Obsah (9)

§ 46§ 124§ 44§ 71§ 152§ 43§ 253§ 104§ 108

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-1432 Määruse kuupäev 24. oktoober 2019 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi J.M.kaebus Kallaste Linnavalitsuse 5. juuni 2012. a korralduse nr 62 alusel välj

) § 46 lg 7 mõttes.

1. Kolmas isik esitas kohtule
2. septembril
3. a vastuse, milles märgib, et hetkel on välised ehitustööd lõppjärgus. Teostatavad tööd olid nähtavad juba naaberkinnistu ostmise hetkel
4. aasta aprillis.
5. Tartu Halduskohus
6. oktoobri
7. a määruses andis kaebajale võimaluse esitada kohtule kaebetähtaja ennistamise taotlus 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Kohus põhjendas, et
8. juuli
9. a kaebus on esitatud ebamõistliku viivitusega ja tähtaega ületades, lähtudes

§ 46lg-st 7.

1. J.M. esitas kohtule
2. oktoobril
3. a kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kaebaja põhjendab, et
4. aastal küsis kaebaja isa L.F.ilt Võidu tn xxx elamu renoveerimise kohta. L.F. rääkis ainult elamu lõunapoolsele küljele rõdu ehitamisest ning jättis mulje, et elamu põhjapoolset külge ei tõsteta. Kaebaja isa mainis L.F.ile, et elamu põhjapoolses küljes ei tohi elamut laiendada. L.F. varjas Võidu tn xxx elamu ülejäänud ehitusliku mahu plaane. Võidu tn xx eelmise omaniku esindajad on kinnitanud, et L.F. ei ole neid teavitanud Võidu tn xxx ehitusprojekti olemasolust ega plaanist elamu põhjapoolset külge tõsta. Kaebaja sai ehitusloast teada
5. aasta juulis põhjapoolse külje ehitusega. 2 KOHTU SEISUKOHT 12.

§ 124

lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kohus kontrollis

1. oktoobri
2. a määruses kaebuse tähtaegsust ning leidis, et kaebus on esitatud tähtaega ületades. Kohus jääb oma varasema seisukoha juurde. Samuti lahendab kohus J.M. kaebetähtaja ennistamise taotluse. 13.

§ 46

lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Seega on üldjuhul tühistamiskaebuse esitamisel määravaks haldusakti teatavakstegemise aeg. Haldusakti teatavakstegemise korda reguleerib haldusmenetluse seaduse §

1. Puudub vaidlus selles, et kaebajale ei ole eelnimetatud sätte kohaselt Kallaste Linnavalitsuse
2. juuni
3. a korraldust nr 62 ja selle alusel väljastatud
4. juuni
5. a ehitusluba nr 2009-801 isiklikult, reaalselt ja arusaadavalt teatavaks tehtud ning et kaebaja sai haldusaktist teada muul viisil.
6. Kohtul tuleb

§ 46

lg 7 alusel kaaluda, kas kaebaja on ebamõistlikult viivitanud tühistamiskaebuse esitamisega, mistõttu on kaebetähtaeg möödunud. Riigikohus on mõistlikuks ajaks haldusakti vaidlustamiseks pärast selle olemasolust teadasaamist pidanud kahte kuud (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. mai
2. a määrus asjas nr 3-3-1-23-07, p-d 10-12). Teatavaks tegemata haldusakti puhul tuleb eristada aega, mis kulub isikul pärast haldusaktist teadasaamist haldusakti väljanõudmiseks, sellele järgneb aeg, mil haldusorgan isikule haldusakti esitab, ning pärast haldusakti saamist ja sellega tutvumist tuleb isikul pöörduda kohtusse (Riigikohtu halduskolleegiumi
3. aprilli
4. a määrus asjas nr 3-3-1-3-13, p 16).
5. L.F.
6. septembril
7. a vastustajale esitatud e-kirja kohaselt algas Kallaste Linnavalitsuse
8. juuni
9. a korralduse nr 62 alusel väljastatud
10. juuni
11. a ehitusloast nr 2009-801 lähtudes ehitustegevus juba
12. juunil 2012 ning on kestnud jätkuvalt kuni
13. aastani. Seega pidi kaebaja isa A.M. juba
14. aprillil
15. a Võidu tn xxx naaberkinnistu Võidu tn 19 omanikuks saades ning naaberkinnistul ehitustegevust nähes eeldama, et Võidu tn xxx kinnistu omanikule on väljastatud ehitustööde teostamiseks ehitusluba. Kaebaja kinnitab, et tema vanemad on kinnistul elanud juba üle kuue aasta ning et ehitustegevus Võidu tn xxx kinnistul on toimunud vahelduva eduga. Samuti kinnitab kaebaja, et juba
16. aastal küsis kaebaja isa L.F.ilt Võidu tn xxx elamu renoveerimise kohta.
17. J.M.
18. oktoobri
19. a kaebetähtaja ennistamise taotlusest tulenevalt sai kaebaja võimalikust ehitusloast teadlikuks oma vanematega samal ajal. Siiski loeb kohus, et tähtaeg haldusakti väljanõudmiseks ning kaebuse esitamiseks hakkas kulgema ajal, mil kaebaja sai ise Võidu tn xxx naaberkinnistu Võidu tn 19 omanikuks, s.o
20. oktoobril 2017, kuna omanikuks saades tekkis kaebajal subjektiivne õigus vaidlustada tema kui naaberkinnistu omaniku õigusi riivavat haldusakti (

§ 44lg 1).

1. Ehitustegevusest ning võimalikust haldusaktist teadasaamisel oleks kaebaja pidanud pöörduma haldusorgani poole, et haldusakti olemasolu kontrollida, sellega tutvuda ning selle õiguspärasuse üle otsustada. Kaks kuud Võidu tn xxx omanikuks saamisest möödus
2. detsembril 2017 ning hiljemalt selleks ajaks oleks kaebaja pidanud kohtule esitama kaebuse Kallaste Linnavalitsuse
3. juuni
4. a korralduse nr 62 alusel väljastatud
5. juuni
6. a ehitusloa nr 2009-801 tühistamiseks. Kaebajal ei esinenud mõjuvaid põhjuseid haldusorganilt haldusakti väljanõudmisega või kohtule kaebuse esitamisega viivitamiseks, millest lähtuvalt tuleks kaebus lugeda tähtaegseks (Riigikohtu halduskolleegiumi
7. aprilli
8. a määrus asjas nr 3-3-1-3-13, p 16). Mõjuvaks põhjuseks ei saa lugeda asjaolu, et kaebaja väitel varjati kaebaja ja tema vanemate eest plaani tõsta Võidu tn xxx elamu põhjapoolse külge. Kaebaja kinnitusel selgitas kaebaja isa
9. aastal naaberkinnistul ehitustegevust teostanud L.F.ile, et elamu põhjapoolses küljes ei tohi 3 elamut laiendada. Kuigi kaebaja väitel L.F. kinnitas, et põhjapoolset külge ei tõsteta, oleks kaebaja saanud ning pidanud L.F.antud teavet kontrollima väljastatud ehitusloast ning sellega seonduvast ehitusprojektist. Kui kaebaja oleks vastavad dokumendid haldusorganilt välja nõudnud, oleks ta teada saanud ehitustegevuse tegelikust ulatusest. Kuna kaebaja pöördus kohtusse alles
10. juulil 2019, on kaebus esitatud ebamõistliku viivitusega ning tähtaega ületades. 18.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Riigikohtu halduskolleegiumi

1. aprilli
2. a määruse asjas nr 3-3-1-26-06 p-st 12 tulenevalt on ennistamine võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks selle ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid.
3. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Mõjuva põhjusena

§ 71

lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. jaanuari
2. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p-d 16-17;
3. juuni
4. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12;
5. mai
6. a määrus asjas nr 3-3-1-18-16, p 13).
7. J.M. selgitustest tulenevalt peaks kohus kaebetähtaja ennistama, kuna kaebaja eest varjati ehitustegevuse tegelikku mahtu, millest kaebaja sai teada alles
8. aasta juulis. Kohus leiab, et kui kaebaja eesmärgiks oli vältida naabri poolt Võidu tn 17 põhjapoolse külje laiendamist, siis ei olnud põhjendatud tugineda üksnes L.F.väidetavalt eksitavatele suulistele selgitustele ehitustegevuse ulatuse osas. Olukorras, kus mõistlikul inimesel peab tekkima kahtlus, et haldusakt võib tema huve kahjustada, ei või see puudutatud isik jääda ootama asjaolude selginemist, et siis hiljem oma kaebeõigust kasutada (Riigikohtu halduskolleegiumi
9. oktoobri
10. a määrus asjas nr 3-3-1-56-02, p 10). Kohus on juba käesoleva kohtumääruse p-s 17 selgitanud, et kaebaja oleks saanud ehitustegevuse tegelikku ulatust kontrollida ning oma väidetava eksliku teadmise ehitustegevuse ulatuse kohta kõrvaldada haldusorganilt vaidlusaluse haldusakti ning sellega seonduva ehitusprojekti väljanõudmisega, kuid kaebaja ei teinud seda ning ei olnud seega ise piisavalt hoolas.
11. Kuna ei esine mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks, ei esine vajadust kaaluda täiendavalt vastanduvaid õigushüvesid. Siiski kohus märgib, et kolmas isik kannaks kaebetähtaja ennistamisel ülemääraseid kahjulikke tagajärgi, arvestades, et vaidlusalune ehitusluba on väljastatud juba
12. aastal, eelviidatud ajast alates on käinud ehitustegevus ning kolmandal isikul on õiguskindluse põhimõttest tulenev ootus, et juba üle seitsme aasta tagasi Kallaste Linnavalitsuse
13. juuni
14. a korralduse nr 62 alusel väljastatud
15. juuni
16. a ehitusluba nr 2009-801 jääb kehtima.
17. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus J.M. kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. 23.

§ 152

lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124

lg-le 2.

§ 124

lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Seega tuleb haldusasja nr 3-19-1432 menetlus lõpetada. 4 24. Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

1. Kuna kohus lõpetab haldusasja menetluse, kuulub tühistamisele ka Tartu Halduskohtu
2. juuli
3. a määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse tulenevalt

§ 253

lg-st 3, mille esimese ja kolmanda lause kohaselt tühistab kohus esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus jääb rahuldamata, ja määrusega, kui kaebus või vaie tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsuse või menetlust lõpetava määrusega. 26.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 2 või 4 alusel.

Kuna kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 2 alusel ning kaebuselt on 1.

augustil

1. a tasutud riigilõivu 15 eurot, tagastab kohus kaebuselt tasutud riigilõivu summas 15 eurot J.M. arvelduskontole nr EE
2. Kuna kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus on sisuliselt läbi vaadatud, siis juhindudes Riigikohtu halduskolleegiumi
3. märtsi
4. a kohtumääruse asjas nr 3-3-1-9-11 p-st 10 selles osas
5. juulil
6. a tasutud riigilõiv summas 15 eurot tagastamisele ei kuulu. 27.

§ 108

lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud menetluse lõpetamise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti.

§ 108

lg-st 8 lähtudes hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kuna haldusasja menetlus lõpetatakse, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustajale kui haldusorganile ja kolmandale isikule, kellel ei olnud halduskohtumenetluses esindajat, ei ole menetluskulusid tekkinud, mistõttu jäävad menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 5