) § 120 kohaselt võib kohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kohtuotsusega kirjalikus menetluses. Menetlusalune isik oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on samuti teinud ettepaneku lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et väärteokaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses. Tulenevalt asjaolust, et
lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus lahendama
§-s 133 loetletud järgnevad küsimused.
kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas
§s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7) ja kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele
sätestatud alustel (p 9).
kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. 3 Jahiseaduse (JahiS) § 34 lg 3 järgi peab jahisaaduse valdaja tõendama jahisaaduse päritolu. KarS § 362 lg 1 järgi karistatakse loodussaaduste veo, hoiustamise või töötlemise nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga. Väärteoasja kohtuvälises menetluses 18.04.2018 koostatud väärteprotokollist (väärteotoimiku lk 41-42), mille on koostanud Keskkonnainspektsiooni Viljandimaa büroo keskkonnakaitse juhtivinspektor J. Tera nähtub, et A. Jõgis transportis 13.07.2017 kella 23.20 ajal Viljandimaal Viljandi vallas Kuudeküla külas Kuude-Tusti teel Alt-Koerna maaüksuse läheduses GPS koordinaatidel N 58° 23' 59.07" ja E 25° 43' 03.75" mootorsõiduki KIA (registreerimismärgiga xxx xxx ) pagasiruumis jahipidamise käigus surmatud metskitse, mille päritolu A. Jõgis ei suutnud tõendada. Nimetatud väärtegu on lisaks tõendatud ka 14.07.2017.a. koostatud vallasasja läbivaatuse protokolli ja sellele lisatud fototabeliga (väärteotoimiku lk 5-11), tunnistaja M. Kogeri ülekuulamise protokolliga (väärteotoimiku lk 14-15), menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga (väärteotoimiku lk 16-18), tunnistaja J. Alamäe ülekuulamise protokolliga (väärteotoimiku lk 20-22), 30.01.2018 surmatud metskitsele teostatud ekspertiisiaktiga (väärteotoimiku lk 26-31), asitõendi 28.03.2018 vaatlusprotokolli ning sellele lisatud fototabeliga (väärteotoimiku lk 34-38). Tõendite alusel on tuvastav, et A. Jõgise valduses olevas sõiduki KIA xxx xxx pagasiruumis oleva kütitud metskitse puhul oli tegemist jahisaadusega. JahiS § 34 lg 1 järgi on jahisaaduseks jahipidamise käigus surmatud uluk ja surmatud uluki liha, nahk või muu toore. Ekspertiisiakti alusel on tuvastatav, et A. Jõgise sõidukis olnud metskitsel esines 8 cm pikkune laskehaav ning tema surma põhjuseks oli seljaaju vigastus laskehaava tõttu – kuul tungis looma kaela vasakult küljelt ning väljus paremalt küljelt. Loodussaaduseks karistusseadustiku § 362 lg 1 mõttes on ka jahisaadus ehk kütitud loom. J. Alamäe ütluste alusel on tuvastatav, et metskitse küttimisest ei saanud olla möödunud palju aega, sest looma kehatemperatuur oli kõrgem ümbritsevast temperatuurist. A. Jõgisele ette heidetud jahisaaduse valdamise õiguse tõendamata jätmist, mitte metskitse küttimist, mistõttu on asjakohatu kaebaja väide, et sõiduki läbiotsimisel relva ei leitud. Samuti on menetlusaluse isiku ütluste alusel tuvastatav, et ta oli teadlik, et kui looma lastakse jahiloa alusel, siis saab päritolu tõendada jahiloaga. Jahiluba A. Jõgise ütluste ja J. Alamäe ütluste kohaselt A. Jõgisel ei olnud. JahiS § 4 lg 2 p 3 alusel on metskits suurulukiks. JahiS § 41 lg 1 järgi teeb uluki tabamisel asjaomase märke jahiloale üksikjahil suuruluki puhul jahiloa omanik viivitamata pärast suuruluki haavamist või surmamist. Sama paragrahvi lg-te 2 ja 3 järgi märgitakse suuruluki haavamise korral jahiloale viivitamata haavamise kuupäev ja kellaaeg. Kui haavatud suurulukit 24 tunni jooksul ei tabata, lõpetatakse jahiloa kehtivus märkega, et haavatud suurulukit ei leitud. Haavatud suuruluki tabamise korral märgitakse jahiloale lisaks tabamise ajale ka jahipiirkond, kus suuruluk tabati. JahiS § 41 lg 4 kohaselt ei tohi suurulukit enne jahiloale tabamise kohta märke tegemist tabamiskohast ära viia. Eelnimetatud tõenditele tuginedes tuvastab kohus, et A. Jõgisele süüks arvatud väärtegu on aset leidnud (
Jõgis, kes ise süüd eitab (
S § 362 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärteokoosseis (
p 4) ning väärteoasjas puuduvad
§-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud (
S) § 16 lg 3 mõttes, sest A. Jõgis oli teadlik tapetud looma päritolu saab tõendada jahiloaga, mida tal esitada ei olnud. Samuti ei esine väärteo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. 4 Jahiseaduse § 47 järgi teostab riiklikku järelevalvet jahiseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle Keskkonnainspektsioon.
S §-s 362 sätestatud väärteo kohtuväliseks menetlejaks on Keskkonnainspektsioon, seega on otsuse teinud pädev kohtuväline menetleja (
Väärteoasja materjalidest ei ole ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (
Kohtu hinnangul ei esine ka aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks
järgi (
S § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtule esitatud andmete kohaselt on A. Jõgis väärtegu eitanud ning pole avaldanud seetõttu toimepandu osas ka mingit kahetsust, mida saaks karistust kergendava asjaoluna arvestada. Kohus selgitab, et kohtupraktika kohaselt tuleb üldjuhul isikule karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistuse keskmine määr, milliseks käesoleval juhul olnuks 150 trahviühikut. A. Jõgisele on mõistetud karistus üle selle määra, põhjendusega, et isik on ka varasemalt samalaadse väärteo toime pannud, mis nähtub ka karistusregistri väljavõttest A. Jõgise kohta ning lisaks on teda eelmisel aastal karistatud ka JahiS § 50 rikkumise eest (väärteotoimiku lk 43). KarS § 362 lg 1 rikkumise eest on A. Jõgisele 2017.aastal sanktsioon määratud keskmises määras. Eeltoodust võib järeldada, et A. Jõgisele ei ole varasemad karistused mõjunud ning ta ei ole õigusvastast tegevust lõpetanud ning tema süü on seetõttu ka keskmisest suurem. Karistus peaks eelkõige suunama isikut edaspidi väärtegude toimepanemist vältima, kuid sellist toimet ei ole varasem karistus A. Jõgisele kahjuks avaldanud. Keskkonna kaitsele suunatud norme taaskord eirates võttis A. Jõgis endale teadlikult riski, et normirikkumisele järgneb vastutus ning seda vastutust peab A. Jõgis ka täiskasvanud inimesena kandma. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsus on põhjendatud ja seaduslik ning A. Jõgise kaebus tuleb jätta rahuldamata ning Keskkonnainspektsiooni 18.05.2018.a. otsus väärteoasjas nr 94001700831 muutmata. KrMS § 180 lg 1 sätestab koostoimes
§-ga 2, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud, sh ekspertiisitasu 96,50 eurot, tuleb jätta A. Jõgis kanda.
kohaselt kohtuvälise menetleja otsuses ja kohtuotsuses ettenähtud menetluskulud ja muud rahalised sissenõuded pööratakse täitmisele
§-des 201, 203 ja 204 sätestatud korras. Kohus on otsust tehes juhindunud
(allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.