lg 1, § 121 lg 2 p 2, 3, § 141 lg 1, § 3312 järgi kokkuleppemenetluses Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Liina Pikma Prokurör Süüdistatav Asja läbivaatamise kuupäev Marek Kilp, isikukood 37907312228, xxx, xxx, emakeel xxx, töökoht xxx, elukoht vabaduses xxx, viibib vahi all, varem kriminaalkorras karistamata. Oli kahtlustatavana kinni peetud 26.12.2017-27.12.2017, 31.01.2019-01.02.2019, 27.07.201928.07.2019, 31.07.2019-02.08.2019 ja 17.08.2019-19.08.2019 Tõkend – vahistamine – alates 17.09.2019. 1.,5.11.2019 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 247-§ 249, § 313, § 315-§ 319 kohus O T S U S T A S: MAREK KILP süüdi tunnistada
MAREK KILP süüdi tunnistada
MAREK KILP süüdi tunnistada
MAREK KILP süüdi tunnistada
järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 26.12.2017 kuni 27.12.2017, s.o 2 päeva, 31.01.2019 – 01.02.2019, s.o 2 päeva, 27.07.2019 – 28.07.2019, s.o 2 päeva, 31.07.2019 – 02.08.2019, s.o 3 päeva ja 17.08.2019 – 19.08.2019, s.o 3 päeva, kokku 12 (kaksteist) päeva karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõista 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva vangistust.
lg 1-3 alusel pöörata vangistus osaliselt 7 (seitsme) kuu ulatuses täitmisele, mille kandmise alguseks lugeda 17.09.2019, s.o alates vahistamisest. Karistuse ülejäänud osas, s.o 10 (kümme) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva vangistust mitte pöörata täitmisele, kui Marek Kilp ei pane 5-(viie)-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab
lg 1 p 1-6, lg 2 p 2 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi Kohustada Marek Kilp järgima
lg 1 p-des 1-6 ja
lg 2 p 2 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all: - Elama kohtu määratud alalises elukohas xxx - Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. - Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. - Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - Saama kriminaalhooldusametniku eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks - Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks - Mitte tarvitama alkoholi. Katseaja algus on 5.11.2019. Marek Kilp suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine jätta muutmata kuni antud kohtuotsuse jõustumiseni. Kohtuotsuse jõustumisel tõkend tühistada. Välja mõista Marek Kilbilt riigituludesse kriminaalmenetluskulud: 810 eurot sundraha, 201 eurot ekspertiisikulud 1309,20 eurot kaitsjatasu. Menetluskulud summas 2320,20 eurot tuleb Marek Kilbil tasuda ositi 1-aastase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700055761 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: - CD-R ja DVD-R plaadid salvestistega (6 tk, asuvad toimiku juures) – jätta toimiku juurde. - DNA-proov ja juuksekarvade kogum, mis on hoiul Ida prefektuuris (akt nr 5025J – kd 1 tl 201) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate normide või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõistes (KrMS § 318 lg 3 p 4, lg 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest. ASJAOLUD Marek Kip süüdistatakse selles, et tema, 26.12.2017 kella 01.00 paiku xxx korteris lõi rusikaga mitu korda näo ja keha piirkonda J K´i. Peale seda Marek Kilp haaras J.K`i juustes ja tiris ta vannituppa ja ähvardas J K´i uputamisega. Vannitoas hoides J.K´i juustest kinni lasi M. Kilp talle duššiga vett näkku ja hakkas teda siis kägistama. Pärast seda M.Kilp võttis metallist tellitava mutrivõtme ja lõi mitu korda J. K sellega vastu jalgu ja keha piirkonda, ähvardades J.K´i maha löömisega. Samuti väänas M.Kilp J. K parema käe sõrmi, mille tagajärjel murdis ta tema parema käe sõrmeküüned. J K tundis M. Kilbi tegevuse tagajärjel füüsilist valu ning sai kehavigastusi. Oma teoga pani Marek Kilp toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, s.o. kuriteo, mis on kvalifitseeritav
Samuti pani Marek Kilp toime tapmisega ähvardamise, mille täideviimist oli kannatanul alust karta, s.o. kuriteo, mis on kvalifitseeritav
Peale selle süüdistatakse Marek Kilp´i selles, et 26.07.2019 kella 23.40 paiku xxx rikkus Marek Kilp Viru Maakohtu 01.02.2019 kohtumäärusega kohaldatud lähenemiskeelu J K suhtes. Marek Kilp ähvardas tapmisega oma abikaasat J K, öeldes, et tapab ta enne politsei saabumist ära, samuti kasutas füüsilist vägivalda J K suhtes, tõugates teda ning tirides juustest, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu. Oma teoga pani Marek Kilp toime
tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Peale selle, Marek Kilp´i süüdistatakse selles, et 23.01.2019 xxx armukadeduse tõttu haaras ta tekkinud suusõnalise tüli käigus abikaasa J K (K) vasakust õlavarrest ja juustest, tekitades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi, hematoom vasaku käe õlavarrel. Peale selle, süüdistatakse Marek Kilp´i selles, et olles alkoholijoobes M. Kilp tõukas ja tiris juustest 26.07.2019 kella 23.49 paiku aadressil xxx oma abikaasat J K´i, tekitades viimasele füüsilist valu. Peale selle, 17.08.2019 kella 11.00 paiku xxx maja ees haaras Marek Kilp oma abikaasa J K´i kõrist ja lõi teda ühe korra lahtise käega näo piirkonda. Seejärel tõukas M. Kilp J. K´i, mille tagajärjel viimane kukkus. Seejärel haaras M. Kilp J. K juustest, tirides viimast sõiduauto pagasniku juurest sõiduauto kapotini ning lõi J. K´i peaga vähemalt kaks korda vastu sõiduauto kapoti. Oma tegevustega tekitas M. Kilp J. K´ile kehavigastused, nimelt marrastus vasaku sääre alakolmandiku piirkonnas, verevalum parema ja vasaku kaela piirkonnas. Oma teoga pani Marek Kilp toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise lähisuhtes ja korduvalt, s.o. kuriteo, mis on kvalifitseeritav
Peale selle süüdistatakse M.Kilpi selles, et tema 29.01.2019 kella 17.00 ajal, viibides xxx asuvas korteris, tõukas suusõnalise vaidluse käigus suguühtesse astumise eesmärgil J K kahe käega õlgadest, misjärel kannatanu kukkus diivanile ja tundis füüsilist valu. Marek Kilp surus kehaga kannatanu vastu diivanit nii, et kannatanu ei saanud liigutada ning astus kannatanuga viimase tahte vastaselt vaginaalsesse suguühtesse. Oma teoga pani Marek Kilp toime inimese tahte vastaselt temaga suguühtesse astumise vägivallaga, s.o. kuriteo, mis on kvalifitseeritav
Peale selle süüdistatakse M.Kilpi selles, et ta rikkus korduvalt ja tahtlikult 01.02.2019 vastuvõetud Viru Maakohtu määruse nr 1-19-897, mille kohaselt kohaldati M. Kilbile lähenemisekeeld kannatanu J K (J. K) suhtes kriminaalmenetluse läbiviimise ajaks. Määrusega on keelatud M. Kilbil läheneda J. K ja tema elukohale xxx mitte lähemale kui 100m, suhelda J. K erinevate sidepidamisvahendite (telefon, internet, s.h. e-post ja sotsiaalvõrgustikud) kaudu. alates veebruarist 2019 kuni 22.05.2019 rikkus ta korduvalt tema suhtes Viru Maakohtu 01.02.2019 kohtumäärusega kohaldatud ajutise lähenemiskeelu tingimusi viibides alatest veebruarist kuni 11.05.2019 ja 22.05.2019 korteris xxx koos J K. Peale selle on Marek Kilp helistanud telefoninumbrilt +xxx kannatanu J. K telefoninumbrile xxx ajavahemikul 19.02.2019 kuni 14.06.2019 mitusada korda. Peale selle, süüdistatakse Marek Kilpi selles, et ta rikkus korduvalt ja tahtlikult 01.02.2019 vastuvõetud Viru Maakohtu määrust nr 1-19-897, mille kohaselt kohaldati M. Kilbile (M. Kilp)lähenemisekeeld kannatanu J K (J. K) suhtes kriminaalmenetluse läbiviimise ajaks. Määrusega on keelatud M. Kilbil läheneda J. K mitte lähemale kui 100m, suhelda J. K erinevate sidepidamisvahendite (telefon, internet, s.h. e-post ja sotsiaalvõrgustikud) kaudu, nimelt 26.07.2019 viibis Marek Kilp korteris aadressil xxx, Ida-Viru maakond koos J K, rikkudes korduvalt tema suhtes kohaldatud ajutise lähenemiskeelu tingimusi. Peale selle, süüdistatakse Marek Kilpi selles, et ta rikkus 17.08.2019 kell 14.00 paiku Ida-Virumaal xxx aadressil korduvalt ja tahtlikult 01.02.2019 vastuvõetud Viru Maakohtu määruse nr 1-19-897, mille kohaselt kohaldati M. Kilbile (M. Kilp) lähenemisekeeld kannatanu J K (J. K) suhtes kriminaalmenetluse läbiviimise ajaks. Määrusega on keelatud M. Kilbil läheneda J. K mitte lähemale kui 100m, suhelda J. K erinevate sidepidamisvahendite (telefon, internet, s.h. e-post ja sotsiaalvõrgustikud) kaudu. Peale selle, süüdistatakse Marek Kilpi selles, et Marek Kilp rikkus korduvalt ja tahtlikult 01.02.2019 vastuvõetud Viru Maakohtu määruse nr 1-19-897, mille kohaselt kohaldati M. Kilbile lähenemisekeeld kannatanu J K (J. K) suhtes kriminaalmenetluse läbiviimise ajaks. Määrusega on keelatud M. Kilbil läheneda J. K mitte lähemale kui 100m, suhelda J. K erinevate sidepidamisvahendite (telefon, internet, s.h. e-post ja sotsiaalvõrgustikud) kaudu, J K juhuslikul kohtumisel on Marek Kilp kohustatud J K kõnetamata viivitamatult eemalduma vähemalt 100 meetri kaugusele. 31.07.2019 viibis Marek Kilp korteris aadressil xxx, Ida-Viru maakond koos J K, rikkudes korduvalt tema suhtes kohaldatud ajutise lähenemiskeelu tingimusi. Peale selle on Marek Kilp helistanud telefoninumbrilt +xxx kannatanu J. K telefoninumbrile xxx ajavahemikul 14.06.2019 kuni 01.08.2019 38 korda (kaasaarvatud saadetud SMS-sõnumid). Seega Marek Kilp pani toime
kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu korduva rikkumise eest ning põhjustades ohtu kannatanu tervisele. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus Marek Kilp süüditunnistamist
lg 2 p 2, 3.järgi ning palub mõista karistuseks 7 kuud vangistust.
lg 1 järgi süüdistatava süüditunnistamist ja nõuab karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust
lg 1 järgi süüdistatava süüditunnistamist ja nõuab karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
² järgi süüdistatava süüditunnistamist ja nõuab karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista Mareks Kilp´ile liitkaristus suurendades üksikkaristustest raskeimat ja mõistes karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusest maha M.Kilpi kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates: 31.01.2019a.-01.02.2019a, s.o. 2 päeva; 26.12.2017a.-27.12.2017a, s.o. 2 päeva; 27.07.2019a.28.07.2019a, s.o. 2 päeva; 31.07.2019a.-02.08.2019a, s.o. 3 päeva; 17.08.2019a.-19.08.2019a, s.o. 3 päeva, kokku 12 päeva. Lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 5 kuud ja 18 päeva vangistust.
lg 1, 2 ja 3 alusel pöörata 7 kuud vangistust täitmisele koheselt, 10 kuud ja 18 päeva vangistust jätta täitmisele pööramata, kui M.Kilp ei pane 5-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: - elama kohtu poolt määratud alalises elukohas xxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vastavalt
lg 2 kohustada Marek Kilp´i käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi Karistuse kandmise alguseks lugeda M.Kilpi vahi alla võtmisest alates 17.09.2019. Süüdistatav peab tasuma menetluskulud summas 2 320,20 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuistungil tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et süüdistatav Marek Kilp on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb Marek Kilp süüdi tunnistada
lg 1, § 121 lg 2 p 2, 3, § 141 lg 1, § 3312 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-dest 3, 4 ja 9 tulenevalt menetluskulud on ekspertiisikulud, määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. 2019. aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 540 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 810 eurot (540*1,5=810). Vastavalt kokkuleppele kuuluvad menetluskulud väljamõistmisele Marek Kilbilt, mida tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.