Obsah (6)

§ 37§ 121§ 44§ 152§ 43§ 77

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-1729 Määruse kuupäev 31. oktoober 2019 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi A.D.kaebus Tartu Vangla 9. juuli 2019. a käskkirja nr 6-3/210 osaliseks tühistam

) § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu ning jättis A.D.i kaebuse ülejäänud osas käiguta ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja alates määruse kättesaamisest. Kohus mõistis, et kaebaja nõuab Tartu Vangla

1. juuli
2. a käskkirja nr 6-3/210 osalist tühistamist. Kohus selgitas, et kuna Tartu Vangla
3. juuli
4. a käskkirja nr 6-3/210 kehtivusaeg on lõppenud, ei ole käskkiri enam kehtiv haldusakt. Kohtu hinnangul ei ole käskkirjal jätkuvat mõju kaebaja õigustele, mis tingiks vajaduse tühistamiskaebuse menetlemiseks. Kui kaebaja hinnangul võib käskkirja varasem kehtivus kaebaja õiguste suhtes omada jätkuvat negatiivset mõju, tuleb sellest kohtule teatada. Kui kaebaja leiab, et tühistamiskaebuse esitamine ei ole lubatud, on tal võimalik esitada tühistamiskaebuse asemel kaebus käskkirja õigusvastasuse kindlakstegemiseks kaebajat puudutavas osas. Tuvastamiskaebuse esitamisel tuleb märkida, miks on see kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Ühtlasi palus kohus kaebajal märkida, millises menetlusvormis ta asja arutamist soovib. KOHTU SEISUKOHT
5. Kohus on juba
6. oktoobri
7. a määrusega A.D.i kaebuse osaliselt tagastanud ning käsitleb käesolevas määruses A.D.i kaebust osas, milles ta soovib, et kohus tunnistaks kehtetuks Tartu Vangla
8. juuli
9. a käskkirja nr 6-3/
10. Kuna halduskohtumenetluses ei ole võimalik haldusakti kehtetuks tunnistada ning võimalik on

§ 37

lg 2 p 1 alusel selle tühistamine, mõistab kohus, et kaebaja nõuab vaidlusaluse käskkirja tühistamist. Kuivõrd Tartu Vangla

1. juuli
2. a käskkiri nr 6-3/210 puudutab mitmeid kinnipeetavaid, mõistab kohus, et kaebaja nõuab käskkirja tühistamist osaliselt, s.o kaebajat puudutavas osas.
3. Kohtu hinnangul esineb ka eeltoodud osas alus kaebuse tagastamiseks tulenevalt

§ 121

lg 2 p-st 1, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

1. Tartu Vangla
2. juuli
3. a käskkirjaga nr 6-3/210 määrati kaebaja osalise koormusega vangla majandusabitöölise ametikohale ajavahemikul
4. juuli 2019 kuni
5. oktoober
6. Haldusmenetluse seaduse § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kuna vaidlusaluse käskkirja kehtivusaeg on lõppenud, 2 s.t
7. oktoober 2019 on möödunud, ei ole Tartu Vangla
8. juuli
9. a käskkiri nr 6-3/210 enam kehtiv haldusakt.
10. Kuigi tavapäraselt on isiku õiguste kaitseks kõige otstarbekam tühistamiskaebuse esitamine, siis kehtetu haldusakti puhul see nii ei ole. Kuna tühistamiskaebus on suunatud haldusakti kehtivuse muutmisele, siis üldjuhul ja eelduslikult ei ole tühistamiskaebus kehtetu akti vaidlustamisel kaebaja õiguste kaitseks tõhus vahend. Siiski, erandlikel asjaoludel võib tühistamiskaebus olla ka kehtetu akti puhul tõhus. Tühistamiskaebust võib pidada võimalikuks ja tõhusaks vahendiks kehtivuse kaotanud haldusaktide puhul, millel võib olenemata kehtivuse lõppemisest olla isiku õigustele jätkuv negatiivne mõju (Riigikohtu halduskolleegiumi
11. mai
12. a kohtumäärus asjas nr 3-3-1-12-14, p 9). Kohtumenetluse ajal kehtivuse kaotanud haldusakti tühistamise nõude sisuline lahendamine on välistatud vaid siis, kui kohus veendub, et kehtetu haldusakti „ületühistamine“ ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik (Riigikohtu halduskolleegiumi
13. novembri
14. a kohtuotsus asjas nr 3-3-1-44-14, p 10).
15. Tartu Halduskohus andis kaebajale
16. oktoobri
17. a määrusega võimaluse kohtule teatada, kas vaidlusaluse käskkirja varasem kehtivus võib kaebaja õiguste suhtes omada jätkuvat negatiivset mõju. Kaebaja sai kohtumääruse kätte
18. oktoobril 2019 ning vastus tuli kohtule esitada hiljemalt 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest, s.o
19. oktoobril
20. Kaebaja ei ole kohtule vastanud ega vaidlusaluse käskkirja tühistamise vajadust põhjendanud. Ka kohtule teadaolevalt puudub alus eeldada, et kohtud, kolmandad isikud, Tartu Vangla või teised haldusorganid võiksid edasistes otsustes ja toimingutes tugineda Tartu Vangla
21. juuli
22. a käskkirja nr 6-3/210 varasemale kehtivusele.
23. Tartu Vangla
24. juuli
25. a käskkiri nr 6-3/210 ei oma jätkuvat mõju kaebaja õigustele, mis tingiks vajaduse tühistamiskaebuse menetlemiseks. Vaidlustatud haldusakti toime on kaebaja suhtes ammendunud ega saa kaebaja õigusi rikkuda, mistõttu puudub kaebajal haldusakti tühistamise nõudmiseks kaebeõigus vastavalt

§ 44

lg-le 1, mille kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks.

1. Riigikohtu halduskolleegium on
2. novembri
3. a otsuse asjas nr 3-3-1-44-14 p-s 12 selgitanud, et olukorras, kus tühistamiskaebus on menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu, tuleb lähtuda analoogist

§ 152

lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust

§ 152

lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

1. Kohus andis kaebajale
2. oktoobri
3. a määrusega võimaluse esitada tühistamisnõude asemel nõue vaidlusaluse käskkirja õigusvastasuse kindlakstegemiseks, kuid ka selles osas ei ole kaebaja kohtule tähtaegselt vastanud ega avaldanud soovi tuvastamisnõuet esitada.
4. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus A.D.i kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.

15.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Seonduvalt kaebaja taotlusega vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest, märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus menetlusabi taotluse sel põhjusel menetlemata. 3
2. Kohus peab vajalikuks kuulutada haldusasja menetlus kinniseks, kuna haldusasja toimikusse liidetud dokumendid sisaldavad läbivalt andmeid kaebaja, kuid ka muude isikute tervise kohta.

§ 77

lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Asja kinniseks kuulutamine on vajalik isikute eraelu kaitseks ning antud juhul puudub huvi asja avaliku arutelu vastu. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 4