Obsah (8)
§ 436§ 442§ 231§ 405§ 637§ 168§ 150§ 638KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-18-125250 Määruse tegemise aeg ja koht 06.11.2019, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu ja Mati Maks
§ 436
lg 4) ning jättes käsitlemata kostja kesksed vastuväited hagile, mis tõendavad hageja haginõude alusetust (
§ 442lg 8).
- Maakohus jõudis järeldusele, et käesolevas asjas ei kuulu kohaldamisele määruse 261/2004 art 5 lg 3, kuivõrd on tõendamata, et just kahjustada saanud lennuk YL-CSE pidi teenindama reisija lendu BT654 ning et Helsingi lennujaama territooriumi hoovõturaja olud mõjutasid lendu BT654 nii, et see välistas lennu õigeaegsuse või reisija õigeaegse jõudmise Tallinna. Maakohus hindas eeltoodud asjaolusid pooltest erinevalt ja tegi üllatusliku ja ebaõige järelduse, et asjaolud on tõendamata. Kõnealuse asjaolu üle ei olnud pooltel vaidlust – lennuk YL-CSE pidi teenindama lendu BT
- Hageja vaidles kostja väitele vastu üksnes ulatuses, mis puudutab viidatud asjaolude kvalifitseerumist erakorralisteks asjaoludeks määruse 261/2004 alusel. Kooskõlas
§ 231
lg-ga 4 tuleb eeldada, et hageja võttis omaks kostja esitatud asjaolu, et lennuk YL-CSE on lennuk, mis pidi teostama lennu BT654, ning vastavat asjaolu ei pea täiendavalt tõendama.
- Kostja hinnangul nähtub asjaoludest ja tõenditest selgelt, et kuivõrd lendu BT654 pidi teostama lennuk YL-CSE, mõjutasid Helsingi lennujaama teeolud selgelt ka viidatud lendu. Lennuki YL-CSE kahjustumine kell 13.00 Helsingis ja seetõttu selle poolt teostava lennu märkimisväärne hilinemine põhjustas ka vastava lennuki poolt samal päeval kaks lendu hiljem teostatava kell 17.25 Londonist väljuva lennu hilinemise. Kohus jättis kostja vastava vastuväite käsitlemata ja tegi seetõttu asjas ebaõige lahendi.
- Ühtlasi jättis maakohus täitmata selgitamiskohustuse. Vaidluse keskne küsimus on, kas Helsingi lennujaama lennuraja teeolud on erandlik asjaolu määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 mõistes. Sellest tulenevalt on üllatav, et maakohus viis vaidluse keskme hoopis küsimusele, kuidas põhjustas lennuki kahjustumine Helsingis sama lennuki poolt teostatava lennu hilinemise Londonis. Kuigi kostja hinnangul on vastav seos asjaoludest 4
(6)tulenevalt ilmselge, ei selgitanud maakohus enne lahendi tegemist kordagi, et vastav asjaolu omab vaidluse lahendamise seisukohalt olulist ja keskset tähendust ega teinud ettepanekut vastavat asjaolu täiendavalt tõendada. Maakohus võttis sellega kostjalt võimaluse oma õigusliku positsiooni kaitsmiseks. Ringkonnakohtu seisukoht 17. Kolleegium, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 637 lg 2¹ alusel koosmõjus
§ 405lg-ga 1 keelduda.
18.
§ 405
lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja 400 eurot ja viivise sellelt. Seega esitas hageja rahalise nõude, mille põhinõue ei ületa 2000 eurot ja põhinõue koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, s.t tegemist on lihtmenetluse asjaga
§ 405lg 1 mõttes.
19. Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse
§ 637
lg 2 järgi menetlusse üksnes juhul, kui maakohus on andnud loa edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seejuures lähtub ringkonnakohus lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes
§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks tarbetuid menetluskulusid.
- Hageja leiab apellatsioonkaebuses, et maakohus hindas menetlusõigusnorme rikkudes esitatud asjaolusid erinevalt mõlemast poolest, kui leidis, et kostja ei tõendanud, et just kahjustada saanud lennuk YL-CSE pidi teenindama reisija lendu BT
- Maakohus rikkus kostja hinnangul menetlusnorme ka sellega, et ei selgitanud kostjale, et viimane peab nimetatud asjaolu tõendama.
- Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ega rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis võiks mõjutada lahendit, sh ei ole maakohus hinnanud tõendeid selgelt ebaõigesti ega jätnud täitmata selgitamiskohustust.
- Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et määruse nr 261/2004 art 7 järgi saab lennu hilinemine olla õigustatud ainult siis, kui see on tingitud erakorralistest asjaoludest, mis väljuvad lennuettevõtja tegeliku kontrolli alt. Vastavalt määruse nr 261/2004 art 5 lg-le 3 pidi kostja vastutusest vabanemiseks tõendama, et hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui tarvitusele oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Kostja tõi erakorralise asjaoluna esile Helsingi lennujaama hoovõturaja olud, mis tõid kaasa järjestikuste lendude hilinemise, kuid ei tõendanud, et konkreetse London-Riia lennu hilinemist ei oleks suudetud vältida 5
(6)mistahes abinõusid kasutades. Seega oli erakorralise asjaolu põhjendamisel igati asjakohane küsimus, miks pidi eelnevatel lennuetappidel viivitusse sattunud konkreetne lennumasin teenindama vaidlusalust London-Riia lendu. Teisisõnu, tõenditest ei nähtu, et kostja oleks tarvitusele võtnud kõik vajalikud meetmed, et vältida hageja (õiguseellase) hilinemist reisi sihtkohta (Tallinn) üle kolme tunni, ega seda, et mistahes muud võimalused reisija lõppsihtkohta hilinemise (üle 3 tunni) vältimiseks puudusid. Seega ei suutnud kostja tõendada, et tegemist oli määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 mõttes erakorralise asjaoluga, mis välistab kostja vastutuse.
- Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et hageja vaidlustas üksnes seda, kas Helsingi lennujaama territooriumi lennuraja olud kvalifitseerusid erakorralise asjaoluna, mistõttu ei saanud olla vaidluse all asjaolu, milline lennuk pidi konkreetset lendu teenindama. Hagiavaldusest nähtuvalt heitis hageja kostjale muu hulgas ette, et kuna juhtum leidis aset kostja peabaasi läheduses, siis oleks kostja saanud oma lennuparki paremini organiseerida selleks, et vältida järgnevate lendude hilinemisi. Seega ei võtnud hageja omaks kostja väidet, et just ja ainult lennuk YL-CSE pidi teenindama lendu BT
- Ringkonnakohus hindas apellatsioonkaebuse väiteid ja vastas neile lühidalt käesolevas määruses. Kaebust ei saaks ringkonnakohtu arvates sisuliselt rahuldada. Seega ei ole kolleegiumi hinnangul
§ 637lg 21 järgi alust apellatsioonkaebust menetleda.
25. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta
§ 168lg 1 järgi kostja kanda.
Kuna hagejal ei ole selles menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hüvitada hagejale apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid. Kostjal on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda
§ 150lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
26. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta
§ 638
lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna tegemist on digitaalse menetlusega ja kostja esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada.
§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
27. Kohtumäärus tuleb
§ 638lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele.
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt) Mati Maksing 6
(6)