lg 1 p-de 1-6 ja § 75 lg 2 p-de 2, 21, 4, 7, 8 ja 9 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas - XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 1 9) asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist; 10) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 11) osalema sotsiaalprogrammis; 12) alluma elektroonilisele valvele. Vastavalt
Vastavalt
lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.
p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja Andre Kulli vangistusest vabanemisest. Andre Kull vabastada määruse jõustumisel. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Andre Kullile, Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale ning prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 03.04.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-6749 tunnistati Andre Kull süüdi
lg 2 p 1,2, § 183 lg 2 p 1,2, § 215 lg 1 järgi ning karistati vangistusega 3 (kolm) aastat.
lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu 16.09.2015 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 6 kuud vangistust võrra ning mõisteti liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. Sama otsusega tunnistati Andres Kull süüdi
lg 2 p 3, § 424 (alates 01.11.2017 kvalifitseeritav
lg 1) järgi ja karistati vangistusega 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud.
lg 1 alusel loeti mõistetud karistus 1 aasta 6 kuud vangistust kaetuks
lg 2 alusel mõistetud karistusega 3 aastat 6 kuud vangistust ning mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg, kokku 4 kuud ja 16 päeva, karistusaja hulka ning loeti lõplikult kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) aastat 1 (üks) kuu ja 14 (neliteist) päeva vangistust alates 03.04.
lg 2 p 1 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesoleval juhul Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 03.04.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-176749 tunnistati Andre Kull süüdi
lg 2 p 1,2, § 183 lg 2 p 1,2, § 215 lg 1, § 121 lg 2 p 3, § 424 (alates 01.11.2017 kvalifitseeritav
lg 1) järgi ning karistati vangistusega 3 (kolm) aastat 1 (üks) kuu ja 14 (neliteist) päeva vangistust alates 03.04.2018. Käesolevaks ajaks on Andre Kull temale mõistetud karistusajast, 3 aastat 1 kuu ja 14 päeva vangistust, ära kandnud 1 aasta 7 kuud ja 3 päeva, mis on rohkem kui pool mõistetud karistusajast ning ta on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtule esitatud Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse lisast nähtub ka see, et A. Kulli avaldatud elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja ka eluaseme omanik on andnud enda kirjaliku nõusoleku selleks. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 3
lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
lg 5 alusel katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks.
lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.
lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna
lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Andre Kulli käitumine vanglas oli seaduskuulekas, kuna tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetav on karistuse kandmise aja jooksul aktiivselt osalenud oma täitmiskava täitmisel. Vangistuses ta on hõivatud tööga. Alates 03.09.2018 töötab XXX. A. Kull läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Ta osales sotsiaalprogrammis aktiivselt, arutles avatult ning julgelt väljendas oma arvamust. On huvitatud muuta oma eluviisi tarvitamise osas. Tunnistab, et elus on kogenud negatiivseid tagajärgi alkoholi ja narkootikumide pärast ning sellest on teinud järeldusi. Ta osales vestlustel seoses riskivast, hoolimatust ja teisi ära kasutavast elustiilist. 26.06.2019 oli ta vastuvõtul psühholoogi juures, kus analüüsiti senist elustiili, arutleti vajalikke muudatusi 4 tulevikus, alkoholi riskitegurina. A. Kull on motiveeritud alkoholist hoiduma, et ennetada sellega seotud probleeme. Kinnipeetav A. Kull läbis sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Väidetavalt saab küll aru vägivaldse käitumise negatiivsetest külgedest ning soovib tulevkus probleeme väljapeetult lahendada. Kohtu hinnangul viitavad sellised asjaolud kinnipeetava soovile ennast parandada ning õppida austama kehtivaid norme ning olema suuteline nendest kinni pidama. Andre Kullil on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral elama saaks asuda ning mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. A. Kull pärast vabanemist soovib elada aadressil XXX, kus ta on registreeritud. Tegemist on kahepereelamuga, mille teisel korrusel elavad A. Kulli vanemad. Korter kuulub e-kinnistusraamatu alusel L T (surnud XXX), kes oli A Kulli ema. L T surma järgselt pärandit ei avatud. L T abikaasa A T tegi testamendi 08.05.2014, kuid isiku surma järgselt ei ole testamenti avatud, st pärand ei ole vastu võetud. Testament asub pärandiregistri andmetel I R N R . A K sõnul tegi A T testamendi Andre Kulli nimele. Korter on kolmetoaline. Eluase vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning korteris on olemas kõik eluks vajalik. A ja T K andsid kirjalikult nõusoleku Andre Kulli elektroonilise valvega vabanemiseks. Kinnipeetava iseloomustusest tuleneb, et isikul on majanduslik toimetulekuoskus. Ta töötas ametlikult R L XXX, S XXX, M OÜ-s, firmas T. Vangistuses töötab ka. RR andmeil isikul kutsekeskharidus. Ennetähtaegse vabanemise korral on A. Kullile garanteeritud töökoht OÜ-s "R E “. Garantii kiri on toimiku materjalides olemas. Isikul oli vanglasse saabudes võlanõudeid summas 1276,94 eurot. Seisuga 23.09.2019 isikul nõuded puuduvad, vabaks kasutamiseks on isiku arvel 957 eurot, vabanemisfondis on 1620 eurot. Kohus on seisukohal, et arvestades vabanemisfondis oleva raha summat, garanteeritud töökoha olemasolu ning likvideeritud võlgnevusi, risk süütegude toimepanemisest majandusliku kasu saamise eesmärgil puudub. Vabaduses on A. Kullil toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik. Isiku lähedasteks pereliikmeteks on ema A K ning isa T K . Suhted lähedastega on head. Isiku suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, keda ta väidetavalt aitas narkootikumide vahendamisel. A. Kulli sõnul on praeguseks suhted kuriteokaaslastega katkenud ning ei soovi seda ka taastada. Kuna enne vangistust suhtles A. Kull inimestega, kellel kriminaalne taust ning seltskonnas olles on toime pannud ka õigusrikkumisi, siis on mõistlik kohustusena määrata Andre Kullile mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased. Karistusregistri andmetel on A. Kullil kaks kehtivat kriminaalkaristust. Viimane kriminaalkaristus on määratud narkootikumide käitlemise eest nii väikeses, kui ka suures koguses, kehalise väärkohtlemise eest, alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest ning ärandamise eest. Soodusteguriks on alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamine ning tagajärjeks impulsiivne ning vägivaldne käitumine. Seega kõige suuremateks riskifaktoriteks tema puhul on alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamine, mis võivad soodustada uute kuritegude toimepanemist. Üheks riskifaktoriks on alkoholi tarvitamine. Isik tunnistas, et pani kehalise väärkohtlemise, alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise ning sõiduki omavolilise kasutamise toime alkoholijoobes. A. Kulli sõnul ta tarvitas ainult nädalavahetustel ning ebaregulaarselt, vahest kuuaega ei tarvitanud. Üldiselt tarvitas kangemat alkoholi (viski) ning suurtes kogustes. Tarvitamine toimus tuttavate/sõpradega. Ta võib alkoholi tarvitamisel käituda agressiivselt. Viru 5 Vanglas läbis ta sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning ta on motiveeritud alkoholist loobuma. Arvestades seda, et A. Kullil on probleem alkoholi tarvitamisega olemas ning alkoholi tarvitamine võib soodustada uute kuritegude toimepanemist, samuti seda, et A. Kull tunnistab probleeme ja väljendab motivatsiooni sellega tegelemiseks, siis tingimisi enne tähtaega vabanemisel tuleb määrata A. Kullile kohustuseks
Teiseks riskifaktoriks on ka narkootikumide tarvitamine. A. Kulli sõnade kohaselt on ta tarvitanud kanepit juba 13 aastasest peale ja nii aastas paar korda. Samuti on isik tarvitanud Ecstasyt tablettidena mõned korrad. Kanepit tarvitab üldjuhul seltskonnas ning Ecstasyt tarvitas baaris. Isiku sõnul viimati tarvitas kanepit 2017 suvel. Varasemalt on isikut väärteokorras karistatud NPALS § 15
lg 2 p 21 alusel mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt Andre Kull käitub impulsiivselt, ei mõtle tagajärgedele, ei oska lahendada probleeme. Probleemide tekkimisel võib tarvitada alkoholi ning käituda agressiivselt. Arvestades seda, et A. Kull läbis sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“, osales vestlustel seoses riskivast, hoolimatust ja teisi ära kasutavast elustiilist, oli vastuvõtul psühholoogi juures, kus analüüsiti senise elustiili ning arutleti vajalikud muudatused tulevikus, saab ta vägivaldse käitumise negatiivsetest külgedest aru ning soovib tulevkus probleeme väljapeetult lahendada, siis tingimisi enne tähtaega vabanemisel on vaja määrata A. Kullile kohustuseks
Kokkuvõtvalt seega kohtu hinnangul võiks Andre Kullil tingimisi enne tähtaega vabastamise korral olla tõenäosus, et ta tulevikus enam kuritegusid toime ei pane suurem kui tema vabanemisel pärast kogu karistuse ärakandmist, kuna kinnipeetu on reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid saavutanud enne selle lõpptähtaja saabumist. Andre Kull ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla kohtu hinnangul tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kohus usub, et Andre Kull on nüüdseks teinud talle mõistetud karistusest vajalikud järeldused ning käitub edaspidiselt õiguskuulekalt. Kohtule annab aluse selliseks positiivseks tulevikuprognoosiks ka see, et Andre Kulli puhul on vabanemisel olemas kõik asjaolud (toetav perekond, püsiv eluase ja töökoht), mis peaks tagama seda, et ta jätkab enda elu seaduskuulekalt. Andre Kull peaks olema motiveeritud alkoholi ja narkootikume mitte tarvitama, kuna ta ei taha enam vanglasse sattuda. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada asumist paranemise teele ning seda, et ta on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal saab hinnata püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Andre Kulli suhtes elektroonilise valve kohaldamine võib tõsta kriminaalhoolduse efektiivsust ning kolmeks kuuks tuleb süüdimõistetu suhtes kohaldada elektroonilist valvet. Kohus leiab, et uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks ja seaduskuuleka käitumise kinnistamiseks on põhjendatud panna Andre Kullile katseajaks lisaks käitumiskontrollile ja 6 elektroonilisele valvele ka järgmised kohustused:
lg 2 p 2 alusel kohustus mitte tarvitada alkoholi;
lg 2 p 2-1 alusel mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;
lg 2 p 4 alusel asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;
lg 2 p 7 alusel mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased;
lg 2 p 8 alusel osaleda sotsiaalprogrammis, võimalusel läbida sotsiaalprogrammid „Viha juhtimine“ ning „Eluviisitreening“. A. Kull teatas, et on valmis eeltoodud kohustusi täitma. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
MS § 426 lg 1, § 432, vabastab kohus süüdimõistetu Andre Kull kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla määrates talle
lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 2, 2-1, 4, 7, 8 ja 9 sätestatud kontrollnõuded ja elektroonilise valve. /digitaalselt allkirjastatud/ Galina Jasnjuk Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.