Obsah (5)

§ 9§ 14§ 13§ 30§ 35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristi Rickberg Kohtujurist Kertu Altin Määruse tegemise aeg ja koht 23. september 2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-5173 Tsiviilasi O

§ 9lg-st 2 koosmõjus § 13 lg-tega 1 ja 2.

4. Kinnistusraamatust nähtuvalt on mitmed puudutatud korteriomandid koormatud piiratud asjaõigustega.

§ 9

lg 5 kohaselt võib korteriomanik nõuda piiratud asjaõiguse omajalt § 9 lg-s 1 ja §-s 13 nimetatud muudatuste tegemiseks vajalike tahteavalduste andmist, kui piiratud asjaõiguse omaja õigustatud huve ei kahjustata muudatusega ülemääraselt. Praegusel juhul ei kahjustata piiratud asjaõiguste omajate õigustatud huve, vaid luuakse õigusselgus, sest määratletakse konkreetsete parkimiskohtade erikasutusõigus, mis praegu puudub ning see tõstab muu hulgas korteriomandite väärtust. Vastavate tahteavalduste andmist võib avaldaja piiratud asjaõiguse omajatelt

§ 9lg 5 alusel nõuda.

Arvestades tsiviilasjas avaldaja poolt esitatud asjaolusid ning tõendeid, samuti Ringkonnakohtu esitatud seisukohti ja antud juhiseid, siis piiratud asjaõiguse omajatel puuduvad sisulised ja põhjendatud alused nõusoleku andmisest keelduda.

1. Lähtudes eelnevast palub avaldaja kohustada Xxxx asuvate korteriomandite omanikke andma parkimiskohtade erikasutusõiguse tekkimise eelduseks olevaid tahteavaldusi ja asendada tahteavaldused kohtumäärusega selliselt, et tekiks kõikide korteriomanike vaheline kokkulepe, millega antakse osa kaasomandi esemest (parkimiskoht) igakordse korteriomaniku erikasutusse ja tekivad määrusele lisatud plaanil kindlaksmääratud parkimiskohtade kasutamise erikasutusõigused igakordse korteriomandi omaniku kasuks viisil, et iga korteriomandi eriomandi koosseisu kuuluks üks parkimiskoht ning kolm ülejäänud parkimiskohta kuuluksid korteriomandite omanike ühisomandisse. Samuti palub avaldaja kohustada puudutatud isikuid andma tahteavaldusi kinnistusraamatusse korteriomandite registriosadesse erikasutusõiguse sissekandmiseks. Puudutatud isiku III seisukoht
2. Puudutatud isik III soovib säilitada endale parkimiskoha nr xxxx. Puudutatud isik III märgib, et ei ole nõus maksma ühtegi kohtukulu. Puudutatud isiku VI seisukoht
3. Puudutatud isik VI ei nõustu avaldaja avaldusega. Xxxx kinnistu parkimiskord sõlmiti notari juures 17.01.
4. Puudutatud isiku VI kasutada jäid parkimiskohad nr xxxx ja xxxx. Iga parkimiskoha eest tasus puudutatud isik VI 30 000 Eesti krooni. Parkimiskohti pakuti kõigile korteriomanikele tasu eest, kuid avaldaja ja korter xxxx loobusid. Avaldaja ei ole enne kohtule avalduse esitamist kordagi pöördunud ühegi korteriomaniku ega ka korteriühistu poole saamaks endale parkimiskohta. Puudutatud isik VI ei ole nõus parkimiskohtade ümberjagamisega ning peab põhjendamatuks avaldaja soovi jagada ümber kõik parkimiskohad, mille tulemusena minetab puudutatud isik VI enda poolt soetatud kaks parkimiskohta. Puudutatud isiku VI arvates rikub avaldaja avaldus korteriomanike õigusi, kes on omale parkimisõiguse tasu eest soetanud ja parkimiskohta vastavalt notariaalsele parkimiskorrale heauskselt kasutanud. Puudutatud isiku VI hinnangul tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. 8 Puudutatud isiku VII seisukoht
5. Puudutatud isikule VII teadaolevalt on avaldaja olnud algusest peale teadlik kinnistul parkimiskorra kokkulepete sõlmimisest. Avaldaja ei ole pöördunud puudutatud isikule VII teadaolevalt teiste asjasse puutuvate isikute poole kohtuvälise kokkuleppe või kompromissi sõlmimiseks. Puudutatud isikule VII jääb mulje, et avaldaja soovib tõsta oma kinnisvara väärtust parkimiskoha lisamisega, mille eest ta
6. aastal ei soovinud maksta.
7. MTÜ E ei ole nõus avaldaja avalduses märgitud parkimiskohtade muutmisega ja erikasutusõiguste kinnistusraamatusse kandmisega. Avaldaja avaldus kahjustab MTÜ E huvisid ja kinnisvara väärtust. MTÜ E on kõnealust kinnistut ostes arvestanud kolme parkimisvõimalusega, kuna MTÜ-l on üle 100 töötaja/vabatahtliku, kellele on selline parkimine otseselt vajalik tööülesannete täitmiseks. Liiatigi oli korteriomandi soetamisel suurem müügihind otseses seoses korteri juurde seotud parkimiskohtadega. Parkimiskorra kindlaksmääramine avalduses toodud viisil ei ole kooskõlas käesoleva olukorraga ja kahjustab puudutatud isikute huve. MTÜ E ei ole nõus kandma OÜ J menetluskulusid. Puudutatud isik X seisukoht
8. Puudutatud isik X ei ole avaldusega nõus. Puudutatud isiku XIII seisukoht
9. Puudutatud isik XIII soovib, et puudutatud isikule XIII kuuluvate korterite parkimiskohad jääksid alles puudutatud isikule XIII kuuluvatele korteritele. Puudutatud isiku XIV seisukoht
10. Puudutatud isik XIV soovib säilitada parkimiskoha nr xxxx. Puudutatud isik XIV ei ole nõus vaidlevate poolte menetluskulusid kandma. Puudutatud isiku XV seisukoht
11. Puudutatud isik XV ei oma vastuväiteid avaldaja avaldusele. Puudutatud isiku XVI seisukoht
12. Puudutatud isik XVI ei nõustu avaldaja avaldusega. Xxxx kinnistu parkimiskord on sõlmitud
13. aastal. Puudutatud isik XVI kasutada jäi parkimiskoht nr xxxx, mille eest puudutatud isik XVI tasus 30 000 Eesti krooni. Parkimiskohti pakuti kõigile korteriomanikele tasu eest, kuid avaldaja ja korter nr xxxx loobusid. Samuti ei ole avaldaja käesoleval juhul enne kohtule avalduse esitamist kordagi pöördunud ühegi korteriomaniku ega ka korteriühistu poole saamaks endale parkimiskohta. Puudutatud isik XVI ei ole nõus parkimiskohtade ümberjagamisega. Puudutatud isiku XVI arvates rikub avaldaja avaldus korteriomanike õigusi, kes on omale parkimisõiguse tasu eest soetanud ja parkimiskohta vastavalt notariaalsele parkimiskorrale ka heauskselt kasutanud. Puudutatud isiku XVI hinnangul tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Puudutatud isiku XVII seisukoht
14. Puudutatud isikul XVII puuduvad avalduse suhtes pretensioonid, kuna puudutatud isik XVII omandas korteriomandi pärast käesoleva kohtumenetluse algust kohtumenetlusest teadmata ning ta ei oma algsete parkimiskorda puudutavate kokkulepete osas objektiivset informatsiooni. 9 Puudutatud isiku XVIII seisukoht
15. Puudutatud isik XVIII ei nõustu avaldaja avaldusega. Xxxx kinnistu osas on sõlmitud parkimiskorra kokkulepe notari juures 17.01.
16. Puudutatud isik XVIII on omandanud parkimiskohad xxxx, xxxx ja xxxx ning tasus iga parkimiskoha eest 30 000 Eesti krooni. Kui avaldaja soovib omandada parkimiskohta, pole ilmselt korteri nr xxxx omanik, kes parkimiskohta puudutatud isikule XVIII teadaolevalt ei kasuta, vastu sellele, et loovutada üks oma parkimiskohtadest avaldajale. Näiteks ei oleks puudutatud isik XVIII olnud ka ise vastu, ega ole ka jätkuvalt vastu, loovutama ühte enda parkimiskohta tasu eest avaldajale, kui avaldaja tasub 30 000 Eesti krooni (ehk 1917,35 eurot), nagu tasus seda kunagi puudutatud isik XVIII sellise parkimiskoha kasutusõiguse omandamise eest. Puudutatud isik XVIII ei pea põhjendatuks kõigi parkimiskohtade ümber jagamist. Puudutatud isiku XVIII arvates rikub avaldaja avaldus korteriomanike, kes on omale parkimisõiguse tasu eest soetanud ja parkimiskohta vastavalt notariaalsele parkimiskorrale ka heauskselt kasutanud, õigusi. Puudutatud isik XVIII on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. Puudutatud isiku XX seisukoht
17. Puudutatud isik XX ei oma vastuväiteid avalduses esitatud väidetele ning on nõus avaldaja taotletud viisil parkimiskorra kindlaksmääramisega ning selle kinnistusraamatusse kandmisega. Puudutatud isiku XXI seisukoht
18. Puudutatud isik XXI ei oma vastuväiteid ning annab nõusoleku avaldaja avalduses toodud korras, kõikide korteriomanike vahelise kokkuleppe alusel tekkivate parkimiskohtade erikasutusõiguste kinnistusraamatusse kandmiseks registriosadesse nr xxxx, nr xxxx, nr xxxx ja nr xxxx, puudutatud isiku XXI kasuks sisse kantud hüpoteegikannetest järjekohas ettepoole. Puudutatud isiku XXII seisukoht
19. Puudutatud isikul XXII ei ole vastuväiteid avalduses märgitud parkimiskohtade erikasutusõiguse kinnistusraamatusse kandmisele. Puudutatud isik XXII palub mitte menetluskulusid puudutatud isiku XXII kanda jätta. Puudutatud isiku XXIV seisukoht
20. Puudutatud isik XXIV ei soovi esitada vastuväiteid avaldaja avalduses toodud väidetele ning on nõus avaldaja avalduses märgitud parkimiskohtade erikasutusõiguste kinnistusraamatusse kandmisega. Puudutatud isik XXIV ei ole nõus kandma OÜ J (ega ühegi teise menetlusosalise) menetluskulusid. Menetluse käik
21. Harju Maakohus jättis 20.09.2017 määrusega AS-i J avalduse parkimiskorra kindlaksmääramiseks Xxxx kinnistul rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
22. Tallinna Ringkonnakohtu 07.06.2018 määrusega Harju Maakohtu 20.09.2017 määrus tühistati ja asi saadeti uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule. Tallinna Ringkonnakohtu selgituste kohaselt tuleb asja uuel läbivaatamisel anda avaldajale võimalus esitada kehtivale õigusele vastav nõue ning samuti nõue piiratud asjaõiguste omajate suhtes. Tallinna Ringkonnakohus on märkinud, et käesoleva asja raames kohtu ette toodud asjaolud viitavad sellele, et avaldaja nõude eeldused võivad olla täidetud. Kohtumääruse põhjendused 10
23. Kohus, tutvunud menetlusosaliste esitatud seisukohtade ja tõenditega, on seisukohal, et avaldaja avaldus tuleb rahuldada.
24. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 613 lg-st 2 tulenevalt lahendab kohus hagita menetluses ka kinnisasja, mille oluliseks osaks on elamu, kaasomanike vaidlused käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimustes, mis on seotud kaasomandi esemeks olevate eluruumide või ühiskasutuses olevate ruumide või maa kasutamisega või valitsemisega või kaasomanike otsustega. Avaldaja taotleb tahteavalduse andmiseks kohustamist parkimiskorra erikasutusõiguse kokkuleppe tekkimiseks ning kinnistusraamatu kande tegemiseks nõusoleku andmiseks kohustamist. Sellise avalduse lahendab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 ja § 613 järgi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
25. Asjas puudub vaidlus, et avaldajale kuulub korteriomand asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx). Puudutatud isikud I-XIX on samuti korteriomandite asukohaga Xxxx omanikud. Puudutatud isikud XX-XXV on Xxxx korteriomandeid koormavate piiratud asjaõiguste omajad.
26. Avaldaja on pöördunud kohtusse avaldusega määrata kindlaks parkimiskord Xxxx kinnistul selliselt, et iga korteriomandi kasutusse jääb üks parkimiskoht ning ülejäänud kolm parkimiskohta nr xxxx, xxxx ja xxxx jäävad kõikide korteriomandite omanike ühiskasutusse. Avaldaja palub kohustada puudutatud isikuid I-XIX andma tahteavaldus erikasutusõiguse tekkimise eelduseks olevate tahteavalduste andmiseks selliselt, et tekiks kõikide korteriomanike vaheline kokkulepe parkimiskohtade kasutamise erikasutusõiguse tekkimiseks igakordsete korteriomandi omanike suhtes. Samuti palub avaldaja kohustada puudutatud isikuid andma tahteavaldus kinnistusraamatusse Xxxx korteriomandite registriosadesse eelnimetatud erikasutusõiguse sissekandmiseks. Avaldaja palub tahteavaldused asendada kohtumäärusega. Puudutatud isikud XV, XVII, XX, XXI, XXII ja XXIV ei oma vastuväiteid avaldusele. Puudutatud isikud III, XIII ja XIV on märkinud, et soovivad säilitada enda siiani kasutuses olnud parkimiskohad. Puudutatud isikud VI, VII, X, XVI ja XVIII ei nõustu avaldaja avaldusega. Puudutatud isikud VI, VII, XVI ja XVIII on seisukohal, et Xxxx parkimiskord on kindlaks määratud juba
27. aastal, mil korteriomanikel oli võimalik tasu eest parkimiskoha kasutusõigus omandada. Avaldaja loobus parkimiskoha omandamisest ega ole kohtuväliselt puudutatud isikute poole pöördunud sooviga mõnelt parkimiskohta omavalt korteriomanikult parkimiskoha saamiseks. Puudutatud isikud VI, VII, XVI ja XVIII leiavad, et oleks ebaõiglane parkimiskord nüüd aastaid hiljem muul viisil kindlaks määrata.
28. Kohus märgib, et kuivõrd antud juhul on Xxxx kinnistul moodustatud korteriomandid, kuulub käesolevas vaidluses kohaldamisele korteriomandi- ja korteriühistuseadus (

).

§ 14

lg 1 alusel võib korteriomanike kokkuleppega anda osa kaasomandi esemest igakordse korteriomaniku erikasutusse (edaspidi erikasutusõigus), kui see ei ole vastuolus selle kaasomandi eseme osa otstarbega.

§ 13

lg 1 kohaselt võivad 11 korteriomanikud kokkuleppel korraldada korteriomandist ja korteriühistust tulenevaid õigussuhteid käesolevas seaduses sätestatust erinevalt, välja arvatud juhul, kui seadus selle otse välistab. Sama paragrahvi lg 2 alusel kohaldatakse korteriomanike kokkuleppe sõlmimiseks, muutmiseks ja lõpetamiseks vajalike tahteavalduste nõudmisele ning muudatuste kinnistusraamatusse kandmisele

§-s 9 sätestatut.

§ 9

lg 1 kohaselt võib asjassepuutuvate korteriomanike omavahelisel kokkuleppel muuta olemasolevate eriomandite ulatust, samuti luua uue korteriomandi. Eriomandi ulatuse muutmisele kohaldatakse asjaõigusseaduses kinnisasjade ühendamise ja jagamise kohta sätestatut käesolevas seaduses sätestatud erisustega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib iga korteriomanik teiselt korteriomanikult nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muudatuse tegemiseks vajalike tahteavalduste andmist, kui olemasoleva olukorra säilitamine oleks kõiki asjaolusid arvestades vastuolus hea usu põhimõttega; muudatusega ei kahjustata ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve.

1. Avaldaja on esitanud taotluse parkimiskohtade erikasutusõiguse kindlaksmääramiseks viisil, et iga korteriomandi erikasutusse jääb üks parkimiskoht ning kolm parkimiskohta jäävad korteriomanike ühiskasutusse. Puudutatud isikud VI, VII, XVI ja XVIII on seisukohal, et Xxxx parkimiskord on kindlaks määratud juba
2. aastal. Kohus märgib, et antud juhul on asjas esitatud Xxxx kohta kaasomanike otsus kinnistul paikneva parkla kasutamise kohta ja kinnistamisavaldus märkuste sissekandmiseks (I kd, lk 55-64), mille kohaselt on enamus (17st omanikust 10) Xxxx korteriomanikud võtnud vastu otsuse Xxxx kinnistul asuva parkla kasutamise kohta. Kohus selgitab, et

§ 30

lg 1 p 2 kohaselt on korteriomanikul õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt, mistõttu on igal korteriomanikul seadusest tulenev õigus kasutada korterite koosseisu kuuluvat kaasomandit. Nimetatud õigust saab üksnes välistada või piirata korteriomanike kokkuleppega. Kohus märgib, et antud juhul on Xxxx kinnistul määratud parkimiskord kindlaks korteriomanike enamuse otsusega. Kohus selgitab, et

§ 35

lg 1 kohaselt otsustavad korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige järgmisi tegevusi: 1) kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont; 2) korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimine; 3) kaasomandi eseme taastamisväärtusest lähtuva kahjukindlustuslepingu sõlmimine; 4) korteriühistu vastutuse kindlustamine; 5) kohase suurusega reservkapitali ja remondifondi loomine; 6) laenu või muu laenusarnase mõjuga rahalise kohustuse võtmine, kui selle suurus ei ületa korteriühistu eelmise majandusaasta majandamiskulude summat; 7) energiaauditi ja energiamärgise tellimine. Kohus märgib, et

ei näe ette parkimiskorra kindlaksmääramist korteriomanike häälteenamuse alusel, mistõttu pole korteriomanike enamuse poolt

1. aastal vastu võetud otsus, millega nad jätsid osad korteriomanikud parka kasutamise õigusest ilma, korteriomanikele siduv ega saa mõjutada kaasomandisse kuuluva parkla kasutamise õigust. Seega on kohus seisukohal, et antud juhul puudub Xxxx kinnistul parkimiskorra osas kehtiv kokkulepe ning kõigil Xxxx korteriomanikel, sh ka avaldajal, on käesoleval hetkel õigus kasutada kaasomandis olevat parklat.
2. Puudutatud isikud on esitanud vastuväidete, et parkimiskorra muutmine oleks ebaõiglane, kuivõrd osa puudutatud isikutest maksid parkimiskohtade omandamise eest. Kohus märgib, et asjaolu, et osa puudutatud isikutest maksid parkimiskohtade kasutamise õiguse eest isikule, kellel puudus parkimiskohtade käsutamise õigus, ei tähenda, et korteriomanikud, kes parkimiskohtade eest ei maksnud, oleksid kaotanud 12 osa enda omandist. Kohus märgib, et ka Tallinna Ringkonnakohus on 07.06.2018 määruses märkinud, et käsutamiseks õigustamatule isikule raha maksmine ei saa muuta ebaõiglaseks seda, kui üks korteriomanik soovib teostada oma omandiõigust.
3. Kuivõrd antud juhul ei ole Xxxx kinnistul parkimiskorda kehtivalt kindlaks määratud, on kohus seisukohal, et avaldajal on õigus pöörduda kohtu poole Xxxx kinnistul parkimisekorra erikasutusõiguse kindlaksmääramiseks. Parkimiskohad saab Xxxx kinnistul kindlaks määrata üksnes korteriomanike kokkuleppega, mistõttu on avaldaja esitanud avalduse puudutatud isikute nõusoleku andmiseks kohustamiseks korteriomanike kokkuleppe sõlmimiseks.

§ 9

lg 2 kohaselt saab avaldaja nõuda korteriomanikelt korteriomanike kokkuleppe sõlmimiseks tahteavalduste andmist, kui olemasoleva olukorra säilitamine oleks kõiki asjaolusid arvestades vastuolus hea usu põhimõttega ning muudatusega ei kahjustata ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Kohus on seisukohal, et antud juhul on parkimiskohtade erikasutusõiguse kindlaksmääramise eeldused täidetud. Kohtu hinnangul on antud juhul vastuolus hea usu põhimõttega olukorra säilitamine, kus osadel korteriomanikel on piiratud omandiõiguse teostamine ilma kehtiva korteriomanike kokkuleppeta. 31. Avaldaja taotleb parkimiskorra kindlaksmääramist viisil, et iga korteriomandi koosseisu jääb üks parkimiskoht ning kolm ülejäänud parkimiskohta on korteriomanike ühiskasutuses. Kohus on seisukohal, et parkimiskohtade erikasutusõiguse kindlaksmääramine avaldaja poolt taotletaval viisil ei kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve, kuivõrd nimetatud viisil parkimiskorra kindlaksmääramisel oleks üks parkimiskoht tagatud kõigile korteriomandi omanikele. Kohus märgib, et puudutatud isikud III, XIII ja XIV on avaldanud soovi säilitada enda parkimiskoht. Avaldaja taotletud viisil jääksid puudutatud isikute III, XIII ja XIV eriomandisse siiani kasutuses olnud parkimiskohad, mistõttu ei saaks kahjustada puudutatud isikute III, XIII ja XIV huvid. Kohus märgib, et kohtu hinnangul puudub antud juhul parem viis parkimiskorra erikasutusõiguse kindlaksmääramiseks, mis arvestaks kõigi korteriomanike huvidega. Kohtu hinnangul ei ole parkimiskorra kindlaksmääramine põhjendatud siiani kasutuses olnud viisil, kus parkimiskohta pole tagatud kõigile korteriomanikele ning osadel omanikel on kasutuses rohkem kui üks kindlaksmääratud parkimiskoht, kuivõrd nimetatud viisil ei ole kaitstud kõigi korteriomanike huvid. Kohus on seisukohal, et antud juhul on põhjendatud määrata parkimine Xxxx kinnistul viisil, kus kõigil korteriomanikel on võimalus oma sõiduki parkimiseks. 32.

§ 14lg 1 kohaselt tekib erikasutusõigus korteriomanike kokkuleppega. Ts

ÜS § 68 lg 5 alusel, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kohus on seisukohal, et antud juhul on põhjendatud kohustada puudutatud isikuid I-XIX andma tahteavaldus korteriomanike kokkuleppe sõlmimiseks, millega määratakse kindlaks Xxxx asuval kinnistul parkimiskord selliselt, et iga korteriomandi koosseisu kuulub ühe parklakoha erikasutusõigus ning kolm parkimiskohta on korteriomanike ühiskasutuses, s.t. et, korteriomandi, mille reaalosa on korter nr xxxx, koosseisu ja igakordsele omanikule jääb määruse lisas oleval plaanil tähistatud parkimiskoha nr xxxx erikasutusõigus, korteriomandi, mille reaalosa on korter nr xxxx, koosseisu ja igakordsele omanikule jääb määruse lisas oleval plaanil tähistatud parkimiskoha nr xxxx erikasutusõigus, korteriomandi, mille reaalosa on korter nr xxxx, koosseisu ja igakordsele omanikule 13 jääb määruse lisas oleval plaanil tähistatud parkimiskoha nr xxxx erikasutusõigus, korteriomandi, mille reaalosa on korter nr xxxx, koosseisu ja igakordsele omanikule jääb määruse lisas oleval plaanil tähistatud parkimiskoha nr xxxx erikasutusõigus, korteriomandi, mille reaalosa on korter nr xxxx, koosseisu ja igakordsele omanikule jääb määruse lisas oleval plaanil tähistatud parkimiskoha nr xxxx erikasutusõigus, korteriomandi, mille reaalosa on korter nr xxxx, koosseisu ja igakordsele omanikule jääb määruse lisas oleval plaanil tähistatud parkimiskoha nr xxx erikasutusõigus, korteriomandi, mille reaalosa on korter nr xxxx, koosseisu ja igakordsele omanikule jääb määruse lisas oleval plaanil tähistatud parkimiskoha nr xxxx erikasutusõigus, korteriomandi, mille reaalosa on korter nr xxxx, koosseisu ja igakordsele omanikule jääb määruse lisas oleval plaanil tähistatud parkimiskoha nr xxxx erikasutusõigus, korteriomandi, mille reaalosa on korter nr xxxx, koosseisu ja igakordsele omanikule jääb määruse lisas oleval plaanil tähistatud parkimiskoha nr xxxx erikasutusõigus, korteriomandi, mille reaalosa on korter nr xxxx, koosseisu ja igakordsele omanikule jääb määruse lisas oleval plaanil tähistatud parkimiskoha nr xxxx erikasutusõigus, korteriomandi, mille reaalosa on korter nr xxxx, koosseisu ja igakordsele omanikule jääb määruse lisas oleval plaanil tähistatud parkimiskoha nr xxxx erikasutusõigus, korteriomandi, mille reaalosa on korter nr xxxx, koosseisu ja igakordsele omanikule jääb määruse lisas oleval plaanil tähistatud parkimiskoha nr xxxx erikasutusõigus, korteriomandi, mille reaalosa on korter nr xxxx, koosseisu ja igakordsele omanikule jääb määruse lisas oleval plaanil tähistatud parkimiskoha nr xxxx erikasutusõigus, korteriomandi, mille reaalosa on korter nr xxxx, koosseisu ja igakordsele omanikule jääb määruse lisas oleval plaanil tähistatud parkimiskoha nr xxxx erikasutusõigus, korteriomandi, mille reaalosa on korter nr xxxx, koosseisu ja igakordsele omanikule jääb määruse lisas oleval plaanil tähistatud parkimiskoha nr xxxx erikasutusõigus, korteriomandi, mille reaalosa on korter nr xxxx, koosseisu ja igakordsele omanikule jääb määruse lisas oleval plaanil tähistatud parkimiskoha nr xxxx erikasutusõigus, korteriomandi, mille reaalosa on korter nr xxxx, koosseisu ja igakordsele omanikule jääb määruse lisas oleval plaanil tähistatud parkimiskoha nr xxxx erikasutusõigus, korteriomandi, mille reaalosa on korter nr xxx, koosseisu ja igakordsele omanikule jääb määruse lisas oleval plaanil tähistatud parkimiskoha nr xxxx erikasutusõigus, korteriomandi, mille reaalosa on korter nr xxxx, koosseisu ja igakordsele omanikule jääb määruse lisas oleval plaanil tähistatud parkimiskoha nr xxxx erikasutusõigus, korteriomandi, mille reaalosa on korter nr xxxx, koosseisu ja igakordsele omanikule jääb määruse lisas oleval plaanil tähistatud parkimiskoha nr xxx erikasutusõigus, korteriomandi, mille reaalosa on korter nr xxxx, koosseisu ja igakordsele omanikule jääb määruse lisas oleval plaanil tähistatud parkimiskoha nr xxxx erikasutusõigus, korteriomandi, mille reaalosa on korter nr xxxx, koosseisu ja igakordsele omanikule jääb määruse lisas oleval plaanil tähistatud parkimiskoha nr xxxx erikasutusõigus ning parkimiskohad nr xxxx, xxxx ja xxxx jäävad kõikide kinnistu asukohaga Xxxx korteriomandite igakordsete omanike ühiskasutusse. 33. Antud juhul on avaldaja esitanud taotluse puudutatud isikute nõusoleku andmiseks kohustamiseks kinnistusraamatusse erikasutusõiguse kandmiseks.

§ 13

lg 3 kohaselt kehtib korteriomanike kokkulepe korteriomaniku eriõigusjärglase suhtes vaid juhul, kui see on kantud kinnistusraamatusse eriomandi sisuna. Seega tuleb puudutatud isikute I-XIX nõusolekud kinnistusraamatusse erikasutusõiguse kandmiseks asendada

§ 9lg 2 kohaselt käesoleva määrusega.

Kohus kohustab puudutatud isikut I ja puudutatud isikut II andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx esimesse jakku esimesele vabale järjekohale käesoleva kohtumääruse 14 resolutsiooni punktis 2 kajastatud parkimiskohtade erikasutusõiguse sissekandmiseks. Samuti kohustab kohus puudutatud isikut III andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx esimesse jakku esimesele vabale järjekohale käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 kajastatud parkimiskohtade erikasutusõiguse sissekandmiseks. Kohus kohustab puudutatud isikut IV andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx esimesse jakku esimesele vabale järjekohale käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 kajastatud parkimiskohtade erikasutusõiguse sissekandmiseks. Kohus kohustab puudutatud isikut V andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxesimesse jakku esimesele vabale järjekohale käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 kajastatud parkimiskohtade erikasutusõiguse sissekandmiseks. Samuti kohustab kohus puudutatud isikut VI andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosade nr xxxx ja xxxx esimesse jakku esimesele vabale järjekohale käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 kajastatud parkimiskohtade erikasutusõiguse sissekandmiseks. Kohus kohustab puudutatud isikut VII andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx esimesse jakku esimesele vabale järjekohale käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 kajastatud parkimiskohtade erikasutusõiguse sissekandmiseks. Kohus kohustab puudutatud isikut VIII andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx esimesse jakku esimesele vabale järjekohale käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 kajastatud parkimiskohtade erikasutusõiguse sissekandmiseks. Samuti kohustab kohus puudutatud isikut IX andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx esimesse jakku esimesele vabale järjekohale käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 kajastatud parkimiskohtade erikasutusõiguse sissekandmiseks. Samuti kohustab kohus puudutatud isikut X andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx esimesse jakku esimesele vabale järjekohale käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 kajastatud parkimiskohtade erikasutusõiguse sissekandmiseks. Kohus kohustab puudutatud isikut XI andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosade nr xxxx, xxxx ja xxxx esimesse jakku esimesele vabale järjekohale käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 kajastatud parkimiskohtade erikasutusõiguse sissekandmiseks. Kohus kohustab puudutatud isikut XII ja puudutatud isikut XIII andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosade nr xxxx ja xxxx esimesse jakku esimesele vabale järjekohale käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 kajastatud parkimiskohtade erikasutusõiguse sissekandmiseks. Samuti kohustab kohus puudutatud isikut XIV andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx esimesse jakku esimesele vabale järjekohale käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 kajastatud parkimiskohtade erikasutusõiguse sissekandmiseks. Samuti kohustab kohus puudutatud isikut XV andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx esimesse jakku esimesele vabale järjekohale käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 kajastatud parkimiskohtade erikasutusõiguse sissekandmiseks. Samuti kohustab kohus puudutatud isikut XVI andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx esimesse jakku esimesele vabale järjekohale käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 kajastatud parkimiskohtade erikasutusõiguse sissekandmiseks. Kohus kohustab puudutatud isikut XVII andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx esimesse jakku esimesele vabale järjekohale käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 kajastatud parkimiskohtade erikasutusõiguse sissekandmiseks. Samuti kohustab kohus puudutatud isikut andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx esimesse jakku esimesele vabale 15 järjekohale käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 kajastatud parkimiskohtade erikasutusõiguse sissekandmiseks. Kohus kohustab puudutatud isikut XIX andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx esimesse jakku esimesele vabale järjekohale käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 kajastatud parkimiskohtade erikasutusõiguse sissekandmiseks. Asendada tahteavaldused käesoleva kohtumäärusega. 34.

§ 9

lg 5 kohaselt võib korteriomanik piiratud asjaõiguse omajalt nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muudatuse tegemiseks vajalike tahteavalduste andmist, kui piiratud asjaõiguse omaja õigustatud huve ei kahjustata muudatusega ülemääraselt. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei kahjusta parklakohtade erikasutusõiguse kindlaksmääramine piiratud asjaõiguste omajate õigustatud huve, kuivõrd eelduslikult tõstab Tallinnas kesklinna piirkonnas korteriomandi koosseisu kuuluv parklakoha erikasutusõigus korteriomandi väärtust. Samuti märgib kohus, et puudutatud isikud XXXXII ja XIV on märkinud, et ei oma vastuväiteid avaldaja taotletud viisil parkimiskorra erikasutusõiguse kindlaksmääramiseks ning annavad nõusoleku erikasutusõiguse kinnistusraamatusse kandmiseks. Seega tuleb puudutatud isikute XX-XXV nõusolekud kinnistusraamatusse erikasutusõiguse sissekandmiseks asendada

§ 9lg 5 ja Ts

ÜS § 68 lg 5 koostoimes käesoleva määrusega. Kohus kohustab puudutatud isikut XX andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx esimesse jakku esimesele vabale järjekohale käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 kajastatud parkimiskohtade erikasutusõiguse sissekandmiseks. Samuti kohustab kohus puudutatud isikut XXI andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosade nr xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx esimesse jakku esimesele vabale järjekohale käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 kajastatud parkimiskohtade erikasutusõiguse sissekandmiseks. Samuti kohustab kohus puudutatud isikut XXII andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosade nr xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx esimesse jakku esimesele vabale järjekohale käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 kajastatud parkimiskohtade erikasutusõiguse sissekandmiseks. Samuti kohustab kohus puudutatud isikut XXIII andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx esimesse jakku esimesele vabale järjekohale käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 kajastatud parkimiskohtade erikasutusõiguse sissekandmiseks. Asendada tahteavaldus käesoleva kohtumäärusega. Samuti kohustab kohus puudutatud isikut XXIV andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosade nr xxxx ja xxxx esimesse jakku esimesele vabale järjekohale käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 kajastatud parkimiskohtade erikasutusõiguse sissekandmiseks. Samuti kohustab kohus puudutatud isikut XXV andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosade nr xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx esimesse jakku esimesele vabale järjekohale käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 kajastatud parkimiskohtade erikasutusõiguse sissekandmiseks. Asendada tahteavaldused käesoleva kohtumäärusega. 35. TsMS § 122 lg 3, § 132 lg 1 ja § 477 lg 1alusel on hagihind 3 500 eurot. Menetluskulud 36. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on 16 asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Menetlus on küll toimunud avaldaja huvides ning tema esitatud avalduse alusel, kuid avaldus kuulus rahuldamisele ning kohtumenetlus oli muuhulgas tingitud puudutatud isikute soovimatusest võimaldada avaldajal kasutada parkimiskohta mõistlikel tingimustel. (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik 17