Obsah (6)

§ 62§ 230§ 231§ 173§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 15.10.2019.a Tallinn Tsiviilasja number 2-18-3564 Tsiviilasi A Z ja A Z hagi

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 06.03.2018 esitatud hagiavalduse kohaselt sündisid M Z ja A Z abielust A Z (hageja I) ja A Z (hageja II). Harju Maakohus rahuldas 18.06.2013 tsiviilasjas 2-12-41017 M Z hagi elatise nõudes ja otsustas välja mõista A Z hageja I kasuks igakuise elatise summas 250 eurot, alates 15.03.2012 kuni hageja I täisealiseks saamiseni ja välja mõista A Z hageja II kasuks igakuise elatise summas 250 eurot, alates 15.03.2012 kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Seisuga 05.03.2018 on A Z elatise võlgnevus üle 37 800 euro. Hagejad on pöördunud täitemenetluse alustamise avaldusega kohtutäiturite poole. Hageja seaduslik esindaja on seisukohal, et puudub lootus, et võlgnik A Z tasub oma lastele elatist. A Z ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada. Lapse isa (A Z) vanemad, A Z (kostja I) ja N Z (kostja II) on isikud, kes on kohustatud andma ülalpidamist oma lapselapsele ehk siis hagejatele juhul, kui lapse isa ei täida oma ülalpidamisekohustust või ülalpidamise kohustuse täitmine ei ole võimalik. Käesoleval ajal ei ole võimalik täita võlgniku kohta tehtud kohtuotsust ning sisse nõuda täitmiseks esitatud elatusraha. Võlgnik on teadlik oma elatusraha maksmise kohutusest ning sellest, et tema suhtes on elatusraha võlgnevuse sissenõudmiseks alustatud täitemenetlus. Samuti hagejate seaduslik esindaja on seisukohal, et kostjatel on piisavalt rahalisi võimalusi, selleks, et anda ülalpidamist lapselapsele. Eeltoodust tulenevad palusid hagejad kostjatelt välja mõista nii hageja I kui ka hageja II kasuks elatise miinimumsuuruses. Kostjate vastus Kostjad palusid jätta hagiavaldus rahuldamata, alternatiivselt määrata see 20% ulatuses nende poolt saadavast pensionist. Kostjatel on vanade inimestena tõsiseid terviseprobleeme, mistõttu läheb noortest olulisemalt rohkem raha enda ravimisele ja ravimitele. Kostjal I on tuvastatud keskmine puue ja ta vajab eakohasest suuremat kõrvalabi. Ka on kostja I pensionil ja saab puudega inimese imepisikest toetust 12,76 eurot kuus. Ta püüab veel viimast aastat jõudumööda tööd teha, ta on Osaühingu L E OÜ juhatajaks, olles seal 50% osaku omanikuks. Palga kohta on kostja I 2 esitanud palgatõendi viimase 6 kuu keskmise sissetuleku kohta, mis on 790 eurot bruto, mis teeb netopalgaks 709,25 eurot. Kostja II (saab aprillis 65) on samuti pensionil, kuid veel ühe aasta püüab ta tööl käia, saades nii 800 eurot kuus. Antud juhul pole õige, et laste isalt ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada. Teised võlgnevused (arvukad liiklustrahvid, kohtutäiturite tasud) võrreldes tema suure elatisvõlaga 37 800 eurot on 05.03.2018 seisuga ka üheskoos kordades väiksemad (11 304,04 eurot ehk 23% üldvõlast ja osa neist lähiajal aeguks). Seega pole põhjust arvata, et laste isa ei saaks enamuse ehk koguni 77% pankrotis olemise ajal oma lastele elatisrahana lastele maksta. Tema vastu saab seega vähemalt 77% ulatuses endiselt elatisnõuet püstitada, töökohast on tal sissetulek olemas. Selline kostjate vastu esitatud täies mahus nõue kaugeltki kostjate endi tegelikke vajadusi ja lähiajal st aasta pärast saabuvat olulist sissetulekute vähenemist seoses ainult pensionist elama hakkamisega. Lisaks nimetatud meditsiinilistele kuludele on vaja kanda neil kui pensionäridel edasi kulutusi korterile kommunaalmaksetena, toidule, rõivastele, kostja I puude tõttu kõrgendatud kulutusi hügieenile, ravimitele jms väiksematele väljaminekutele. Seepärast ei jätkuks hagi täies mahus rahuldamisel kostjail siis lihtsalt raha. Kostjatel ei ole siis ei väärtpabereid, investeeringuid, ettevõtlustulu ega kapitalitulu. Aasta pärast pole neil enam töist sissetulekut, nad saavad kogu tulu vaid pensionist ja kostja I pisikesest puudega inimese toetusest. Kui kohus siiski leiab, et ka kostjailt tuleb elatist välja nõudma hakata, siis paluvad nad nende iga, tervist ja majanduslikku olukorda, laste tegelikke vajadusi ning laste isa paralleelse tasumise võimalusi arvestades teha mitte täies mahus. Põhjendatud aluseks võiks olla tööl käimise ajal näiteks 50% pensionist ja pärast töölkäimise lõppu pensionist 20%. Kostjad oleksid pensionil olles suutelised tasuma 20% pensionist st kummalki kostjalt kinni pidada 20% nende igakuulisest pensionist. Kui pension on kostjal I 480 eurot ja kostjal II 300 eurot, siis oleksid need summad vastavalt 96 eurot ja 60 eurot, kokku 156 eurot. Sellisel juhul oleks neil võimalik kostjaid jõudumööda elatisrahaga lisaks laste isalt laekuvale toetada, kellel nüüd töökoht on leitud. Suuremat summat nad tasuda majanduslikel põhjustel ehk ainult pensionist elatudes poleks suutelised. Loomulikult loodavad nad, et põhisosa jääb elatisrahast jääb laste isa kanda. Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostjate vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 3

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps ülalpidamist saama õigustatud isikuks. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Seega on alaealise lapse vanematel ja vanavanematel lapse ülalpidamise kohustus. Seejuures annab lähema astme sugulane PKS § 105 lg 2 järgi ülalpidamist enne kaugema astme sugulast, mistõttu peavad alaealist last eelkõige ülal pidama tema vanemad. Vanavanemate ülalpidamiskohustus saab olla üksnes asenduskohustus, mis tuleb kõne alla eelkõige siis, kui lapse vanema(te)lt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada. PKS § 106 lg 2 esimese lause järgi tekib asenduskohustus juhul, kui sugulase vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on ülemäära raske saavutada. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-75-11 leidnud, et vanavanemal tekib PKS § 106 lg 2 järgi asenduskohustus eelkõige juhul, kui vanema viibimiskoht ei ole teada, mistõttu on välistatud või raskendatud tema vastu nõude rahuldamine kohtus, aga ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita. Kohus selgitab, et vanavanematelt saab asenduskohustusena elatise välja mõista üksnes siis, kui vanavanema varaline seisund seda võimaldab ning seejuures elatise väljamõistmine ei kahjusta vanavanema tavalist ülalpidamist. Vanavanematel ei ole PKS § 102 lg 2 järgset kohustust hankida endale alaealiste laste ülalpidamiseks täiendavat sissetulekut, milline kohustus lasub laste vanematel.
2. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hagejate vanemateks on M Z ja A Z (tlk 7, 8). 18.06.2013 kohtuotsusega on Harju Maakohus A Z hagejate kasuks välja mõistetud tagasiulatuv elatis summas 4800 eurot ning mõlema hageja kasuks igakuine elatis summas 250 eurot kuni hagejate täisealiseks saamiseni (tlk 9-11). Samuti nähtub materjalidest, et tsiviilasjas nr 2-17-9995 on 05.09.2017 määrusega välja kuulutatud A Z pankrot ning 24.01.2018 määrusega on kohus kinnitanud pankrotimenetluse jaotusettepaneku (tlk 1213). Jaotusettepanekust nähtub ka, et hagejatel on nende isa vastu tunnustatud nõue 37 800 eurot. Samuti puudub vaidlus, et kostjad on A Z vanemad (tlk 23).
3. Kostjad on välja toonud, et A Z töötab alates 02.10.2017 O E AS-s ning tema keskmine netopalk on 732,47 eurot (tlk 55; kohtu arvestuste kohaselt tuleb keskmiseks töötasuks 731,47 eurot). Samuti nähtub kostjate poolt esitatud tõenditest, et laste isa on kostjale I teinud ülekandeid elatise tasumiseks, summades 70 eurot (tlk 63), 355 eurot (tlk 86), 355 eurot (tlk 93). Kohus selgitab, et iseenesest ei saa nimetatud summade tasumist kostjale I käsitleda elatise tasumisena hagejatele, samas nähtub sellest, et laste isa on võimeline elatist tasuma. Esitatud on ka tõend, et lapse isa on hagejate seaduslikule esindajale täiendavalt tasunud 610 eurot (aprill ja juuni 2019, tlk 137). Kohtu hinnangul ei ole hagejad tõendanud, et A Z ei oleks võimeline elatist tasuma või temalt ei oleks võimalik elatist saada. Üksnes elatise võlgnevuse olemasolu või asjaolu, et hagejad on pöördunud kohtutäiturite poole nimetatut ei kinnita. Kohtule ei ole välja toodud 4 asjaolusid ega tõendeid, et A Z puuduksid võimalused tagada oma laste arenguks vajalik ülalpidamine või et kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et elatise võlgnevuse või jooksva elatise sissenõudmine lapse isalt oleks perspektiivitu. Ka vahepealne pankroti väljakuulutamine ei mõjuta iseenesest laste isa võimet teha tööd ega kohustust pidada ülal oma alaealisi lapsi. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul ka oluline, et laste isa ei ole keeldunud elatise tasumisest. Samuti nähtub tsiviilasja materjalidest, et A Z on leidnud endale töökoha ning tal on püsiv sissetulek. Nimetatu võimaldab kohtu hinnangul tasuda ka elatise võlgnevust ning elatist oma alaealisele lapsele. Hageja I on menetluse ajal saanud täisealiseks, seega väheneb ka igakuiselt tasumisele kuuluv elatise summa. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostjate väide selle kohta, et hagejate isa ei tea, kuhu arveldusarvele elatist tasuda, on asjakohatu. Elatise väljamõistmise otsuse resolutsioonis on ära märgitud ka hagejate seadusliku esindaja kontonumber, kuhu elatis tasuda tuleb.
4. Isegi juhul, kui hagejate isalt oleks elatise sissenõudmine perspektiivitu, siis on kohus seisukohal, et kostjate majanduslik seis ei võimalda neil anda hagejatele ülalpidamist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata. Mõlemad kostjad on vanaduspensionärid. Kostjale I on määratud puudega vanaduspensioniealise inimese toetus kuni 09.01.2020 summas 12,79 eurot (tlk 34) ning tal on tuvastatud keskmine puue, sest ta vajab eakohasest suuremat kõrvalabi väljaspool oma elamiskohta igal ööpäeval (tlk 35). Kostja I omab korteriomandit (s.o kostjate elukoht, tlk 15). Kostja I töötab L E osaühingu juhtajana ja tema keskmine sissetulek 2017 septembrist kuni 2018 veebruar oli 790 eurot (tlk 36). L E Osaühingu 2017 aasta majandusaasta aruande kohaselt oli osaühingu, omakapital 2895 eurot, kasum 240 eurot (tlk 43-49). Kostja I on seal juhatuse liige ja osanik (tlk 50). Alates 02.04.2018 on kostja tööaega vähendatud seoses tervisliku seisundi halvenemisega ning tema igakuiseks sissetulekuks on määratud töötasu 375 eurot (tlk 62 pöördel). 10.09.2019 tõendi kohaselt on kostja I 6 kuu keskmine töötasu 414,54 eurot (tlk 135). 09.08.2018 esitatud dokumendis on kostjad välja toonud, et kostja I töötasuks on 300 eurot, kostjal II 850 eurot, millele lisandub pension 520 eurot ja 330 eurot, kokku 2000 eurot sissetulek. Väljaminek kahepeale 2020 eurot (tlk 92). Kohtu hinnangul ei anna kostjate poolt väljatoodud asjaolud ning tõendid alust järelduseks, et kostjatel oleks võimalik hagejatele ülalpidamist anda, s.h ka osaliselt. Arvestada tuleb, et kostjad on pensionärid, kellel võib tekkida aeg-ajalt ka ootamatuid ja ettenägematuid väljaminekuid. Samuti on kostjal I tuvastatud keskmine puue, mille tõttu vajab ta ise suuremat kõrvalabi. Seega on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei võimalda vanavanemate varaline seisund elatist hagejate kasuks välja mõista ilma nende tavalist ülalpidamist kahjustamata.
5. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud 5 8.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta solidaarselt hagejate kanda. 9.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostjad on kinnitanud, et ei soovi menetluskulude väljamõistmist hagejatelt (tlk 129). Seega jätab kohus menetluskulude suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 6