← Eesti

1-17-8179/71

Obsah (16)§ 199§ 184§ 64§ 74§ 68§ 78§ 75§ 83§ 218§ 44§ 16§ 4231§ 57§ 200§ 4§ 29

1-17-8179 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. J.uaril 2019. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-17-8179 (kohtueelses menetluses 172

§ 199

lg 2 p-de 7, 8 ja 9 ning

184 lg 2 p 2 järgi lühimenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Eve Soostar Süüdistatav ROMAN FEDORTŠENKO-JUNG, isikukood: 38102040321, kodakondsuseta, emakeel: vene keel, haridus: xxx, ei tööta, elukoht: xxx/viibib vahi all Tallinna Vanglas aadressil Magasini 35 Tallinn Harjumaa 10138, karistusregistri kohaselt 3 kehtivat kriminaalkaristust ja 9 kehtivat väärteokaristust; kahtlustatavana kinni peetud 23.06.

  1. a – 24.06.
  2. a, 09.01.
  3. a – 11.01.
  4. a, 18.04.
  5. a – 20.04.
  6. a ja alates 18.05.
  7. a, alates 19.05.
  8. a kohaldatud tõkendit vahistamine; Kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil (määratud korras) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 kohus otsustas:
  9. Tunnistada ROMAN FEDORTŠENKO-JUNG (i.k. 38102040321)

§ 199

lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. 2. Tunnistada Roman Fedortšenko-Jung

§ 184

lg 2 p 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. 3.

§ 64

lg 1 alusel lugeda mõistetud kergem karistus (

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi mõistetud 2 aastat vangistust) osaliselt kaetuks raskemaga (

§ 184lg 2 1-18-8179 p 2 järgi mõistetud 4 aastat vangistust), mõistes liitkaristuseks 5 (viis) aastat vangistust. 4. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada Roman Fedorstšenko-Jung’ile mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 3 (kolm) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust. 5.

§ 74

lg 5 ja § 65 lg 2 kohaselt mõista Roman Fedortšenko-Jung’ile liitkaristus, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust (3 aastat ja 4 kuud vangistust) Harju Maakohtu 09.06.2016. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta 3 kuud ja 29 päeva vangistust) võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 4 (neli) aastat 7 (seitse) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. 6.

§ 68

lg 1 alusel arvata Roman Fedortšenko-Jung’i karistusaja hulka tema kahtlustatavana kinni pidamine 8 päeva (23.06.2016-24.06.2016, 9.01.201711.01.2017 ja 18.04.2017-20.04.2017) ja vahi all viibimine 19.05.

  1. a – 14.01.
  2. a, s.o 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 2 aastat 11 kuud ja 26 päeva vangistust. 7.

§ 74

lg-te 1 2, 3, 5 alusel jätta mõistetud karistus Roman Fedortšenko-Jung’i suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 3 (kolme) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu, ning täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi, kohaldades tema suhtes tähtajalist elektroonilist valvet.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates 14.01.2019. a. 8. Võttes aluseks

§ 75

lg 1 on Roman Fedortšenko-Jung kohustatud järgima katseajal järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. territooriumilt 9.

§ 75

lg 2 p 4 alusel kohustada Roman Fedortšenko-Jung’i käitumiskontrolli ajal otsima endale töökoha 2 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 10.

§ 75lg 2 p 9, § 74 lg 5 ja § 751 lg 3 alusel kohaldada Roman Fedortšenko

Jung’i suhtes 6 (kuus) kuud elektroonilist valvet. Elektroonilise valve tähtaeg hakkab kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge. 11. Tühistada tõkend kohtusaalis. vahistamine ja 2

(31)vabastada Roman Fedortšenko-Jung 1-18-8179
  1. Rahuldada Rahuldada kannatanu N. B. tsiviilhagi täielikult ja mõista Roman Fedortšenko-Jung’ilt N. B. kasuks välja 642,46 eurot. Väljamõistetud summa tuleb kanda N. B. arveldusarvele nr XXX Swedbank AS-is.
  2. Rahuldada kannatanu P. OÜ tsiviilhagi täielikult ja mõista Roman FedortšenkoJung’ilt P. OÜ kasuks välja 3392,65 eurot. Väljamõistetud summa tuleb kanda P. OÜ arveldusarvele nr xxx AS-is SEB Pank.
  3. Rahuldada kannatanu X OÜ tsiviilhagi täielikult ja mõista Roman FedortšenkoJung’ilt X. OÜ kasuks välja 406 eurot, Väljamõistetud summa tuleb kanda X. OÜ arveldusarvele nr xxx AS-is SEB Pank.
  4. Rahuldada kannatanu A. K.’e tsiviilagi täielikult ja mõista Roman FedortšenkoJung’ilt A. K.’e kasuks välja 1258,90 eurot. Väljamõistetud summa tuleb kanda A. K.’e arveldusarvele nr xxx Swedbank AS-is.
  5. Rahuldada kannatanu S. K.’i tsiviilhagi täielikult ja mõista Roman FedortšenkoJung’ilt S. K.i’i kasuks välja 47,45 eurot. Väljamõistetud summa tuleb kanda S. K.’i arveldusarvale nr xxx AS-is SEB Pank.
  6. Jätta täielikult rahuldamata kannatanu S. N. tsiviilhagi 450 eurot.
  7. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Roman Fedortšenko-Jung’ilt välja riigituludesse menetluskuludena:  määratud kaitsja tasu kokku summas 2220 eurot;  DNA-ekspertiiside (akt nr 17E-GE0381, akt nr 17E-GE0614, akt nr 17EGE0309, akt nr 17E-GE0613, akt nr 17E-GE0445, akt nr 17E-GE0267 ja täiendekspertiisi akt nr 17E-GE0946, kokku summas 2451 eurot) teostamise kulud osaliselt summas 1482 eurot, jätta 969 eurot riigi kanda;  narkootilise aine ekspertiiside (akt nr 17E-AN0589, akt nr 16E-AN0686) teostamise kulu kokku summas 168 eurot;  arstlik kohtutoksikoL.gi ekspertiis (akt nr 16E-LÕX0147) summas 95 eurot;  joobeseisundi tuvastamise kulu summas 183 eurot;  mootorsõiduki BMW X registreerimismärgiga xxx. hoiukohta teisaldamise kulu summas 34,80 eurot;  sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest summas 1350 eurot, s.t kokku 5532,80 eurot.
  8. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb Roman Fedortšenko-Jung’il tasuda menetluskulud kokku summas 5532,80 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.
  9. Asitõendid:  mootorsõidukist BMW registreerimismärgiga xxx. vaatluse käigus 09.01.
  10. a ära võetud neli tühja kanistrit, kanistrid vedelikuga (umbes 10 liitrit), voolik, töökindad (2 paari) ja lõiketangid – asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas –

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida ning hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist; 3

(31)1-18-8179  8 karpi, milles DNA proovid – pakitud paberkotti ja hoiustatud Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde;  minigripp kott ja Roman Fedortšenko-Jung’i juurest 23.06.2016. a läbivaatuse käigus dressipluusi taskust leitud esemed: 1 kilepakend, 1 oranži värvi teibitükk ja 2 minigripp kilekotti – antud hoiule Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse –

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida ning hävitada Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist;  jalatsijäljefragmendid ja puuteproov mootorsõidukist Citroen Perlingo registreerimismärgiga XXX, paberkarbis – hoiustatud Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde;  musta värvi kootud müts – antud hoiule Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse -

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida ning hävitada Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.

  1. Harju maakohtu 24.08.
  2. a kohtumääruse nr 1-17-7744 alusel tsiviilhagi tagamiseks arestitud sularaha summas 170 (ükssada seitsekümmend) eurot jätta aresti alla tsiviilhagide katteks. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99919700002015 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-17-8179“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võttes aluseks KrMS § 424 ja § 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebamise kord Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. SÜÜDISTUS Roman Fedortšenko-Jung’i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime varguseid 06.01.2017 ajavahemikul kell 04.10 kuni kell 05.32, grupis koos D. K.iga, xxx asuval avatud (lukustamata) territooriumil, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võtsid territooriumile pargitud, X OÜ-le kuuluva veoki Scania G429 registreerimismärgiga XXX. kütusepaagist 80 liitrit diislikütust, maksumusega 1,16 eurot liiter, tekitades kannatanule X OÜ-le varalist kahju summas 92,80 eurot. Samuti tema, ajavahemikul 07.01.2017 kell 01.00 kuni 08.01.2017 kell 06.00, grupis koos D. K.iga, xxx asuval territooriumil, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võtsid territooriumile pargitud, X AS-ile kuuluva ja X AS-i vastutavas kasutuses oleva veoki Renault, registreerimismärgiga XXX kütusepaagist 55 liitrit diislikütust, maksumusega 1,08 eurot liiter, tekitades kannatanule X AS varalist kahju summas 59,40 eurot ning X OÜ vastutavas kasutuses 4

(31)1-18-8179 olevast traktorist JCB 4CX ECO, registreerimismärgiga XXX, 100 liitrit diislikütust, maksumusega 1,10 eurot liiter, tekitades kannatanule X OÜ varalist kahju summas 110 eurot. Samuti tema, ajavahemikul 03.03.2017 kell 21.00 kuni 04.03.2017 kell 09.05 Tallinnas, aadressil xxx, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kortermaja ette pargitud ja N. B.le kuuluvalt mootorsõidukilt Audi Q7, registreerimismärgiga xxx, võttis kaks tahavaatepeegli klaasi, maksumusega 480 eurot üks klaas, seega kogumaksumusega 960 eurot ja parempoolse esilaterna koos pirniga, maksumusega 942,99, tekitades kannatanule N. B.le varalist kahju kogusummas 1902,99 eurot. Samuti tema, 07.03.2017 varahommikul, grupis koos D. K.iga, Tallinnas, aadressil xxx, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, aknaklaasi lõhkumise teel, tungisid hoone ette pargitud ja Swedbank Liising AS-ile kuuluvasse ning L. V.i kasutuses olevasse mootorsõidukisse BMW 530XD, registreerimismärgiga XXX, kus võtsid esipaneelist tehnikat, kogumaksumusega 6117,63 eurot ja nimelt: 1) autoraadio/navi maksumusega 911,57 eurot; 2) keskmine displei maksumusega 1896,06 eurot; 3) 2 esituld maksumusega 1655 eurot üks tuli, kogumaksumusega 3310 eurot. Samuti tema, ajavahemikul 13.03.2017 kell 20.30 kuni 14.03.2017 kell 07.30 Tallinnas, aadressil x, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, aknaklaasi lõhkumise teel, tungis hoone ette pargitud mootorsõidukisse Citroen Berlingo, registreerimismärgiga xxx ja võttis P. OÜ-le kuuluvat vara, kogumaksumusega 3327,65 eurot ja nimelt: 1) Kemppi elektrikeevitus, maksumusega 456 eurot; 2) ketaslõikur Makita, maksumusega 149,63; 3) puurvasar Makita, maksumusega 291; 4) plekilõikur Makita, maksumusega 365,53, 5) elektrikaablid, koguses 4 tükki, maksumusega 24 eurot üks kaabel, kogumaksumusega 96; 6) tööriistakohver Stanley, maksumusega 360 eurot; 7) võtmete ja tarvikute komplekt, maksumusega 120; 8) ketassaag Makita, maksumusega 168 eurot; 9) 3 akut, maksumusega 72 eurot üks aku, kogumaksumusega 216 eurot; 10) combokit Makita, maksumusega 1105,49 eurot. Lõhkumisega tekitas kahju summas 72 eurot. Samuti tema, ajavahemikul 30.03.2017 kell 18.30 kuni 31.03.2017 kell 07.30 xxx, aadressil xxx, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, luku lõhkumise teel, tungis hoone ette pargitud, AS-ile X kuuluva ja O.i (O.) vastutavas kasutuses oleva mootorsõiduki Volkswagen Amarok registreerimismärgiga xxx taga olevasse AS-ile E. kuuluvasse järelhaagisesse, registreerimisnumbriga xxx ja võttis O.ile kuuluvat vara, kogumaksumusega 300 eurot ja nimelt: 1) 4 rehvi Bridgestone 205/60/16, maksumusega 50 eurot üks rehv, kogumaksumusega 200 eurot; 2) Stihl kanister, maksumusega 40 eurot, mille sees 5 liitrit õli, maksumusega 10 eurot (1 l maksumus 2 eurot); 3) saevõti, maksumusega 10 eurot; 4) 2 saeketti, maksumusega 20 eurot üks kett, kogumaksumusega 40 eurot. Lõhkumisega tekitas kahju summas 572,59 eurot. Samuti tema, ajavahemikul 02.04.2017 kell 22.15 kuni 03.04.2017 kell 07.30, Tallinnas, aadressil xxx, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, luku lõhkumise teel, tungis kortermaja ette pargitud mootorsõiduki Mitsubishi Canter, registreerimismärgiga xxx kabiini ja võttis X. OÜ-le kuuluvat vara kogumaksumusega 697 eurot ja nimelt: 1) hüdrotungraud, maksumusega 91 eurot; 2) käivitusseade Buster, maksumusega 200 eurot; 3) tööriistakomplekt, maksumusega 149 eurot; 4) kompressor, maksumusega 257 eurot. Hüdrotungraud maksumusega 91 eurot ja käivitusseade Buster maksumusega 200 eurot on kannatanule tagastatud. Seega tekitati vargusega kannatanule varaline kahju summas 406 eurot. Samuti tema, ajavahemikul 16.04.2017 kell 18.30 kuni 19.04.2017 kell 07.30, Tallinnas, aadressil x, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, luku lõhkumise teel, tungis hoone ette pargitud, X OÜ-le kuuluvasse ja A. K.e kasutuses olevasse mootorsõidukisse Volkswagen Transporter registreerimismärgiga xxx ja võttis A. K.ele kuuluvat vara, 5
(31)1-18-8179 kogumaksumusega 3310,90 eurot ja nimelt: 1) autoraadio Alpine, maksumusega 75 eurot; 2) süL.rvuti Panasonic, maksumusega 1000 eurot; 3) süL.rvutikott, maksumusega 100 eurot; 4) mobiiltelefon CAT S 50, maksumusega 200 eurot; 5) Stroh päikeseprillid, maksumusega 5 eurot; 6) naiste prillid Oriflame, maksumusega 10 eurot, 7) päikeseprillid, maksumusega 16 eurot; 8) prillitoos Vogue, maksumusega 30 eurot; 9) õhupüstol Walter C899, maksumusega 150 eurot; 10) püstolikohver, maksumusega 150 eurot; 11) 2 CD plaati, maksumusega 150 eurot üks plaat, kogumaksumusega 300 eurot; 12) tööriistakohver Kamaza, maksumusega 399 eurot; 13) akutrell Makita, maksumusega 200 eurot; 14) 20 CD plaati, maksumusega 20 eurot üks plaat, kogumaksumusega 400 eurot; 15) kruvikeerajate komplekt, masksumusega 250 eurot; 16) sokkide komplekt, 3 paari, maksumusega 9,90 eurot; 17) sõiduki Transporter, registreerimismärgiga xxx registreerimistunnistus, taastamismaksumusega 16 eurot. Kohtueelse menetluse käigus on kannatanule tagastatud esemeid kogumaksumusega 2186 eurot, seega tekitati vargusega varaline kahju kogusummas 1124,90 eurot. Lõhkumisega tekitas kahju summas 112 eurot. Samuti tema, 16.05.2017 kell 04.40 Tallinnas, aadressil xxx, asuva Tallinna T sisehoovist rattahoidjalt, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis S. N.le kuuluva, lukustatud jalgratta Merida BIG, maksumusega 390 eurot koos lisadega, kogumaksumusega 409 eurot. Samuti tema, 18.05.2017 kell 02.57 paiku Tallinnas, aadressil xxx asuva Tallinna T sisehoovist rattahoidjast, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis S. K.ile kuuluva lukustatud jalgratta Trek 8.3DS, maksumusega 569,05 eurot, koos pudelihoidjaga, maksumusega 11,35 eurot ja lukuga väärtusega 47,45 eurot, seega kogumaksumusega 627,85 eurot. Seega Roman Fedortšenko-Jung, isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime varguseid, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt ja sissetungimisega, see on

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja keda on Harju Maakohtu 17.04.2012 otsusega karistatud

§ 184

lg 1 järgi, uuesti käitles ebaseaduslikult suures koguses, s.o vähemalt 10 inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud koguses narkootilist ja psühhotroopset ainet. Nimelt omandas ta kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult, kuid enne 23.06.2016 kella 18.28, suures koguses narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade VI nimekirja katioonide rühma kuuluvat narkootilist ainet N-etüülheksedrooni (2(etüülamino)-1-fenüülheksaan-1-oon) sisaldavat pulbrilist ainet ning hoidis seda enda juures kuni 23.06.2016 kella 18.28, mil see tema suhtes kohaldatud isiku läbivaatuse käigus Tallinnas Lääne-Harju politseijaoskonnas (Tallinn, Rahumäe tee 6/1) politseiametnike poolt leiti ja ära võeti. Isiku läbivaatluse protokolliga oli Roman Fedortšenko-Jungi käest võetud ära 42,42 grammi N-etüülheksedrooni (2-(etüülamino)-1-fenüülheksaan-1-oon) sisaldavat pulbrilist ainet. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. N-etüülheksedroon kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja 6

(31)1-18-8179 teaduslikul eesmärgil käitlemise ning selL.lase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete VI nimekirja katinoonide rühma. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Narkootilise aine N-etüülheksedrooni (2-(etüülamino)-1-fenüülheksaan-1ooni) puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 15-70 (tavaliselt 25-50 mg) Netüülheksedroonist puhtal kujul. Seega Roman Fedortšenko-Jung, isikuna, kes on varem toime pannud narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, pani toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti Roman Fedortšenko-Jungi süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime varguseid, uuesti 06.03.2017.a kella 19.35 paiku, viibides xxx parkimismaja teise korruse parklas, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kohale number A69 pargitud sõiduauto BMW X6 Xdrive 50I registreerimismärk xxx vasaku- ja parempoolse külgmise tagasivaatepeegli korpuse seest juhtmete läbilõikamise teel ära kaks peegliklaasi, tekitades sellega OÜ-le X varalist kahju 200 euro väärtuses. Seega pani Roman Fedortšenko-Jung oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU PÕHJENDUSED I KURITEOKOOSSEIS, ÕIGUSVASTASUS JA SÜÜ 1.

  1. 06.01.
  2. a X OÜ-ga seotud episood Kannatanu R. N.’i ütlustest (I kd tl 139-141) nähtub, et X OÜ rendib territooriumit xxx, kust 06.01.
  3. a ajavahemikul kell 04:16 kuni 05:31 varastati pargitud veosõidukist Scania G429 reg.nr XXX. kütust. Kannatanu J. N.’i ütlused (I kd tl 158-160) täpsustavad, et varastati 80 liitrit diislikütust, maksumusega 1,16 eurot liiter, s.t X OÜ-le tekitatud varaline kahju on summas 92,80 eurot. Äriregistri väljatrükk (I kd tl 157) tõendab, et J. N. on X OÜ juhatuse liige. Sõiduki detailandmete päring (I kd tl 141a) kinnitab, et X OÜ-le kuulub Scania G420 reg.nr XXX.. Tunnistaja J. J.’i ütluste (I kd tl 163-164) kohaselt oli tema abikaasa Roman Fedortšenko-Jung talle kuuluva sõiduautoga (sinist värvi BMW X reg.nr xxx.) kadunud 06.01.
  4. a ja 07.01.
  5. a öösel. Ei tea kus abikaasa oli või millega tegeles. 09.01.
  6. a vaatlusprotokollis (I kd tl 165-180) vaadeldakse mootorsõidukit BMW 730 reg.nr xxx. ning sõidukist leitud esemeid. Sõiduki pagasiruumis on valget värvi kanistrid, sinist värvi kanister ja lõiketangid. 11.01.
  7. a asitõendi vaatlusprotokollis (I kd tl 208-211) vaadeldakse sõidukist BMW reg.nr xxx. vaatluse käigus ära võetud esemeid, mis langevad kokku kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustega (kanistrid, kütusevoolik, kindad). Roman Fedortšenko-Jung andis 10.01.
  8. a kahtlustatavana ütlused (I kd tl 191-198), et sõitis sõiduautoga BMW reg.nr xxx. 06.01.
  9. a hommikul vara koos tuttavaga x külas asuvale piiratud territooriumile, et varastada oma tarbeks diislikütust. Kütust varastas, sest ei 7

(31)1-18-8179 leia tööd, aga lapsi on vaja sõidutada. Autos oli neli valget värvi 20 liitrist kanistrit ja voolik kütuse välja valamiseks. Territooriumile sissesõidust vasakut kätt olevast veokist Scania varastas 80 liitrit kütust. Sõidukist läbivaatuse käigus võetud kanistrite abil varastas kütust nimetatud territooriumilt 06.01.2017 ja 08.01.
  1. a. Sinises kanistris oli kütus, mille varastas veokist 08.01.
  2. a. Lõiketange kütusevargusel ei kasutanud. D. K. andis 18.01.
  3. a kahtlustatavana ütlused (I kd tl 200-207), et 06.01.
  4. a hommikul kohtus Roman Fedortšenko-Jung’iga, kes palus tal aidata valada välja kütust veoautodest ühel territooriumil. Kütuse varguse eesmärgil sõitsid territooriumile, millelt kella 04:00 paiku öösel sõitis välja traktor. Romani autos oli neli valget värvi 20 liitrist kanistrit ja voolik, millega valasid välja veoautost Scania 80 liitrit kütust. Varastatud kütuse valas Roman oma autopaaki.

§ 199

näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

§ 218kvalifitseerib sama teo väärteona, kui varastatu on väheväärtuslik.

Kannatanute ja tunnistaja ütlustega, asitõendi vaatlusprotokollidega ning kahtlustatavate enda ütlustega on tõendamist leidnud, et 06.01.2017. a ajavahemikul kella 04:10 kuni 05:32 toime pandud varguse objektiks oli diislikütus xxx asuvast suletud territooriumile pargitud veoautost Scania G429 reg.nr XXX.. Diislikütuse näol oli tegemist vallasasjaga, mille väärtuseks 92,80 eurot (80 liitrit, liitri hind 1,16 eurot). Kuna kütus asus süüdistatava jaoks võõra sõiduki sees, oli tegemist võõra vallasasjaga. Kuna süüdistatav võttis veoautost kütuse, valas enda sõiduki paaki ning lahkus, siis murdis ta seadusjärgse valdaja õiguspärase valduse. Arvestades asjaolu, et süüdistatav enda ütluste kohaselt diisli enda tarbeks kasutas, oli valduse murdmise eesmärgiks varguse objektide enese kasuks pööramine ehk vallasasja omastamine. Arvestades, et vargus pandi toime suletud territooriumile pargitud veoautost, oli tegu sissetungimisega

§ § 199 lg 2 p 8 tähenduses. D. K.’i ütlustest tuleneb, et Roman Fedortšenko-Jung ja D. K. panid varguse toime ühiselt ja kooskõlastatult, seega grupis

§ § 199 lg 2 p 7 tähenduses. Kuivõrd äravõetud vara väärtus ei ületanud

§ 218

lg 4 ja

§ 44

lg 2 koosmõjul sätestatud 200 eurot, pani Roman Fedortšenko-Jung selles episoodis toime võõra väheväärtusliku vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk siis eraldivõetuna

§ 218lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivsele koosseisule vastava teo.

1.

  1. 07.01.
  2. a X AS-iga ja X OÜ-ga seotud episood Kannatanu J. M. ütlustest (I kd tl 217-218, 220-224) nähtub, et x piiratud alaga territooriumile toimus 08.01.
  3. a ajavahemikul kell 04:30 kuni 06:00 sissemurdmine, mille käigus on erinevatele firmadele kuuluvatest sõidukitest varastatud diislikütust. Sõidukist Renault reg.nr XXX varastatud 55 liitrit kütust, maksumusega 1,08 eurot liiter. Kannatanu ütlusi kinnitavad sõiduki detailandmete päring (I kd tl 218a) ja äriregistri väljatrükk (I kd tl 219), mille kohaselt kuulub viidatud sõiduk X AS-ile ning on X AS vastutavas kasutuses, viimase juhatuse liikmeks on kannatanu J. M.. Tunnistaja M. L. ütluste (I kd tl 226-228) kohaselt rendib X OÜ X AS-i territooriumil aadressil x, kus hoiab oma ekskavaatoreid. 08.01.
  4. a ajavahemikul 00:30 kuni 14:30 on territooriumile sisse murtud ning varastatud X OÜ-le kuuluvast traktorist JCB 4CX reg.nr XXX kütust. Kannatanu A. T. kinnitab tunnistaja ütlusi (I kd tl 232-235) ning täpsustab, et ööl vastu 08.01.
  5. a varastati traktorist 100 liitrit kütust, koguväärtusega 100 eurot. Samuti lõhuti 8

(31)1-18-8179 kütusepaagi kork maksumusega 90 eurot. Sissetungimise fakti kinnitavad ka R. N.’i antud ütlused (I kd tl 230-231). Asjaolu, et M. OÜ on ekskavaator JCB 4CX reg.nr XXX vastutav kasutaja (omanik SIA UniCredit L.sing Eesti filiaal) tõendab sõiduki detailandmete päring (I kd tl 235a), äriregistri väljatrüki (I kd tl 229) kohaselt on A. T. X OÜ juhatuse liige. 08.01.
  1. a sündmuskoha vaatlusprotokollis (I kd tl 236-278) vaadeldakse xxx toimunud sõidukite ja traktori kütusepaagist varastatud kütuse asjaolusid. Sündmuskohal nähtuvad jalatsijäljed ning kaasa võeti puuteproovid. Sündmuskohalt leitud jalatsijälgede digitaalseid fotosid vaadeldakse asitõendi vaatlusprotokollis (I kd tl 279-281). Samuti on analüüsitavas episoodis oluline käesoleva kohtuotsuse punktis 1.
  2. välja toodud vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd tl 165-180), milles vaadeldi mootorsõidukit BMW reg.nr xxx. ja sellest leitud esemeid. Nimetatud sõiduk ja esemed on seotud ka käesoleva episoodiga. Roman Fedortšenko-Jung andis 11.01.
  3. a kahtlustatavana ütlused (I kd tl 289-294), et 08.01.
  4. a varahommikul sõitis koos tuttavaga Xxx külas asuva territooriumi juurde. Värav oli kinni, seega ei saanud territooriumile sõita. Kaasas olid kanistrid ja voolik kütuse väljavalamiseks. Veokist Renault võtsid 50 liitrit kütust, 08.01.
  5. a varastasid kütust veokist ja traktorist. Kütuse tankis oma sõiduautosse BMW. D. K. andis 18.01.
  6. a ja 22.05.
  7. a kahtlustatavana ütlused (I kd tl 282-286, 296301), et 08.01.
  8. a hommikul sõitis koos Roman Fedortšenko-Jung’iga Xxx külas asuva territooriumi juurde diislikütuse varguse eesmärgil. Kuna värav oli lukus, jätsid nad oma BMW värava taha. Värava vahel on ava, mille kaudu tungisid territooriumile. Veoautost Renault võtsid kaant lõhkumata 20 liitrit kütust kahte valget värvi kanistrisse. 08.01.
  9. a varastasid kokku 90 liitrit diislikütust traktorist ja ühest veokast. Varastatud kütuse tankisid BMW-sse. Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll koos lisadega (V kd tl 8-23) tõendab Roman Fedortšenko-Jung’i kasutuses oleva abonentnumbri asukohta kuriteo toimepanemise ajavahemikul ning suhtlemist D. K.’iga.

§ 199

näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kannatanute ja tunnistajate ütlustega, sündmuskoha ja asitõendite vaatlusprotokollidega ning kahtlustatavate enda ütlustega on tõendamist leidnud, et 07.01.

  1. a kell 01:00 kuni 08.01.
  2. a kell 06:00 aadressil Xxx küla, Xxx asuva territooriumil toimunud varguse objektiks oli veoki Renault reg.nr XXX ja traktori JCB 4CZ ECO reg.nr XXX kütusepaagis olev diiselkütus. Seega oli tegemist vallasasjadega. Tõendamist on leidnud, et kokku varastati kütust 55 liitrit ja 100 liitrit, s.o tekitati kahju 59,40 eurot ja 110 eurot. Kuna diiselkütus asus kinnisel territooriumil seisvate sõidukite kütusepaakides, oli tegemist süüdistatava jaoks võõraste vallasasjadega. Kuna süüdistatav võttis veoautost kütuse, valas enda sõiduki paaki ning lahkus, siis murdis ta seadusjärgse valdaja õiguspärase valduse. Arvestades asjaolu, et süüdistatav enda ütluste kohaselt diisli enda tarbeks kasutas, oli valduse murdmise eesmärgiks varguse objektide enese kasuks pööramine ehk vallasasja omastamine. Arvestades, et vargus pandi toime suletud territooriumile pargitud veoautost, oli tegu sissetungimisega

§ § 199 lg 2 p 8 tähenduses. D. K.’i ütlustest ja Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist tuleneb, et Roman Fedortšenko-Jung ja D. K. panid varguse toime ühiselt ja kooskõlastatult, seega grupis

§ § 199 lg 2 p 7 tähenduses. Kuivõrd äravõetud vara väärtus ei ületanud

§ 218

lg 4 ja

§ 44

lg 2 koosmõjul sätestatud 200 eurot, pani Roman Fedortšenko-Jung selles episoodis toime võõra väheväärtusliku vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk siis eraldivõetuna

§ 218lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivsele koosseisule vastava teo. 9

(31)1-18-8179 1.
  1. 03.03.
  2. a xxx pargitud Audi Q7 episood Tunnistaja N. S. ütluste (II kd tl 1-2) kohaselt parkis ta oma tädile N. B.’le kuuluva sõiduki Audi Q7 reg.nr XXX. 03.03.
  3. a kella 21:00 ajal aadressil xxx asuva maja kõrvale. Siis oli autoga kõik korras. 04.03.
  4. a kella 09:05 ajal oli autol puudu tuli, samuti mõlemad tagavaatepeegli klaasid. Tunnistaja ütlusi kinnitab 04.03.
  5. a teostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll (II kd tl 3-9), milles on vaadeldud nimetatud sõidukile tekitatud kahjusid ning võetud sõiduki põrkeraualt puuteproov. Kannatanu N. B. ütlustest (II kd tl 20-24) nähtub, et ta andis oma sõiduauto Audi Q7 reg.nr XXX. kasutada oma vennatütrele N. S.’ile. Autol on kindlustus, kuid omavastutus on 642,46 eurot. Maanteeameti liiklusregistri väljatrükk kinnitab asjaolu, et sõiduki Audi Q7 reg.nr XXX. omanik on N. B. (II kd tl 25). Ekspertiisiaktist nr 17E-GE0614 (II kd tl 36-41) selgub, et Audi Q7 põrkeraual tolmu iseärasuse jäljest võetud proovilt saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult ning mille tulemuse alusel ei saa välistada Roman Fedortšenko-Jung’ilt pärineva bioL.gilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Roman Fedortšenko-Jung esitas 20.05.
  6. a puhtsüdamliku ülestunnistuse (III kd tl 113114), milles tunnistab, et 04.03.
  7. a võttis xxx kõrval halli värvi džiip Audi Q7 ära kaks peeglit ja ühe laterna. Kuhu varastatud varuosad pani, ei mäleta. 22.06.
  8. a kahtlustatavana antud ütlustes (I kd tl 132-136) kinnitab Roman Fedortšenko-Jung, et Audi Q7 osas on ta juba ütlusi andnud ning midagi lisada ei soovi. Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll koos lisadega (V kd tl 8-23) tõendab Roman Fedortšenko-Jung’i kasutuses oleva abonentnumbri asukohta kuriteo toimepanemise ajal.

§ 199

näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kannatanu ja tunnistaja ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga, DNA-ekspertiisiga ning süüdistatava puhtsüdamliku ülestunnistusega on tõendamist leidnud, et 04.03.2017. a xxx toime pandud varguse objektiks oli sõiduki Audi Q7 reg.nr XXX. kaks tagavaatepeegli klaasi ja parempoolne esilatern koos pirniga. Seega oli tegemist vallasasjadega. Samuti on tõendamist leidnud, et vallasasjade väärtus oli 1902,99 eurot (peeglid maksumusega 960 eurot ja esilatern koos pirniga 942,99 eurot). Sõiduki ja selle külge kinnitatud osade näol oli tegemist süüdistatava jaoks võõraste vallasasjadega. Kuna nimetatud sõiduki osad on kannatanu jaoks kadunud, murdis süüdistatav asjade äravõtmisega seadusjärgse valdaja õiguspärase valduse. Valduse murdmise eesmärgiks varguse objekti enese kasuks pööramine. Eeltoodust tulenevalt pani Roman Fedortšenko-Jung selles episoodis toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk

§ 199lg-s 1 sätestatud kuriteo objektiivsele koosseisule vastava teo.

1.

  1. 06.03.
  2. a xxx pargitud sõiduki BMW X6 Xdrive 50I episood Tunnistaja A. P.’i ütlustest (V kd tl 2-4) nähtub, et 06.03.
  3. a ajavahemikul 09:20 kuni 21:00 on xxx asunud mootorsõiduki BMW X6 Xdrive 50I reg.nr xxx varastatud korpuse seest külgmised tagavaate peeglid (juhtmed läbi lõigatud). Sõidukit kasutab tunnistaja elukaaslane L. L.. Kannatanu esindaja L. L.’e ütlustest (V kd tl 11-14) nähtub, et ta on X OÜ (registrikood xxx) juhatuse liige ning sõiduauto BMW X6 Xdrive 50I omanik on nimetatud äriühing. 06.03.
  4. a hommikul parkis A. P. xxx Äripäeva parkimismaja II korrusele kohale number x, kuid õhtul 10

(31)1-18-8179 autole järgi minnes puudusid kaks tagasivaate peeglit. Peeglid maksid 150 eurot ja tööraha 50 eurot. Kuna summa väike, siis tsiviilhagi esitada ei soovi. Kannatanu esindaja ja tunnistaja ütlusi kinnitavad sõiduki andmete väljatrükk (V kd tl 5), mille kohaselt kuulub BMW X6 Xdrive 50I reg.nr xxx X OÜ-le ja äriregistri andmete väljatrükk (V kd tl 6), mille kohaselt on L. L. äriühingu ainus juhatuse liige. 06.03.
  1. a teostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (V kd tl 15-19) tõendab xxx Äripäeva hoone II korruse parklas parkimiskohal x parkinud sõidukile BMW reg.nr xxx tekitatud kahjustusi (korpuse seest peeglid puuduvad ja välja ulatuvad kaabli juhtmed) ning asjaolu, et sündmuskohalt võeti DNA puuteproovid. 26.09.
  2. a asitõendi vaatlusprotokollis (V kd tl 26-29) vaadeldakse xxx asuva parkla turvakaamera kolme videosalvestust, millelt näha, et 06.03.
  3. a kell 19:34:57 liigub tundmatu musta värvi suusamaski näo ees kandev meesterahvas parkimiskohale x pargitud punast värvi sõiduauto BMW reg.nr xxx suunas ning seejärel parempoolse tagasivaate peegli korpuse juurde. Ekspertiisiaktist nr 17E-GE0946 (V kd tl 43-49) selgub, et BMW vasakpoolse peegli korpusest väljaulatuva kaabli otsikult võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult ning mille tulemuse alusel ei saa välistada Roman FedortšenkoJung’ilt pärineva bioL.gilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Roman Fedortšenko-Jung andis 11.09.
  4. a kahtlustatavana ütlused (V kd tl 64-66), et varastas 06.03.
  5. a õhtul Ä parkimismaja teisel korrusel pargitud punaselt BMW-lt tagasivaate peeglid. Ei tea miks varastas ning ei mäleta mis edasi tegi, ilmselt müüs kellelegi maha, kuid seda ei mäleta kellele või millise raha eest.

§ 199

näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

§ 218kvalifitseerib sama teo väärteona, kui varastatu on väheväärtuslik.

Kannatanu esindaja, tunnistaja, sündmuskoha ja asitõendi vaatlusprotokollidega, DNAekspertiisiga ning kahtlustatava enda ütlustega on tõendamist leidnud, et 06.03.2017. a xxx Ä parkimismaja teise korruse parklas toime pandud varguse objektiks oli kaks mootorsõiduki BMW X6 Xdrive 50I reg.nr xxx tagasivaatepeeglit. Seega oli tegemist vallasasjadega. Samuti on tõendamist leidnud, et vallasasjade väärtus oli 150 eurot (uute peeglite hind) pluss 50 eurot tööraha. Seega ei ületanud äravõetud vara väärtus

§ 218

lg 4 ja

§ 44lg 2 koosmõjul sätestatud 200 eurot. Kuna vallasasjad a

S.d süüdistatava jaoks võõra sõiduki küljes, oli tegemist süüdistatava jaoks võõraste vallasasjadega. Turvakaamera videosalvestistest nähtub, et süüdistatav tegutses auto ümber. Kuna mõned tunnid hiljem avastas tunnistaja auto ilma tagavaatepeegliteta, siis oli süüdistatav murdnud seadusjärgse valdaja õiguspärase valduse. Arvestades asjaolu, et süüdistatav enda ütluste kohaselt varastatud peeglid maha müüs, oli valduse murdmise eesmärgiks varguse objektide enese kasuks pööramine ehk vallasasjade omastamine. Eeltoodust tulenevalt pani Roman Fedortšenko-Jung selles episoodis toime võõra väheväärtusliku vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk siis eraldivõetuna

§ 218lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivsele koosseisule vastava teo.

1.

  1. 07.03.
  2. a xxx pargitud BMW 530XD episood Tunnistaja T. T. ütlustest (II kd tl 42-43 pöördel) nähtub, et 06.03.
  3. a kell 18:00 töökohalt aadressil xxx lahkudes oli tema töökaaslasele L. V.’ile kuuluva sõidukiga BMW 530XD reg.nr XXX kõik korras – auto oli pargitud maja ette parklasse. 07.03.
  4. a hommikul kell 06:40 märkas, et töökaaslase auto kõrvalistujapoolne tagumine klaas on lõhutud ja sees keskkonsool rüüstatud, samuti olid puudu sõiduki tuled. 11

(31)1-18-8179 Tunnistaja ütlusi kinnitab 07.03.
  1. a teostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll (II kd tl 4566), milles vaadeldakse xxx asuva büroohoone ees oleval parkimisplatsil parkivat musta värvi sõiduautot BMW 530XD reg.nr XXX. Vaatlusprotokollis on tuvastatud sõiduki kerel vigastused: puuduvad esituled, vasakpoolse esiukse lukul on vigastused, parempoolne tagumine aknaklaas purustatud. Auto esiosas olev armatuurlaud on vigastustega ja lõhutud, puudub multimeediakeskus. Autolt võeti puuteproovid. Kannatanu L. V. esitas 09.03.
  2. a süüteoteate (II kd tl 67-68) ning andis 30.05.
  3. a kannatanuna ütlusi (II kd tl 78-80), milles kinnitab kuriteo toimepanemise asjaolusid ning teavitab, et jäi sõidukist ilma, kuna kindlustusfirma leidis, et sõiduk enam taastamisele ei kuulu. Kannatanu K. K.’i ütlustest (II kd tl 110-113) nähtub, et sõiduk BMW reg.nr XXX oli tal koos elukaaslase L. V.’iga liisingus, mille põhitaotlejaks oli tema. Kindlustusfirma otsustas sõidukit mitte taastada ja maksis välja sõiduki turuväärtuse. 11.05.
  4. a teostatud asitõendi vaatlusprotokollis (II kd tl 102-106) vaadeldakse xxxasuvast keskusest saadud videosalvestust, millest nähtub, et 07.03.
  5. a askeldavad kaks isikut sõiduki juures ning pead pidi salongis sees. Kell 05:43:27 on isikud kapoti ees, kell 06:05:04 tõmbab üks isikutest salongist midagi välja ja kell 06:05:26 lahkub sündmuskohalt. Roman Fedortšenko-Jung keeldus 22.06.
  6. a ülekuulamisel käesoleva episoodi kohta ütluste andmisest (II kd tl 107-109). Sideettevõtjalt saadud andmete protokollidest koos lisadega (II kd tl 116-119, 122-125) nähtub, et Roman Fedortšenko-Jung ja D. K. suhtlesid ajavahemikul 06.03.2017 kuni 07.03.
  7. a omavahel ning viibisid Kristiines, Marja piirkonnas.

§ 199

näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kannatanute ja tunnistaja ütlustega, sündmuskoha ja asitõendi vaatlusprotokollidega on tõendamist leidnud, et 07.03.2017. a varahommikul Tallinnas, xxx toime pandud varguse objektiks olid erinevad osad sõiduki BMW 530XD reg.nr XXX küljest (autoraadio/navi, keskmine displei, 2 esituld kogumaksumusega 3310 eurot). Kuna nimetatud osad aS.d sõiduki BMW 530XD küljes ning osad neist salongis sees ning auto oli lukustatud, oli tegemist süüdistatava jaoks võõraste vallasasjadega. Videosalvestiselt on näha, et isikud askeldavad ümber auto ning läbi lõhutud akna ka sõidukis sees. Kell 06:05:26 lahkusid isikud auto juurest, murdes seega seadusjärgse valdaja õiguspärase valduse. Eeltoodust tulenevalt pani Roman Fedortšenko-Jung selles episoodis toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk

§ 199lg-s 1 sätestatud kuriteo objektiivsele koosseisule vastava teo.

Arvestades, et vargus pandi toime sõidukist, oli tegu sissetungimisega

§ § 199 lg 2 p 8 tähenduses. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollidest ja videosalvestistest tuleneb, et Roman Fedortšenko-Jung ja D. K. panid varguse toime ühiselt ja kooskõlastatult, seega grupis

§ § 199 lg 2 p 7 tähenduses. 1.

  1. 13.03.
  2. a xxx P. OÜ-ga seotud episood P. OÜ juhatuse liikme A. K.’i avaldusest (III kd tl 1-2) nähtub, et ööl vastu 14.03.
  3. a lõhuti xxx P. OÜ-le kuuluva sõiduki Citroen Berlingo reg.nr XXX tagumine küljeklaas ja varastati erinevaid tööriistu. Kokku tekitati P. OÜ-le kahju 2833,02 euro suuruses summas. Nimetatud sõiduki kuuluvust P. OÜ-le kinnitab väljatrükk (III kd tl 3) ning A. K.’i juhatuse liikmeks olemist äriregistri väljatrükk (III kd tl 4). Avalduses kirjeldatud tööriistade maksumust 12

(31)1-18-8179 tõendavad P. OÜ poolt esitatud arvete koopiad (III kd tl 5-9). Kannatanu A. K. on tekkinud kahjusid täpsustanud 01.08.
  1. a toimunud ülekuulamisel (III kd tl 56-60). Tunnistaja M. P. ütluste (III kd tl 10-12) kohaselt on P. OÜ-le kuuluv sõiduk Citroen Berlingo reg.nr XXX tema kasutuses ning 13.03.
  2. a kella 20:30 ajal parkis ta selle sõiduki Valge tn 18A kõrvale ja lukustas uksed. 14.03.
  3. a kell 08:00 oli sõiduki tagumine parempoolne aken katki löödud ja sõidukist varastatud P. OÜ-le kuuluvad tööriistad. Tunnistaja ütlusi kinnitab 14.03.
  4. a teostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll (III kd tl 13-17), milles vaadeldakse valget värvi Citroen Berlingo reg.nr XXX. Sõiduki tagumine parempoolne pakiruumi klaas on katki löödud. Sõidukilt võetud puuteproovid. 14.03.
  5. a asitõendi vaatlusprotokollis (III kd tl 18-21) vaadeldakse sündmuskohalt xxx võetud jalatsijäljefragmente. Ekspertiisiaktis nr 17E-GE0445 (III kd tl 22-28) võrreldakse sõidukilt võetud puutejälgede fragmentidest saadud DNA-profiili Roman Fedortšenko-Jung’i DNAprofiiliga. Segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis andmebaasiotsingu tulemuste alusel on kokkulangev Roman Fedortšenko-Jung’i DNA-profiiliga. Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll koos lisadega (V kd tl 8-23) tõendab Roman Fedortšenko-Jung’i kasutuses oleva abonentnumbri asukohta kuriteo toimepanemise ajavahemikul. Roman Fedortšenko-Jung keeldus 22.06.
  6. a ülekuulamisel käesoleva episoodi kohta ütluste andmisest (III kd tl 51-53).

§ 199

näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kannatanu ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga, DNA-ekspertiisiga ning P. OÜ esitatud arvetega on tõendamist leidnud, et ajavahemikul 13.03.

  1. a kell 20:30 kuni 14.03.
  2. a kella 07:30 vahel xxx toime pandud varguse objektiks olid erinevad P. OÜ-le kuuluvad tööriistad koguväärtuses 3327,65 eurot. Kuna tööriistad aS.d Citroen Berlingo reg.nr XXX, oli tegemist süüdistatava jaoks võõraste vallasasjadega. Kuna tööriistad jäid kannatanu jaoks kadunuks, siis murdis süüdistatav tööriistade äraviimisega seadusjärgse valdaja õiguspärase valduse. Eeltoodust tulenevalt pani Roman Fedortšenko-Jung selles episoodis toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk

§ 199lg-s 1 sätestatud kuriteo objektiivsele koosseisule vastava teo.

1.

  1. 30.03.
  2. a sõiduki Volkswagen Amarok ja selle järelhaagise episood Kannatanu O. O.’i ütlustest (II kd tl 126-129, 267-268) nähtub, et ta parkis 30.03.
  3. a kella 18:30 paiku sõiduki Volkswagen Amarok reg.nr xxx koos renditud järelhaagisega reg.nr XXX xxx hoone ette. 31.03.
  4. a kell 07:30 oli järelhaagis lahti murtud, esiluuk kõveraks väänatud ning järelhaagisest varastatud rehvid ja muud esemed (kogukahju umbes 300 eurot ja lõhkumisega tekitatud kahju 572,59 eurot). Kannatanu ütlusi kinnitab väljatrükk (II kd tl 130), mille kohaselt on sõiduki Volkswagen Amarok reg.nr xxx omanik AS X ning O. O. on vastutav kasutaja. Sõiduki detailandmete päring (II kd tl 266a) tõendab, et RESPO üldkasutatav haagis kuulub AS-ile E. 31.03.
  5. a viidi xxx läbi sündmuskoha vaatlus, mille protokollist (II kd tl 131-135) nähtub, et sõiduki taga kinnitatud E. logodega järelhaagise esiluuk on väänamisjälgedega. Haagise kõrval lumel on jalatsijälgede fragmendid, mis fotografeeriti. 03.04.
  6. a eriasjade uurija E. J.’i ettekandest ja fototabelist (II kd tl 136-158) selgub, et 02.04.
  7. a reageeris patrull väljakutsele, milles teatati võimalikust kütusevargusest. xxx juures peeti kinni valget värvi Iveco Daily reg.nr XXX, mille kõrval askeldas mustades riietes 13

(31)1-18-8179 meesterahvas, kes kallas kanistrist kaubiku kütusepaaki kütust. Isikuks osutus Roman Fedortšenko-Jung. Kaubikust ja kaubikus olnud asjadest tehti fotod. Hilisemal esemete nimekirja kontrollimisel selgus, et kaubikus Iveco Daily pildistatud esemed on varastatud 30.03-31.03.
  1. a xxx maja ees parkinud Volkswagen Amarok reg.nr xxx järelhaagisest reg.nr XXX.. Seda, mis esemed kaubikus olid kinnitavad tunnistaja politseiametnik M. E. ütlused (II kd tl 159-161). Asjaolu, et valget värvi Iveco Daily reg.nr XXX. oli Roman Fedortšenko-Jung’i kasutuses tõendab 18.04.
  2. a isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (II kd tl 162-165), mille kohaselt võeti isikult kinnipidamisel ära rendileping J. K.’i ja Roman Fedortšenko-Jung’i vahel Iveco Daily reg.nr XXX. rentimiseks (II kd tl 184). Asjaolu, et Roman Fedortšenko-Jung rentis mikrobussi Iveco Daily reg.nr XXX., kinnitavad ka tunnistaja A. S.’i (II kd tl 173-180). Tunnistaja tunneb talle esitatud piltidel ära isiku, kes võttis mikrobussi rendile. Roman Fedortšenko-Jung andis 19.04.
  3. a kahtlustatavana ütlused (I kd tl 132-136, II kd tl 166-171), et leidis neli rehvi ja mitu kanistrit ning vedas neid asju autos seni, kuni politseinikud teda peatasid ja kontrollisid. Rehvid asuvad nüüd A. P.’i garaažis. Tunnistaja A. P.’i ütlused (II kd tl 228-229), üL.ndmise-vastuvõtmise akt (II kd tl 230) ning 22.05.
  4. a asitõendi vaatlusprotokoll (II kd tl 231-236) tõendavad, et Roman FedortšenkoJung viis A. P.’i garaaži hoiule xxx ja oranži värvi 0,5 liitrise kanistri. Kannatanu O. O. kinnitas 02.06.
  5. a ülekuulamisel (II kd tl 267-269), et tundis talle kuuluvad esemed ära ning on politseist kätte saanud 4 rehvi ja kanistri.

§ 199

näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kannatanu ja tunnistajate ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga, asitõendi vaatlusprotokolliga ning ettekannetega on tõendamist leidnud, et ajavahemikul 30.03.

  1. a kell 18:30 kuni 31.03.
  2. a kell 07:30 Tallinnas aadressil xxx sõidukist Volkswagen Amarok reg.nr xxx ja selle taga olevast AS-ile E. järelhaagisest reg.nr XXX. toime pandud varguse objektiks oli neli Bridgestone rehvi, Stihl kanister, saevõti ja saeketid. Seega oli tegemist vallasasjadega. Nimetatud asjade koguväärtus umbes 300 eurot. Kuna nimetatud esemed aS.d lukustatult sõiduki järelhaagises, mis kuulub AS-ile E. ning oli kannatanu O. O.’i vastutavas kasutuses, oli tegemist süüdistatava jaoks võõraste vallasasjadega. Asjade äravõtmisega murdis süüdistatav seadusjärgse valdaja õiguspärase valduse eesmärgiga varguse objektid enese kasuks pöörata. Eeltoodust tulenevalt pani Roman Fedortšenko-Jung selles episoodis toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk

§ 199lg-s 1 sätestatud kuriteo objektiivsele koosseisule vastava teo.

1.

  1. 02.04.
  2. a xxx X. OÜ-ga seotud episood X. OÜ juhataja R. Z.’i esitatud avaldusest (III kd tl 61-62) nähtub, et 03.04.
  3. a öösel toimus firmasõidukist Mitsubishi Canter reg.nr XXX tööriistade vargus. Nimetatud sõiduki kuuluvust X. OÜ-le kinnitab väljatrükk (III kd tl 63) ning R. Z.’i esindusõigust notariaalne volikiri (III kd tl 65). Varastatud esemete maksumust tõendavad X. OÜ poolt esitatud arvete koopiad (III kd tl 74, 79-81). Tunnistaja G. S.’i ütluste (III kd tl 66-69) kohaselt töötab ta X. OÜ-s puksiirmehhaanikuna ning kasutab oma tööks puksiirsõidukit Mitsubishi Canter reg.nr XXX. 02.04.
  4. a parkis ta sõiduki kella 22:15 paiku xxx raamatukogu taha ning 03.04.
  5. a kella 20:05 paiku märkas, 14

(31)1-18-8179 et sõiduki vasaku külje pakiruumi uks on avatud – lukud rikutud ja pakiruumist varastatud erinevaid esemeid. Tunnistaja ütlusi kinnitab 03.04.
  1. a teostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll (III kd tl 70-73), milles vaadeldud xxx hoone ette pargitud sõidukit Mitsubishi Canter reg.nr XXX. Protokolli kohaselt on pakiruumi mõlemal küljel lingid, mille lukud on kriipimisjälgedega. 20.04.
  2. a läbiotsimisprotokolli (II kd tl 2014-211) kohaselt leiti Roman FedortšenkoJung’i kasutuses olevast sõidukist Hyundai Santa FE reg.nr xxx muuhulgas hüdrotungraud ja akubooster. 25.07.
  3. a on X. OÜ kinnitanud avaldusega (III kd tl 82) politseilt hüdrotungraua ja käivitusseadme kättesaamist.

§ 199

näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kannatanu ja tunnistaja ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga ning läbiotsimisprotokolliga on tõendamist leidnud, et ajavahemikul 02.04.

  1. a kell 22:15 kuni 03.04.
  2. a kell 07:30 Tallinnas aadressil xxx pargitud sõidukist Mitsubishi Cater reg.nr XXX toime pandud varguse objektiks oli hüdrotungraud, käivitusseade, tööriistakomplekt ja kompressor. Seega oli tegemist vallasasjadega. Tõendamist on leidnud ka asjaolu, et nimetatud esemete koguväärtus oli 406 eurot. Kuna esemed aS.d lukustatud sõidukis, mis kuulub X. OÜle, oli tegemist süüdistatava jaoks võõraste vallasasjadega. Asjade äravõtmisega murdis süüdistatav seadusjärgse valdaja õiguspärase valduse eesmärgiga varguse objektid enese kasuks pöörata. Eeltoodust tulenevalt pani Roman Fedortšenko-Jung selles episoodis toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk

§ 199lg-s 1 sätestatud kuriteo objektiivsele koosseisule vastava teo.

1.

  1. 16.04.
  2. a xxx pargitud sõiduki Volkswagen Transporter episood Kannatanu A. K.’e ütlustest (III kd tl 83-84, 95-97, 99-100) nähtub, et ajavahemikul 16.04.
  3. a kella 20:30 ja 17.04.
  4. a kella 8:15 on juhiukse lahtimurdmise teel sisenetud temale kuuluva ettevõtte sõidukisse Volkswagen Transporter reg.nr XXX. Sõiduk oli pargitud xxx elamu ette. Varastatud on autoraadio, tööriistakohver, süL.rvuti, akutrell, CD-plaate, päikeseprille jm autos olnud esemeid. Varastatud vara kogumaksumusega 3310,90 eurot. Kannatanu ütlusi kinnitavad väljatrükk (III kd tl 85), mille kohaselt on sõiduki Volkswagen Transporter reg.nr XXX omanik X OÜ ja kasutaja A. K. ning äriregistri väljatrükk (III kd tl 86), millest nähtub, et X OÜ (registrikood xxx) ainus juhatuse liige on A. K.. Kannatanu on esitanud tsiviilhagi (III kd tl 101-102) ning e-kirja teel täpsustanud temalt varastatud esemete nimekirja (III kd tl 93-94). 17.04.
  5. a teostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (III kd tl 87-92) tõendab, et xxx elamu ees pargitud sõiduauto Volkswagen Transporter reg.nr XXX juhipoolse ukse luku kate puudub ja lukk on murdumisjälgedega. Keskkonsoolis puudub makk ja selle ühendusjuhtmed ulatuvad pesast välja, kindalaegas avatud ja tühi. Roman Fedortšenko-Jung teatas 22.06.
  6. a ülekuulamisel, et ütlusi vargusest, mis on toime pandud sõidukist VW Transporter, käesoleval hetkel ei soovi anda (I kd tl 132-136). 21.06.
  7. a teostati Roman Fedortšenko-Jung’i elukohas aadressil xxx, läbiotsimine. Läbiotsimisprotokollist ja fototabelist (III kd tl 35-50) selgub, et läbiotsimise käigus võeti ära Makita tööriistakohver trelliga ja laadijaga, Makita otsikute komplekt kohvris. 20.04.
  8. a teostati läbiotsimine Roman Fedortšenko-Jung’i kasutuses olevas sõiduautos Hyundai Sante FE reg.nr XXX. Läbiotsimisprotokolli (II kd tl 204-211) kohaselt andis Roman Fedortšenko15

(31)1-18-8179 Jung vabatahtlikult ära süL.rvutikoti DELL, kolm paari päikseprille, püstoli Walter, sülarvuti Panasonic, autoraadio Alpine, mobiiltelefoni CAT, CD-plaadid, erinevad navigaatorid, tungraua, akuboosteri jms. Vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II kd tl 242-266) vaatleb läbiotsimise käigus leitud ja kaasa võetud esemeid.

§ 199

näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kannatanu A. K.’e ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga, läbiotsimisprotokollidega ning vaatlusprotokollidega on tõendamist leidnud, et ajavahemikul 16.04.

  1. a kella 18:30 ja 17.04.
  2. a kell 07:30 xxx pargitud sõidukist Volkswagen Transporter reg.nr XXX toime pandud varguse objektiks oli erinev tehnika, tööriistad, süL.rvuti, päikseprillid jms. Seega oli tegemist vallasasjadega. Tõendamist on leidnud ka asjaolu, et nimetatud esemete koguväärtus oli 3310,90 eurot. Kuna nimetatud esemed aS.d lukustatud sõidukis, mis kuulub X OÜ-le ning oli A. K.’e kasutuses, oli tegemist süüdistatava jaoks võõraste vallasasjadega. Asjade äravõtmisega murdis süüdistatav seadusjärgse valdaja õiguspärase valduse eesmärgiga varguse objektid enese kasuks pöörata. Eeltoodust tulenevalt pani Roman Fedortšenko-Jung selles episoodis toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk

§ 199lg-s 1 sätestatud kuriteo objektiivsele koosseisule vastava teo.

1.

  1. 16.05.
  2. a S. N.’le kuuluva ratta episood Kannatanu S. N. ütlustest (III kd tl 116-123) nähtub, et 13.05.
  3. a kella 20:00 ajal lukustas ta enda jalgrata Merida aadressil xxx sissepääsu kõrval asuva trepiposti külge. 16.05.
  4. a kell 08:16 avastas, et jalgratas on varastatud. Koos ühiselamu komandandiga vaatasid läbi videosalvestised ning tuvastasid, et jalgratas varastati 16.05.
  5. a kell 04:
  6. Varas lõikas jalgratta luku läbi ja viis selle minema. Jalgratas oli halli värvi oranži-musta disainiga, raami nr xxx, ratas ostetud 04.05.
  7. a Veloplusist. Ratta väärtust (457 eurot) tõendab ostutšekk (III kd tl 127). 17.05.
  8. a asitõendi vaatlusprotokollis (III kd tl 128-139) vaadeldakse xxx asuva Tallinna T õuevideokaamerast saadud salvestust. Videosalvestusest nähtub, et 16.05.
  9. a kella 04:36 paiku seisab hoovis isik, kellel on seljas tumedat värvi riided, valged jalatsid, hele nokamüts. Meesterahvas kõnnib trepi juures seisva jalgratta juurde, kükitab, roni trepi osa alla, kus võtab suured tangid ja eemaldab jalgrattaluku. Koheselt peale seda istub ratta peale (kell 04:40:29) ning sõidab sellega minema. Roman Fedortšenko-Jung esitas 20.05.
  10. a puhtsüdamliku ülestunnistuse (III kd tl 113114), milles tunnistab 17.05.
  11. a endise 42.kutsekooli sissekäigu juurest halli-oranži värvi jalgratta Merida vargust. Istus jalgratta selga ja sõitis Sääse tänava suunas. Kui jalgratas katki läks, siis jättis selle maha ning rohkem ei tea jalgratta asukohast midagi. 22.06.
  12. a kahtlustatavana antud ütlustes (I kd tl 132-136) kinnitab Roman Fedortšenko-Jung, et jalgratta Merida osas andis ülestunnistuse.

§ 199

näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kannatanu S. N. ütlustega, asitõendi vaatlusprotokolliga ning süüdistatava puhtsüdamliku ülestunnistusega on tõendamist leidnud, et 16.05.2017. a kella 04:40 paiku xxxasuva Tallinna T sisehoovist toime pandud varguse objektiks oli jalgratas Merida maksumusega 457 eurot. Kuna jalgratas asus piiratud alaga territooriumil ning oli lukustatud ja kuulus kannatanule, oli tegemist süüdistatava jaoks võõra vallasasjaga. Videosalvestisest nähtub, et ratta võtnud isik 16

(31)1-18-8179 sõidab rattaga kella 04:40:29 ajal sisehoovist minema. Seega murdis ta seadusjärgse valdaja õiguspärase valduse eesmärgiga varguse objekt enese kasuks pöörata. Eeltoodust tulenevalt pani Roman Fedortšenko-Jung selles episoodis toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk

§ 199lg-s 1 sätestatud kuriteo objektiivsele koosseisule vastava teo.

1.

  1. 18.05.
  2. a S. K.’ile kuuluva ratta episood Kannatanu S. K.’i ütlustest (I kd tl 6-8) nähtub, et ta õpib aadressil xxx asuvas Tallinna T ning elab kooli ühiselamus. Isiklikku jalgratast (musta ja sinist värvi Trek, mudel 8.3 DS, raami nr xxx) hoiab ta sissepääsu juures rattahoidjas. 17.05.
  3. a kell 21:00 õhtul nägi ratast viimati, see oli lukustatud U-gripi tüüpi lukuga läbi tagaratta ja raami rattahoidja külge. 18.05.
  4. a kella 11:10 paiku avastas, et jalgratas oli kadunud. Ratta maksumus koos lukuga 654 eurot. 18.05.
  5. a läbiotsimisprotokoll koos fototabeli ja lisadega (I kd tl 18-75) tõendab, et Roman Fedortšenko-Jung’i elukohas aadressil xxx ja selle abiruumides teostatud läbiotsimisel leiti kannatanule kuuluv jalgratas Trek (raami nr xxx). Läbiotsimisprotokollis on Roman Fedortšenko-Jung märkinud, et selle jalgratta tõi ta 18.05.
  6. a kell 7:00 ajal hommikul, varastas selle öösel RIMI kaupluse lähedal asuva õppeasutuse sissepääsu juurest. 22.05.
  7. a asitõendi vaatlusprotokoll (I kd tl 111-113) kinnitab, et Roman Fedortšenko-Jung’i elukohas ja abiruumides teostatud läbiotsimise käigus leitud ja keldrist kaasa võetud jalgratta näol (TREK 8.3DS, raami nr xxx) on tegemist kannatanult 18.05.
  8. a varastatud jalgrattaga. 19.05.
  9. a asitõendi vaatlusprotokollis (I kd tl 123-126) vaadeldakse xxx 184 asuva Tallinna T õuevideokaamerast saadud salvestust. Videosalvestusest nähtub, et 18.05.
  10. a kella 02:56 paiku kõnnib keskuse hoovis isik, kelle seljas on sinist-musta värvi dressipluus ja kes kõnnib jalgrattaparkla juurde ja kummardab ette. Kell 02:57:29 võtab isik ratta kätte, istub ratta peale ning sõidab sellega minema. 14.06.
  11. a asitõendi vaatlusprotokollis (I kd tl 7981) vaadeldakse Roman Fedortšenko-Jung’i elukoha ja abiruumide läbiotsimise käigus leitud ja kaasavõetud spordidress Nike (sinist-musta värvi). Sarnane spordidress oli seljas isikul, kes nähtub videokaamera salvestuselt ning kes võttis Tallinna T sisehoovist ära kannatanule kuuluva jalgratta. Roman Fedortšenko-Jung andis 19.05.
  12. a kahtlustatavana ütlused (I kd tl 93-99), et võttis eelmisel ööl hoone ääres seisva jalgratta. Selleks sisenes ta piirdega ümbritsetud territooriumile, tegi jalgratta luku käega lahti, istus jalgrattale ja sõitis koju. Tahtis jalgratta endale jätta.

§ 199

näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kannatanu S. K.’i ütlustega, läbiotsimisprotokolliga, asitõendite vaatlusprotokollidega ning süüdistatava ütlustega on tõendamist leidnud, et 18.05.2017. a kella 02:57 paiku xxx asuva Tallinna T sisehoovist toime pandud varguse objektiks oli jalgratas Trek 8.3DS maksumusega 569,05 eurot, koos pudelihoidjaga, maksumus 11,35 eurot ja lukuga väärtusega 47,45 eurot, seega kogumaksumusega 627,85 eurot. Kuna jalgratas asus piiratud alaga territooriumil ning oli lukustatud ja kuulus kannatanule, oli tegemist süüdistatava jaoks võõra vallasasjaga. Videosalvestisest nähtub, et ratta võtnud isik sõidab rattaga kella 02:57:29 ajal sisehoovist minema. Seega murdis ta seadusjärgse valdaja õiguspärase valduse. Süüdistatava ütlustest nähtub, et ta kavatses jalgratta endale jätta, mistõttu oli valduse murdmise eesmärgiks varguse objekti enese kasuks pööramine ehk jalgratta omastamine. 17

(31)1-18-8179 Eeltoodust tulenevalt pani Roman Fedortšenko-Jung selles episoodis toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk

§ 199lg-s 1 sätestatud kuriteo objektiivsele koosseisule vastava teo.

1.12. Episoodide objektiivsete koosseisude kokkuvõte Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-87-08 p-s 10 märkinud süstemaatilise varguse kohta järgmist: Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida

§ 199(kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla.

Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. /…/ Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Nagu eelnevalt märgitud, võivad süstemaatilise varguse moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Hilisemas lahendis nr 3-1-1-66-13 on Riigikohtu kriminaalkolleegium jäänud eeltoodud seisukoha juurde. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et Roman Fedortšenko-Jung pani toime lõpuleviidud vargused üheteistkümnes episoodis ajavahemikul 16.01.2017. a – 18.05.2017. a ehk 5 kuu jooksul. Seega on täidetud süstemaatilise varguse objektiivse koosseisu esimene tingimus ehk vähemalt kolme varguse episoodi olemasolu. Lisaks on Roman Fedortšenko-Jung’i ka varasemalt karistatud

§ 199

lg 2 p 7, 9 ja

§ 199lg 2 p 8, 9 järgi (V kd tl 52-56 pöördel).

Kohus leiab, et täidetud on ka teine süstemaatilise varguse tuvastamise kriteerium, kuivõrd kohtu hinnangul on varastamine kujunenud Roman Fedortšenko-Jung’i puhul elustiiliks ja ka elatusallikaks. Vaadates varguse objekte (kütus ja muu kergesti võõrandatav kaup) oli ilmselgelt varguste eesmärgiks kas oma vajaduste rahuldamine (kütuse puhul) või varastatu võõrandamine tundmatutele isikutele raha saamise eesmärgil. Sealjuures on Roman Fedortšenko-Jung selgitanud, et varguste toimepanemine oli seotud just narkosõlutuvusega, kütuse varastas sest ei leidnud tööd, aga lapsi oli vaja sõidutada (I kd tl 191-198, VII tl 33). Seega oli varguste toimepanemine talle elatusviisiks ning narkootikumide ostmiseks vajaliku raha saamise allikaks ja seega elustiiliks. Nendel põhjustel tuleb Roman Fedortšenko-Jung’i tegevus kvalifitseerida süstemaatiliselt toimepandud vargustena

§ 199lg 2 p 9 mõttes.

Roman Fedortšenko-Jung’ile heidetakse ette kolmes episoodis varguse toimepanemist grupis D. K.’iga: 06.01.

  1. a ajavahemikul kell 04:10 kuni 05:32 xxx, aadressil Xxx asuval lukustamata territooriumil toimunud kütusevarguse episoodis, 07.01.
  2. e kell 01:00 kuni 08.01.
  3. a kell 06:00 samas kohas toimunud kütusevarguse episoodis ning 07.03.
  4. a varahommikul Tallinnas aadressil x pargitud mootorsõiduki BMW x esipaneeli tehnika varguse episoodis. Varguste toimepanemist sissetungimisega, s.t

§ 199

lg 2 p 8 järgi heidetakse Roman Fedortšenko-Jungi’ile ette üheksas episoodis ja seda nii territooriumitele tungmistena (kütusevargused, jalgratta vargused) kui ka erinevatesse sõidukitesse sissetungimistena. Sissetungimine kui koosseisuelement on käesolevas kriminaalasjas kas valdaja tahte vastaselt võõrasse sõidukisse või piirdega alale sisenemine. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et episoodides, kus heidetakse Roman Fedortšenko-Jung’ile ette sõidukitesse sissemurdmist, oli ka tegelikult tegemist sõidukitega LS § 2 p 73 mõttes. Piirdega ala (s.t kütusevarguste ja jalgrataste varguse episoodid) on aga territoorium, kuhu inimene saab siseneda ning mis on varustatud vähemalt osaliselt inimeste L.dud takistusega, mis peab ära hoidma mitteõigustatud 18

(31)1-18-8179 isikute sissetungimise. Käesolevas kriminaalasjas on sissetungimised toimunud valdajate tahte vastaselt. Valitsemissoovi ja valdajaks olemist on kohus eelnevalt juba erinevates episoodides tuvastanud. Sissetungimise fakt on sõidukitesse sissemurdmisel olnud kõikides episoodides füüsilise tõkke ületamisega (aknaklaaside või lukkude lõhkumisega) ning territooriumile on sisenetud kas konkreetsel ajahetkel lahtioleva värava või aias oleva avause kaudu. Kõik Roman Fedortšenko-Jung’ile etteheidetud sissetungimisega toime pandud vargused on olnud valdaja tahte vastased, mida tõendavad kriminaalasjas kogutud tõendid. Valdaja(te) puuduva(te)st nõusolekust tuleneb ka sissetungimis(t)e ebaseaduslikkus. Seega pani Roman FedortšenkoJung toime erinevates episoodides võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud sissetungimisega, s.o

§ 199lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Kuivõrd kohus on tuvastatund, et erinevates episoodides vastavad Roman Fedortšenko-Jung’i teod

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 koosseisudele, tuleb Roman Fedortšenko-Jung’i teod kokkuvõttes kvalifitseerida

§ 199

lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi ehk vargustena, mis on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt. 1.13. Episoodide subjektiivsed koosseisud Kohus on seisukohal, et Roman Fedortšenko-Jung pani kõik varguse episoodid toime kavatsetusega

§ 16

lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kõikides eelpool analüüsitud episoodides on varguse objektiks kergesti võõrandatav kaup (sõidukite osad, tööriistad, ehitustarbed, päikseprillid, jalgrattad) või kütus, mida Roman Fedortšenko-Jung asus ise koheselt kasutama. Varastatud esemete kohta andis Roman Fedortšenko-Jung kohtuistungil ütlusi, et ta varastas kuna tarvitas amfetamiini. See viitab asjaolule, et süüdistatav sisenes territooriumitele ning sõidukitesse kavatsusega sealt midagi varastada. Kavatsetus esineb ka varguse toimepanemises sissetungimisega, kuivõrd Roman Fedortšenko-Jung teadis, et tegemist on võõraste isikute autodega ning võõra territooriumiga, kuhu tal puudub õigus siseneda. Seda olenemata asjaolust, kas uks oli lukustatud või mitte. Seega pidi ta sissetungimiseks enamjaolt ületama ka mingisuguse füüsilise tõkke. Samuti esineb kavatsetus varguste toimepanemises grupis, sest nii Roman Fedortšenko-Jung kui ka D. K. teadsid, et tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult eesmärgiga nende jaoks võõrad vallasasjad (või kütus) enda kasuks pöörata. Samuti olid mõlemad isikud teadlikud, et ei võõral territooriumil võõrastes sõidukites asuv kütus ega võõras BMW-s asuv tehnika ei kuulu kummalegi asjaosalisele. Eeltoodud põhjusel leiab kohus, et Roman Fedortšenko-Jung pani etteheidetavad teod (

§ 199lg 2 p-de 7, 8 ja 9) toime kavatsetult.

1.

  1. Narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemine Objektiivne koosseis 23.06.
  2. a joobeseisundi tuvastamise saatekiri (III kd tl 141-144) tõendab, et uuritaval (s.t Roman Fedortšenko-Jung’il) esinesid narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise tunnused, kuid mitte joO.. Tunnistaja K. S. ütlustest (III kd tl 145 pöördel) nähtub, et 23.06.
  3. a xxx parklas kell 18:28 teostas ta turvakontrolli Roman Fedortšenko-Jung’i suhtes ning leidis isiku sinise pusa vasakpoolses sisetaskust oranži kilega kinni mähitud paki, mille sees minigrip kotike, mille sees roosakas kristalne aine. 23.06.
  4. a vallasasja läbivaatuse protokolli, vallasasja 19

(31)1-18-8179 hoiulevõtmise protokolli, sõiduki hoiukohta teisaldamise akti (III kd tl 146-148) kohaselt avastati isikult läbivaatust tehes narkokahtlusega aine, isik kõrvaldati juhtimiselt narkojoobe tunnuste tõttu. Isiku läbivaatuse protokolli (III kd tl 160-161) võeti Roman FedortšenkoJung’ilt ära pakend, mille sees üks suur minigrip kott roosaka ainega. 23.06.
  1. a asitõendi vaatlusprotokollis (III kd tl 179-181) vaadeldakse isiku läbivaatuse käigus ära võetud 42,42 g narkootilist ainet N-etüülheksedroon (2(etüülamino)-1-fenüülheksaan-1-oon) sisaldavat pulbrit. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (III kd tl 205-208) tõendab isiku kinnipidamist ning temalt kinnipidamisel ära võetud objekte. 08.07.
  2. a narkootilise aine ekspertiisiaktist nr 16E-AN0686 (III kd tl 163-165) nähtub, et ekspertiisiks esitatud roosakas pulber massiga 42,42 grammi on N-etüülheksedrooni (2(etüülamino)-1-fenüülheksaan-1-oon), mille protsentuaalset sisaldust pulbris sertifitseeritud etalonaine puudumise tõttu ei ole võimalik määrata. Samuti nähtub ekspertiisist, et Netüülheksedrooni (2-(etüülamino)-1-fenüülheksaan-1-oon) kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete VI nimekirja katinonide rühma. 16.08.
  3. a arstliku kohtutoksikoL.gia ekspertiisi akti nr 16E-LÕX0147 (III kd tl 167-169) kohaselt ei ole võimalik öelda mitmele inimesele saab antud 2-(etüülamino)-1-fenüülheksaan-1-oonist (Netüülheksedroon) narkojoobe tekitada. Kohus jätab kõrvale vastuse selgitustaotlusele (III kd tl 172-174) kui mitteusaldusväärse tõendi, kuivõrd selgitustaotluses antakse hinnang asjaoludele, mida kummagi ekspertiisiakti järgi (08.07.
  4. a narkootilise aine ekspertiisiaktist nr 16E-AN0686 ja kohtutoksikoL.gia ekspertiisi akti nr 16E-LÕX0147) polnud võimalik tuvastada (puhta aine kogus aines ja joO.t tekitav doos). Selgitustaotlusest ei nähtu metoodikat, mille tulemusena kohtutoksikoL.giaekspert Mailis Tõnisson ekspertiisidega tuvastatust vastupidisele seisukohale jõudis. Tegemist ei ole ka asjaoludega, mida saaks ekspert teada ilma täiendavaid uuringuid tegemata. Seega on kohtu hinnangul tegemist eksperdi oletusega, mis aga ei ole süü tõendamiseks piisavalt usaldusväärne. Tunnistaja P. R.’i (III kd tl 182-184) ütluste kohaselt kuulub N-etüülheksedroon narkootiliste ja psühhotroopsete ainete VI nimekirja ning selle aine käitlemiseks peab olema Ravimiameti luba, mistõttu tavainimesel pole võimalik seda ainet Eestis osta ei apteekidest ega keemiatooteid müüvatest kauplustest. Seega levib see aine sarnaselt teistele narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I ja VI nimekirja kuuluvate ainetega vaid kuritegelikul turul. Roman Fedortšenko-Jung andis 27.11.
  5. a kohtuistungil ütlusi (VII tl 14-19), et ta sai N-etüülheksedroonist teada internetist
  6. aasta aprillis. Samuti sai teada, et see aine on Eestis legaalne ja pole Riigi Teataja keelatud ainete nimekirjas ning et seda saab legaalselt hankida internetilehekülgedelt Buy-JWH.com, Get-TO.au, Get-to.com. Aine saadeti postkontori kaudu 50 grammises pakendis, mille peale oli joonistatud autO.lg ning kirjutatud, et tegu on autO.lgede puhastusainega. Pakendil oli kirjas, et 1 gramm inimese kohta tuleb manustada, internetileheküljel oli ka kirjeldus selle kohta, kas tegemist on kerge või raske narkootilise ainega. Peamine on aga see, et tellimise hetkel oli sellel leheküljel kirjas, et see aine on Eestis legaalne ning seetõttu isik selle aine telliski. Kui politsei kinni pidas ja narkojoO.t kontrollis, siis seda preparaati ei näidanud seepärast, et see oli uus ja polnud veel kiirtestides. Internetilehekülg, kust ainet tellis oli hiina sait, mis on ametlikult registreeritud Euroopas igasuguste preparaatide kohta. Süüdistatav ise leiab, et N-etüülheksidroonist ta narkojoO.t eti saanud, vaid lihtsalt energiat. Kontrollis aine olemasolu keelatud ainete nimekirjast Riigi Teatajast maikuus ja siis seda seal nimekirjas ei olnud, kui selle tellis. Aine saadetakse veljepuhastuspakendis selleks, et nimetus oleks samasugune nagu internetis, et on kodukeemia. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade nimekirjad (III kd tl 238-244) tõendavad, et Roman Fedortšenko-Jung’ilt leitud aine kuulub VI nimekirja. 20
(31)1-18-8179

§ 184

näeb ette vastutuse narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga, tunnistaja ütlustega, vallasasja ja isiku läbivaatuse protokollidega, asitõendi protokolliga ning isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga on tõendamist leidnud, et 23.06.

  1. a valdas Roman Fedortšenko-Jung 42,42 grammi ainet Netüülheksedroon, mis on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade VI nimekirjas katinoonide rühma kuuluv narkootiline aine. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi: NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Roman Fedortšenko-Jung’i läbivaatuse protokolli kohaselt võeti tema käest ära 42,42 grammi N-etüülheksedrooni (2-(etüülamino)-1fenüülheksaan-1-oon) sisaldavat pulbrilist ainet. Järelikult valdas Roman Fedortšenko-Jung vähemalt sellel hetkel, s.o 23.06.
  2. a, N-etüülheksedrooni ehk käitles seda NPALS § 2 p 3 mõttes. Kohtueelses menetluses läbi viidud ekspertiisidest ei nähtu missugune oli puhta aine sisaldus Roman Fedortšenko-Jung’i juurest leitud aines, seega polnud ekspertiisi tulemusel võimalik tuvastada, mitmele inimesele narkotilise joobe tekitamiseks Roman FedortšenkoJung’i juurest leitud ainest piisab. Süüdistatav rõhutas korduvalt, et enne aine tellimist kontrollis ta kas aine kuulub narkootiliste ainete nimekirja. Samuti on nii süüdistatav kui kaitsja leidnud, et sotsiaalministri määruse, millega kehtestati narkootiliste ainete loetelu
  3. mail
  4. a, muudatustes ei nimetatud ainet konkreetselt vaid ainult grupina ja konkreetse ainena kanti narkootiliste ainete nimekirja alles 28.09.
  5. a, s.o alles peale aine leidmist süüdistatavalt. Seega süüdistatava narkootilise aine ebaseaduslikku käitlemist toime ei pannud. Kohus sellega ei nõustu. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 2 p 1 järgi on narkootilised ja psühhotroopsed ained NPALS § 31 lõike 1 alusel kehtestatud nimekirjades loetletud ained ja ainete rühmadesse kuuluvad ained ning nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Seega saab isikule ette heita narkootilise mõjuga aine käitlemist ainult siis, kui see aine on kantud NPALS § 31 lõike 1 alusel kehtestatud nimekirja. 08.07.
  6. a narkootilise aine ekspertiisiaktiga nr 16E-AN0686 (III kd tl 163-165) on tõendatud, et N-etüülheksedrooni (2-(etüülamino)-1-fenüülheksaan-1-oon) kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete VI nimekirja katinoonide rühma. Sotsiaalministri 09.05.2016 nr 29 määrusele, millega muudeti
  7. mai
  8. a määrust nr 73 kinnitatud "Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning selL.lase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad", lisatud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade nimekirjad I–VI loetelus nimetatakse keelatud ainete loetelus katinoone. Seega oli Roman Fedortšenko-Jung’i juurest leitud aine narkootiline aine, mille käitlemine oli keelatud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-82-03 p-s 17 märkinud, et: Kriminaalasjas võib üldjuhul narkootiliste ja psühhotroopsete ainete olemasolu tuvastada kõigi kriminaalmenetluses lubatud tõenditega, mitte üksnes eksperdiarvamusega. Hilisemas lahendis nr 3-1-1-96-11 on Riigikohtu kriminaalkolleegium jäänud eeltoodud seisukoha juurde. 21

(31)1-18-8179
  1. nO.mbri
  2. a otsuse nr 3-1-1-95-16 punktis 23 leidis Riigikohtu kriminaalkolleegium, et põhimõtteliselt on teatud asjaoludel lubatav narkojoobe tekkimise võimalikkust ja narkootilise või psühhotroopse aine suurt kogust tuvastada ka vaid tunnistajate ütlustele tuginevalt. Roman Fedortšenko-Jung andis 27.11.
  3. a istungil ütlusi, et internetilehelt, kust ta aine Netüülheksedrooni tellis, oli manustamise infona kirjas, et 1 gramm võrdub 1 doos (VII kd tl 14 pöördel, tl 16 pöördel). Seega lähtub kohus käesoleval juhul süüdistatava ütlustest ning tema poolt aine selliste juhiste järgi ka ise tarvitamise faktist ning asub seisukohale, et Roman Fedortšenko-Jung’i kinnipidamisel temalt ära võetud 42,42 grammi ainet tähendab, et sellest saab tekitada narkojoobe umbes 42-le inimesele. NPALS § 31 lg 3 kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kuna Roman Fedortšenko-Jung’i valdusest võetud aine kogusest võib vastavalt süüdistatava ütlustele tekitada narkojoobe 42-le inimesele, siis on tegemist suure narkootilise või psühhotroopse aine kogusega. Kuna Roman Fedortšenko-Jung’il puudus nimetatud aine käitlemiseks Ravimiameti luba, siis on tegemist aine ebaseadusliku käitlemisega. Seega pani Roman Fedortšenko-Jung toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o

§ 184

lg-s 1 sätestatud kuriteo objektiivsele koosseisule vastava teo.

§ 184

lg 2 p 2 näeb ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest isiku poolt, kes on varem pannud toime karistusseadustiku

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, ebaseadusliku sisse- või väljaveo, üL.ndmise või käitlemise kinnipidamisekohas. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul täidetud korduvuse kriteerium. Asjaolu, et Roman FedortšenkoJung pani käesolevas kriminaalasjas toime

§ 184

lg 1 sätestatud objektiivsele koosseisule vastava kuriteo, on kohus juba eelnevalt tuvastanud. Korduvuse osas viitab kohus esmalt Roman Fedortšenko-Jung’i karistusregistrile (IV kd tl 48-52), millest nähtub, et isikut on varem

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistatud ning seejärel 17.04.2012.

a Harju Maakohtu kohtuotsusele kriminaalasjas nr 1-12-1014 (III kd tl 200-203), millega karistati Roman Fedortšenko-Jung’i

§ 184lg 1 järgi toime pandud kuriteo eest üheaastase vangistusega.

Kohus selgitab, et korduvuse kui kvalifitseeriva koosseisutunnuse jaatamiseks ei ole oluline asjaolu, kas isik on varem süüdi mõistetud või mitte. Käesoleval juhul on Roman Fedortšenko-Jung aga varasemalt samaliigilises narkokuriteos süüdi mõistetud, mistõttu on ei teki isegi küsimust korduvuse kui

§ 184kvalifitseeriva koosseisutunnuse olemasolus.

Eeltoodust tulenevalt pani Roman Fedortšenko-Jung selles episoodis toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise isikuna, kes on varem toime pannud narkokuriteo ehk

§ 184lg 2 p-s 2 sätestatud kuriteo objektiivsele koosseisule vastava teo.

Subjektiivne koosseis Kohus on seisukohal, et Roman Fedortšenko-Jung pani narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise toime kaudse tahtlusega

§ 16

lg 4 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus juhib esmalt tähelepanu asjaolule, et N-etüülheksedroon kuulub sotsiaalministri 18.05.

  1. a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete VI nimekirja katinoonide rühma ja on katinoonide ainerühmana lisatud VI nimekirja 09.05.
  2. a (jõustunud 14.05.
  3. a sotsiaalministri 18.05.
  4. a määruse nr 73 muutmisega). Seega on alates
  5. maist
  6. a N-etüülheksidrooni käitlemine kuritegu. Roman Fedortšenko-Jung on andnud 27.11.
  7. a toimunud kohtuistungil ütlusi, et soovis tellida ainet, mis annab energiat 22

(31)1-18-8179 ning et tema valdusest leitud N-etüülheksidroon oli pakendatud veljepuhastusvahendi pakendisse. Süüdistatav nimetas oma ütlustes ainet korduvalt narkootiliseks aineks („interneti leheküljel oli kirjas selle aine kohta, oli kirjeldus, kuivõrd raske narkootiline aine see on, kas see on kerge või raske narkootiline aine.“ … VII kd tl 14 pöördel), Samuti väitis süüdistatav, et aine tellimise hetkel kontrollis ta keelatud ainete nimekirja ning nimetatud ainet sealt ei leidnud. Kohus leiab, et internetist on avalikult leitav, et N-etüülheksedroon kuulub katioonide klassi. Näiteks inglisekeelses Wikipedias: https://en.wikipedia.O./wiki/N-Ethylhexedrone on märgitud: N-Ethylhexedrone (also known as α-ethylaminocaprophenone, Nethylnorhexedrone, hexen and NEH) is a stimulant of the cathinone class. Seega oli süüdistataval võimalik teada saada, et tegemist on keelatud aineklassi kuuluva narkootilise ainega, mis on mitmetes riikides keelatud. Olukorras, kus isik oli võimeline internetist seda ainet leidma ja ostma ning isik teadis, et tegemist on narkootilise mõjuga ainega, pidi ta olema võimeline ja tal oli ka võimalik teada saada, et aine on kantud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja. Asjaolu, et süüdistatav, aga ka aine müüja teadsid, et tegemist on mittelubatud ainega kinnitab ka asjaolu, et tellitav aine on nii-öelda maskeeritud millekski muuks ja pakendatud kui veljepuhastusvahend, siis pidi isik pidama võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönas seda. Kohtule jääb arusaamatuks miks pidi varjama N-etüülheksidrooni tegelikku olemust, kui selle tellimise hetkel oli see süüdistatava ja müüja meelest Eestis legaalne. Pigem näitab see seda, et üritati varjata aine tegelikku otstarvet. Samuti on kohtu jaoks ebausutav asjaolu, et suvaline internetilehekülg oskab reaalajas korrektselt hinnata seda, missugused ained on Eestis keelatud ainete nimekirjas ning missugused mitte. Asjaolu, et Roman Fedortšenko-Jung keelatud ainete nimekirjas N-etüülheksidrooni olemasolu kontrollis tähendab samuti, et isik pidi möönma, et tegemist võib olla ainega, mis on kantud keelatud ainete nimekirja. Käesolevalt ei olnud Roman Fedortšenko-Jung N-etüülheksidrooni käitlema asudes tagajärje saabumises kindel, vaid pidas seda tõenäoliseks, s.t tegutses kaudse tahtlusega. Kohtu hinnangul on kaudse tahtlusega tegemist ka aine suure koguse osas, sest vastavalt süüdistatava poolt kohtuistungil antud ütlustele oli talle teada, et manustamise osas tuleb lähtuda sellest, et 1 doos = 1 gramm. Süüdistatav tellis oma sõnade kohaselt internetileheküljelt 50 grammise pakendi, kinnipidamisel oli ainet alles 42,42 grammi, millest süüdistatava enda ütluste kohaselt peaks narkojoobe saama tekitada 42-le inimesele. 1.15. Õigusvastasus ja süü Roman Fedortšenko-Jung’i tegudes puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Roman Fefortšenko-Jung oli tegude toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest kriminaalasja toimikust ei nähtu

§-s 34 sätestatud asjaolusid ning Roman FedortšenkoJung on sündinud

  1. aastal (nt II kd tl 107, III kd tl 222, 248). Samuti puuduvad Roman Fedortšenko-Jung’i puhul süüd välistavad asjaolud. 1.
  2. Kokkuvõte Eeltoodust tulenevalt on Roman Fedortšenko-Jung’i teod koosseisupärased, õigusvastased ja süülised. Seega pani Roman Fedortšenko-Jung toime

§ 199

lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod ehk võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil kui see on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt ning

(31)1-18-8179 § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud süüteo. II KARISTUS

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik isikut karistada kas rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik isikut karistada kolme- kuni viieteistaastase vangistusega. Kohus leiab, et käesoleval juhul on Roman Fedortšenko-Jung’i suhtes välistatud rahalise karistuse kui leebema karistusliigi kohaldamine. Rahalise karistuse kohaldamise välistab nii eripreventsioon, süü suurus kui ka rahalise karistuse täitmise võimatus, samuti ei näe rahalist karistust kui sanktsiooniliiki ette

§ 184lg 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu.

Nimelt nähtub kriminaalasja materjalidest, et Roman Fedortšenko-Jung’i karistati viimati kriminaalkorras Harju Maakohtu 09.06.2016. a otsusega nr 1-16-4371

§ 4231

ja

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest tingimisi vangistusega 1 aasta 10 kuud katseajaga 2 aastat (s.t alates 09.06.2016 – 08.06.2018). Käesolevas kriminaalasjas tuvastas kohus, et Roman Fedortšenko-Jung pani uued vargused ehk uued samalaadsed teod toime

  1. aasta J.uar-mai ning narkootikumide suures koguses käitlemise enne 23.06.
  2. a, seega katseajal. Kohtuistungil selgitas Roman FedortšenkoJung, et varastas seetõttu, et kasutab amfetamiini (VII kd tl 33). Maksu- ja Tolliameti andmetele tuginedes on isiku sissetulek alla miinimumpäevamäära (IV kd tl 36). Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et Roman Fedortšenko-Jung’i puhul on karistusliigina võimalik kohaldada vaid vangistust. Kohus võtab karistuse määra mõistmisel lähtepunktiks sanktsiooni keskmised ehk 1/2

§ 199

lg-s 2 sätestatud vangistuse sanktsiooni määraks on ca 2 aastat ja 6 kuud vangistust ning 1/2

§ 184lg-s 2 sätestatud vangistuse sanktsiooni määraks on ca 9 aastat vangistust.

Roman Fedortšenko-Jung’i süü suurust varguste osas mõjutab esmalt varastatu väärtus. Kokku on erinevates varguse episoodides kahju tekitatud üheteistkümnele kannatanule, kellest viis ei soovinud tsiviilhagi esitada. Kannatanud N. B., P. OÜ, X. OÜ, A. K. ning S. K. on kokku esitanud 5747,46 euro väärtuses tekkinud kahjude hüvitamiseks tsiviilhagid. Arvestada tuleb aga seda, et mitmed esemed on kriminaalmenetluse käigus kannatanutele tagastatud. Eelnevalt on kohus selgitanud, et tulenevalt Riigikohtu seisukohast ei ole süstemaatilisuse jaoks oluline, kas isik on varasemate kuritegude eest süüdi mõistetud või on need tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti on Roman Fedortšenko-Jung toime pannud varguseid lisaks süstemaatilisusele kui kvalifitseerivale tunnusele ka grupis ja sissetungimisega (

§ 199lg 2 p 7, 8 9).

Roman Fedortšenko-Jung’i on varasemalt kriminaalkorras karistatud varguste eest kahel korral ning röövimise eest ühel korral. Kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et Roman Fedortšenko-Jung’i süü on varguste osas pigem keskmises määras. Mis puudutab Roman Fedortšenko-Jung’i poolt toime pandud narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslikku käitlemist, siis selles osas leiab kohus, et isiku süü on keskmisest väiksem. Roman Fedortšenko-Jung’i läbivaatuse protokolliga võeti tema käest ära 42,42 grammi N-etüülheksedrooni (2-(etüülamino)-1-fenüülheksaan-1-oon) sisaldavat pulbrilist ainet. Roman Fedortšenko-Jung on ise 27.11.2018. a istungil kinnitanud, et 1 gramm = 1 doos (VII kd tl 16 pöördel). Seega saab Roman Fedortšenko-Jung’i valdusest võetud aine kogusest tekitada narkojoobe 42-le inimesele, siis on tegemist suure narkootilise või psühhotroopse aine kogusega, süüdistatava valduses olnud kogus ületab koguni neljakordselt seaduses ettenähtud narkootikumide suure koguse piiri. Samas tuvastas kohus, et Roman Fedortšenko-Jung tegutses

§ 184lg 2 p 2 järgi etteheidetava episoodi osas kaudse tahtlusega, mille tõttu on väiksem ka teo toimepanija süü suurus. 24

(31)1-18-8179 Roman Fedortšenko-Jung’i puhul esineb karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 3 teise alternatiivi mõttes puhtsüdamlik kahetsus.

Nimelt on Roman Fedortšenko-Jung puhtsüdamlikult üles tunnistanud varguste episoode, samuti avaldas ta kohtuistungil oma kahetsust (VII kd tl 20). Kohtul ei ole alust kahelda Roman Fedortšenko-Jung’i poolt avaldatud kahetsuse siiruses. Raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades eeltoodud süüd mõjutavaid asjaolusid, leiab kohus, et Roman Fedortšenko-Jung’i süü on keskmisest väiksem, jäädes pigem alammäära kui keskmise määra poole. Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Roman Fedortšenko-Jung’il on kolm kehtivat kriminaalkaristust (V kd tl 52-56 pöördel), millest kõik on muuhulgas ka varavastaste süütegude toimepanemise eest (

§ 199

lg 2 p 7, 9,

§ 199

lg 2 p 8, 9 ja

§ 200

lg 2 p 7) ning üks narkootikumidega seotud süüteo eest (

§ 184lg 1).

Kõikidel kordadel on teda karistatud vangistusega, millest kahel korral on isik ennetähtaegselt vabastatud ja ühel korral viibinud eelvangistuses 181 päeva ning ülejäänud karistusest tingimisi vabastatud. Kuivõrd Roman Fedortšenko-Jung on isikuks, keda on varasemalt kriminaalkorras karistatud varavastaste süütegude ja narkosüütegude toimepanemise eest, siis on tema puhul tegemist isikuga, kelle eripreventiivne mõjutamine asumaks seaduskuulekale teele on keerukam võrreldes isikuga, kes on varasemalt karistamata. Käesoleval juhul on Roman Fedortšenko-Jung toime pannud üksteist varguse episoodi ning ühe episoodi narkootilise ja psühhotroopise aine käitlemist suures koguses. Roman FedortšenkoJung’i karistusregister näitab, et isik on ka varasemalt toime pannud sarnaseid kuritegusid, samuti selgus kriminaalmenetluse käigus, et Roman Fedortšenko-Jung varastas seetõttu, et tarvitab amfetamiini, mida möönab ka käesolevas kriminaalasjas menetletav narkosüütegu. Neid asjaolusid arvestades leiab kohus, et praegusel juhul vastab Roman Fedortšenko-Jung’i süü suurusele ning eripreventiivsetele eesmärkidele tema karistamine

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi toime pandud kuritegude eest 2 (kahe) aasta pikkuse vangistusega ning

§ 184

lg 2 p 2 järgi toime pandud kuriteo eest 4 (nelja) aasta pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel loeb kohus mõistetud karistustest kergema (s.t

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi mõistetud 2aastase vangistuse) osaliselt kaetuks raskemaga (s.t

§ 184

lg 2 p 2 järgi mõistetud 4aastase vangistusega) ning mõistab Roman Fedortšenko-Jung’ile liitkaristuseks 5 (viis) aastat vangistust. Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei või isikut siiski karistada suuremas määras, kui on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendab kohus mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 3 (kolm) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust. Seoses asjaoluga, et Roman Fedortšenko-Jung pani kuriteod toime katseajal, mõistab kohus talle

§ 74

lg 5 ja § 65 lg 2 alusel liitkaristuse, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust (3 aastat ja 4 kuud vangistust) Harju Maakohtu 09.06.2016. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta 3 kuud ja 29 päeva vangistust) võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 4 (neli) aastat 7 (seitse) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Nimetatud karistusest tuleb

§ 68lg 1 alusel maha arvata Roman Fedortšenko

Jung’i kahtlustatavana kinni pidamine 8 päeva (23.06.2016-24.06.2016, 09.01.201711.01.2017 ja 18.04.2017-20.04.2017) ja vahi all viibimine 19.05.2017-14.01.2019. a ning mõista lõplikuks karistuseks 2 aastat 11 kuud ja 26 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1, 2, 3 ja 5 alusel jätab kohus mõistetud karistuse täielikult täitmisele pööramata, kui Roman Fedortšenko-Jung ei pane 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut 25

(31)1-18-8179 kuritegu ning täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi, kohaldades tema suhtes tähtajalist elektroonilist valvet.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates 14.01.2019. a.

§ 75

lg 2 p 4 alusel kohustab kohus Roman Fedortšenko-Jung’i käitumiskontrolli ajal otsima endale töökoha 2 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 75

lg 2 p 9, § 74 lg 5 ja § 751 lg 3 alusel kohaldatakse Roman Fedortšenko-Jung’i suhtes 6 kuud elektroonilist valvet, mille tähtaeg hakkab kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge. III TSIVIILHAGID Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi: TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kannatanu N. B. on 28.05.

  1. a esitanud tsiviilhagi summas 642,46 eurot (II kd tl 33-34). 27.11.
  2. a toimunud kohtuistungil tunnistas Roman Fedortšenko-Jung tema vastu esitatud tsiviilhagi ning ei vaidlustanud seda (tl 9 pöördel). Seega tuleb TsMS § 440 lg 1 alusel kannatanu N. B. poolt esitatud tsiviilhagi selles märgitud summas täielikult rahuldada ning Roman Fedortšenko-Jung’ilt välja mõista ilma, et kohus analüüsiks esitatud hagi sisuliselt. Kannatanu P. OÜ on 01.08.
  3. a esitanud tsiviilhagi summas 3392,65 eurot (III kd tl 59). 27.11.
  4. a toimunud kohtuistungil tunnistas Roman Fedortšenko-Jung tema vastu esitatud tsiviilhagi ning ei vaidlustanud seda (tl 9 pöördel). Seega tuleb TsMS § 440 lg 1 alusel kannatanu P. OÜ poolt esitatud tsiviilhagi selles märgitud summas täielikult rahuldada ning Roman Fedortšenko-Jung’ilt välja mõista ilma, et kohus analüüsiks esitatud hagi sisuliselt. Kannatanu S. K. on 25.05.
  5. a esitanud tsiviilhagi summas 47,45 eurot (I kd tl 15). Kohtueelse menetluse käigus tagastati kannatanule ratas koos pudelihoidjaga, tagastamata on rattalukk maksumusega 47.45 eurot. 27.11.
  6. a toimunud kohtuistungil tunnistas Roman Fedortšenko-Jung tema vastu esitatud tsiviilhagi ning ei vaidlustanud seda (tl 9 pöördel). Seega tuleb TsMS § 440 lg 1 alusel kannatanu S. K.’i poolt esitatud tsiviilhagi selles märgitud summas täielikult rahuldada ning süüdistatavalt välja mõista ilma, et kohus analüüsiks esitatud hagi sisuliselt. Kannatanu A. K. on 25.07.
  7. a esitanud tsiviilhagi summas 1258,90 eurot (III kd tl 101102). 27.11.
  8. a toimunud kohtuistungil väitis Roman Fedortšenko-Jung, et kõik asjad on kannatanule tagastatud (VII kd tl 9 pöördel, 30). Kohus leiab, et kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi summas 1258,90 eurot on tõendatud toimiku materjalidega. Nimelt nähtub kriminaalasja materjalidest, et kannatanu on kinnitanud talle erinevate esemete tagastamist kohtueelse menetluse käigus (III kd tl 95-98, 99-100). Tagastamata on jäänud tööriistakohver Kamaza maksumusega 399 eurot, akutrell Makita maksumusega 200 eurot, 20 CD-plaati maksumusega 400 eurot, sokid maksumusega 9,90 eurot ja kruvikeerajate komplekt maksumusega 250 eurot. Kohtul ei ole alust arvata, et kannatanu on tegelikult tagasi saanud rohkem asju, kui nähtub toimiku materjalidest. Süüdistatav ei ole tõendanud, et kannatanule on kõik temalt varastatud esemed tagastatud. Seega, kuna kriminaalasjas on tõendatud süüdistatava poolt toime pandud vargus ja kannatanule A. K. tekitatud varaline kahju, tuleb VÕS § 1043 alusel kannatanu esitatud tsiviilhagi rahuldada. Kannatanu X. OÜ on 25.05.
  9. a esitanud tsiviilhagi summas 406 eurot (III kd tl 75-77), mille kohaselt varastati ajavahemikul 02.04 – 03.04.
  10. a aadressil xxx parkinud sõidukist Mitsubishi Canter reg.nr XXX hüdrotungraud maksumusega 91 eurot, käivitusseade Buster maksumusega 200 eurot, tööriistakomplekt maksumusega 149 eurot ning kompressor maksumusega 257 eurot. Hüdrotungraud maksumusega 91 eurot ja käivitusseade Buster 26

(31)1-18-8179 maksumusega 200 eurot tagastati kohtueelse menetluse käigus omanikule, mida kinnitab ka 25.07.
  1. a kannatanu esitatud avaldus (III kd tl 82). Kannatanule seniajani tagastamata esemete, s.t tööriistakomplekti ja kompressori maksumuse kohta on kannatanu esitanud tõendid (III kd tl 74 ja 79-81). 27.11.
  2. a toimunud kohtuistungil väitis Roman Fedortšenko-Jung, et tema varastatud asjad on X. OÜ-le tagastatud (VII kd tl 9 pöördel, 29 pöördel). Kohus leiab, et kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi summas 406 eurot on tõendatud toimiku materjalidega ning kohtul ei ole alust arvata, et kannatanu X. OÜ on tegelikult tagasi saanud rohkem varastatud esemeid kui toimiku materjalidest nähtub. Samuti on süüdistatava väited jäänud paljasõnaliseks selles osas, et kõik varastatud asjad on kannatanule tagastatud. Eeltoodust tulenevalt, kuna kriminaalasjas on tõendatud süüdistatava poolt toime pandud vargus ja kannatanule X. OÜ tekitatud varaline kahju, tuleb VÕS § 1043 alusel kannatanu X. OÜ esitatud tsiviilhagi rahuldada. Kannatanu S. N. on 02.06.
  3. a esitanud tsiviilhagi summas 450 eurot (III kd tl 125). 27.11.
  4. a toimunud kohtuistungil kinnitas prokurör (tl 10), et kannatanu ei ole tsiviilhagist küll L.bunud, kuid jalgratas talle tagastatud. Asjaolu, et kannatanu on temalt varastatud jalgratta tagasi saanud kinnitab 05.10.
  5. a üL.ndmise ja vastuvõtmise akt (IV kd tl 92). Seega jätab kohus nimetatud tsiviilhagi täielikult rahuldamata. IV TÕKEND Kohtueelses menetluses on Roman Fedortšenko-Jung kahtlustatavana kinni peetud 23.06.2016 kuni 24.06.
  6. a (III kd tl 205-208), 18.04.2017 kuni 20.04.2017 (II kd tl 162-165) ja 18.05.
  7. a (I kd tl 88-90). Seejärel on Roman Fedortšenko-Jung Harju Maakohtu 19.05.
  8. a kohtumäärusega vahistatud kuni 18.07.
  9. a (I kd tl 103-107), mida pikendati 13.07.
  10. a Harju Maakohtu määrusega (III kd tl 248-251). Kriminaalasja arutav kohus jättis Roman Fedortšenko-Jung’i suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata 15.09.
  11. a süüdistatava kohtu alla andmise määrusega (VI kd tl 21-23). Edasi on kohus kontrollinud Roman Fedortšenko-Jung’i suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine põhjendatust 21.02.
  12. a, 04.07.
  13. a ja 02.01.
  14. a (VI kd tl 117-119, 148-150). Seega on käesolevas kriminaalasjas Roman Fedortšenko-Jung eelvangistuses vahi all viibinud katkematult alates 19.05.
  15. a. Kohus mõistis Roman Fedortšenko-Jung’ile lõplikuks liitkaristuseks 5 (viis) aastat vangistust, millest KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 3 (kolm) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvatakse Roman Fedortšenko-Jung’i karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg: kahtlustatavana kinni pidamine 8 päeva (23.06.2016-24.06.2016, 09.01.2017-11.01.2017 ja 18.04.2017-20.04.2017) ja vahi all viibimine alates 19.05.2017 – 14.01.2019. a. Arvestades asjaolu, et kohus ei mõistnud Roman Fedortšenko-Jung’ile reaalset vangistust, vaid vabastas isik vangistusest tingimisi

§ 74

lg 1, 2, 3 ja 5 alusel kohaldades katseaega ning

§ 75

lg 2 p 9, § 74 lg 5 ja § 751 lg 3 alusel elektroonilist valvet 6 (kuus) kuud, siis leiab kohus, et Roman Fedortšenko-Jung’i suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tuleb tühistada ning isik vabastada kohtusaalis. V MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud. Praeguses kriminaalasjas on menetluskuluks esmalt KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtueelses menetluses on süüdistatava Roman Fedortšenko-Jung’i määratud kaitsjale vandeadvokaadile 27

(31)1-18-8179 Karine Nersesjan’ile esmalt määratud õigusabi osutamise eest tasu summades 48 eurot ja 24 eurot (III kd tl 230, 236) ning seejärel vandeadvokaat Leelo Viil’ile määratud õigusabi osutamise eest tasu summades 48, 48, 24, 48, 48, 276, 48, 48, 48 ja 72 eurot (I kd tl 109-110, 137-138, III kd tl 55, 253, IV kd tl 33, 64-67, V kd tl 70, 75, 80, 83-85). Kohtumenetluses on Leelo Viil’ile määratud õigusabi osutamise eest tasu summas 1410 ja 30 eurot (VII kd tl 34-37, 38-39). Seega on antud kriminaalasjas määratud kaitsja tasu summas 2220 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuludeks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Käesolevas kriminaalasjas on selliseks kuluks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt 12.05.
  1. a läbi viidud DNA-ekspertiis (akt nr 17E-GE0381) summas 171 eurot (II kd tl 19), 12.06.
  2. a läbi viidud DNA-ekspertiis (akt nr 17E-GE0614) summas 57 eurot (II kd tl 41), 22.05.
  3. a läbi viidud DNA-ekspertiis (akt nr 17E-GE0009) summas 1539 eurot (II kd tl 77), 12.06.
  4. a läbi viidud DNA-ekspertiis (akt nr 17E-GE0613) summas 114 eurot (II kd tl 100), 19.05.
  5. a DNA-ekspertiis (akt nr 17E-GE0445) summas 171 eurot (III kd tl 28), 13.04.
  6. a DNA-ekspertiis (akt nr 17E-GE0267) summas 342 eurot ja 20.09.
  7. a DNA täiendekspertiis (akt nr 17E-GE0946) summas 57 eurot. Riigikohtu lahendi 3-1-1-120-12 p 6.
  8. ning ekspertiisi käigus uuritud objektide arvust tulenevalt tuleb Roman Fedortšenko-Jung’il tasuda DNA-ekspertiiside eest kulud osaliselt, s.t kokku summas 1482 eurot. DNAekspertiiside teostamise kulud summas 969 eurot jätab kohus riigi kanda. Lisaks eeltoodule on antud kriminaalasjas kriminaalmenetluse kuludeks ka 27.06.
  9. a teostatud narkootilise aine ekspertiis (akt nr 17E-AN0589) summas 84 eurot (II kd tl 273), 08.07.
  10. a teostatud narkootilise aine ekspertiis (akt nr 16E-AN0686) summas 84 eurot (III kd tl 165), joobeseisundi tuvastamise kulud summas 183 eurot (III kd tl 141-144), 16.08.
  11. a teostatud arstlik kohtutoksikoL.gi ekspertiis (akt nr 16E-LÕX0147) summas 95 eurot (III kd tl 169) ja mootorsõiduki BMW X reg.nr xxx. hoiukohta teisaldamise kulu summas 34,80 eurot (III kd tl 149). Seega kokku 480,80 eurot. Kriminaalmenetluse kuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 4

lg 3 kohaselt on käesoleval juhul

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu,

§ 4

lg 2 kohaselt

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu aga esimese astme kuritegu.

Nimelt näeb

§ 184lg-s 2 sätestatud sanktsioon karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse. Kr

MS § 179 lg 1 p 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on 2,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 13.12.

  1. a määrusega nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt kehtestati kuupalga alammääraks alates 01.01.
  2. a 540 eurot. Seega tuleb KrMS § 179 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 9 alusel Roman Fedortšenko-Jung’il tasuda ka sundraha summas 1350 eurot. Seega kokku peab Roman Fedortšenko-Jung menetluskuludena hüvitama 5532,80 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt oli Roman Fedortšenko-Jung’i aastanetosissetulek
  3. aastal 709 eurot (IV kd tl 36). Varguste toimepanemise ajal puudus Roman FedortšenkoJung’il ametlik töökoht (nt I kd tl 93, III kd tl 51, IV kd tl 27). Arvestades KrMS § 180 lg 3 ja seda, et süüdistatav pole ametlikult töötanud, viibis kriminaalasja menetlemise ajal vahi all kokku 1 aasta, 7 kuud ja 27 päeva ning on varasemalt kriminaalkorras 3 korda karistatud, leiab kohus, et talle tuleks KrMS § 180 lg 3 alusel anda võimalus menetluskulude tasumiseks ositi 28

(31)1-18-8179 pikema perioodi jooksul, kui selleks on üks kuu. Seega annab kohus talle võimaluse tasuda menetluskulud igakuiste osamaksetena ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. VI ASITÕENDID, ÄRAVÕETUD, ARESTITUD VÕI KONFISKEERIMISELE KUULUVAD MUUD OBJEKTID Süüdistusaktide punktides 6 on prokurör märkinud asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektide kohta järgmist: Kriminaaltoimikus asuvad: - 1 DVD-plaat xxx asuva Ä parkla turvakaamerate videosalvestistega (V kd); - 1 CD-plaat Xxx territooriumi turvakaamerate videosalvestisega – asub kriminaalasja materjalide juures (I kd tagakaanel); - 1 CD-plaat xxx asuva keskuse turvakaamerate videosalvestisega – asub kriminaalasja materjalide juures (II kd tagakaanel); - 2 CD-plaati xxx asuva Tallinna T turvakaamera videosalvestisega – asuvad kriminaalasja materjalide juures (III kd tagakaanel); Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asuvad: - mootorsõidukist BMW registreerimismärgiga xxx. vaatluse käigus 09.01.2017 ära võetud tühjad kanistrid (4 tükki), kanistrid vedelikuga (umbes 10 l), voolik, töökindad (2 paari) ja lõiketangid – hoiustatud Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (I kd tl 215); - 8 karpi, milles DNA-proovid – pakitud paberkotti – hoiustatud Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn (I kd tl 295); - minigripp kott – hoiul Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (II kd tl 274; IV kd tl 38); - jalatsijäljefragmendid – hoiustatud Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (III kd tl 18); - puuteproov mootorsõidukist Citroen Perlingo registreerimismärgiga XXX, paberkarbis– hoiustatud Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (III kd tl 29); - Roman Fedortšenko-Jungi juurest 23.06.2016 läbivaatuse käigus dressipluusi taskust leitud esemed: 1 kilepakend; 1 oranži värvi teibitükk ja 2 minigripp kilekotti – antud hoiule Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6/1 (III kd tl 181); - musta värvi kootud müts – hoiul Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (IV kd tl 37). KrMS § 124 lg 1 kohaselt on asitõend kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo toimepanemise vahend, kuriteojäljega asi, kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis või kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude selgitamisel. Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asuvad 8 karpi, milles DNA-proovid, jalatsijäljefragmendid ja mootorsõidukist Citroen Perlingo registreerimismärgiga XXX võetud paberkarbis olev puuteproov. Nimetatud asitõendid on asjas tõendusliku väärtusega, millistelt nähtuvad süütegude toimepanemise asjaolud, mistõttu tuleb need asitõendid jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asuvad mootorsõidukist BMW registreerimismärgiga xxx. vaatluse käigus 09.01.2017 ära võetud tühjad kanistrid (4 tükki), kanistrid vedelikuga (umbes 10 l), voolik, töökindad (2 paari) ja lõiketangid, Roman Fedortšenko-Jungi juurest 23.06.2016 läbivaatuse käigus dressipluusi taskust leitud esemed (1 kilepakend; 1 oranži värvi teibitükk ja 2 minigripp kilekotti), samuti musta värvi kootud müts ja minigripp kott konfiskeerida

§ 29(31) 1-18-8179 83 lg 1 alusel kui süüteo toimepanemise vahendid ning hävitada Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel väärtusetute asjadena pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohus märgib, et kuivõrd käesoleva kriminaalasja menetlemise käigus on kannatanu S. K.’ile tagastatud jalgratas Trek (raami nr xxx), kannatanu O. O. on tagasi saanud A. P.i poolt üle antud esemed (suverehvid, mõõduga 205/60/R16, 4 tükki; Bridgestone Duranza ja kanister oranži värvi 5 l), N. F. on tagastatud mootorsõiduk Hyundai reg.nr XXX koos võtmetega, kannatanu X. OÜ esindaja on tagasi saanud käivitusseadme ja hüdrotungraua ning kannatanu A. K.’ele on tagastatud autoraadio Alpine, süL.rvuti Panasonic, süL.rvutikott; mobiiltelefon CAT 5; Stroh päikeseprillid; naiste prillid Oriflame, päikeseprillid; Vogue prillitoos; õhupüstol Walter C899, püstolikohver; 2 CD-plaati, siis nende esemete osas ei ole kohtul vajadust eraldi seisukohta võtta. Samuti ei võta kohus seisukohta Roman Fedortšenko-Jung’ile tagastatud mobiiltelefoni LG (IMEI-kood xxx), relva, salve, padrunite, noa ning võtmekimbu ja mobiiltelefoni LG (koos SIM-kaardiga) ning J. Jung’ile üle antud esemete osas (mootorsõiduki BMW registreerimismärgiga xxx. võtmed ja pult ning sõiduki dokumendid, Makita akutrell koos laadijaga; 2 ratast; jalgrattaraam, kollane vest; kott, vihmajope ja püksid, kilekott tööriistadega, kott võtmetega, 3 teipi ja 1 lamp, nokamüts, vana raha (16 tk), jalatsid Sievi, kiiver, 2 metallist osa, lukk, püksid Image, 2 särki, 2 GPS seadet Garmin; 1 GPS seade TomTom ja 2 autolaadijat ja kinnitus, päikeseprillid, auto dokumentide kaaned, spordi komplekt, Makita otsikute komplekt, Roman Fedortšenko-Jungilt 18.05.2017 kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefon Samsung IMEI-koodiga xxx). Kriminaalasja materjalide juures on kokku ka neli CD-plaati ja üks DVD-plaat. Kõikidel neil on talletatud turvakaamera salvestused. Kohus on seisukohal, et eelnimetatud CD- ja DVDplaadid ei ole antud kriminaalmenetluses kelleltki äravõetud objektid, vaid on spetsiaalselt L.dud käesoleva kriminaalmenetluse tõttu kriminaalasja materjalide juurde lisamiseks tõendamiseseme asjaolude tõendamiseks. Samuti ei ole CD- ja DVD-plaatide puhul käesolevas kriminaalasjas tegemist arestitud ega konfiskeerimisele kuuluva objektiga. Kohus on seisukohal, et CD-plaadi näol ei ole tegemist ka asitõendiga KrMS § 124 lg 1 mõttes, sest seadusandja käsitleb asitõendina asendamatut objekti. Nimelt näeb KrMS § 124 lg 1 ette, et asitõend on kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo toimepanemise vahend, kuriteojäljega asi, kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis või kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude selgitamisel. CD-plaadid on asendatavad, sest nende kui füüsiliste esemete omadused ei oma antud kriminaalasjas tõenduslikku tähendust. Tõenduslikku tähendust omab nendel (andmekandjatel) olev digitaalne informatsioon, mida on võimalik salvestada erinevatele andmekandjale (näiteks CD, DVD, kõvaketas, mälukaart), sh korduvalt ilma tõendamisväärtust või usaldusväärsust vähendamata. Seega ei ole CD vms plaadid asendamatuteks objektideks. Eeltoodud põhjustel tuleb antud CD-ja DVD-plaate, mis sisaldavad videosalvestust, pidada KrMS § 63 lg 1 mõttes tõendiliigina filmiks, mille talletamiseks ja vaatamiseks on vaja kasutada andmekandjat, milleks on tänapäeva tehnoL.gia kohaselt sobilik mh ka CD- ja DVD-plaadid. Kuivõrd nimetatud plaatide näol ei ole tegemist asitõenditega, ei teki ka küsimust, mida nendega ette võtta, sest kõik kriminaalasjas kogutud tõendid, mis ei ole asitõendid, peavad asuma kriminaalasja materjalide juures. Seega ei pea kohus selle osas ka otsustust vastu võtma tulenevalt KrMS § 306 lg 1 p-st 13. Roman Fedortšenko-Jung’ilt on läbiotsimisel ära võetud sularaha summas 170 eurot, mis on 11.06.2017. a Politsei- ja Piirivalveameti sularaha tagatiskontole kandmise määrusega (I kd tl 116-117) kantud Politsei-ja Piirivalveameti tagatiskontole ning 24.08.2017. a Harju Maakohtu kohtumääruse alusel arestitud tsiviilhagi tagamiseks (IV kd tl 56-60). Läbiotsimisprotokollis ütles Roman Fedortšenko-Jung äravõetud sularaha kohta, et see on tema oma ning selle andsid 30

(31)1-18-8179 talle tema vanemad kasutamiseks (I kd lk 18-28). Võttes arvesse, et Roman Fedortšenko-Jung ei tööta või töötab mitteametlikult (nt I kd tl 93, 187, II kd tl 107, IV kd tl 27), on alates 19.05.2017. a viibinud vahi all, aastal 2016 oli tema tulumaksuga maksustavate väljamaksete summa pärast tulumaksu maha arvamist 709 eurot (V kd tl 61) ja tema poolt toimepandud kuriteod on suunatud varalise kasu saamisele ning samal ajal on kohus Roman FedortšenkoJung’ilt välja mõistnud viis tsiviilhagi, siis tuleb eelnimetatud sularaha jätta kannatanute N. B., P. OÜ, X. OÜ, A. K.’e ja S. K.’i kasuks Roman Fedortšenko-Jung’ilt välja mõistetud tsiviilhagide tagamiseks aresti alla. Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Osaliselt tühistatud Rkk 14.03.19 ja Riigikohtu 13.11.19 otsustega 31
(31)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.