kohus MÄÄRAS: Jätta kriminaalhooldusametniku taotlus U S’le Viru Maakohtu 19.12.2018 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev’i taotlus riigi õigusabikulude hüvitamiseks summas 240 eurot, s.o tasu 170 eurot, sõidukulud 30 eurot ja käibemaks 34+6 eurot.
Kohtumääruse ärakiri edastada U S’le, tema (asendus)kaitsjale Andrei Matvejevi’le, Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määrusekaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai määrusest teada, või pidi teada saama. ASJAOLUD Viru Maakohtu 19.12.2018 kohtuotsusega nr 1-18-8645 tunnistati U S süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ning karistati 1-aastase vangistusega, mille hulka arvati eelvangistuses viibitud 2 päeva, lõplikult mõisteti karistuseks 11 kuud ja 28 päeva vangistust, neist reaalsele ärakandmisele kuulus 7 päeva, ülejäänu, s.o 11 kuud ja 21 päev vangistust jäeti tingimisi täitmisele pööramata, allutades teda kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades järgima KarS § 75 lg 1 p 16 sätestatud kontrollnõudeid ja § 75 lg 2 p 2 sätestatud kontrollkohustusi (mitte tarvitama alkoholi). Katseajaks määrati 18 kuud. Lisakaristuseks võeti ära juhtimisõigus 5-ks kuuks (tl 112-116). 22.10.2019 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles palub pöörata U S’le määratud tingimuslik karistus täitmisele (tl 109-111). 1
S § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 5.08.2019 esitas U.S kriminaalhooldusametnikule Maksu- ja Tolliameti teate, mille kohaselt on xxx registreerinud U S töötamise registris alates 5.08.2019 (tl 120). Selle alusel andis kriminaalhooldusametnik loa teostada tööülesandeid Soomes 5.-9.08.2019, 22.-23.08.2019 ja 2.09.2019. Samas MTA 26.09.2019 vastusest nähtub, et töötamise registrisse on tehtud kanne üheks päevaks – registreeringu algus 5.08.2019, lõpp 5.08.2019 (tl 124). Ehk siis 6.-9.08.2019, 22.-23.08.2019 ja 2.09.2019 Soomes töötamine ei ole kantud töötamise registrisse (tl 131). Samas kohtuistungil esitas kaitsja väljavõtted töötamise registrist, millest nähtub kannete tegemine ka vastavate kuupäevade kohta, ehk süüdimõistetu on reaalselt tööd teinud, aga tööandja jättis kanded õigel ajal tegemata. Oleks ebaõiglane karistada U.S’t tema tööandja tegemata jäetud kannete eest, kusjuures praeguseks see puudus on kõrvaldatud ja vastavad kanded tehtud. Töötamise registrisse kannete õigeaegne ja korrektne tegemine sõltub pigem tööandjast ning U S’l endal puudus võimalus selliste kannete tegemiseks, siis tema poolt rikkumist kohus ei tuvasta. Kohus tuvastab rikkumist seoses sellega, et U S alustas 9.10.2019 töötamist ettevõttes xxx selleks kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba saamata. Süüdimõistetu seletused, et xxx ja tema endine tööandja xxx puhul on tegemist faktiliselt sama ettevõttega, vahetunud on vaid firma nimi, ei ühti tõenditega. Äriregistrist nähtuvalt tegemist on erinevate registrikoodidega ettevõttetega, nende juriidilised aadressid, esindusõiguslikud isikud – juhatuse liikmed on erinevad (tl 143, 144). Kohtul puuduvad võimalused kontrollida, kas U.S vahetu ülemus on seotud nende mõlema ettevõttega või mitte. Samas tegemist on rikkumisega, mille kaal on minimaalne, kohus ei tuvasta sellega seoses mingeid riske, seda enam, et töölepingu sõlmimisest teatas U.S ise samal päeval ehk 9.10.2019 kriminaalhooldusametnikule. Läti reisist mitteteatamine on, kohtu arvates, õigustatav kohustuste kollisiooniga, sest U.S’l oli keelatud reisist teatamine ning sellise veo ära jätmine võis xxx. Tuleb märkida, et tegemist on üksiku sedalaadi juhtumiga ning mingil juhul ei saa rääkida U.S süstemaatilistest rikkumistest. Eeltoodu alusel leiab kohus, et karistuse täitmisele pööramiseks ei ole alust. Tööandja vahetamiseks ametnikult eelnev loa küsimata jätmine on küll rikkumine, aga selle kaal on üsnagi väike ja mitte mingil juhul ei tingi karistuse täitmisele pööramist (kuigi edaspidi peab süüdimõistetu olema tähelepanelikum). Töötamise registri täitmisega seotud rikkumised ei ole U.Sle otseselt ette heidetavad, õigete kannete tegemine sõltub pigem tööandjast. Antud juhul ei pea kohus vajalikuks ka teiste meetmete kohaldamist (katseaja pikendamist vms). Kohtu arvates süüdimõistetu on motiveeritud katseaja edukaks läbimiseks, aga tema terviseseisundist – osaline 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.