) § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebaja avaldustest tuleneb selgelt, et kaebaja eesmärk kohtusse pöördumisel on vabaneda (osaliselt) maksukohustusest ja intressi tasumise kohustusest. Kaebuses esitatud nõuded ei aita kaasa selle eesmärgi saavutamisele. Vastustaja kohustamine vaiet läbi vaatama ei muuda kaebaja maksukohustusi. Õige ei ole kaebaja arvamus, et maksuotsuse (osaline) tühistamine või kaebaja täiendavate tõendite arvestamine on võimalik ainult vaidemenetluse kaudu. Kaebajal oli õigus esitada kohtule oma vastuväited maksuotsusele, sh aegumise osas, ja kõik oma väiteid kinnitavad tõendid. Nii on maksuvaidlusi kohtupraktikas aastaid lahendatud. Eeltoodu pidi olema kaebajale arusaadav, kuna maksuotsuses on vastustaja selgitanud, et kaebajal on õigus esitada kaebus otse kohtule. Kohus selgitas kaebajale, et tal on võimalik esitada kohtule maksotsuse tühistamise ning intressinõude tühistamise või intressi nõudmise keelamise nõuded, kuid kaebaja seda ei teinud. 7. Kaebus tuleks tagastada ka siis, kui mõista seda nii, et kaebajal puuduvad vastuväited maksukohustusele ning kaebaja ainus eesmärk on panna maksma oma õigus vaidemenetlusele ja vaideotsuse saamisele. Sel juhul tuleks kaebus tagastada
lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.
lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Sama kehtib muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse vaidlustamisel. Kohtupraktikas leitakse, et õiguse vaidemenetlusele tunnistamine põhivaidluse esemest lahus seisva subjektiivse õigusena, mille saab maksma panna kohustamiskaebuse esitamise kaudu halduskohtumenetluses, oleks vastuolus
lg 4 sätestatud kaebeõiguse piiranguga (Tartu Ringkonnakohtu 12.09.2017.a otsus kohtuasjas 3-16-1247 p 17 ja selles viidatud kohtupraktika, Riigikohtu otsus asjas 3-3-1-63-13 p 18, 21). Eeltooduga on kooskõlas see, kuidas on reguleeritud kaebetähtaeg kohtueelse menetluse korral. Kui haldusorgan vaide tähtaegselt lahendab, siis on kaebetähtaeg 30 päeva kohtueelset menetlust lõpetava lahendi teatavaks tegemisest (
Kui haldusorgan seda aga ei tee, siis tuleb kaebus esitada ühe aasta jooksul kohtueelses menetluses lahendi tegemiseks ette nähtud tähtaja möödumisest (
See näitab, et seaduses ette nähtud viis haldusakti vaidlustamiseks ei ole vaide lahendamise nõudmine, vaid haldusakti vaidlustamine kohtus. 8. Kohus tagastab kaebuse tuvastamisnõuetes
lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.
lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kohus selgitas kaebajale, et tal on võimalik esitada tõhusamad nõuded - maksuotsuse osas tühistamisnõue, intressi osas intressinõude tühistamise või intressi 3 nõudmise keelamise nõue, maksuvõla osas selle avaldamise keelamise nõue. Sel juhul ei ole tuvastamisnõuded lubatavad. 9. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse kõigis nõuetes. 10.
lg 1 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.
lg 1 p 1 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise. Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse korras maksuotsuse täitmise peatamist ja maksuvõla avaldamise õigusvastasuse tuvastamist. Kohus jätab taotluse rahuldamata. Maksuotsuse täitmise peatamise osas ei ole taotluse rahuldamine võimalik, kuna tegemist ei ole kaebuses vaidlustatud haldusaktiga. Kaebaja ei taotle maksuotsuse osalist või täielikku tühistamist, vaid vastustaja kohustamist vaideotsuse tegemiseks. Maksuvõla avaldamise õigusvastasuse tuvastamise osas ei ole taotluse rahuldamine võimalik, kuna
11.
Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv jääb
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.