← Eesti

1-15-8551/75

Kriminaalasi nr 1-15-8551 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06. november 2019 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 24.10.2019) Kriminaalasja number 1-15-8551

§ 76lg 5 alusel määrata Alvin Pihtile katseaeg tähtajaga kuni 10.12.2021.

Kohustada Alvin Pihti täitma katseaja jooksul

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks 1

(4)kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2, 4 alusel määrata Alvin Pihtile katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Määrus Alvin Pihti suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Alvin Piht karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Alvin Piht on süüdi tunnistatud Tallinna Ringkonnakohtu 14.11.2016. a otsusega

§ 113lg 1- § 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõistetud 6 aastat 6 kuud vangistust.

Kinnipeetava karistusaeg algas 10.06.2015 ja lõpeb 10.12.

  1. Tartu Vangla esitas kohtule 03.10.2019 materjalid Alvin Pihti tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Alvin Pihti tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult 15.10.
  2. Prokurör leiab, et kuna tapmise katse kuulub raskemate ehk eluvastaste kuritegude hulka, peaksid isiku ennetähtaegseks vabastamiseks eksisteerima tavapärasest kindlamad ja veenvamad argumendid, mis räägiksid tema retsidiivsusriski kardinaalse vähenemise kasuks. Selliseid argumente aga vangla iseloomustusest ei leia. Karistuse eesmärgi saavutamine on kaheldav olukorras, kus isik õigustab enda poolt toime pandud kuritegu. Sellisel juhul ei saa olla veendumust, et tema suhtes on kuriteoriskid maksimaalselt maandatud. Prokuröri arvates ei ole Alvin Pihti tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt põhjendatud, kuna on säilinud oht uute kuritegude toimepanemiseks. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Alvin Piht avaldas kohtuistungil, et ta soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, millised on tema vabanemisjärgsed elutingimused ja plaanid. Ta tunnistas, et tal oli probleem alkoholi kuritarvitamisega. Alkohol on rikkunud tema elu ja seda ta enne vangistust ei mõistnud. Süüdimõistetu selgitas, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud ja millist mõju on läbitud tegevused avaldanud. Vangistus on olnud tema elu suurim õppetund. Ta kahetses oma tegu. 2

(4)Kaitsja edastas kohtule kirjavahetuse vanglaametnikuga, xxxxxxxxxxxxxxe kirja Alvin Pihti töökohustuste kohta ning karistusregistri väljavõtte. Kohtuistungil pidas kaitsja oluliseks, et Alvin Piht on vangistuses olnud juba mitmeid aastaid. Kinnipeetav saab aru põhjustest, miks ta vangistusse sattus. Kaitsja arvates on süüdimõistetu oma käitumist muutnud. Ta täidab vanglas individuaalset täitmiskava, tal puuduvad rikkumised, tema käitumine on olnud positiivne. Riigikohtu praktika kohaselt tulebki eelkõige hinnata isiku käitumist karistuse kandmise ajal. Vangla iseloomustusest nähtub, et Alvin Piht eitab oma kuritegu, kuid see ei ole tõsi. Vabaduses on Alvin Pihtil tugev sotsiaalvõrgustik. Kaitsja arvates tuleb arvesse võtta, et tegemist on vaimse puudega inimesega, mis on tema väärkäitumist soodustanud. Kaitsja arvates on kriminaalhooldus piisav selleks, et Alvin Piht edaspidi kuritegusid ei sooritaks, iga väiksema rikkumisega võib ta tagasi vanglasse sattuda. Kaitsja palus anda Alvin Pihtile võimalus vabastades teda tingimisi enne tähtaega. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Alvin Piht temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (

§ 76lg 3).

Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Alvin Piht kannab esimest kriminaalkaristust raske esimese astme kuriteo, s.o tapmiskatse, eest. Kuriteo toimepanemist on soodustanud alkoholi kuritarvitamine ning puudulikud probleemide lahendamise oskused. Karistuse kandmise ajal on Alvin Pihti riskikäitumisega tegeletud. Süüdimõistetu on aktiivselt läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi ja käitunud korrektselt. Ta mõistab alkoholi kuritarvitamise ja enda õigusvastase käitumise vahelist seost ning soovib edaspidi alkoholi tarvitamisest hoiduda. Vangla iseloomustusest kinnipeetava kohta nähtub, et vajaduse korral on süüdimõistetu valmis ka ravile asuma. Kokkuvõttes on vangla tagasiside Alvin Pihtile positiivne. See annab alust arvata, et karistus on saavutanud Alvin Pihti suhtes eesmärgi ning ta suudab elada vabaduses uusi seaduserikkumisi toime panemata. Ka Alvin Pihti vabanemisjärgsed elutingimused ja väljavaated seaduskuulekaks eluks on head. Tal on kindel elukoht ja pere igakülgne toetus. Süüdimõistetu soovib töökoha leida. Koheselt on tal võimalus saada tööd perefirmas. Kõike eeltoodut kogumis hinnates on kohus arvamusel, et Alvin Pihti tingimisi enne tähtaegne vabastamine vangistuse kandmiselt on võimalik. Käesolevaks ajaks reaalselt kantud vangistus võiks olla piisav, et mõjutada esmakordselt vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Süüdimõistetu on läbinud hulga kuriteoriske maandavaid tegevusi, mis võiksid aidata tal edaspidi seaduskuulekalt toime tulla. Vabaduses on tal selleks ka toetav keskkond. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud täiendav abi kohandumiseks ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine tagab piisava kontrolli tema edasise käitumise üle, kas ta on suuteline järgima ühiskonnas kehtivaid norme. 3

(4)

§ 76lg 5 alusel tuleb Alvin Pihtile määrata katseaeg kuni 10.12.2021.

Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada süüdimõistetu ka

§ 75sätestatud käitumiskontrollile.

Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb talle katseajaks

§ 75lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi.

Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka

§ 75

lg 2 p 4 alusel kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.