) § 646 lg-s 5 sätestatud eeldused kostja vastu rahalise nõude esitamiseks. Kostja sai hagejalt 11.01.2016 pretensiooni, kus hageja palus parandustööd teha niipea, kui ilm võimaldab. Kostja parandas väidetavad puudused 12.–13.07.
Hageja nõue on kvalifitseeritav kahju hüvitamise nõudena
lg 5 mõttes, kuna puudub vaidlus, et kostja töö väidetavaid puuduseid on kõrvaldanud teine töövõtja. Esimest korda teavitas hageja kostjat töö puudustest 11.01.
Kostja on rikkunud töövõtulepingut, tekitades hagejale kahju töö ümbertegemise kulude näol. Hageja kulu kostja lepingurikkumise tuvastamiseks on otsene varaline kahju. Kulu suurusele ei esitanud vastuväidet ka kostja. Eeltoodust lähtudes on hageja nõue põhjendatud summas 1531,66 eurot (1171,66 + 360). Hageja nõuab 1500 euro väljamõistmist ja kohus rahuldab hagi täies ulatuses. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Osaühing IMHOTEPKOMP esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 11. märtsi 2019 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on täitmata
lg 5 järgne eeldus, s.o et kostja ei parandanud tööd mõistliku aja jooksul, mis oleks andnud hagejale õiguse lasta seda teha OÜ-l Alakki ja esitada kostjale hüvitamise nõue. Hageja pöördus kostja poole 11.01.2016 pretensiooniga ja palus teha parandustööd niipea, kui ilm lubab. Kostja hakkas tegutsema hageja pretensiooni lahendamiseks kohe, kui ilm lubas, ning tegi katusel tööd 12.–13.07.
lg 5 tähenduses, vaid tegi teise sisuga töid, kasutades ülemisi osasid kostja paigaldatud deflektoritest. Kohus ei võtnud seisukohta nende vastuväidete osas; 3) puudub alus hagi rahuldamiseks ka AS Vant aruande kulu osas, kuna kostja ei sattunud viivitusse puuduste kõrvaldamisega.
lg 3 ja § 115 kohaldamine eeldab, et töövõtja on lepingut oluliselt rikkunud, mida tuleb hinnata
5. Korteriühistu KANGELASTE 44 vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub ühtlasi otsustada hageja menetluskulude kostjalt väljamõistmine. Vastuväidete kohaselt: 1) ei kohaldu OÜ Alakki kaasamisele
lg 5 nõuded töövõtjale mõistliku tähtaja andmise kohta, kuna kostja 11.–12.07.2016 tehtud tööd olid juba parandustööd. Kostja parandas oma praaki sellisel viisil (hakkas 2015. a aprillis eemaldatud ruberoidkatte taastamise asemel ventilatsioonitorude ümbrust üle valama bituummastiksiga), et tal tuli keelata katusekatte edasine rikkumine. Hageja teavitas 19.07.2016 ettepanekuga kostjat korrektselt, et on sunnitud võtma teise firma praaki parandama, ja selgitas, miks kostja ei tohi jätkata „parandustöid“ bituumeniga. Kostja jäi 25.07.2016 vastuses bituumeni valamise juurde. Pärast seda kasutas hageja teisi
lg-s 5 ette nähtud praagi parandamise võimalusi; 2) tõendab hageja kohustust tasuda OÜ-le Alakki tööde eest 1493,84 eurot OÜ Alakki arve nr
Eelneva alusel leidis maakohus, et kostja rikkus oluliselt poolte vahelist töövõtulepingut. Nimetatud faktilisi asjaolusid ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud. 7.2.
lg 1 kohaselt töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Maakohus tuvastas (vt käesoleva otsuse p 7.1), et kostja poolt tema poolt tehtud puudustega töö parandamine ei õnnestunud ning seega rikkus kostja oluliselt töövõtulepingut. 4
lg 3 sätestab, et käesolevas paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel ei pea tellija määrama töövõtjale käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda. Seetõttu on ekslik apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et hageja oleks pidanud talle määrama
lg 5 alusel teistkordselt mõistliku tähtaja puudustega töö parandamiseks.
lg 3 alusel hagejal selline kohustus puudus ning tal oli õigus lasta kostja poolt tehtud puudustega töö parandada kolmandal isikul ja nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus veel seda, et maakohus rahuldas hageja kahjunõude
lg 1 ning
lg-te 1 ja 3 alusel, mitte
7.3. Hageja leidis, et kostja tekitas talle seoses parandustöödega kahju 1143,84 eurot (vt hagiavaldus, I kd, tl 2). Maakohus leidis, et parandustöödega tekitatud kahju nõue on põhjendatud 1171,66 euro ulatuses, seega 27,82 euro võrra suuremas ulatuses hagiavalduses märgitust. Vastavalt TsMS §-le 439 kohus ei või otsuses ületada piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kuna maakohus on rikkunud TsMS §-s 439 sätestatut, loeb ringkonnakohus põhjendatud kahju suuruseks 1143,84 eurot. Selles osas tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi. Nimetatud maakohtu ebatäpsus ei too aga kaasa kohtuotsuse resolutsiooni muutmist, kuna põhjendatud kahju summa moodustab kokku 1503,84 eurot (1143,84+360) ning maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt nõutud summa, s.o 1500 eurot. 7.4.
lg 3 esimese lause kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Nimetatud sätte alusel saab kannatanu nõuda kahju hüvitamist ka enne asja kordategemist, s.o kalkulatsiooni alusel. Seetõttu ei ole põhjendatud apellatsioonkaebuses esitatud see väide, et kuna hageja ei ole tõendanud kulutuste kandmist, võib tema kahju nõue olla põhjendamatu. Samas nähtub apellatsioonkaebuse vastusest, et hageja on kahjunõude aluseks oleva summa OÜ-le Alakki üle kandnud ja seega on põhjendamatu apellandi väide, et hageja nõue põhineb üksnes kalkulatsioonil. Eelneva alusel leiab ringkonnakohus, et OÜ Alakki poolt tehtud tööd summas 1143,84 eurot kostja poolt tehtud tööde parandamiseks on vajalikud ja mõistliku suurusega. Kostja esitatud Elifert OÜ kalkulatsioon (I kd, tl 201) on koostatud 09.02.2018, seega enam kui poolteist aastat pärast elamu katuse kordategemist, ega tõenda seepärast usaldusväärselt kulutuste reaalset suurust. Samuti ei ole kostja tõendanud, milliste lähteandmete alusel on nimetatud kalkulatsioon koostatud. 7.5.
lg-st 3 tulenevalt hõlmab otsene varaline kahju muu hulgas kulusid kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Maakohus on õigesti leidnud, et AS Vant koostatud ehitise auditi aruanne, mille eest hageja tasus 360 eurot, on põhjendatud ja vajalik seoses kahjunõude esitamisega kostja vastu. Apellatsioonkaebuses on leitud, et nimetatud kahjusumma väljamõistmine eeldab kostja poolt lepingu olulist rikkumist. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis (vt käesoleva otsuse p 7.2), rikkus kostja oluliselt poolte vahelist töövõtulepingut ning AS Vant ehitise auditi aruanne kui eriteadmistega isiku arvamus oli oluliseks tõendiks kostja poolt olulise lepingurikkumise tuvastamisel.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.