2-19-2813/25

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-19-2813 Tsiviilasi B.B. hagi A.A. i vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 1080 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. juuni 2019 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik B.B. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (hageja): B.B. (ik: XXXXXXXXXXX ), seaduslik esindaja N.M. , lepinguline esindaja Mihhail Tuštšenko Vastustaja (kostja): A.A. (ik: XXXXXXXXXXX ), esindaja Ljudmila Tšeussova RESOLUTSIOON
3. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
4. juuni 2019 otsus muutmata.
5. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
6. B.B. (hageja) (sünd XXXX) esitas 21.02.2019 maakohtule oma seadusliku esindaja (ema) N.M. kaudu A.A. i (kostja/isa) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks alates 01.02.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuine elatis 270 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, ja tagasiulatuv elatis alates 01.02.2018 (11 kuu eest) kokku 2750 eurot. Hageja täpsustas 16.05.2019 kohtuistungil nõuet. Kuna
7. a jaanuaris ja veebruaris on kostja tasunud elatist seadusega ettenähtud miinimummääras, palus hageja mõista elatis välja alates
8. a märtsist.
9. a märtsis ja aprillis on kostja tasunud elatist 130 eurot kuus, seega märtsi ja aprilli eest palus hageja mõista elatis välja summas 140 eurot kuus ning alates maist kuni hageja täisealiseks saamiseni 270 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tagasiulatuva elatise nõudest hageja kohtuistungil loobus. Hageja oli seisukohal, et kohus saab arvestades kostjal teise ülalpeetava olemasolu ja kostja ajutisi majanduslikke raskusi, ajutiselt vähendada miinimumelatist ½ lapsetoetuse võrra.
10. Kostja oli nõus maksma hagejale elatist 150 eurot kuus. Kostja vastuväidete kohaselt on ta täitnud hageja ülalpidamiskohustust suuruses, mida tema varaline olukord võimaldab. Kostja ei ole võimeline maksma elatist seaduses ettenähtud miinimummääras. Kostja selgitas kohtuistungil, et tal on autojuhi eriala, kuid hageja ema valeavalduse alusel kriminaalmenetluse alustamise tõttu tühistati kostjal sadamate sissepääsud ja kostja kaotas kõrgepalgalise töökoha OÜ-s XX. Kostja on arvel töötukassas ning omandab traktoristi eriala. Kostjal on peale hageja veel üks alaealine laps, E.E. , kellele ta maksab elatist 130 eurot kuus. Hagejale miinimummääras elatise maksmine seaks ka lapsed ebavõrdsesse olukorda. Kostja palus arvestada elatise suuruse määramisel riiklikke peretoetuseid. Kostjal puudub väärtuslik vara. Korter, kus elasid hageja, tema ema ja kostja, kingiti paar aastat tagasi hageja ema palvel hagejale. MAAKOHTU LAHEND
11. Viru Maakohus võttis
12. juuni 2019 otsusega vastu B.B. loobumise hagist tagasiulatuva elatisenõude osas ja lõpetas selles osas tsiviilasja menetluse. Maakohus rahuldas hagi elatise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest osaliselt. Maakohus mõistis A.A. välja B.B. kasuks elatise
13. märtsist 2019 kuni
14. juunini 2019 kokku 190 eurot. Kui A.A. tasus elatist pärast
15. aprilli 2019 vabatahtlikult hagejale, tuleb sellega kohtuotsuse täitmisel arvestada. Samuti mõistis maakohus A.A. välja B.B. kasuks elatise alates
16. juunist 2019 kuni B.B. täisealiseks saamiseni
17. novembril
18. a 150 eurot kuus. Osas, milles nõutakse elatise automaatset suurenemist elatise miinimummäära tõstmise korral, jäeti hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. 2 Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei tohi perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o 270 eurot. Alla seaduses sätestatud miinimummäära saab alaealisele lapsele elatise välja mõista üksnes PKS § 102 lg-s 2 sätestatud alustel. Kostjal on veel üks alaealine laps, E.E. (sünd XXX). Vanem peab oma laste ja enda ülalpidamiseks tegema kõik endast oleneva sissetuleku teenimiseks, mis aga ei tähenda, et kahe alaealise lapse vanemal oleks kohustus teenida lastele ülalpidamise maksmiseks vähemalt palga alammäära suurust töötasu, mis kõik tuleks kulutada laste vajadusteks. Mitme lapse puhul tuleb kohtul analüüsida, millised on kostja sissetulekud ning kas kostjale kuulub muud vara, mille arvel ülalpidamist maksta (Riigikohtu seisukoht lahendites nr 2-16-2343, p 13; 2-16-100215, p 20). Kohus jättis elatise suuruse määramisel arvestamata kostja poolt enne
19. a märtsi hageja emale tasutud summad seoses tagasiulatuva elatisenõude osas hagist loobumisega ja selle tõttu, et täpsustatud nõudes palub hageja elatis välja mõista alates
20. a märtsist. Swedbank AS pangakonto väljavõtete kohaselt on kostja saanud ajavahemikus 01.01.2017– 31.12.2018 OÜ-lt XXXXX töötasu kahe kuu keskmisena (
21. a jaanuar, veebruar) 515,47 eurot kuus, OÜ-lt XXXXX palka, lisapalka, haigusraha ja lõpparvestust 10 kuu keskmisena (
22. a veebruar–november) 1353,88 eurot kuus ning OÜ-lt XXX palka ja ööpäevaraha kahe kuu keskmisena (
23. a detsember,
24. a jaanuar) 801,50 eurot. Ajavahemikus 01.04.–13.05.2019 on kostja saanud Eesti Töötukassalt toetust, koolituse stipendiumi ja koolituse sõidukulu kahe kuu keskmisena 422,10 eurot. Seega kostja sissetulek on tööst ilmajäämise tõttu tunduvalt vähenenud ning kostja praegune varaline seisund ei võimalda maksta elatist seaduses ettenähtud suuruses. Kostjal ei ole olnud muid korrapäraseid või suurtes summades laekumisi peale eespool toodute. Kontolt on tehtud tavapärased makseid peamiselt toidukaupade kauplustes, kindlustusmakseid, makseid kütuse eest ja igakuiselt tasutud 130 eurot elatist S.A. E.E. ülalpidamiseks. Ei nähtu suuremate summade tasumist nt kallimate hobide, puhkusereiside vms eest. Kostjale XX kuuluvad kaks korteriomandit, mis on teise isikuga ühisomandis, ja kolm sõidukit, uusim ehitusaastaga 2003, ei muuda oluliselt kostja võimet hagejale elatist maksta. Hagejale kuulub 57,5 m2 korteriomand XXX. Korteris elab kostja, kes kannab korteriomandi teenindamise kulud. Kostja on hageja korteri eest tasunud korteriühistule
25. a märtsis ja aprillis kokku 353,47 eurot. Vältimatud korteriomandi alleshoidmisega seotud kulud moodustasid sellest märtsis 142,50 eurot ja aprillis 117,57 eurot. Hageja ema varaline olukord on tunduvalt parem kui kostjal. Hageja lepinguline esindaja seletas kohtuistungil, et hageja ema sissetulek on bruto 1400 eurot kuus, lapsetoetust saab ta 60 eurot kuus. Kinnistusraamatu andmetel kuulub hageja emale XXXXXX 1050 m2 kinnisasi ja ½ kaasomandist XXXXXX korteriomandist. Maanteeameti andmetel kuuluvad talle sõidukid Audi A4 Limousine (ehitusaasta 2012) ja Audi 80 (ehitusaasta 1990). Kohus pidas põhjendatuks arvestada kostja taotlusega, et osa hageja vajadustest on kaetud lapsetoetusega, mida hageja ema saab
26. aastal 60 eurot kuus. Kohus arvestas ka sellega, et kostja tasub elatist oma teise lapse ülalpidamiseks 130 eurot kuus. Kohus leidis, et kostja nõusolek tasuda hagejale elatist 150 eurot kuus on kooskõlas kostja praeguse varalise seisundiga. Mõistes elatise välja selles suuruses, ei jää kostja teine laps ebavõrdsesse olukorda ja ei osutu varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Kohus mõistis kostjalt välja alates 01.03.2019 kohtuotsuse tegemise päeva seisuga elatise 190 eurot lähtudes sellest, et märtsis ja aprillis on kostja tasunud elatist 130 eurot kuus ja mais elatise tasumise kohta ei ole andmeid esitatud (150 × 3 – 130 × 2). 3 Alla seaduses ettenähtud miinimummäära suuruse elatise väljamõistmise tõttu ei kuulu rahuldamisele nõue siduda elatisesumma Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega (Riigikohtu selgitus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 16). ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
27. B.B. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
28. juuni 2019 otsuse tühistamist osaliselt p-de 2, 3, 4 ja 5 osas ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega mõista A.A. välja B.B. kasuks igakuine elatis 270 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni
29. novembril 2030, või alternatiivselt igakuine elatis 270 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, millest arvestatakse maha ½ perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimeses lauses nimetatud riiklikust lapsetoetusest. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) rikkus maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 ning kohaldas valesti PKS § 101 lg-t 1 ja § 102 lg-t
30. Teine ülalpeetav ei ole automaatselt põhjus elatise vähendamiseks. Riigikohus on leidnud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Kostja on 51-aastane ja töövõimeline, erialalt veoautojuht. Kostja ei tööta, st ta ei ole täitnud piisava sissetuleku teenimise kohustust; 2) võttes arvesse teise ülalpeetava olemasolu ja kostja ajutisi majanduslikke raskusi, on võimalik kohaldada PKS § 102 lg-t 1 vaid nii, et vähendada elatist ½ riiklike toetuste võrra. Kohtupraktika kohaselt elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (3-2-1-35-17, p 28.2). Maakohus ei ole selliseid muid asjaolusid tuvastanud.
31. A.A. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt tegi kohus seadusliku ja õiglase lahendi. Kostja on arvel töötukassas ja otsib tööd. Praeguses majanduslikus olukorras ei ole tal võimalik tasuda elatist nõutud määras. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
32. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesoleval juhul vaidlustas maakohtu otsuse hageja ja seda osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja elatise alla seaduses sätestatud miinimummäära. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
33. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda ringkonnakohus oma otsuses kõiki maakohtu otsuse põhjendusi.
34. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust mõista kostjalt välja elatis seaduses sätestatud miinimummääras. 4 8.
35. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus ebaõigesti tuvastanud mõjuvad põhjused, mis annavad aluse mõista välja elatise alla miinimummäära. Kuna mõjuv põhjus on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks. Mõjuva põhjuse hindamisel tuleb esmajoones arvestada sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et ka kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.1). Seega tuleb elatise nõude lahendamisel arvestada nii alaealiste ülalpeetavate kui ülalpidamist andma kohustatud vanema huve. Maakohus on nimetatud asjaolusid PKS § 102 lg 2 neljandas lauses sätestatud mõjuva põhjuse hindamisel arvestanud ning hageja apellatsioonkaebuses esitatud vastupidine seisukoht ei ole õige. Poolte vahel puudub vaidlus, et
36. a veebruaris lõpetati kostjaga tööleping, kostja on arvel töötukassas, kust ta saab toetust ca 420 eurot kuus. Kostja seletuse kohaselt omandab ta töötukassa koolitusel traktoristi eriala ning töö saamisel on ta nõus maksma elatist hageja nõutud määras. Vaidlus puudub ka selles, et kostja maksab elatist teisele lapsele summas 130 eurot kuus. Eelnimetatud faktilised asjaolud kinnitavad, et kostjat ei saa käsitleda isikuna, kes ilma põhjuseta on jätnud täitmata kohustuse teenida sissetulekut määras, millest piisaks miinimumelatise maksmiseks nii hagejale kui teisele alaealisele lapsele. Iseenesest õige on apellatsioonkaebuses esitatud väide, et teine ülalpeetav ei tähenda automaatselt seda, et väljamõistetavat elatist tuleb vähendada. Samas ei nähtu aga maakohtu otsusest, et kohus oleks elatist vähendanud üksnes seetõttu, et kostja ülalpidamisel on teine laps. Maakohus on õigesti tuvastanud, et arvestades kostja sissetuleku suurust, osutuks kostja teine laps hagejale miinimumelatise väljamõistmisel varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. 8.
37. Ringkonnakohus märgib, et kostja halba varanduslikku seisundit on hageja menetluse käigus möönnud ning sellele tuginenud ka apellatsioonkaebuses, nõustudes alternatiivselt elatise vähendamisega ½ lapsetoetuse võrra. Arvestades kostja praegust sissetuleku suurust, ei taga miinimumelatise vähendamine ainult 30 euro võrra kuus elatise maksmise eesmärki. Kostja varandusliku seisundi paranemisel on hagejal õigus TsMS § 459 alusel uues hagis väljamõistetud elatise suurendamist.
38. Kuigi ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata, on õiglane jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja