← Eesti

2-19-8659/8

Obsah (9)§ 407§ 444§ 468§ 173§ 162§ 163§ 174§ 175§ 177

2-19-8659 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 09.10.2019. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-8659 Tsiviilasi Pl

§ 407

lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile Txxxxx Vxxxxx vastu RESOLUTSIOON

  1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
  2. Välja mõista Txxxxx VxxxxxxxxPlusPlus Capital AS kasuks 5361,02 eurot, millest 3951,67 eurot on põhivõlg, enne 29.11.
  3. a kompromisslepingu sõlmimist viivised summas 182,25 eurot, sissenõudmiskulu summas 25 eurot ja 1202,10 eurot 09.10.
  4. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis.
  5. Välja mõista Txxxxx VxxxxxxxxPlusPlus Capital AS kasuks alates 10.10.
  6. a viivis põhivõlalt (3951,67 eurot) 0,0600% päevas kuni põhivõla täitmiseni.
  7. Kohtuotsus on viivitamata täidetav.
  8. Kohtuotsus tuleb TxxxxxxVxxxxxxx kätte toimetada avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Menetluskulude jaotus
  9. Jätta menetluskulud Txxxxx Vxxxxx kanda.
  10. Välja mõista TxxxxxxVxxxxxxx PlusPlus Capital AS kasuks menetluskulud summas 665 eurot, sh 425 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 240 eurot (koos käibemaksuga) hageja lepingulise esindaja tasu. 1

(4)
  1. Välja mõista TxxxxxxVxxxxxxx PlusPlus Capital AS kasuks viivis punktis 2 välja mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1
  2. lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale kätte avalikult 15.09.
  3. a. Kostjal oli määratud tähtaeg hagile vastamiseks - 21 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel

407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses.

§ 444

lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja hageja 29.11.

  1. a kompromisslepingu/võlatunnistuse nr 24251482, mille alusel kostja võlgnes hagejale 4031,67 eurot ja viivised summas 213,92 eurot. Hageja omas võlgniku vastu nõuet Auto24 laen nr L89000003633 (20.08.
  2. a) ja Auto24 laen nr L89000303126 (06.06.
  3. a). Tulenevalt asjaolust, et kostja ei suutnud nõuet kogu ulatuses tasuda, sõlmisid pooled kompromisslepingu/võlatunnistuse. Hageja loobus osaliselt, s.o 31,67 euro ulatuses viiviste nõudest kostja vastu ning võimaldas kostjal täita kohustust osamaksetena ja kompromisssummas 4213,92 (4031,67+182,25) eurot. Kostja rikkus lepingut ning ei tasunud osamakseid tähtaegselt ning kokkulepitud suuruses. Kostja tasus esimesed 4 osamakset kokku summas 100 eurot, millest 20 eurot oli lepingu sõlmimise tasu ja 80 eurot on hageja arvestanud tasutud põhiosa katteks. Põhiosa summa 3951,67 (4031,92-80) eurot. Hageja luges kompromiss-summa tervikuna sissenõutavaks 20.05.
  4. a osamakse tähtaja möödumisest alates. Lepingu kohaselt kohustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma võlausaldajale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromiss-summalt. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d kostjalt võlgnevust sissenõudma. Hagejal on tekkinud kulu 25 eurot seoses meeldetuletuskirjade edastamisega kostjale. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 3951,67 eurot, viivised summas 182,25 eurot (enne 29.11.
  5. a kompromisslepingu sõlmimist) ning viivised summas 905,72 eurot (alates 21.05.
  6. a kuni hagi esitamiseni). Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 3951,67 eurot, enne 29.11.
  7. a kompromisslepingu 2

(4)sõlmimist tekkinud viivised summas 182,25 eurot, sissenõudmiskulu summas 25 eurot ja kohtuotsuse tegemise aja, s.o 09.10.
  1. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 1202,10 (905,72+296,38) eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 10.09.
  2. a viivise põhivõlalt poolte vahel 29.11.
  3. a sõlmitud kompromisslepingus sätestatud määras, s.o 0,0600% päevas kuni põhivõla täitmiseni. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku 845 eurot, sh 425 eurot hagilt tasutud riigilõiv ning 420 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks saab lugeda nõudelt tasutud riigilõivus summas 425 eurot. Kohus leiab aga, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud üksnes osaliselt.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tasu ilmselgelt ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on seisnenud hagiavalduse koostamises ja esitamises ning sellele eelnenud dokumentide komplekteerimises ja analüüsis. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tegemist õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Tegemist on nn masshagiga, mis sisaldab õiguslikus osas standardteksti. Arvestades asja keerukust ja õigusabi teenuse keskmisi tasumäärasid, loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja tasuks 240 eurot (koos käibemaksuga). Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku summas 665 eurot, sh nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 425 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 240 eurot (koos käibemaksuga). Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud. 3

(4)Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.