Obsah (9)

§ 385§ 320§ 64§ 73§ 78§ 66§ 121§ 16§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. mai 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-8391 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja

§ 385

, § 320 lg 1 järgi üldmenetluses Süüdistatav NIKOLAI GONTŠAROV, isikukood 35901065213, xxxx, elukoht xxxx, emakeel xxxx, xxxx, töökoht OÜ Xxxx, varem kriminaa- ja väärteokorras karistamata; tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja Vandeadvokaat Anti Aasmaa määratud korras RESOLUTSIOON: Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 14 lg 2, 175 lg 1 p 2, 3, 4, 5, 9, 179 lg 1 p 1, 180 lg 1, 181, 301, 306, 313, 314, 315, 318, 319 kohus otsustas: Tunnistada NIKOLAI GONTŠAROV süüdi

§ 385järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud vangistust.

Tunnistada NIKOLAI GONTŠAROV süüdi

§ 320

lg 1 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskema suurendamise teel, mõista Nikolai Gontšarovile liitkaristuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. 1

§ 73

lg 1,3 alusel jätta mõistetud karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Nikolai Gontšarov ei pane 2 (kahe) aasta pikkusel katseajal toime uut kuritegu.

§ 78

p 1 alusel hakkab Nikolai Gontšarovile määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 07.05.2019. MENETLUSKULUD Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Anti Aasmaa kasuks 954 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Anti Aasmaa poolt süüdistatava Nikolai Gontšarovi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Nikolai Gontšarovilt menetluskuluna kaitsjatasu 954 (üheksasada viiskümmend neli) eurot v.adv. Anti Aasmaa poolt õigusabi osutamise eest riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Nikolai Gontšarovilt menetluskuluna sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 ja

§ 66

lg 1,3 alusel võimaldada Nikolai Gontšarovil tasuda menetluskulud kokku 1764 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 147 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUMINOR BANK EE401700017002872300, viitenumbriga 99919700022862 ning selgitusega: „Nikolai Gontšarov, 1-18-8391, menetluskulude osamakse“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o. hiljemalt 14.05.

1. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Täisotsus tehakse avalikult teatavaks 22.05.
2. SÜÜDISTUSED Nikolai Gontšarovi süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kelle kohta esitas Eesti Vabariik (läbi Maksu- ja Tolliameti) maksejõuetuse tuvastamise ja pankroti väljakuulutamise avalduse, mille võttis Viru Maakohus 09.10.2015 määrusega menetlusse ning millises tsiviilasjas (nr 2-1514534) määras kohus 25.11.2015 ajutise halduri ja kohtuistungi toimumise ajana 28.01.2016 ning kelle suhtes kuulutati 10.03.2016 Viru Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-15-14534 välja pankrot, varjas võlgnikuna ajutise halduri ees olulises ulatuses oma vara ehk kohustust (võlga). Olulises ulatuses vara varjamine Nikolai Gontšarovi poolt seisnes selles, et ta omandas OÜ Xxxx xxxxna 23.03.2015 laenulepingu 1/2015 alusel 25 000 eurot eraisikult P Milt ning 29.12.2015 andis eraisikuna garantii laenulepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks. Nimetatud laenust ja selle tasumise kohustusest oleks pidanud Nikolai Gontšarov võlgnikuna PankrS § 85 lg 1-st tulenevalt kohtule ja haldurile teavet andma. Samuti oli Nikolai Gontšarov võlgnikuna kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos 2 vara ja kohustuste (sh laenulepingu alusel saadud 25 000 euro tasumise kohustus) nimekirjaga. 29.12.2015 teatas Nikolai Gontšarov ajutisele pankrotihaldurile oma kohustustest Maksu- ja Tolliameti ning L U ees, kuid ei teatanud oma kohustusest P Mi ees. Ka vande andmise ajal, s.o 28.03.2016, ei rääkinud Nikolai Gontšarov, et tal on kohustus P Mi ees summas 25 000 eurot. Seega Nikolai Gontšarov, esitades füüsilisest isikust võlgnikuna ajutise halduri ees võlausaldajale tähtsate asjaolude kohta ebaõigeid andmeid, kui andmed kajastasid vara olulises ulatuses, pani toime

§ 385järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Nikolai Gontšarovi selles, et tema kinnitas Lääne-Virumaal Rakveres Rohuaia 8 asuvas Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas tsiviilkohtumenetluses nr 2-15-14534 28.03.2016 võlgnikuna vande all teadvalt vale vara nimekirja, kinnitades selle oma allkirjaga, s.o jättis pankrotimenetluses nimetamata selle, et garanteeris OÜ Xxxxi xxxxna võetud laenu eraisikult P Milt ning võlgneb 29.12.2015 koostatud garantiikirja alusel P Mile 25 000 eurot. Seega Nikolai Gontšarov, andes tsiviilkohtumenetluses menetlusosalisena vande all teadvalt vale vara nimekirja, pani toime

§ 320lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kr

MS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. Kohus, kuulanud ära süüdistatava ja tunnistajad ning kontrollinud kohtumenetluse poolte kohtuliku arutamise ajal esitatud kirjalikke tõendeid, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Esitatud kirjalikud tõendid on asjakohased ning neid võib kriminaalasja lahendamisel kasutada. Nikolai Gontšarov on kohtu alla antud

§ 385ja § 320 lg 1 esitatud süüdistustes.

Nikolai Gontšarovi süüdistatakse

§ 385

järgi selles, et tema, isikuna, kelle kohta esitas Eesti Vabariik (läbi Maksu- ja Tolliameti) maksejõuetuse tuvastamise ja pankroti väljakuulutamise avalduse, mille võttis Viru Maakohus 09.10.2015 määrusega menetlusse ning millises tsiviilasjas (nr 2-15-14534) määras kohus 25.11.2015 ajutise halduri ja kohtuistungi toimumise ajana 28.01.2016 ning kelle suhtes kuulutati 10.03.2016 Viru Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-15-14534 välja pankrot, varjas võlgnikuna ajutise halduri ees olulises ulatuses oma vara ehk kohustust (võlga). Olulises ulatuses vara varjamine Nikolai Gontšarovi poolt seisnes selles, et ta omandas OÜ Xxxx xxxxna 23.03.2015 laenulepingu 1/2015 alusel 25 000 eurot eraisikult P Milt ning 29.12.2015 andis eraisikuna garantii laenulepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks. Nimetatud laenust ja selle tasumise kohustusest oleks pidanud Nikolai Gontšarov võlgnikuna PankrS § 85 lg 1-st tulenevalt kohtule ja haldurile teavet andma. Samuti oli Nikolai Gontšarov võlgnikuna kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara ja kohustuste (sh laenulepingu alusel saadud 25 000 euro tasumise kohustus) nimekirjaga. 29.12.2015 teatas Nikolai Gontšarov ajutisele pankrotihaldurile oma kohustustest Maksu- ja Tolliameti ning L U ees, kuid ei teatanud oma kohustusest P Mi ees. Ka vande andmise ajal, s.o 28.03.2016, ei rääkinud Nikolai Gontšarov, et tal on kohustus P Mi ees summas 25 000 eurot. Süüdistatav Nikolai Gontšarov ennast süüdi ei tunnistanud ning tema avaldatud ütluste kohaselt tunneb ta P Mit kuskil

1. aastast, võimalik, et ka veidi varasemast ajast. Algul olid treeningpartnerid, hiljem ka äripartnerid. Tema isiklikult ei ole P Milt laenu võtnud, kuid Xxxx 3 OÜ on P Milt kui eraisikult laenu võtnud summas 25 000 eurot. Täpset kuupäeva ta enam ei mäleta, millal toimus laenu võtmine, kuid see oli
2. aasta talve lõpus või kevadel. Laenu kandis P M üle xxxx panka Xxxx OÜ kontole. Laen oli kinnisvara tehingu jaoks.
3. aasta lõpus sõlmis ta P Miga garantiikirja laenulepingu maksete osas. Garantiikirja oli rohkem P Mil vaja, tema enda rahustamiseks. Tema ei ole keeldunud kunagi raha tagasi maksmisest. Laenu maksmise osas võttis P M temaga isiklikult ühendust, kuid mingit ametliku kirja ta Xxxx OÜleteinud ei ole. Tema on P Mile laenusummalt tasunud ka intressi sularahas. Mis ta laenurahaga täpselt edasi tegi, ta enam ei mäleta. Ta võis sularahas mingi osa välja võtta, kuid kindlasti kandis ta raha üle tehinguteks. P M sai laenu pealt 4-5% kuus intressi.
4. aasta oktoobris või novembris alustati tema suhtes pankrotimenetlus ja määrati ajutine pankrotihaldur. Pankrott kuulutati välja 08.03.
5. Laenuleping oli võetud firma nimel ja pankrotimenetlus oli väljakuulutatud tema kui eraisiku osas, siis ei näinud ta põhjust seda laenu ka pankrotivara nimekirja panna. Garantiileping ei ole laenu üle võtmine. Firma vastu ei ole esitatud ühtegi nõuet P Mi poolt. Garantiileping on see, et tema garanteerib laenu tagasimakse. Isegi kui ta poleks andnud garantiikirja, siis tema vastutab isikuliselt Xxxx OÜ võlgnevuste eest kui xxxx. Kuna P M seda lepingut tahtis, siis tema rahustuseks ta selle ka andis. Laenuleping on siiski firma nimel ja see ei puutu tema kui füüsilise isiku pankrotimenetlusse. Tema pankrotimenetlus oli üleval ka avalikes teadetes ja rohkem keegi tema vastu mingeid pretensioone ei esitanud. Miks pankrotihaldur tema vastu avalduse tegi, ta öelda ei oska. Pankrotivara nimekirja ta esitas haldurile, ta vist koostas selle halduri enda poolt koostatud nimekirja alusel, mis oli üleval avalikes teadetes ja selle sama nimekirja kinnitas ta kohtus vande all oma allkirjaga. Tema ei ole jätnud varade nimekirjast välja P Milt võetud laenu, kuna see ei puutu üldse füüsilise isiku pankrotti. Laen on võetud juriidilise isikuna, kuid tema kui füüsiline isik lihtsalt garanteeris laenu tagasimakset. Tema poolt suhted P Miga kuidagi ei muutunud, kuid P M hakkas saatma ähvardava sisuga sõnumeid ja tegema kõnesid. Samuti hakkasid tulema kõned tundmatutelt isikutelt, kes soovisid kokku saada. Ta proovis P Mile selgitada, et tehing ei läinud nii nagu ta soovis, kuid ta ei keeldunud laenu tagasi maksmisest. Tunnistaja L M nimetas kohus kõigepealt Nikolai Gontšarovi ajutiseks pankrotihalduriks 25.11.2015, enne ta süüdistatavat ei tundnud. Maksu- ja Tolliamet esitas kohtusse pankrotiavalduse ja kohus kuulutas pankroti välja
6. märtsil
7. Nikolai Gontšaroviga nad kohtusid tema xxxx büroos. Kõigepealt saatis samal päeval, kui ajutise halduri nimetamine oli, talle e-kirja teel teabenõude, et ta peab teatama kõigist oma kohustustest ja kõigist oma varadest. Kuna Gontšarov ei vastanud, siis said nad kokku ja siis ta saatis veel 29.12.2015 talle meeldetuletuse, et ta peab teatama, kellele, kui palju ta võlgu on ja millised on tema kohustused ning 29.12.2015 saatis Nikolai Gontšarov talle e-kirja, et ta võlgneb MTA-le ja kodanik L Ule. Ta täpselt ei mäleta, aga kohtusid igatahes enne istungit, enne kui ta aruande tegi. Ajutine haldur koostab varade ja võlgade nimekirja võlausaldajatele esitamiseks ja tema teeb selle tavaliselt ajutise halduri järelepärimise tulemusena saadud ja võlgniku poolt saadud andmete alusel, kuna eraisikute võlgu ta tegelikult haldurina ei tea. Haldur koostab selle nimekirja ja tavaliselt võlgniku vanne võetakse enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra selleks teist tähtpäeva. Võlgnik tuleb kohtusse ja kinnitab ajutise halduri aruande järgi, et selles aruandes esitatud andmed on kõik õiged ja tal ei ole sellele midagi lisada. Andmed, mis puudutab vara ja võlgade nimekirja, mille ta koostas, sai ta Nikolai Gontšarovilt ja ülejäänud teabenõuded tegi ise. Nõuete esitamise tähtaeg on 2 kuud pankrotiteate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes. Kui tuleb võlgnik võlgniku vannet andma, siis ta kinnitab veel üks kord, et tal ei ole ühtegi eraisikut, kellele ta võlgu on, et inimesed saaksid oma nõudeid esitada, sest 2 kuud on see nõuete esitamise tähtaeg. Nikolai Gontšarovile ta ka kõike seda rääkis ja küsis tema käest üle ja kohus selgitab tavaliselt ka. See nimekiri on kohtu E-toimiku kaudu nähtav võlgnikule ja selle nimekirja järgi kohus küsib, et kas see on 4 lõplik ja kas võlgnik on aru saanud. Nikolai Gontšarov kinnitas kohtus, et kõik on õige. Siis toimub PankrS järgi nõuete kaitsmise koosolek ja pärast nõuete kaitsmise koosolekut, kui ei ole vaidlust, siis haldur saab 60 päeva jooksul koostada jaotusettepaneku. Jaotusettepanek tuleb esitada kohtule ja pankrotitoimkonnale ja kui toimkonda ei ole valitud, siis seaduse järgi saab võlausaldajate üldkoosoleku otsuse alusel jätta toimkonna moodustamata ja kui koosolekust ei võta osa võlausaldajad, siis ka kohus saab kinnitada, et jätta toimkond moodustamata, siis sellisel juhul täidab toimkonna ülesandeid võlausaldajate üldkoosolek ehk siis, kui seda toimkonda ei ole nagu Nikolai Gontšarovi pankrotimenetluses, siis ta peab selleks, et jaotusettepanekut toimkonnale ehk võlausaldajate üldkoosolekul esitada, siis ta peab selle kokku kutsuma ja sellepärast on see nädalane vahe, et koostas küll samal päeval jaotusettepaneku aga siis kutsus kokku võlausaldajate üldkoosoleku ja pärast seda esitas kohtusse. PankrS ütleb seda, et nõudeid saab esitada kuni jaotusettepaneku esitamiseni kohtule kinnitamiseks ehk neid nõudeid saab esitada ka pärast 2 kuu möödumist, lihtsalt see nõue loetakse küll tunnustatuks, aga ta rahuldatakse pärast tähtaegselt esitatud nõuete rahuldamist, kui võlausaldajate üldkoosolek tähtaega ei ennista. 21.06.2016 esitas kohtule jaotusettepaneku kinnitamiseks ja selle ajani oleks saanud pöörduda see isik, kellele võlgu ollakse. Pankroti väljakuulutamisega loetakse kõigile võlausaldajate nõuete esitamise tähtaeg saabunuks ja kui nõuet tähtaegselt ei ole esitatud, siis see, kes ei esita, kaotab üleüldse õiguse oma nõuet maksma panna selle isiku vastu. P M, kellele Nikolai Gontšarov võlgu on, helistas talle, kui oli juba tähtaeg möödas ja oli väga pahane, et miks talle ei teatatud. Ta ütles, et juhul, kui M talle nõude esitab, siis ta peab tegema kuriteoteate, et Nikolai Gontšarov ei ole haldurit informeerinud. 30.08.2017 esitas M talle kirjaliku nõudeavalduse. P M saatis garantiikirja, sest PankrS järgi tuleb esitada nõudeavaldus, kus tuleb märkida nõude alus, suurus ja sisu ning lisatakse nõuet põhistav dokument. Tunnistaja P M tunneb Nikolai Gontšarovi, nad käisid aastaid xxxx spordisaalis koos treeningutel, kuskil 4 aastat enne, kui laenu andis. Laenu andis märtsis
8. Laenu küsimine hakkas nii, et see kestis kolm nädalavahetust, inimene käis saunas ja küsis, et temal on laenu vaja mingite kinnisvara tehingute jaoks. Alguses ta ütles, et ei ole võimalik, siis oli järgmine nädalavahetus, inimene käis järgi, et temal on hädasti vaja, siis ta lõpuks otsustas, et kui inimesel hädasti vaja on, siis ta annab, hetkel oli võimalust anda. Nikolai Gontšarov teadis, et ta on ettevõtja. Nikolai Gontšarov rääkis mingist ridaelamu boksist, mis on vaja lõpetada ja maha müüa. Gontšarov küsis, kui palju võimalik on laenata, tema ütles, et 25 000 on maksimum, mida ta anda saab ja 25000 laenaski, sellest võttis intressi maja 1000 eurot ja üle kandis 24 000 eurot enda arvelt Xxxx nimelisele firmale. Sama firmaga tegi ka lepingu, kuhu Nikolai Gontšarov alla kirjutas. Tema arust oli Nikolai Gontšarov firma omanik. Laenulepingu sõlmisid
9. märtsil
10. Summa tahtis Gontšarov saada võimalikult kiiresti, selle ta ka kohe kandis ja tagasi lubas maksta 6 kuu jooksul, mille kinnitas sooja käepigistusega. See tagasimaksmine pidi toimuma lepingujärgselt ülekandega, xxxx pangaarvele aga raha ei tulnud. Peale seda kui oli aeg läbi, siis hakkaski seda raha küsima. Ta suhtles Nikolai Gontšaroviga põhiliselt telefoni teel ja siis kui käis trennis, siis küsis ka. Nikolai Gontšarov ütles, et tal hetkel ei ole lihtsalt raha, et saaks maksta, raha pidi tulema siit ja sealt aga raha ei jõudnud tema arvele. Jätkas küsimist kuni 2015 lõpuni ja siis hakkas kahtlus tekkima selle asja vastu ja siis tegi uue lepingu, kus Gontšarov ise garanteeriks oma laenu, millele ta ka alla kirjutas ja see toimus
11. detsember
12. See oli tema ettepanek teha garantiikiri ja Nikolai Gontšarov nõustus sellega kohe. Ta käis Gontšarovi kontoris, tema kirjutas sellele alla, et tema on nõus sellega. Selle garantiikirja koostas ja vormistas tema ise. Käis Gontšarovi juures kontoris koha peal ja tema allkirjastas selle. Garantiikirja sisu oli, et ta maksab osade kaupa poole aasta jooksul selle summa ära. Võlg pidi olema tasutud 27.05.
13. Ootas tasumist edasi, kuni 2017 kannatus katkes ja võttis ühendust Xxxx inkassofirmaga. Xxxx tuli vastus, et on 5 kuulutatud välja pankrot ja anti talle pankrotihalduri nimi, L M, kellega ta võttis ühendust. Haldur ütles, et pankrot on välja kuulutatud, et ta on ajaliselt hiljaks jäänud, et seda nõuet ei saa sinna enam lisada. Tema ei valvanud, et kas inimene on pankrotis või ei ole, ise ta sellest midagi ei rääkinud. Suhtlesid ka sel ajal kui pankrot oli juba välja kuulutatud, kui menetlus käis. Nikolai Gontšaroviga neil pankrotist omavahel juttu ei ole olnud. L M ütles, et võib avalduse teha ja ta tegigi ning teda kutsuti uurija juurde välja. Ta on pärast seda, kui uurija juures käis, Nikolai Gontšaroviga suhelnud ja oma raha küsinud telefoni teel. Nikolai Gontšarovi viimane vastus oli, et see raha on teises majas ja tema poole pole vaja pöörduda, temaga ühendust pole vaja võtta. Ühtegi senti sellest rahast ta tagasi saanud ei ole. Tema arvates tähendab see garantiikiri seda, et inimene garanteerib, et ta maksab, kui firma ei ole suuteline, et ta maksab selle laenu isiklikult tagasi. Ise ta väitis talle, et see on tema auküsimus. Kui ta sinna Gontšarovi kontorisse läks, siis võttis eelnevalt ühendust ja küsis, et ta teeb garantiikirja, et ta tahab sinna allkirja saada. Gontšarov ütles, et mingu tema kontorist läbi. Ta arvab, et see oli kindlasti päevasel ajal, lõuna paiku, kui ta seal kontoris käis.

§ 385

näeb ette vastutuse füüsilisest isikust võlgniku, juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani või seda asendava organi liikme poolt pankroti- või täitemenetluses või ajutise halduri ees võlgniku vara olulises ulatuses varjamise või selle või muude võlausaldajale tähtsate asjaolude kohta ebaõigete andmete esitamise eest, kui andmetes kajastatakse vara olulises ulatuses. Samas sõnastuses kehtis kõnealune paragrahv ka 2015. aastal.

§ 385

objektiivne koosseis seisneb füüsilisest isikust võlgniku poolt pankrotimenetluses ajutise halduri ees võlausaldajale võlgniku vara kohta ebaõigete andmete esitamises, kui andmetes kajastatakse vara olulises ulatuses. Füüsilisest isikust võlgnik

§ 385mõttes on füüsiline isik, kelle suhtes esitatud pankrotiavalduse alusel on kohus Pankr

S § 15 lg 1 alusel nimetanud ajutise halduri. Viru Maakohtu 25.11.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-14534 (II kd, tl 1-4) on tõendatud, et Viru Maakohus võttis 09.10.2015 kohtumäärusega menetlusse Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) avalduse Nikolai Gontšarovi pankroti väljakuulutamise nõudes ja nimetas 25.11.2015 määrusega pankrotimenetluses ajutiseks pankrotihalduriks L M. Ajaliselt on kuriteo toimepanemine võimalik ajutise halduri toimetatava menetluse kestel. Menetlus ajutise halduri ees algab ajast, mil kohus on PankrS §-st 15 juhindudes nimetanud pankrotiavalduse alusel võlgnikule ajutise pankrotihalduri ja lõpeb kohtu poolt pankrotiavalduse läbivaatamisega. Viru Maakohtu 25.11.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-1514534, millega kohus nimetas Nikolai Gontšarovile ajutise pankrotihalduri ning Viru Maakohtu 10.03.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-14534 (II kd, tl 7-13), millega Viru Maakohus kuulutas välja Nikolai Gontšarovi pankroti ja nimetas pankrotihalduriks L M, on tõendatud, et Nikolai Gontšarovi poolt

§ 385

järgi kvalifitseeritav tegu on toime pandud menetluse kestel ajutise halduri ees. Ajutine pankrotihaldur L M palus 25.11.2015 e-kirjaga (II kd, tl 5-6) esitada Nikolai Gontšarovil tema vara ja võlgade nimekiri hiljemalt 18.12.

1. Kuivõrd Nikolai Gontšarov nimetatud e-kirjale
2. aasta
3. detsembriks vastanud ei olnud, saatis ajutine haldur võlgnikule meeldetuletuse palvega vastata järelepärimisele.
4. detsembril 2015 saatis Nikolai Gontšarov ajutisele pankrotihaldurile e-kirjaga vastuse teabenõudele, kus tõi välja kohustused Maksu- ja Tolliametile ja L Ule ning vara, mis koosneb talle teadaolevalt 13 ettevõtte osakutest. Vara all peetakse

§ 385

tähenduses silmas võlgnikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogumit. Seega hõlmab kuriteokoosseis ka tema kohustuste (võlgade) kohta valeandmete esitamist. Nikolai Gontšarov omandas OÜ Xxxx xxxxna 23.03.2015 laenulepingu nr 1/2015 alusel 25 000 eurot eraisikult P Milt ning lepingu kohaselt pidi laenu tagasi maksmine toimuma 23.09.2015 (II kd, tl 23-25). Maksekorraldusest (II kd, tl 26) nähtub, et P M kandis 23.03.2015 Xxxx OÜ arvelduskontole 24 000 eurot laenulepingu nr 1/2015 alusel. Seda kinnitab ka AS Xxxx kontoväljavõte Xxxx OÜ kohta (II 6 kd, tl 30-36), kus samuti nähtub, et 23.03.2015 laekus P Mi arvelduskontolt 24 000 eurot, selgitusega „Laenuleping 1/2015“. Seega on tõendatud Xxxx OÜ laenusaamine P Milt summas 24 000 eurot, millele lisandub 1000 eurot, mille P M intressi katteks maha võttis. Garantiikirjast laenulepingule nr 1/2015 23.03.2015 (II kd, tl 27) nähtub, et 29.12.2015 garanteeris Nikolai Gontšarov isikuliselt OÜ Xxxx ja P Mi vahel sõlmitud laenulepingust nr 1/2015 tuleneva nõude tasumise järgneva 5 kuu jooksul summas 25 000 eurot 5 osamaksega. P M esitas 28.08.2017 pankrotihaldurile L Mle võlanõude (II kd, tl 28) garantiikirja laenulepingule nr 1/2015 29.12.2015 alusel Nikolai Gontšarovi suhtes.

§ 121

p 1 kohaselt kui süüteokoosseisu tunnusena on sätestatud varalise kahju tekitamine või süüteo ulatus on määratav rahaliselt, hinnatakse kahju või süüteo ulatust oluliseks, kui kahju või süüteo ulatus ületab 4000 eurot. Käesoleval juhul jättis Nikolai Gontšarov varade nimekirja lisamata võlgnevuse suuruses 25 000 eurot, mis on käsitletav olulise kahjuna ka käesoleva kuriteokoosseisu mõttes. Võlgniku vara kohta ebaõigete andmete esitamine tähendab ajutisele haldurile võlgniku vara kohta ebaõige teabe esitamist. Kuivõrd Nikolai Gontšarov jättis vara nimekirja lisamata garantiikirja alusel võetud kohustuse P Mile võlgnevuse tasumise näol summas 25 000 eurot, on võlgnik esitanud oma vara, sealhulgas kohustuste kohta, ajutisele haldurile ebaõigeid andmeid. Kaitsja sõnul on põhjendamatu etteheide 29.12.2015 ajutisele pankrotihaldurile esitatud teate eest, kuna vastava teate esitas Nikolai Gontšarov 29.12.2015 kell 09.18, kuid P M andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tema arvates oli Nikolai Gontšaroviga kohtumine garantiikirja sõlmimiseks kindlasti päevasel ajal, lõuna paiku. Seega ei olnud teate esitamise ajal veel garantiikirja tehtud ning ei saa ette heita võlgnikuna ajutise halduri ees võlausaldajale tähtsate asjaolude kohta ebaõigete andmete esitamist. Kohus leiab, et ei ole määrava tähtsusega, kas ajaliselt kirjutas Nikolai Gontšarov garantiilepingule alla enne e-kirjaga ajutisele haldurile vastuse saatmist või peale seda, sest isegi kui Nikolai Gontšarov saatis ajutisele haldurile e-kirjaga vara ja kohustuste nimekirja enne, pidi tal juba selle e-kirja saatmise ajal olema kokku lepitud kohtumine P Miga nimetatud garantiikirja sõlmimiseks, mistõttu pidi Nikolai Gontšarov olema vara nimekirja edastamise hetkeks teadlik, et tal tekib 25 000 euro suurune kohustus P Mi ees. PankrS § 85 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Seega on võlgnikul kohustus kuni pankroti väljakuulutamiseni talle teadaolevatest või tekkivatest vara muutustest, sealhulgas võlgnevustest ajutisele haldurile teada anda. Asjaolu, et nimekirja esitamise hetkel garantiikirjale Nikolai Gontšarov veel alla ei olnud kirjutanud, ei tähenda, et allkirjastamise järgselt ta sellest enam ajutisele haldurile teada ei oleks pidanud andma. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendatud, et Nikolai Gontsarov esitas haldurile oma vara kui terviku kohta ebaõigeid andmeid. Kaitsja leiab ka, et garantii käesoleval juhul on tühine, kuna selle sõlmimine ei ole seostatav Nikolai Gontšarovi majandus- või kutsetegevusega VÕS § 155 lg 1 järgi. Sellisel juhul on tagatiskokkulepe garantiilepinguna tühine TsÜS § 87 järgi, sest VÕS § 155 Ig-s 1 sätestatud keelu, s.o mitte sõlmida garantiilepinguid väljaspool majandus- või kutsetegevust, eesmärgiks on tuua kaasa sellist keeldu rikkuvate lepingute tühisus. Kohus nimetatud seisukohaga ei nõustu. VÕS § 155 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustus. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-89-09 märkinud, et juhul, kui äriühingu xxxx sõlmib äriühingu kohustuse 7 tagamiseks lepingu, siis tuleb teda eeldatavasti pidada tegutsenuks majandus- või kutsetegevuses VÕS § 155 lg 1 järgi juhul, kui ta oli samal ajal äriühingu ainsaks või põhiliseks osanikuks või aktsionäriks. Nimetatud eelduse ümberlükkamise koormus lasub äriühingu kohustust taganud sama äriühingu omanikust xxxxl. Samuti tuleb hinnata, kas võlgnik oleks garantiilepingu sõlminud ka siis, kui ta ei oleks olnud laenusaaja xxxx ja aktsionär. Kui võlgnik oleks garantiilepingu sõlminud igal juhul, siis ei ole selle sõlmimine seostatav tema majandus- või kutsetegevusega VÕS § 155 lg 1 järgi. Käesoleval juhul oli Nikolai Gontšarov garantiikirja andmise ajal, s.o 29.12.2015, OÜ Xxxxi xxxx ja xxxx. Äriregistri väljatrükist (II kd, tl 37-38) nähtub, et Xxxx OÜ ainus xxxx ajavahemikul 01.10.2014 kuni 31.05.2017 oli Nikolai Gontšarov ning osanikud Nikolai Gontšarov ja A G. Nikolai Gontšarov ütlustest nähtub küll, et tema hinnangul ei olnud garantiilepingu sõlmimine OÜ laenu ülevõtmine, vaid ta andis selle P Mi rahustuseks. Samas on süüdistatav kinnitanud, et isegi, kui ta ei oleks garantiilepingut sõlminud, oleks tema isikuliselt vastutanud OÜ Xxxxi võlgnevuste eest kui xxxx. Seega võib järeldada, et Nikolai Gontšarov ei oleks sõlminud garantiikirja OÜ Xxxx võlgnevuse tasumiseks, kui ta ei oleks olnud nimetatud äriühingu xxxx ja osanik. Seega on Nikolai Gontšarovi poolt garantiikirja andmine seostatav tema majandusja kutsetegevusega VÕS § 155 lg 1 mõttes. Kaitsja on seisukohal, et andmed ei kajastanud vara olulises ulatuses. P Mi jaotis oleks olnud 5,15%. Pankrotihalduri 07.03.2019 ettekande ja kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et isegi, kui vastava garantii kohta oleks andmed esitatud, ei oleks P Mil perspektiivi pankrotivarast nõude rahuldamiseks. Seetõttu ei ole õige süüdistusakti käsitlus, et kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus oleks 25 000 eurot. Kohtu hinnangul ei ole olulise kahju ulatuse määramisel oluline, kas ja kui suur perspektiiv oleks P Mil olnud pankrotivarast oma nõude rahuldamiseks.

§ 385

objektiivne koosseis näeb ette ajutisele haldurile ebaõigete andmete esitamise, kui andmed kajastavad vara olulises ulatuses. Seega on võlgniku vara kohta ebaõigete andmete esitamine olulises ulatuses, kuna võlgnik on jätnud vara nimekirjast kohustusena välja toomata garantiilepingu, millega võlgnik isikuliselt kohustus P Mile laenulepingu alusel tasuma 25 000 eurot. Kaitsja sõnul lõppesid ajutise halduri volitused 10.03.2015 kell 16.00 Viru Maakohtu määrusega. Etteheide on tehtud üksnes ajutise halduri ees võlausaldajale tähtsate asjaolude kohta ebaõigete andmete esitamises. Seega ei puutu nimetatud kvalifikatsioonis asjasse, et vande andmise ajal, s.o 28.03.2016, ei rääkinud Nikolai Gontšarov, et tal on kohustus P Mi ees summas 25 000 eurot. Nimetatud tegu oleks ka kaetud

§ 320

lg 1 esitatud süüdistusega ning täiendav kvalifitseerimine

§ 385järgi ei ole võimalik.

Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et nimetatud tegu on kaetud

§ 320

lg-ga 1 ning teo täiendav kvalifitseerimine

§ 385järgi ei ole võimalik.

Tegemist on kahe eraldiseisva teoga.

§ 385

järgi esitas Nikolai Gontšarov ajutise halduri menetluse kestel haldurile oma vara kohta ebaõigeid andmeid ning

§ 320

lg 1 järgi andis Nikolai Gontšarov pankrotimenetluses teadvalt valevande oma varade nimekirja kohta. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et süüdistatava tegevuses on tuvastatud

§ 385

objektiivsete tunnuste esinemine – füüsilisest isikust võlgniku poolt ajutise halduri ees võlgniku vara kohta olulises ulatuses ebaõigete andmete esitamine, kui andmetes kajastatakse vara olulises ulatuses. 8 Subjektiivsest küljest eeldab antud süütegu tahtlust kõigi objektiivsete koosseisutunnuste suhtes, s.t süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Nikolai Gontšarov on oma ütlustes väitnud, et tema ei ole jätnud oma varade nimekirjast P Milt saadud laenu välja, kuna tema hinnangul ei puutunud see füüsilise isiku pankrotti. Kaitsja hinnangul ei ole tuvastatav

§ 385tahtlus kõigi asjaolude suhtes.

Etteheide seisneb selles, et Nikolai Gontšarov jättis pankrotimenetluses nimetamata selle, et garanteeris OÜ Xxxxi xxxxna võetud laenu eraisikult P Milt ning võlgneb 29.12.2015 koostatud garantiikirja alusel P Mile 25 000 eurot. Ette on heidetav Nikolai Gontšarovile teo toimepanemine kaitsja hinnangul üksnes ettevaatamatusest. Nikolai Gontšarov ei kontrollinud pankrotivara nimekirja piisavalt ning oli ka arvamusel, et garantii puudutab üksnes äriühingu võlgnevust ning seda ei pea eraisikuna esitama. P M oleks tema arusaamas pidanud esmalt nõude esitama äriühingu vastu, mida ta ei teinud. Ta on andnud ütlusi, et pankrotivara nimekirja koostas vist halduri enese poolt koostatud nimekirja alusel. 29.12.2015 ei pidanud Nikolai Gontšarov e-mailis aga garantiid mainima, kuna selleks ajaks ei olnud seda veel sõlmitud. Kohus leiab, et kuna Nikolai Gontšarov vara nimekirja edastamise hetkel juba teadis, et ta kavatseb allkirjastada isikuliselt garantiikirja laenulepingule, millega võtab endale kohustuse tasuda Xxxx OÜ laenu tagasimakseid, siis oleks ta pidanud sellest ajutisele haldurile teatama koheselt peale garantiikirja allkirjastamist, kuid seda ta ei teinud. Samuti ei teinud ta seda kuni kohtu poolt pankroti väljakuulutamiseni enam kui 2 kuud hiljem. Seega Nikolai Gontšarov teadis kohustuse olemasolust, kuid jättis selle teadlikult ajutisele haldurile edastamata, mistõttu on tegemist otsuse tahtlusega

§ 16lg 3 järgi.

Nikolai Gontsarovi näol on tegemist inimesega, kes on üle 10 äriühingu juhatuses ning ka varasemalt teinud erinevaid tehinguid, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et ta ei saanud aru, et garantiilepingu sõlmimisega võttis ta kohustuse endale isiklikult, mitte OÜ-le Xxxx.

§ 16

lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Nikolai Gontšarov teadis, et tal on kohustus ajutisele haldurile esitada kogu oma vara nimekiri. Asjaolu, et ta kopeeris Avalikest Teadaannetest ajutise halduri poolt märgitud nimekirja, ei vabasta teda kohustusest veenduda tema poolt esitatud nimekirja õigsuses ning vajadusel seda täiendada. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud süüdistatava teos puuduvad. Seega tuleb Nikolai Gontšarov süüdi tunnistada

§ 385järgi.

Samuti süüdistatakse Nikolai Gontšarovi

§ 320lg 1 järgi selles, et tema kinnitas Lääne

Virumaal Rakveres Rohuaia 8 asuvas Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas tsiviilkohtumenetluses nr 2-15-14534 28.03.2016 võlgnikuna vande all teadvalt vale vara nimekirja, kinnitades selle oma allkirjaga, s.o jättis pankrotimenetluses nimetamata selle, et garanteeris OÜ Xxxxi xxxxna võetud laenu eraisikult P Milt ning võlgneb 29.12.2015 koostatud garantiikirja alusel P Mile 25 000 eurot. Nikolai Gontšarov kinnitas 28.03.2016 kohtus antud võlgniku vandes (II kd, tl 18), et „Mina, Nikolai Gontšarov (ik 35901065213), kinnitan oma au ja südametunnistuse juures, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja äritegevuse kohta on mulle teadaolevalt õiged“ ning Viru Maakohus kinnitas, võttes muuhulgas aluseks võlgniku vande tema vara õigsuse kohta, 11.07.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-14534 (II kd, tl 19-22) jaotusettepaneku halduri poolt esitatud kujul.

§ 320

lg 1 näeb ette vastutuse kannatanu või tunnistaja poolt kriminaal- või väärteomenetluses või tsiviilkohtu- või halduskohtumenetluses teadvalt vale ütluse andmise 9 eest või menetlusosalise poolt vande all teadvalt vale seletuse või vande all teadvalt vale vara nimekirja või sissetulekute või kulude arvestuse andmise eest.

§ 320

lg 1 objektiivne külg seisneb tsiviilkohtumenetluses menetlusosalise poolt vande all vara kohta valede andmete esitamises. TsMS § 364 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teatud juhtudel lubatav nõuda, et kostja kinnitaks esitatud vara nimekirja õigsust vande all. Vande all vara nimekirja andmine seisneb kohtule esitatud valede andmete õigsuse kinnitamises vandega (valevanne). Subjekt on tsiviilkohtumenetluses osalev menetlusosaline (TsMS § 198, HKMS § 15). Seadus kohustab võlgnikul esitama andmeid oma vara kohta kuni pankroti väljakuulutamiseni ja teades, et tegemist ei ole tõese vara nimekirjaga, ei oleks Nikolai Gontšarov vannet ebatäpsele vara nimekirjale pidanud üldsegi andma, vaid esitama õiged andmed oma kohustuste kohta. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et selliste kogemustega ärimees, nagu seda on Nikolai Gontšarov, ei saanud aru, et mida tähendab allakirjutatud garantiikiri laenulepingule, kus on selgelt kirjas, et Nikolai Gontšarov garanteerib isikuliselt OÜ Xxxx laenu tagasi maksmise. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et süüdistatava tegevuses on tuvastatud

§ 320

lg 1 objektiivsete tunnuste esinemine – menetlusosalise poolt tsiviilkohtumenetluses vande all teadvalt vale vara nimekirja andmine. Subjektiivsest küljest eeldab antud süütegu tahtlust kõigi objektiivsete koosseisutunnuste suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Nikolai Gontšarov teadis, et annab pankrotimenetluses toimunud kohtuistungil vale sisuga vande, kuid ta sooviski sellist vannet anda. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud süüdistatava teos puuduvad. Seega tuleb Nikolai Gontšarov süüdi tunnistada

§ 320lg 1 järgi.

KARISTUS

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 385

näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

§ 320lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (Riigikohtu 16.05.2007 otsus nr 3-1-1-14-07). 10 Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude paljusust, raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Süüdistatava karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et Nikolai Gontšarovil puuduvad nii kehtivad kriminaal- kui ka väärteokaristused (karistusregistri väljavõte II kd, tl 39). Kohtu hinnangul on kõikide Nikolai Gontšarovile süükspandavate tegude raskus konkreetsete kuriteokoosseisude kontekstis keskmine või alla keskmise. Taolise järelduse tegemisel arvestab

§ 385

ja § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude osas nii tegude toimepanemise tehiolusid kui ka tekitatud kahju. Kohtu hinnangul ei oma rahaline karistus süüdistatavale piisavat mõju, kuna puudub alus arvata, et Nikolai Gontšarov suudaks talle karistuseks mõistetavat rahalist karistust tasuda ja seda seetõttu, et isiku suhtes on välja kuulutatud pankrot. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus Nikolai Gontšarovile

§ 385

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 1 aasta 5 kuud vangistust ning

§ 320

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristustest raskema suurendamise teel, mõistab kohus liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Käesoleval juhul, arvestades karistuse liigi ja määra valiku aluseks olevad asjaolusid, leiab kohus, et esineb alus karistusest tingimisi vabastamiseks. Antud juhul ei ole Nikolai Gontšarovile reaalse vangistuse määramine tema teost lähtuva süü suuruse ja tema isikuomaduste tõttu põhjendatud. Kohtu hinnangul on karistuse eesmärke võimalik saavutada karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisega. Samuti ei ole vajalik Nikolai Gontšarovi allutamine käitumiskontrollile, kuna teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus

§ 73

lg 1 ja 3 alusel Nikolai Gontšarovile mõistetud karistuse 1 aasta 6 kuud vangistust tingimisi kohaldamata 2-aastase katseajaga. Kohtu hinnangul on 2-aastane katseaeg ilma kontrollnõueteta vajalik ja piisav, et motiveerida süüdistatavat edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on Nikolai Gontšarovi menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 810 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjaga seotud kulud. 19.03.2019 esitas vandeadvokaat taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt osutas advokaat õigusabi järgnevalt:

1. 10.03.2019 ettevalmistus kohtuistungiks ja ristküsitluseks 2 tundi, 100 eurot;
2. 15.01.2019 kohtuistungil osalemine 0,5 tundi 25 eurot;
3. 12.03.2019 kohtuistungil osalemine 2 tundi, 100 eurot;
4. 20.03.2019 kohtuistungil osalemine (eeldatav aeg sh 0,5 tundi otsuse kuulutamine kohtu määratud ajal) 3 tundi, 150 eurot;
5. 03.01.2019 vestlus Nikolai Gontšaroviga tema elukohas Rakveres kaitseakti seisukohtade kooskõlastamiseks 1 tund, 50 eurot;
6. 10.01.2019 kaitseakti koostamine 1 tund, 50 eurot;
7. 12.03.2019 vestlus Nikolai Gontšaroviga 0,5 tundi, 25 eurot; 11
8. 19.03.2019 kohtuistungi protokolliga tutvumine, ettevalmistus kohtuvaidlusteks ning teeside koostamine 0,5 tundi, 125 eurot. Lisaks taotleb advokaat tasu sõidule kulutatud aja eest marsruudil Tallinn-Rakvere-Tallinn 100 km, 03.01.2019, 15.01.2019, 12.03.2019 ja 20.03.2019 kokku summas 80 eurot ning sõidukulud marsruudil Tallinn-Rakvere-Tallinn 03.01.2019, 15.01.2019, 12.03.2019, 20.03.2019 kokku summas 240 eurot. Nimetatud summadele lisandub käibemaks 20% ning kokku taotleb advokaat tasu ja kulusid kokku summas 1134 eurot. Kohus leiab, et advokaadi esitatud tasutaotlus ei ole täies ulatuses põhjendatud. 20.03.2019 kohtuistung algas kell 10.01 ning lõppes kell 10.32, seega kestis 31 minutit. Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ (edaspidi Kord) § 1 lg 2 kohaselt menetlustoimingul osalemise eest arvestatakse tasu menetlusprotokollis märgitud toimingu alguse ja lõpu kellaaja järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Seega saab nimetatud toimingu eest määrata advokaadi tasu 1 tunni ulatuses summas 50 eurot. 20.03.2019 esitatud taotluses palub kaitsja rakendada Korra § 2 lg 1 sätet ning rahuldada 19.03.2019 esitatud tasutaolus kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise osas täies ulatuses. Korra § 2 lg 1 sätestab, et kohus, uurimisasutus või prokuratuur võib riigi õigusabi osutanud advokaadi põhjendatud taotluse alusel suurendada
9. peatükis riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära kuni 500 protsenti, kui riigi õigusabi osutamine on eriliselt töömahukas. Kohtuistungil osalemise tasu ei suurendata. Advokaat taotleb kriminaalasja kohtulikul arutamisel üldmenetluses kokku 7,0 tunni eest summas 350 eurot. Korra § 6 lg 3 sätestab, et määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel üldmenetluses, sealhulgas kaitseakti koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 25 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 300 euro ühes kohtuastmes. Kohus leiab, et käesolev kriminaalasi ei ole eriliselt töömahukas, mistõttu kuulub määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel üldmenetluses rahuldamisele maksimaalses ulatuses summas 300 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus määratud kaitsja tasutaotluse osaliselt ning mõistab advokaadile välja tasu kogusummas 954 eurot, sealhulgas käibemaks summas 159 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Eeltoodust lähtudes võimaldab kohus menetluskulud kogusummas 1764 eurot süüdistataval tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuise osamaksena vähemalt 147 eurot. 12 (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik 07.05.2019 kohtuotsus 1-18-8391 jõustus osaliselt
10. oktoobril 2019 Riigikohtu kohtumäärusega. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne referent 13