, mis on kaetud punakas-pruuni värvi koorikuga. Vasaku käe õlavarre välimine pind on töödeldud kollast värvi ainega, õlavarre välisel pinnal on verevalum. Vasaku küünarnukil on nahamarrastused, mis on kaetud punakas-pruuni värvi koorikuga. Vasaku käe küünarvarrel on valget värvi side. Paremal käelabal on valget värvi side. Eeltoodu põhjal puudub kohtul igasugune alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud

§ 121

lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu mõlema koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Samas on süüdistusaktis süüdistatavale inkrimineeritud teokirjelduses märgitud, et löökide tulemusena tundis kannatanu füüsilist valu, kuid süüdistuse resolutsioonis süüdistatakse süüdistatavat teise inimese tervise kahjustamises, millega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat. Seega vaatamata sellele, et süüdistuse kirjeldavas osas on süüdistatavale valu tekitamine inkrimineeritud, ei ole seda süüks arvatud süüdistuse resolutsioonis, mistõttu ei saa kohus valu tekitamist vaatamata selle asjaolu tuvastamisele, süüdistatavale inkrimineerida. Järgmisena peab kohus hindama Sergei Molodtsovi tegevuses

§ 121lg 1 kirjeldatud süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist.

Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava tegevuse eesmärk oli kannatanut lüüa ja sellise tegevuse ainsaks eesmärgiks sai olla vaid tervisekahjustuse tekitamine. Siinjuures leiab kohus, et subjektiivne külg on tuvastatav objektiivse külje kaudu. Kriminaalasja materjalidega on tuvastatud, et kannatanule tekitati tervisekahjustused labidaga löömisega. Süüdistatava ütlustest saab järeldada, et süüdistatav on aastaid töötanud kalmistutel ja haudu korrastanud, samuti tegelenud graniidiga. Seega on süüdistatav teadlik selliseks tööks vajalikest tööriistadest ning on üldteada, et labida või kühvliga saab efektiivselt töötada juhul, kui labidal on töötamiseks piisav suurus ja raskus ning 20 labidas on piisavalt terav, et pinnast töödelda. Seega on süüdistatav teadlik ka sellest, et sellise labidaga teist isikut lüües tekitatakse paratamatult terava servaga lõikehaavasid ja tömbi osaga lüües võib labida metallist osa raskusse tõttu põhjustada luumurdusid ja põrutushaavu. Kohus leiab, et sellise tööriistaga teist isikut lüües pähe, kehasse, jäsemetesse põhjustatakse teisele isikule nii lõikehaavu, põrutushaavu kui ka põhjustatakse jäsemetes luumurdusid ja sellisest asjaolust oli süüdistatav ka teadlik. Kohus asub seisukohale, et sellise vahendi kasutamine, s.o raske labida kasutamine löömiseks pähe, kehasse ja jäsemete pihta tekitab teisele isikule tervisekahjustustena lõike- ja põrutushaavu ning jäsemete luude murdusid, on ka objektiivse kõrvalseisja seisukohast hinnatav tüüpilise tagajärjena. Seda ka juhul, kui see teine isik, keda labidaga lüüakse, ei ole kõige kõhnema kehaehitusega. Antud juhul on kannatanu suhteliselt turske mees, kuid on ilmselge, et ka tema nahk ei pea labida teravale servale vastu nagu ka jäsemete, käesoleval juhul käe luud ei pea vastu löögile raske labidaga. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava poolt kannatanu löömine labidaga oli kantud otsesest tahtlusest, s.o süüdistatav teadis, et ta põhjustab labidaga löömisel kannatanule tervisekahjustused ja ta ka soovis, vähemalt möönis seda. Kuivõrd kasutatud vahend on raske tööriist, mis on ette nähtud kaevetöödeks ja mis peab vastu pidama ka jõulisematele töövõtetele, siis pidi süüdistatav aru saama ka sellest, et sellise vahendiga lüües põhjustatakse tervisekahjustused, millede väljaravimiseks on vajalik meditsiiniline sekkumine. Iseasi on see, kas ta ka soovis seda, et kannatanule tekitatakse tervisekahjustusi, millest osa kestavad neli nädalat või rohkem. Selles osas asub kohus seisukohale, et

§ 121

lg 2 p 1 sätestatud tagajärje osas tegutses süüdistatav vähemalt kaudse tahtlusega, s.o ta pidas oma elukogemuse pinnalt võimalikuks ka sellise tagajärje saabumist ja arvestades löökide rohkust ja kasutatud vahendit, ka möönis sellise tagajärje saabumist. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud

§ 121

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteona, s.o teise inimese tervise kahjustamine, kui on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi osakonnajuhtaja T V kirja (tl 40 ja pöördel) kohaselt fikseeriti O S 06.06.2017 järgmised tervisekahjustused: vasaku küünarluu toruosa nihkega ja alumise otsa ärarebimis murd (vasaku ulna diafüüsi nihkega murd ning vasaku ulna proksmaalse otsa avulsioonmurd) ning põrutushaav parema labakäe pihkmisel pinnal V kämblaluu ülaotsa kohal. Ravidokumendis fikseeritud vigastused/tervisekahjustused ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral paraneb kirjeldatud küünarluu murd keskmiselt 6090 päeva, seega on O S tervisekahjustused pikaajalised kestusega üle nelja nädala, kuid vähem kui 4 kuud. Kuna kannatanu tervisekahjustuste paranemine kestab vähemalt neli nädalat, tuleb süütegu kvalifitseerida

§ 121lg 2 p 1 järgi.

Süüdistatava kaitsja vaidles vastu kannatanu kehavigastuse paranemisele nelja nädala pikkuse perioodi jooksul ja seda põhjusel, et seda ei ole tõendatud kuna EKEI osakonnajuhataja T V saadetud e-kiri ei ole ekspertiisiakt ning muuhulgas ei selgu, millel T V arvamus põhineb ja milline on tema kvalifikatsioon arvamust anda. Samuti ei ole kaitsja arvates kontrollitav, millised dokumendid T V saadeti ning mille pinnalt ta taolise otsustuse tegi. Samuti on kaitsja arvates dokumendid koostamiseks kulunud 17 minutit liiga lühike aeg, et tutvuda ravidokumentidega, kujundada arvamus ning koostada ning saata vastus. Kohus leiab, et T V on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis töötav kohtuekspert ning seega asjatundja, kes saab anda arvamust isiku tervisekahjustuse osas, lähtuvalt tavalisest keskmisest ravikulust sellistest tervisekahjustustest paranemisel. Tervisekahjustuse kindlakstegemisel on T V kasutanud O S kohta koostatud kokkuvõtet tema haigusjuhtumist, kuna T V koostatud kirjas kattuvad isikul diagnoositud haigused epikriisis olevaga, s.o vasaku küünarluu toruosa nihkega ja alumise otsa ärarebimis murd (vasaku ulna diafüüsi nihkega murd ning vasaku ulna proksmaalse otsa avulsioonmurd) ning põrutushaav parema labakäe pihkmisel pinnal V kämblaluu ülaotsa kohal. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga selles osas, et T V koostatud ekirja ei saa käsitleda ekspertiisiaktina, kuid sellegipoolest on tuvastatud, et kannatanu O S paranemine võttis aega vähemalt neli nädalat. Kannatanu epikriisist (tl 6-8) nähtub, et 06.06.2017 teostati talle vasaku küünarluumurru lahtine repositsioon ja fiksatsioon kompressioon plaadiga ning kaks kuud hiljem, s.o 10.08.2017 pidi O S pöörduma ambulatoorsele vastuvõtule. 10.08.2017 epikriisist (tl 24-29) nähtub, et kaks kuud hiljem 21 kannatanu valu küünarvarres ei kurda, kuid maksimaalses supinatsioonis tunneb valu ja sõrmed lähevad tuimaks. Samuti parema labakäe haav, mis traumapunktis kinni õmmeldud annab valu. Vasaku küünarvarre murd paraneb. Plaanilise kontrolli tulemusel ei olnud ka kaks kuud hiljem O S küünarvarre murd täielikult paranenud, seega võttis küünarluu murru paranemine aega üle nelja nädala. Asjaolu, et kannatanu käis juba üsna lühikese aja jooksul pärast vigastuse tekkimist kalmistul oli tingitud poolelijäänud tellimustest, mis pidid tähtaegselt saama lõpetatud. Kannatanu kinnitas, et tal käis abis sugulane, kes aitas tal tema pooleliolevaid töid lõpetada ning keda ta nende tegemisel koordineeris, mis ühtlasi annab tõestust sellest, et kannatanule tekitatud tervisekahjustused ei võimaldanud tal iseseisvalt tööd teha tavapärasel viisil ning tema roll tööde tegemisel piirdus vaid juhendamisega. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et Sergei Molodtsovi käitumine on õigesti kvalifitseeritud teise inimese tervise kahjustamisena, millega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat, s.o

§ 121lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteona.

3. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt

§ 56lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on

§ 121

lg 2 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni viis aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava ankeetandmete kohaselt töötas süüdistatav süüteo toimepanemise ajal FIE L L juures ja käesoleval ajal töötab teises äriühingus, kuid kohtule ei ole esitatud süüdistatava sissetuleku suurust või regulaarsust tõendavaid tõendeid.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära ning lõike 2 kohaselt arvutab kohus päevamäära suuruse süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel.

§ 44

lg 3 kohaselt arvutatakse keskmine päevasissetulek lähtudes süüdlase suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust. Kohtule esitatud tõendist isiku maksustatava tulu kohta nähtub, et Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed süüdistatava tulude kohta 2016. aastal. Sellistest andmetest saab järeldada, et süüdistataval võib olla mingi sissetulek, kuid selle suurus ei ole teada ning süüdistatav ei ole oma tulusid deklareerinud ning ka tema tööandja ei ole Maksu- ja Tolliametile süüdistatavale makstud töötasu deklareerinud. Taoline asjaolu viitab sellele, et kas tulud on jäetud deklareerimata või on need nii väikesed, et need on jäetud sissetuleku vähesuse tõttu deklareerimata. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Süüdistatav pole osutanud ka ühelegi muule aspektile, millest võiks kohus järeldada legaalse ja maksustatava sissetuleku olemasolu või selle saamist. Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate menetluskulude näol. Seega rahalise karistuse kandmine koos muude rahaliste kohustustega käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu, mistõttu ei oleks rahaline karistus kui karistusliik täidetav ja rahalise karistuse kohaldamisest tuleb loobuda ning süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. 22 Hinnates süü suurust

§ 121

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel, leiab kohus, et süüdistatava süü on keskmine. Aluse selliseks järelduseks annab asjaolu, et süüdistatavale inkrimineeritakse isikuvastase kuriteo toimepanemist, mille tulemusel tekitati kannatanule rohkeid tervisekahjustusi. Lisaks eeltoodule arvestab kohus ka asjaoluga, et süüdistatav täitis oma tegevusega ühe

§ 121

lg-s 2 nimetatud kvalifitseeriva tunnuse – kuriteo toimepanemine, millega tekitati tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat. Seejuures on kuni viieaastase vangistusega võimalik karistada isikut ka vaid ühe kvalifitseeriva tunnuse esinemise korral ning kvalifitseeriva tunnuse olemasolu on asjaolu, mis suurendab käesoleval juhul Sergei Molodtsovi süü suurust. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Lisaks sellele, et süüdistatava puhul on tegemist varem kriminaalkorras karistamata isikuga, peab kohus vajalikuks arvestada ka sellega, et kuriteo toimepanemisest on möödunud üle kahe aasta, mistõttu on avalik menetlushuvi asja vastu langenud. Seega arvestades süü suurust, samuti kergendavate ja koosseisuväliste raskendavate asjaolude puudumist ja teo toimepanemise asjaolusid, leiab kohus, et süüdistatavale on võimalik mõista karistus oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui isikul puuduvad varasemad kriminaalkaristused. Arvestades seda, et süüdistatav on varem kohtu poolt karistamata isikuks, leiab kohus, et mõistetava karistuse ärakandmine ei ole põhjendatud, kuivõrd esmakordsel süüdimõistmisel vangistuse täies ulatuses või ka osaline ärakandmine võib vähendada süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid. Samuti arvestades kuriteo toimepanemisest möödunud ajavahemikku, s.o teo toimepanemisest üle 2 aasta möödumist, siis leiab kohus, et avalik menetlushuvi selle kuriteo menetlemise vastu on langenud ning vangistuse reaalne ärakandmine ei ole antud juhul otstarbekas, kuivõrd karistuse ära kandmine saab oma eripreventiivset eesmärki täita eelkõige siis kui teo toimepanemise ja karistuse saabumise vaheline ajavahemik ei ole kuigi suur. Käesoleval juhul on aga see ajavahemik veninud enam kui kahe aasta pikkuseks ja kohene karistuse ärakandmine ei ole enam saavutatav ning see ei täidaks enam oodatud eripreventiivset eesmärki. Seega arvestades eeltoodut leiab kohus, et mõistetava karistuse võib jätta täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et katseaja jooksul ei pane süüdistatav toime uut tahtlikku kuritegu. Kuivõrd kohtule esitatud karistusandmete kohaselt oli süüdistataval üks kehtiv väärteokaristus, mis on aga täidetud 27.09.2016, siis oli see karistus küll kehtiv inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal, kuid kohtuliku arutamise ajaks see enam kehtiv ei olnud. Mingeid värskemaid andmeid süüdistatava karistuste kohta kohtule esitatud ei ole, mistõttu tuleb süüdistatavat lugeda varem karistamata isikuks. Seega peab kohus võimalikuks jätta süüdistatava tema isikuandmete tõttu käitumiskontrollile allutamata ja kohaldada

§ 73lg 1 ja 3 sätteid.

Arvestades süüteo toimepanemisest pikema aja möödumist ja süüdistatava isikuandmeid, s.o seda, et kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et süüdistatavat oleks vahepeal süütegude eest karistatud, leiab kohus, et määratav katseaeg ei pea olema pikaajaline ja võib jääda alla keskmise tähtaja. 4. MENETLUSKULUD 23 KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha, määratud kaitsjatele makstud tasud kohtueelses ja kohtumenetluses ning kannatanu valitud esindajale makstud tasu. Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on kompensatoorne eesmärk. Määratud kaitsjale määratud tasu puhul on tegemist tasuga, milline on välja arvestatav määratud kaitsja esitatud tasu taotlustest ja taotlustes märgitud toimingutest ning ajakulu põhjendustest. Kuivõrd kohtulikus menetluses osalemine on tuvastatav ka kohtuistungiprotokollidest, on kohtu arvates tasu taotlustes märgitud tasu suurused vastavuses kohtumenetluse ajakuluga ning kuivõrd üldmenetluses on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest nii või teisiti kohustuslik, ei saa kohus asuda arutlema selle üle kas kaitsja toimingud süüdistatava kaitsmiseks olid vajalikud või mitte. Küll saab alates eelmenetlusest asuda seisukohale, et isegi juhul, kui kaitsja osavõtt ei oleks olnud kohustuslik, olid kaitsja toimingud vajalikud ja põhjendatud. Seega saab asuda seisukohale, et määratud kaitsjale makstud tasu on põhjendatud kogu määratud ulatuses. Puutuvalt kannatanu valitud esindajale makstud tasu hüvitamise taotlusse, saab järeldada seda, et valitud esindajale makstud tasu on oma suurusjärgult lähedane määratud kaitsjale määratud tasuga, kuigi valitud esindaja puhul ei olnud tegemist määratud esindajaga, kelle tasu suurus tuleneb rangelt kindlaksmääratud korrast ja suurusest. Arvestades asja arutamist üldmenetluses, menetluse poolte aktiivsust tõendite esitamisel, leiab kohus, et kannatanu valitud kaitsja osalemine kohtumenetluses oli vajalik ja põhjendatud ning valitud esindaja osavõtuta võinuks kannatanu olulised huvid jääda kaitseta. Sellest tulenevalt saab tulla seisukohale, et kannatanu valitud esindajale makstud tasu saab lugeda mõistliku suurusega tasuks, lugedes valitud esindajale makstud tasu põhjendatuks ja vajalikuks. Kui sundraha hüvitamise eesmärgiks on menetlusega tekkinud üldiste kulutuste osaline hüvitamine ja määratud kaitsjale makstud tasu hüvitamise eesmärgiks on riigi kantud konkreetsete kulutuste hüvitamine, siis kannatanu valitud esindajale makstud tasu hüvitamise eesmärgiks on kannatanul seoses menetlusega tekkinud kulutuste hüvitamine kannatanule, kuivõrd juhul, kui menetluse alustamise ajendiks olevat tegu ei oleks toime pandud, ei oleks kannatanul oma huvide kaitsele asumiseks kulu tekkinud. Seega on kõigi eelmärgitud kulude tekkimise põhjuseks süüdistatava käitumine, mis põhjustas menetluse ja sellega kaasneva kulu. Kohus leiab, et menetlusega tekkinud kulud on olnud põhjendatud ja vajalikud ning on hinnatavad menetluskuludena KrMS § 175 lg 1 p 1, 4 ja 9 mõttes, mis vastavalt KrMS § 180 lg 1 sätetele peab hüvitama süüdimõistetu. Süüdistatava poolt ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetavate summade tasumine käiks süüdistatavatele ilmselt üle jõu. Lisaks ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna süüdistatava poolt toimepandud süütegu ei olnud n.ö juhuslik eksimus, vaid tahtlikult toimepandud süütegu, millega põhjustati teisele isikule tervisekahjustused. Kohtule on esitatud ka teistes kriminaalasjades süüdistatavale esitatud kahtlustused, milliste kohaselt kahtlustatakse süüdistatavat taas vägivallategudes. Sellised andmed viitavad süüdistatava jätkuvale vägivaldsusele, mis on osutunud süüdistatavale omaseks. Kohus ei saa neid andmeid arvestada karistuse mõistmisel, kuid saab arvestada neid andmeid kui süüdistatavat iseloomustavaid ja mis välistavad võimaluse süüdistatava vägivaldse käitumise juhuslikkusest. 24 Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb hüvitamisele kuuluvad menetluskulud välja mõista täies mahus. Seejuures tuleb riigi kantud kulud hüvitada riigile ja kannatanu kantud kulud kannatanule. Samas leiab kohus, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude summa suurust ja süüdistataval üheselt tuvastatava sissetuleku puudumist, esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda riigi kasuks välja mõistetavad menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Küll peab kohus vajalikuks seada menetluskulude väljamõistmise järjekorras esimesele kohale kannatanu huvid, mistõttu tuleb kannatanu kasuks välja mõistetav menetluskulu hüvitada kannatanule 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest, et vältida võimalust, et kannatanu peab ühes kriminaalasjas kannatama nii füüsiliselt kui ka materiaalselt tema enda huvide kaitseks kantud menetluskulu tõttu. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 25