Obsah (7)

§ 428§ 475§ 477§ 172§ 174§ 139§ 179

Tsiviilasi nr 2-19-13969 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Donald Kiidjärv Määruse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2019, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-13969 Tsiviilasi Maastikuauto

) § 595 lg 2 p 5 alusel Maastikuauto OÜ (puudutatud isik) dokumendid sundlõpetamise otsustamiseks, sest äriühingu netovara ei vasta seaduses sätestatud nõuetele ning äriühing ei ole vastu võtnud ühtegi äriseadustiku (ÄS) §-s 176 nimetatud otsust

1. 12.09.2019 määrusega algatas kohus menetluse puudutatud isiku sundlõpetamise ja likvideerija määramise otsustamiseks. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja kirjaliku seisukoha esitamiseks ja märkis ka, et võimalik on kõrvaldada sundlõpetamise aluseks olev puudus.
2. 24.09.2019 e-kirjas teatas puudutatud isiku esindaja, et ei soovi sundlõpetamist ning väike tegevus juba firmas toimub. 03.10.2019 esitas puudutatud isiku esindaja allkirjastatud bilansi 19.09.2019 seisuga, bilansi kohaselt on omakapital 2740 eurot. KOHTU SEISUKOHT
3. ÄS § 203 lg 1 p 1 alusel lõpetatakse osaühing kohtumäärusega, kui osanikud ei ole võtnud vastu lõpetamise otsust, kui selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel kohustuslik, samuti juhul, kui osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi §-s 176 ettenähtud otsust või kui §-s 176 nimetatud otsuste tegemiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutud. ÄS § 176 näeb ette, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: 1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või 11) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; 2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 136 II lause järgi peab osakapital olema vähemalt 2500 eurot. Netovara peab vastama samaaegselt kahele nõudele – esiteks peab see olema vähemalt pool osakapitalist; teiseks olema vähemalt võrdne seaduses sätestatud miinimumkapitaliga ehk 2500 eurot. Kuna puudutatud isiku osakapital on 2556 eurot, peab netovara olema vähemalt 2500 eurot. Registripidaja andmetel on puudutatud isiku omakapital alates
4. a majandusaasta aruandest alla lubatud suuruse. Registripidaja edastatust nähtuvalt teavitati puudutatud isikut enne materjalide kohtunikule esitamist vajadusest võtta tarvitusele ÄS § 176 sätestatud abinõud ja tehti 12.06.2018 hoiatusmäärus sundlõpetamiseks, milles anti omakapitali seadusega sätestatud nõuetega vastavusse viimiseks 6 kuud määruse tegemisest; hoiatusmäärus toimetati kätte 06.07.2018 avaldamisega 20.06.2018 Ametlikes Teadaannetes. Ka kohus andis 12.09.2019 määruses võimaluse puudus kõrvaldada. Alles kohtule esitatud 19.09.2019 seisuga bilansist nähtuvalt vastab omakapital nõuetele, olles 2740 eurot. Alus sundlõpetamiseks on ära langenud. 5.

§ 428

lg 1 sätestab menetluse lõpetamise alused, lõike 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel.

§ 475

lg 1 p-de 11 ja 121 järgi on juriidilise isiku sundlõpetamine ja likvideerija määramine hagita asi.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kuna sundlõpetamise aluseks olev puudus on kõrvaldatud, tuleb menetlus tsiviilasjas lõpetada. 6.

§ 172lg 6 I lause alusel tuleb jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

7.

§ 174

lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Toimiku materjalidest ei nähtu, et teistel menetlusosalistel oleks hüvitatavaid menetluskulusid. 8.

§ 139

lg 5 kohaselt ei tasuta riigilõivu menetluse algatamise avalduselt hagita asjas, mille kohus võib lahendada omal algatusel. See ei välista riigilõivu tasumist kohtulahendi alusel. Käesolevas asjas on riigilõiv tasumata. Kohus algatas menetluse juriidilise isiku sundlõpetamise otsustamiseks ja likvideerija määramiseks Tartu Maakohtu registriosakonna teatise alusel. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 järgi tulnuks avalduse esitamisel hagita asjas tasuda riigilõivu 50 eurot.

§ 179

lg 1 näeb ette, et 2 menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Tasumisele kuulunud riigilõiv 50 eurot tuleb puudutatud isikult riigituludesse välja mõista. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb puudutatud isikul tasuda kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses (

§ 179lg 9).

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 3