← Eesti

2-17-18234/13

Obsah (6)§ 367§ 445§ 162§ 174§ 138§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Vallo Kariler Otsuse tegemise aeg ja koht 17.september 2018. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-18234 Tsiviilasi Kort

) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

  1. Vaidluse all ei ole: - Kostjale kuulub xxx 3-toaline korter. - Seisuga 04.12.
  2. a moodustab kostja koguvõlgnevus korteriühistu ees 15 768.14 eurot ja seisuga 15.05.
  3. a on kostja koguvõlgnevus 17 110.02 eurot. - Harju Maakohtu 01.09.
  4. a kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-14-54885 kohaselt pidi kostja tasuma võlgnevuse ja menetluskulud KÜ-le Masti summas 5 563.59 eurot ja lisanduvad viivised. Kostja on neid tasunud seisuga 15.08.
  5. a 1052.45 eurot. - Harju Maakohtu 17.12.
  6. a kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-15-17840 kohaselt pidi kostja tasuma võlgnevuse ja menetluskulud KÜ-le Masti summas 2 396.74 eurot ja lisanduvad viivised. Kostja ei ole neid summasid tasunud - Kostja uus majandamiskulude põhivõlgnevus koosneb perioodil november
  7. a kuni november
  8. a summast 3 006.32 eurot. - Kostja poolt on tasutud makseid hagi esitamise seisuga 2013-2017 aastate kestel summas 1 544.77 eurot. 15.08.
  9. a seisuga on kostja poolt kokku tasutud 2 064.77 eurot. - 18.05.
  10. a koosoleku otsusega esitati kostjale nõue, et ta võõrandaks oma korteriomandi xxx hiljemalt 31.augustiks
  11. a. 4

(9)- 2-16-15682 Koosoleku toimumise ajaks moodustas kostja võlgnevus korteriühistu ees 14 240.83 eurot. - KÜ Masti volinike koosoleku otsus on kostjale kuuluva xxx korteriomandi võõrandamise nõudes kostjale teatavaks tehtud. - Kostja korterit käesoleva ajani võõrandanud ei ole
  1. Vaidluse all on, kas hageja viivisenõue on põhjendatud ja kas esinevad alused kostja kohustamiseks korteriomandi võõrandamiseks.
  2. Hageja nõuab kostjalt kommunaalkulude võlgnevuse väljamõistmist summas 3 865.90 eurot, mis tekkis perioodil november
  3. a kuni november
  4. a. Korteriühistuseadus (KÜS) kehtis kuni 31.12.
  5. a. Samuti kehtis korteriomandiseadus (KOS) kuni 31.12.
  6. a. Alates 01.01.
  7. a kehtib korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS). KrtS ei oma tagasiulatuvat jõudu. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Ka kehtiv KrtS näeb ette, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Samuti näeb asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Seega eeltoodust tulenevalt on korteriomanikul kohustus kanda lisaks eriomandiga otseselt seotud kuludele ka kaasomandiga seonduvad maksud ja kulud võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Kostja ei vaidle vastu perioodil november
  8. a kuni november
  9. a tekkinud võlgnevusele kogusummas 3 865.90 eurot. Kohus märgib, et kostja vastuväide kohustuse täitmata jätmise põhjuse osas (kinnipidamisasutuses viibimine) ei ole käesolevas asjas asjakohane, kuna seaduses ei ole sätestatud sellist kohustuse täitmisest keedumise õigust.
  10. Kostja väitel nõuab hageja temalt ülemäära suures määras viivist (0,07 % päevas). KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. 01.01.
  11. a kehtiva KrtS § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et hageja nõuab kostjalt ülemäära suurt viivist. Tuleb tähele panna, et hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue hõlmab perioodi enne 01.01.
  12. a ja edasiulatuva viivisenõude puhul on hageja lähtunud alates 01.01.
  13. a KrtS-is sätestatud viivisemäärast. KrtS ei näe ette seaduse tagasiulatuvat jõudu, mistõttu tuleb enne 01.01.
  14. a tekkinud majandamiskulude võlgnevusele kohaldada KÜS-is sätestatud viivisemäära. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja on arvestanud viivist kuni
  15. a novembrini 0,07% päevas. Seega on tegemist seaduse alusel ja õigesti arvestatud viivisemääraga ning seega on ka viivisesumma õigesti arvestatud. 5
(9)2-16-15682
  1. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhivõlgnevuse nõue summas 3006.32 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 859.58 eurot põhjendatud ja kohus rahuldab hageja nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 3006.32 eurot ja viivise summas 859.58 eurot.
  2. Hageja nõuab kostjalt ka edasiulatuva viivise väljamõistmist alates 05.12.
  3. a kuni põhivõlgnevuse summas 3006.32 eurot täitmiseni.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on põhjendatud ja kohus rahuldab nõude lähtudes KÜS § 7 lg 4 kehtestatud viivisemäärast 0,07% päevas alates hagi esitamisest 05.12.

  1. a kuni 31.12.
  2. a ja alates 01.01.
  3. a lähtudes VÕS § 113 lg 1 kehtestatud viivisemäärast 0,022% põhivõlgnevuselt päevas kuni põhinõude täitmiseni.
  4. Hageja nõuab kostja kohustamist kostjale kuuluva korteriomandi võõrandamiseks põhjusel, et kostjal on pikaajaline ja suur majandamiskulude võlgnevus. Kohus leiab, et asja lahendamisel tuleb lähtuda ka kuni 31.12.
  5. a kehtinud KOS sätetest. KOS § 14 lg 1 kohaselt juhul kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. KOS § 14 lg 2 p 2 kohaselt võib võõrandamisnõude eelkõige esitada, kui korteriomanik on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu. Riigikohus on märkinud, et võõrandamisnõude võivad korteriomanikud KOS § 14 lg 2 pde 1-3 järgi esitada eelkõige juhul, kui korteriomanik on korduvalt jätnud täitmata KOS §-s 11 loetletud kohustused või on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu või häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist. (vt Riigikohtu 27.11.
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-07, p 10).
  7. Lisaks materiaalsete eelduste kontrollimisele KOS sätete alusel peab kohus kontrollima, kas nimetatud eeldused võimaldavad korteriomandi võõrandamiseks kohustamist ka kehtiva seaduse sätete kohaselt. Kohus leiab, et KOS § 14 lg 2 p 2 sättega analoogne säte on ka kehtivas KrtS §-s
  8. KrtS § 32 lg 2 p 2 kohaselt võib võõrandamisnõude eelkõige esitada kui korteriomanik on vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu.
  9. Kohus peab esmajärjekorras kontrollima, kas esinevad materiaalsed eeldused selleks, et kostjat saaks kohustada korterit võõrandama ja millal need eeldused tekkisid. Kui eeldused esinevad, kontrollib kohus, kas korteriomanikud on vastu võtnud otsuse kostja kohustamiseks võõrandada korter ning kas otsuse tegemise ajal esinesid KOS §-s 14 lg-s 2 p 2 sätestatud eeldused. Kohus leiab, et käesoleval juhul esineb KOS § 14 lg 2 p 2 sätestatud eeldus, milleks on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitamine üle kolme kuu. Kostja majandamiskulude võlgnevus on kohtule esitatud kohtuotsuste kohaselt tekkinud alates
  10. a jaanuarist (01.09.
  11. a Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-14-54885 – tl 46-47 ja 17.12.
  12. a Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-15-17840 – tl 47-48). Lisaks ei ole poolte vahel vaidlust selles, et kostjal on olnud ka varasemalt enne
  13. aastat hageja ees võlgnevusi, mille katteks 6

(9)2-16-15682 on kostjalt perioodil
  1. a kuni hagiavalduse esitamiseni teostatud maksetest summasid arvestatud ning mis on hagiavalduse esitamise seisuga täidetud.
  2. Kostja majandamiskulude võlgnevus moodustas 01.09.
  3. a kohtuotsuse kohaselt perioodi osas alates
  4. a jaanuarist kuni
  5. a juunini 3 681.82 euro suuruse summa (tl 46-47) ning 17.12.
  6. a kohtuotsuse kohaselt moodustas majandamiskulude võlgnevus perioodi osas alates
  7. a juulist kuni
  8. a oktoobrini 1 726.44 eurot (tl 47-48). Alates
  9. a novembrist kuni
  10. a novembrini moodustab kostja majandamiskulude võlgnevus 3006.32 eurot. Koguvõlgnevus moodustas hagi esitamise seisuga 15 768.14 eurot ja seisuga 15.05.
  11. a on kostja koguvõlgnevus 17 110.02 eurot.
  12. KOS § 14 lg 3 kohaselt otsustavad korteriomanikud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõude esitamise üle häälteenamuse alusel. KrtS § 32 lg 3 kohaselt otsustavad korteriomanikud võõrandamisnõude esitamise häälteenamuse alusel. Seega tuleb võõrandamise nõude esitamine vastu võtta korteriomanike üldkoosolekul häälteenamuse alusel. Vaidlust pole selles, et 18.05.
  13. a koosolekul võeti vastu otsus kohustada kostjat korteriomand võõrandama ja esitati kostjale nõue, et ta võõrandaks oma korteriomandi xxx hiljemalt 31.augustiks
  14. a.
  15. Kohtu hinnangul esinesid 18.05.
  16. a korteriomanike üldkoosoleku ajal eeldused selleks, et kohustada kostjat korteriomand võõrandama. Vaidlust ei ole selles, et koosoleku toimumise ajaks moodustas kostja võlgnevus korteriühistu ees 14 240.83 eurot. Seega on kohtu hinnangul täidetud KOS § 14 lg 2 p 2 sätestatud tingimus, et kostja on viivitanud vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega üle kolme kuu.
  17. Korteriomandi võõrandamisele kohustamise korral peab korteriomanik keda selleks kohustatakse üheselt aru saama, mida talle süüks pannakse ning mille eest ta peab korteriomandi võõrandama. Vaidlust pole selles, et kostjale on hageja poolt esitatud võõrandamisnõue teatavaks tehtud, kostja ei ole võlgnevuse suurust ja selle tekkimise aega vaidlustanud.
  18. Riigikohus on rõhutanud, et korteriomandi võõrandamise nõue on omandiõiguse puutumatuse tõttu äärmuslik abinõu, mistõttu tuleks välistada kergekäeliselt ebameeldivast elanikust vabanemise võimalus. (vt Riigikohtu 27.11.
  19. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11007, p 12). Kohus leiab, et olukorras, kus kostja pole regulaarselt majandamiskulude tasumise kohustust täitnud, ei saa eeldada, et olukorra lahendamiseks saaks rakendada mingit muud abinõu peale korteri võõrandamiseks kohustamise. Kostjat on kokku kolme kohtuotsusega (
  20. a,
  21. a ja
  22. a) kohustatud tasuma korteriühistule majandamiskulusid. Lisaks sellele on tekkinud täiendav võlgnevus perioodi eest alates
  23. a november kuni
  24. a november. Seega ei ole korteriühistu asunud nõudma korteriomandi võõrandamist kergekäeliselt, vaid alles aastate möödumisel võlgnevuste tekkimisest, pärast korduvat kohtusse pöördumist võlgnevuste tasumiseks kohustamise nõudes. Nimetatud kohtuotsused ei ole kostjat distsiplineerinud oma kohustust täitma. Kohtu hinnangul ei ole kostja poolt ajavahemikul
  25. a kuni 15.05.
  26. a võlgnevuste tasumine summas 2 064.77 eurot piisav selleks, et järeldada vastupidist.
  27. Lisaks nähtub hageja poolt kohtule esitatud täiendavast tõendist, et vaatamata kostja poolt tehtud maksetele kostja võlgnevus korteriühistu ees suureneb pidevalt, olles hagiavalduse esitamise ajast 05.12.
  28. a kuni 15.augustini
  29. a suurenenud 1 341,88 euro võrra.
  30. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega. Kohus märkis eelnevalt, et kinnipidamisasutuses viibimine ei vabasta isikut oma kohustuste täitmisest. Kinnipidamisasutusse ei satuta põhjuseta, 7
(9)2-16-15682 vaid karistusena sooritatud süüteo eest. Kuritegu on Karistusseadustiku eriosas kirjeldatud tahtlik või ettevaatamatusest toime pandud tegu või tegevusetus. Lisaks märgib kohus, et teised korteriomanikud ei pea arvestama sellega, et üks korteriomanik võiks toime panna kuritegusid.
  1. Samuti ei anna alust jätta võõrandamisnõue rahuldamata asjaolu, et tegemist on isiku koduga. Seadus ei ole sellist võõrandamisnõuet välistavat asjaolu ette näinud. Sellise asjaolu arvesse võtmisel ei oleks ilmselt võõrandamisnõude rakendamine võimalik enamikel juhtudel.
  2. Kostja poolt märgitud hea tahte ülesnäitamise osas märgib kohus, et ehkki kostja on seda mingil määral üles näidanud, tasudes alates
  3. aastast kuni 15.08.
  4. a kokku 2 064.77 eurot, ei ole see piisav selleks, et jätta hageja poolt esitatud korteriomandi võõrandamiseks kohustamise nõue rahuldamata. Seaduses on sätestatud konkreetsed tingimused, millal tekib teistel korteriomanikel õigus nõuda korteriomandi võõrandamist. Kui võlgnevus lisaks nendele tingimuste täitumisele ka kogu aeg suureneb, siis ei saa väita, et kostja poolt tasutavad summad oleksid piisavad võlgnevuse kustutamiseks ja võõrandamisnõude rahuldamata jätmise korral kaasneks jällegi olukord, kus hageja peab uuesti ja ilmselt korduvalt kohtusse pöörduma kostjalt võlgnevuste välja mõistmiseks. Olukorda, kus teised kaasomanikud peavad pidevalt kannatama ühe kaasomaniku kohustuse täitmata jätmisi ja on sunnitud lisaks sellele kandma täiendavad kulusid võlgnevuste väljanõudmiseks, ei saa pidada normaalseks ega selliseks, mida teised korteriomanikud peaksid olema kohustatud taluma.
  5. Kohus ei nõustu kostja väitega, et kostja korteriomandit ei ole võimalik võõrandada, sest korteriomandile on seatud võõrandamiskeeld Eesti Vabariigi kasuks. Nimetatud asjaolu ei ole aluseks võõrandamisnõude rahuldamata jätmiseks. Kohus märgib, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 149 kohaselt kui kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal osaleda menetluses. Seega on kostjal võimalus esitada avaldus kohtutäiturile.
  6. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et materiaalsed eeldused nii KOS § 14 lg 2 p 2 kohaselt kui ka KrtS § 32 lg 2 p 2 kohaselt korteriomanike poolt võõrandamisnõude esitamiseks on täidetud ja kohus rahuldab hageja nõude ning kohustab kostjat võõrandama korteriomand aadressil xxx.
  7. Hageja soovib kostja korteri võõrandamist täitemenetluses ning taotleb anda kostjale tähtaeg korteriomandi asukohaga xxx vabatahtlikuks võõrandamiseks kaks kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 445

lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra. Täitmise korrana on käsitletav eseme võõrandamise viisi kindlaks määramine. KrtS § 34 lg 4 kohaselt võib korteriomanik või korteriühistu nõuda kohtuotsuse täitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja kohus määrab kohtuotsuse täitmise viisina kindlaks otsuse täitmise pärast selle jõustumist täitemenetluse korras selliselt, et kostjal on võimalus 2 kuu jooksul vabatahtlikult pöörduda kohtutäituri poole avaldusega korteriomandi võõrandamiseks. Juhul kui avaldust kohtutäiturile ei esitata, võib korteriühistu kohtuotsuse alusel ise nõuda selle täitmist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 42. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad hageja menetluskulud kooskõlas

§ 162lg 1 kostja kanda.

Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda. 43. Hageja palub määrata menetluskuludena kindlaks 1040.50 eurot (riigilõiv summas 425 eurot, õigusabikulud summas 562.50 eurot ja kinnistusraamatu väljatrüki eest 3 eurot). Kostja ei ole hagejate menetluskulude nimekirjadele vastuväiteid esitanud. 8

(9)2-16-15682 44.

§ 174lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

45.

§ 138

lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohus kontrollib kõigepealt hageja lepingulise esindaja menetlustoimingute põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et hageja poolt teostatud menetlustoimingud on olnud põhjendatud ja vajalikud, samuti on põhjendatud nende jaoks kulutatud aeg. Samuti on põhjendatud kinnistusraamatu väljatrüki kulu 3 eurot. 46. Riigikohus on 13.11.2013. a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb

§ 175

lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Riigikohus on põhjendatuks ja vajalikuks pidanud näiteks tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (3-2-1-93-13) või 147,49 eurot koos käibemaksuga (3-2-1-115-14). Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lisaks on leidnud Riigikohus, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu vähendamise või selle keskmisest suurema väljamõistmise eelduseks saab olla konkreetse asja keerukus (3-2-1-115-14, p 14). Hageja lepingulise esindaja ühe töötunni hinnaks kujuneb 75 eurot. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasumäär vastab asja mahukuse ja keerukuse astmele. 47. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse summas 1040.50 eurot ja mõistab selle kostjalt välja. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.