Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (
Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist (
9. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud 530 eurot sh riigilõiv 350 eurot ja õigusabi kulud 180 eurot koos käibemaksuga (4,5*40). Hageja tasub 24.09.2019 kohtumääruse alusel riigilõivu osamaksetena 6 kuu jooksul. Seisuga 17.10.2019 on avaldaja eest tasunud riigilõivu 5 Põhja- Eesti Partner 100 eurot. Hageja palub õigusabi kulud kanda H. P. arvelduskontole xxx Swedbank AS ja kohtukulud 350 eurot Põhja- Eesti Partner OÜ arveldusarvele xxx, LHV Pank. Kostja palub jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatud ja vajalikuks peetud tunnihind 120 eurot käibemaksuga (RKTKm 3-2-1-92-13). Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-65-13 p 16). Hageja kinnitab, et ei saa eraisikuna käibemaksu tagasi, seega välja mõista menetluskulud täissummas. Hageja on vastava kinnituse kohtule esitanud. Järelikult on hageja esindaja tunnitasu määr 40 eurot ja õigusabikulu 180 eurot koos käibemaksuga põhjendatud.
lg 3 kohaselt menetluskulud, mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kohus leiab, et kuna hageja tasus enne hagi esitamist riigilõivu 100 eurot so 50 eurot esimene osamakse hagi esitamise eest ja 50 eurot hagi tagamise eest, tuleb nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja mõista. Ülejäänud summa ehk hageja poolt tasumata riigilõivu 250 eurot mõistab kohus välja kostjalt riigi tuludesse. Kulude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus tühistab 24.09.2019 määruse ja määrusele lisatud makseinfo, mille kohaselt peab hageja tasuma riigilõivu 250 eurot alates 01.11.2019 kuni 01.03.2020 osamaksetena 50 eurot kuus. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.