) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 4.
lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. 5. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, asub kohus seisukohale, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohtule esitatud tõenditega ja ajutise halduri aruandega on avalduse aluseks olevad asjaolud leidnud kinnitust. 13.09.2019 esitatud aruande kohaselt on võlgniku varaks tema arvelduskontodel olev raha 161,75 eurot, 3117.633 LHV Pensionifond L osakut väärtusega 5 283,30 eurot, millele tulenevalt Täitemenetluse seadustiku § 130 lg 4 ei ole võimalik sissenõuet pöörata ja M V OÜ, registrikood 12041435, osa nimiväärtusega 2 500 eurot. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ning läbi viia pankrotimenetlus. 2 6.
lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse võlgniku maksejõuetust. 7. Võlgnik on 20.09.2019 esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Vastavalt
lg 11 kui esineb
lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. 8.
lg 2 p 4 järgi võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on eelkõige võlgniku hooletu finantskäitumine, võlgnik on liiga kergekäeliselt võtnud endale uusi laenukohustusi ning pole arvestanud sealjuures oma sissetulekute suuruse ja pidevusega. Võlgnik on sõlminud süstemaatiliselt laenuja järelmaksulepinguid teadma pidades, et tal on makseraskused. Makseraskustest teadma pidamist kinnitab võlgnik enda 16.07.2019 pankrotiavalduses, milles võlgnik selgitab, et tema sissetulekud ei võimalda tal juba mõnda aega kõiki makseid maksta. Kohus märgib, et reeglina laenuvõtjal tuleb laenulepingu sõlmimisel kinnitada, et ta on tutvunud lepingu tingimustega ja mõistab täielikult võetava kohustuse olemust ja tingimusi ning temal ei esine laenukohustuse võtmist ning täitmist takistavaid asjaolusid. Seega võlgniku enda poolt esitatud andmetest ei pidanud laenuandjal tekkima kahtlusi võlgniku maksevõimes. Samas võib raskeks hooletuseks pidada võlgniku käitumist olukorras, kus ta sõlmib uusi laenukokkuleppeid teades, et tal on makseraskused. Sellise hooletu finantskäitumisega vähendab võlgnik ka eelmiste võlausaldajate võimalust nõuete rahuldamiseks. Ühtlasi märgib kohus, et
lõike 1 järgi on võlgniku põhikohustuseks kohustustest vabastamise menetluse kestel tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Kohtul puudub veendumus, millistest vahenditest võlgnik teeb võlausaldajatele vabatahtlikuid makseid, sest võlgnik on 16.07.2019 pankrotiavalduses selgitanud, et võlgnevuste tagasimakseteks võlgnik ise tulevikus perspektiivi ei näe. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnik on töötu ja igakuine sissetulek puudub. Võib järeldada, et võlgniku menetluslik huvi ei ole seega suunatud võlausaldajate nõuete kasvõi osalisele rahuldamisele, vaid üksnes kohtulahenditest tulenevatest kohustustest vabanemisele, mis ei ole aga kooskõlas
Seega võlgniku kohustustest vabastamise menetlus oma eesmärki ei täidaks ega võlgniku majanduslikule olukorrale leevendust ei tooks. Kui võlgnikul on tegelik tahe ja soov tulevikus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, on võlausaldajate nõuded täidetavad täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras võlgniku kohustustest vabastamise menetluseta. Vastasel korral aga aeguvad täitmata nõuded tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud korras. Ajutise halduri aruandest 3 selgub, et võlgniku suhtes käesoleval hetkel käimasolevad täitemenetlused puuduvad, mistõttu alused pankroti väljakuulutamiseks puuduvad. Eeltoodust tulenevalt puudub võlgniku kohustustest vabastamise menetlusel edulootus ning avaldusega ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et võlgniku I L AS-i SEB Pank pangakontole on laekunud ülekanded selgitustega ``töötasu`` ja ``preemia`` R B AS-ilt, kuid võlgnikule väljamaksete tegemist pole nimetatud ettevõte deklareerinud. Seega on kohtul alust arvata, et võlgniku kontot on kasutatud kellegi teise isiku töötasude maksmiseks. 9.
lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.
lg 1 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. 12.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. 13.
lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.
lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.