KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-18-14066 Määruse tegemise aeg ja koht 25.veebruar 2019, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi J. T. hagi A. K. vastu mittevaralise kahju hüvitamise

§ 371

lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt, võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ega eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus on seisukohal, et hagiavaldus on perspektiivitu, st sellega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

1. Hagiavalduses on esitatud seitse erinevat taotlust: 1) tuvastada tervishoiuteenuse osutamise käigus lepingu rikkumine seoses diagnoosi- ja ravivigadega; 2) tuvastada tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumine seoses suunamiskohustuse rikkumisega; 3) tuvastada tervishoiuteenuse dokumenteerimiskohustuse rikkumisega; osutamise lepingu rikkumine seoses 4) tuvastada tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumine seoses saladuse hoidmise kohustuse rikkumisega; 5) tuvastada hageja abita jätmine olukorras, kus kostja jättis meditsiinilise läbivaatuse tegemata ja vältimatu abi osutamata; 6) tuvastada hageja õiguste rikkumine tulenevalt vangla meditsiinipersonali sõltumatusest ja huvide konfliktist, olukorras, kus tervishoiuteenuse osutamine on edasi delegeeritud vangistust täideviivale avalik-õiguslikule sunniaparaadile (Viru Vangla) ja kostja oli tervishoiuteenuse osutamisel sõltuvussuhtes (töötasust) vangistust täideviiva avalik-õigusliku juriidilise isikuga (Viru Vanglaga). 7) mõista kostjalt välja mittevaraline kahju summas 15 000 eurot;
2. Hagiavalduses esitatud taotlustest kuus (nr 1-6) on tuvastusnõuded, kuid hageja ei ole põhistanud, milline on õiguslik huvi nimetatud rikkumiste tuvastamiseks (

§ 368

). Tuvastusnõuete kohta toodud selgitused piirduvad tema hagiavalduses peamiselt üksnes asjaolude kirjeldusega. Seega ei ole nimetatud nõuetega seoses põhistatud õiguskaitsevajadus (

§ 372lg 2 p 2).

Mittevaralise kahju hüvitamiseks (nõue nr 7) tuleb kohtul niikuinii tuvastada kahju hüvitamise aluseks olevad asjaolud, seetõttu puudub vajadus esitada eraldi tuvastusnõuded. 4. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 15 000 eurot. Hageja nõue põhineb väidetel, et kostja poolt hageja töövõimeliseks tunnistamine olukorras, kus hagejal esines valude x ja x vererõhk, põhjustas hagejale väga raskeid psüühilisi kannatusi, mis väljendusid hirmus, mures ja nördimuses. Asjaoludest nähtub, et hageja määrati Viru Vangla käskkirjaga tööle. Kostja ebaõigete otsuste alusel alustati hageja suhtes distsiplinaarmenetlusi seoses töökohustuse mittetäitmisega ja hagejat karistati korduvalt kartserisse paigutamisega (kokku 35 päeva), mis omakorda põhjustas hagejale psüühilisi ja füüsilisi kannatusi. Hagejale tekitatud psüühilised ja füüsilised kannatused kestavad jätkuvalt. Eeltoodust ning asja materjalidest üldiselt nähtub, et hageja eesmärk on vanglas ettenähtud töö tegemisest vabastuse saamine. Maakohus leiab, et isegi, kui hagi rahuldada ja mõista hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis, siis see ei muuda asjaolu, et hageja on kohustatud tegema vanglas oma terviseseisundile vastavaid majandustöid. Seega on ka hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue perspektiivitu, kuivõrd sellega ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki (

§ 371lg 2 p 2).

5. Eesmärki, mida hageja soovib saavutada, s.o töö tegemisest vabastamist, võimalik saavutada üksnes halduskohtumenetluses. Hageja on sellekohase kaebuse ka halduskohtule esitanud (haldusasi nr 3-17-2049). Maakohus leiab, et isegi, kui eeldada hageja väidete õigsust tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumise osas, siis ei ole hageja siiski põhistanud endal niisuguse mittevaralise kahju tekkimist, mille puhul saaks õigustatuks pidada rahalise hüvitise väljamõistmist. Hageja on kirjeldanud enda väidetavaid raskeid psüühilisi kannatusi sõnadega hirm, mure ja nördimus. Maakohtu hinnangul ei ole tegemist äärmiselt raskete psüühiliste kannatustega, mida saaks pidada hüvitamisele kuuluvaks mittevaraliseks kahjuks. Kostja otsustuse (mitte vabastada hagejat tervislikel põhjustel majandustööde tegemisest) tagajärjeks oli üksnes see, et hageja pidi kinnipidamisasutuses tegema kergemaid majandustöid, s.o võtma horisontaalpindadelt tolmu ja põrandaid pühkima. Ei ole eluliselt usutav, et selliste tööde tegemisel hageja tervislik seisund halveneks määral, mis võiks tingida hagejale mittevaralise kahju eesti hüvitise väljamõistmise. Seega ei ole hagi esitatud ka seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ega eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset (

§ 371lg 2 p 2).

Olev Mihkelson Kohtunik Digitaalselt allkirjastatud