Obsah (4)

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Määruse tegemise aeg ja koht 01.11.2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-2001 Haldusasi Aktsiaseltsi M.V.Wool taotlus esialgse õiguskaitse

eaduses (

) § 12 lg-le 1 peab turuleviidav toit olema ohutu inimese tervisele ning vastama

eaduses ja teistes õigusaktides sätestatud muudele nõuetele. Sama sätestavad ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 178/2002 art 14 p-d 1 ja 2. Ohutuks ei saa pidada toitu, mis on tervisele kahjulik ja/või inimtoiduks kõlbmatu.

§ 22

lg 1 kohaselt vastutab käitleja käideldava toidu ning käitlemise nõuetekohasuse eest ja on kohustatud kasutama kõiki võimalusi selle tagamiseks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei tohi käitleja vastu võtta, käitlemisel kasutada ega väljastada nõuetele mittevastavat toitu. Määruse 2073/2005 I lisa 1. pt-s olevas tabelis, p-s 1.2 on käitleja poolt valmistatavate toodete osas, milles võib paljuneda Lm, kehtestatud Lm esinemise jaoks kaks kriteeriumit. Tabeli selgituse nr 5 kohaselt on esimese kriteeriumi kohaldamiseks sätestatud järgnev tingimus: kriteeriumi kohaldatakse siis, kui valmistaja suudab pädevale asutusele piisavalt tõendada, et toode ei ületa kõlblikkusaja jooksul 100 cfu/g piirmäära. Antud juhul ei ole MVW suutnud läbi viia nõuetekohaseid kestvuskatseid / challenge teste, mis näitaksid, et Lm arvukus toodetes ei 1 pesa moodustav ühik (pmü), ingl.k colony forming unit (cfu) 2

(9)3-19-2001 ületa realiseerimisaja lõpus 100 cfu/g kohta, mistõttu ei ole vastuskirjas nimetatud väide piirmära 100 cfu/g rakendamise kohta asjakohane. 4) Vastuskirjas juhtis käitleja tähelepanu, et samast partiist, samast kastist VTA ametniku poolt võetud kontrollproov viidi Terviseameti (TeA) laboratooriumisse uurimiseks, mille tulemus Lm-i ei leidnud. Käitleja väide ei lükka paraku ümber VTA kontrollproovi ja selle analüüsi tulemusi. VTA proovid on võetud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 882/2004 art 11 lg 7 kohaselt, mis tagab proovide õigusliku ja analüütilise kehtivuse. Määruse 2073/2005 kohaselt Lm-i esinemine valmistoitudes on mitterahuldav, kui bakter on avastatud ükskõik millises prooviühikus. 5) Lisaks on MVW selgitanud, et on valmis vabatahtlikult võtma meetmeid, et välistada isegi teoreetiline oht inimeste tervisele või keskkonnale esitades meetmete kava, mis muuhulgas sisaldas planeeritavaid tegevusi kuue punktiga, sh viitas käitleja, et planeerib lõpetada kuumsuitsutatud lõhe ja forelli toodete tootmise Vihterpalu tehases alates 24.10.2019. Paraku ei saa amet pidada MVW poolt kirjeldatud meetmeid piisavaks toiduohutuse tagamisel pelgalt ühe tootegrupi (kuumsuitsu lõhe ja forell) tootmise lõpetamisega. Arvestades, et VTlab poolt on kahel korral teostatud isolaadi sekveneerimisi, milles on jätkuvalt Harku tehases välja tulnud Lm virulentne tüvi ST1247 (kahest erinevast kalaliigist) ning võttes arvesse, et 01.10.2019 leiti järelevalve käigus uuesti Harku tehase valmistootest Lm ja 09.10.2019 leiti Vihterpalu tehasest Lm, samuti arvesse võttes tooraine liikumist kahe käitlemiskoha vahel, kujutab MVW toodang jätkuvat ohtu inimese elule ja tervisele. 6) Ettekirjutuse õiguslikud alused on korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1,

§ 47lg 1, § 48 lg 3, määruse 882/2004 art 54 lg 1 ja lg 2 p h.

MVW esitas 25.10.2019 VTA-le vaide VTA 23.10.2019 ettekirjutuse kehtetuks tunnistamiseks.
AS M.V.Wool esitas 25.10.2019 Tallinna Halduskohtule taotluse (täiendatud 31.10.2019) peatada esialgse õiguskaitse korras VTA 23.10.2019 ettekirjutuse p 1 kehtivus osas, milles see kohustab MVW-d teostama teiste toodete (peale külm ja kuumsuitsutatud lõhe ja forelli) kõigis partiides Lm tuvastamine (leidumine 25g-s, 5 osaproovis). 1) VTA teatas 22.10.2019 MVW-le, et kaalub toiduohutuse tagamiseks erimeetmena

§ 48lg 3 meetme kasutamist.

VTA tugines seejuures asjaolule, et 2018. a oktoobris on taotleja Vihterpalu tehases toodetud kuumsuitsu lõhefilees tuvastatud Lm tüve ST1247 esinemine ning 09.10.2019 Vihterpalu tehasest VTA võetud toidu- ja uhtmeproovis leidus Lm. Taotleja esitas oma vastuväited erimeetme kohaldamisele ja selgitas, et tehasest võetud proovidest ei ole aasta jooksul, st alates 2018. a oktoobrist tuvastatud tüve ST1247 esinemist. 2019. a oktoobris võetud proovis esines Lm normi piires ehk lubatud määral. Seega puudub vajadus erimeetme kohaldamiseks. Vaatamata sellele oli taotleja rahvatervise huvides valmis ennetavalt rakendama vabatahtlikult alljärgnevaid meetmeid, et välistada isegi teoreetiline oht inimeste tervisele või keskkonnale: (

a)lõpetama kuumsuitsutatud lõhe ja forelli toodete tootmise Vihterpalu tehases alates 24.10.2019; (
b)tehases toimus ennetava meetmena suurpuhastus ja desinfitseerimine 18.-20.10.2019; (
c)ennetava meetmena oli suurpuhastusse lisatud efektiivne desinfitseerimisaine: bensalkooniumkloriid, mis sisaldub keemilises aines P3-triquart (alates 18.10.2019 kasutatakse antud ainet iganädalaselt tehase desinfitseerimisel); (
d)kõikide ladude ja tootmisruumide lagede, seinte, põrandate, uste pesemine ja desinfitseerimine kasutades P3triquarti; (
e)iga päeva lõpus teostatakse süvapesu (aurupesu suurpuhastuse käigus) ning päeva kestel toimuvatel tootmispausidel kasutatakse tarvikute puhastamiseks desinfitseeriva toimeainega lappe ning desinfitsaatoreid; (
f)igapäevaselt toimub tarvikute, sh kääride, nugade, 3

(9)3-19-2001 metallkinnaste, teritajate jne steriliseerimine, mis toimub sterilisaatoris temperatuuril vähemalt +83°C. VTA andis 23.10.2019 hilisõhtul vaidlustatud ettekirjutuse, mille MVW sai kätte 24.10.

MVW on esitanud VTA-le vaide, sest ettekirjutus on oluliste puudustega. 2) Puudub MVW poolne toiduohutuskriteeriumi rikkumine, mis võimaldaks erimeetme kohaldamist. Määruse 882/2004 art 54 lg 2 p h alusel saab meedet kohaldada juhul, kui pädev asutus (VTA) avastab nõuete rikkumise. Nõuded, mida rikutakse peavad tulenema toiduohutuskriteeriumidest. Toiduohutuskriteeriumid on kehtestatud määrusega 2073/
Nimetatud määruse kohaselt loetakse ohtlikuks kalatooted, milles Lm sisaldus on säilivusajal suurem kui 100 pmü/g. VTA 23.10.2019 ettekirjutuses ei ole välja toodud, milles seisneb käitleja poolne rikkumine ehk millisele toiduohutuskriteeriumile taotleja tooted ei vasta. Taotleja toodetest võetud proovidest ei ole kunagi tuvastatud piirmäära ületavat Lm sisaldust. Kuivõrd määruse 2073/2005 lisas I sätestatud toiduohutusnõudeid on taotleja poolt järgitud, on toit ohutu. Määruses nr 2073/2005 sätestatud toiduohutuskriteerium 100 pmü/g ei näe ette erandit, et tüvi ST1247 oleks ohtlik ka juhul, kui Lm sisaldus jääb normi piiresse. Seega ei ole

§ 12

lg 1 ega määruse nr 178/2002 art 14 lg 1 õiguslikuks aluseks, mis võimaldaks sellise meetme kehtestamise. Antud meede toob taotlejale kaasa ka märkimisväärse rahalise kohustuse. Juhul kui tekib kahtlus toiduohutuses, siis vastavalt seadusele saab ka VTA proove võtta ning alusetu on selles olukorras jätta kõik kulud ettevõtja kanda. VTA arvates õigustab erimeetme kohaldamist asjaolu, et taotleja ei ole suutnud läbi viia nõuetekohaseid kestvuskatseid / challenge-teste. Tegemist on ebaõige seisukohaga, sest mitte ükski enesekontrolliplaani alusel võetud proov ega ka VTA poolt võetud proov ei kinnita, et Lm arvukus taotleja toodetes ületaks realiseerimisaja lõpus 100 pmü/g kohta. 3) VTA saadetud MVW enesekontrolliplaanist võetud proovide tulemused on eksitavad. Need proovid võeti Harku tehasest, mitte Vihterpalu tehasest, ning toodangust, mis ei puutu kokku Vihterpalu tehase toodanguga. Kõnealused katseproovid ei saa olla aluseks ettekirjutuse tegemiseks Vihterpalu tehasele. Teiseks on oluline, et tegemist ei ole säilivuskatsetega, mille kohaselt peab säilivusaja lõpus Lm olema tootes vähem kui 100 pmü/g. Tegemist on nn challenge-katsetega, mille käigus tehakse katsetusi ja arendusi, et välja selgitada toodete maksimaalsed ohupiirid, et siis riskihindamise analüüsimisel seada toodetele õiged säilivus-, kasutamis- ja muud vajalikud tingimused. Samas lükkavad VTA saadetud proovide tulemused ümber VTA etteheite, justkui ei oleks MVW teinud challenge-katseid. 4) Ebaõige on VTA järeldus, et üks ja sama toode võib olla samaaegselt nii ohutu kui ohtlik, sõltuvalt, millisest partii osast just proov võetakse. Selline käsitlus ei põhine ühelgi õigusaktil ega teaduslikul käsitlusel. 5) Ettekirjutus ei ole proportsionaalne, kuna alates 24.10.2019 on kuumsuitsutatud kala töötlemine viidud Vihterpalust Harku tehasesse, millest teavitati ka VTA-d vastuses ettekirjutuse kavandile. Kuivõrd kuumsuitsutatud lõhe ja forelli töötlemine ei toimu enam samas tehases nn valge kala kuumsuitsutamisega ning kahe tehase vahel ei toimu enam tooraine liikumine, ei saa valge kala enam ristsaastuda. Lisaks tuleb arvestad, et valgest kalast ei ole Lm-i kordagi leitud. 6) VTA on võrreldes ettekirjutuse kavandiga oluliselt suurendanud erimeetme ulatust, rikkudes sellega ärakuulamisõigust. Ettekirjutuse kavand käsitles üksnes külm ja kuumsuitsutatud lõhe/forelli. Ettekirjutuses aga kohustati taotlejat teostama nn nulltolerantsi proove iga toote osas. Ühegi prooviga ei ole tuvastatud teiste toodete (soolatud ja suitsutatud tooted ja kõik muud tooted, sh laos olevad tooted, mida koos pakendiga ei kuumtöödelda) ohtlikkus. Kui MVW-le oleks ettekirjutuse kavandit tutvustatud ja ärakuulamist võimaldatud, oleks selgitatud, et nn valge kuumsuitsukala ei ole nakatunud ja meetmete rakendamine ei ole põhjendatud. 4

(9)3-19-2001 7) VTA ei ole kaalunud taotleja poolt pakutud meetmeid. Selliselt on rikutud VTA poolt määruse 882/2004 art 54 lg 1, sest meetme rakendamiseks tuleb arvestada rikkumise laadi ja käitleja varasemaid võimalikke õigusrikkumisi. VTA rakendatud meetmete kehtima hakkamisel 25.10.2019 on ettevõtjale ebaproportsionaalselt kahjulikud tagajärjed, sest meetmed viivad Vihterpalu tehase sulgemiseni. VTA poolt nõutavate proovide tegemine võtab aega keskmiselt 5-7 päeva. Arvestades, et kuumsuitsutatud kalatoodete (nt hõbeheik, klaarsäga, heeringafilee, meriahven, marliin) säilivustähtaeg on kuni 10 päeva, ei ole võimalik pärast VTA poolt nõutavate katsete tegemist kuumsuitsutatud tooteid realiseerida, sest säilivustähtaeg on sisuliselt läbi. Taotleja on valmistanud tonnides kuumsuitsutatud kalatooteid, need tuleks maha kanda isegi juhul, kui neist võetud proovid on negatiivsed. Lisaks on taotleja varunud juba kümneid tonne toorkala selleks, et täita kümnete tuhandete eurode eest sisse antud tellimusi. See tähendab, et taotlejal tuleks hävitada valmistooted ja tooraine ning ta kaotaks võimaluse täita tellijate ees võetud kohustusi, mis tähendab klientide kaotamist ja klientide kahjunõudeid. 8) Ekslik on VTA väide, mis puudutab kuumsuitsutatud kala säilivusaega. See ei ole 30 päeva, vaid olenevalt toote pakendamisest 7 või 10 päeva. TeA labori proovitulemused kuumsuitsutatud kala osas võivad aega võtta kuni 7 päeva. Seega ei ole MVW-l ettekirjutuses kehtestatud nõude täitmisel enam võimalik kuumsuitsukala turustada ning see sisuliselt peatab MVW tegevuse. Kuivõrd kuumsuitsutatud kala moodustab umbes 70% Vihterpalu tehase kogutoodangust, on tegemist väga intensiivse piiranguga. VTA väide marineeritud purkide neljakuulise tähtaja kohta ei ole asjakohane, kuivõrd see toode ei kuulu ettekirjutuse alla, kuna toode pakendatakse temperatuuril üle 80⁰C. Samuti ei ole asjakohane viide tootele „Õlleamps“, kuna sellist toodet ei ole MVW tehases kunagi toodetud. 9) Kui esialgset õiguskaitse ei kohaldata, siis näiteks 25.10.2019 ei tohi taotleja välja saata 2,3 tonni kalatooteid, mille ohutus on tagatud. Kuigi taotleja arvates on ka külm ja kuumsuitsutatud lõhe/forelli osas ettekirjutus õigusvastane, on taotleja ennetava abinõuna selle erimeetme rakendamist lõhe ja forelli osas nõus taluma kuni järgmise sekveneerimistulemuse saabumiseni. Taotleja soovib esialgse õiguskaitsega saavutada tulemust, kus kohustus tuvastada Lm leidumine (25g-s, 5 osaproovis) laieneb ainult külm ja kuumsuitsutatud lõhele/forellile. 10) Kui kohus näiteks poole aasta pärast kaebuse rahuldab, siis on tekkinud pöördumatu kahju, mis seisneb mitte ainult selle aja jooksul hävitatud kalatoodetes ja tooraines ning tootmise peatamisest tingitud äritegevuse osalises seiskumises, vaid ka pöördumatus mainekahjus ning tarbija usalduse täielikus kaotuses. Vaie ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Puudub ülekaalukas avalik huvi, mis õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist. Lm tüvi ST1247 on viimati leitud kuumsuitsutatud lõhefilees üle aasta tagasi. Nagu külm- ja kuumsuitsutatud lõhe/forelli puhul, ei ole ka teiste kalatoodete ohtlikkus tuvastatud. TeA andmetel on 2019. a-l olnud Eestis 17 listeeriasse haigestumise juhtu, kuid ükski neist ei ole seotud tüvega ST1247. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei too kaasa kalatoodete turulepääsu, mille ohutust ei ole tagatud. 11) VTA esitas 31.10.2019 VTlab 29.10.2019 katseprotokolli, millega soovib tõendada, et kuivõrd Harku tehases leiti peale suurpuhastust Lm bakterit, siis kindlasti esineb bakter ka Vihterpalu tehases pärast seal läbiviidud puhastust. Selline järeldus on meelevaldne. Pigem kinnitab VTA poolt esitatud katseprotokoll järjekordselt VTlab-i ebausaldusväärsust. Samal ajal ja samas kohas võeti MVW Harku tehasest vastuproovid, mis saadeti TeA laborisse. Ühestki pinnaproovist ei leitud Lm-i. Ainus proov, milles leiti Lm, võeti tehasesse saabunud tooraineks olnud forelli pinnalt, mis asus kaubakastis. Seega näitab TeA labori katseprotokoll, et tehases Lm-i ei esine. Olukorras, kus lõhet ega forelli enam tehases ei kuumtöödelda on välistatud ka nn punase ja nn valge kala kokkupuude ning valge kala ristsaastumine. 5

(9)3-19-2001

Veterinaar- ja Toiduamet palub 29.10.2019 seisukohas (täiendatud 30.10.2019 ja 31.10.2019) jätta MVW esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. 1) Olenemata esialgse õiguskaitse taotluse teistest väidetest esineb praegusel juhul ülekaalukas avalik huvi - oluline oht rahvatervisele, mis kaalub üles igasuguse potentsiaalse majandusliku kahju, mis võib MVW-le tekkida.
a oktoobris leiti Vihterpalu tehases nii tootest kui ka tootmispindadelt võetud proovidest Lm. Varasemate,
a-l võetud proovide sekveneerimisel
a juulis selgus, et Vihterpalu tehasest on leitud Lm tüve ST
Tüve ST1247 kõrget virulentsust ja sellest tulenevalt MVW suhtes rangemate nõuete kohaldamist on jaatanud ka TeA oma 13.09.2019 seisukohas. Tüve kõrge virulentsus tähendab, et tegemist ei ole standardolukorraga, kus oleks võimalik lähtuda leebematest nõuetest, vaid toiduohutuse tagamiseks peab VTA rakendama viivitamatult meetmeid, et vältida inimeste nakatumine. Seega, kuigi veel ei ole selgeks tehtud, kas
a oktoobris leitud Lm tüveks on ST1247, siis arvestades järelevalve käigus kogutud teavet on põhjendatud alus arvata, et tegemist võib olla ST1247 tüvega. MVW viitab taotluses TeA vastuskirjale, millest nähtuvalt ei ole Eestis
a-l ST1247 genotüübi poolt põhjustatud haigusjuhte tuvastatud. Antud asjaolu võib olla korrelatsioonis ka VTA poolt
a-l MVW suhtes läbi viidud kõrgendatud järelevalvega. Sellest ei ole aga võimalik teha järeldust, et ST1247 ei oleks jätkuvalt äärmiselt virulentne Lm tüvi, mille sattumist tarbijatele tuleb igal juhul vältida. 2) Esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel peab kohus andma eelhinnangu kaebuse põhjendatusele. VTA.23.10.2019 ettekirjutuse kehtetuks tunnistamiseks puudub alus. Ohutuks ei saa pidada toitu, mis on tervisele kahjulik ja/või inimtoiduks kõlbmatu. Ebaõige on MVW väide, et Lm esinemine tema kalatootes ei ole kinnitust leidnud, kuna samast partiist võetud teine proov ei näita Lm leidumist. Arvestades, et bakterid ei jaotu

ühtlaselt, on võimalik, et tootest võetud osades proovides ei nähtu, et tootes esineks Lm. See ei anna aga alust väita, et tootes ei olegi Lm bakterit. Teiseks, arvestades, et (

i)ka varasemalt on Vihterpalu tehase toodangust leitud Lm tüvega ST1247, (
ii)Lm leiti MVW poolt kuumtöödeldud kalatoodetest, kus ei tohiks peale +65°C-ni kuumutamist Lm bakterit üldse leiduda, (iii) Lm tuvastati lisaks kuumtöödeldud kalast leitule ka uhtmeproovidest, st Vihterpalu tehase tootmiskeskkonnast ja (
iv)Harku ja Vihterpalu tehaste vahel toimub kaupade liikumine, siis esineb oluline oht, et bakter on ilmselt tootesse sattunud ristsaastumise kaudu ning tootes tuvastatud Lm tüveks on samuti ST1247, mida on varasemalt leitud Harku tehasest ja sealsest toodangust. Ühtlasi viidi septembrikuus Vihterpalu tehases läbi kontroll, mille käigus tuvastati, et ei ole välistatud toodete ristsaastumine. Antud probleemi on VTA 2019. a-l kolmes erinevas kontrollaktis välja toonud, mistõttu on tegemist püsiva probleemiga Vihterpalu tehases. Seega on rahvatervise kaitseks vajadus rakendada täiendavaid meetmeid ka Vihterpalu tehases. Määruse 882/2004 art 54 lg 2 p h kohaselt võib VTA toidualaste nõuete rikkumise korral rakendada mis tahes meedet, mida ta peab asjakohaseks. Määruse 178/2002 art 14 lg 8 kohaselt toidu vastavus kõnealuse toidu suhtes kohaldatavatele erisätetele ei takista pädevatel asutustel võtmast asjakohaseid meetmeid, et kehtestada piirangud toidu turuleviimisele või taotleda selle turult kõrvaldamist, kui toidu ohutuses on selle vastavusest hoolimata põhjust kahelda. Arvestades eeltoodud asjaolusid, sh MVW toodetes tuvastatud äärmiselt ohtliku ja Euroopas inimeste surmasid põhjustanud tüve esinemise, on VTA-l põhjendatud kahtlus, et Vihterpalu tehases toodetud kalatooted on ohtlikud inimeste tervisele. Seega on 23.10.2019 ettekirjutus õiguspärane ja VTA-l oli õigus kohaldada sobivat meedet, et tagada toiduohutus. 6

(9)3-19-2001 3) VTA ei ole rikkunud ärakuulamiskohustust (HMS § 40 lg 3). VTA andis 15.10.2019 ja 22.10.2019 MVW-le võimaluse esitada selgitusi ja vastuväiteid. MVW 18.10.2019 ja 23.10.2019 selgitustest nähtus, et toodet töödeldi temperatuuril +65°C, kuid sellest hoolimata leiti sellest hiljemalt Lm, mis peaks sellisel temperatuuril hävinema. Selline olukord annab VTA-le aluse arvata, et kuumsuitsutatud tooted olid pigem saastunud pärast suitsutusprotsessi. Ühtlasi on MVW oma vastustes kinnitanud, et Harku ja Vihterpalu tehaste vahel toimub tooraine liikumine ja konkreetse toote tooraine pärineski Harku tehasest, kus analüüsitud toodetest ja tootmispindadelt on varasemalt korduvalt tuvastatud ST1247 tüve esinemist. Seetõttu on põhjendatud kohaldada kontrollikohustust lisaks külm- ja kuumsuitsutatud lõhe ja forellile ka teistele toodetele, et vältida ristsaastumist. MVW ei ole selgitanud, kuidas oleks teiste toodete osas talle ärakuulamise võimaluse andmine saanud mõjutada ettekirjutuse tegemist. 23.10.2019 ettekirjutuse tegemise ajaks oli VTA-l piisavalt informatsiooni ettekirjutuse tegemiseks ning ühtlasi pidi VTA tegutsema viivitamatult, et hoida ära oht rahvatervisele, mistõttu puudus HMS § 40 lg-test 1 ja 2 tulenevalt VTA-l kohustus küsida MVW-lt täiendavat arvamust. 4) VTA 23.10.2019 ettekirjutus on ajaliselt piiratud, mistõttu ei ole see MVW-le ülemäära koormav. Ettekirjutuse p-s 1 märgitud meedet tuleb rakendada kuni uute sekveneerimistulemuste ametile saabumiseni eelduslikult

nädalal (04.11.2019-10.11.2019). Sellest tulenevalt ei saa väita, et 23.10.2019 ettekirjutus põhjustaks MVW-le pöördumatuid tagajärgi. Samas võib see aga põhjustada pöördumatuid tagajärgi avalikkusele, kui MVW ei vii läbi 23.10.2019 ettekirjutuses ette nähtud proove ja laseb selle tõttu turule tooted, mis on ohtlikud inimeste tervisele. Sellises olukorras ei kaalu MVW lühiajaline majanduslik kahju üles rahvatervise kaitset. 5) Esialgse õiguskaitse menetluses tuleb üldjuhul vältida põhivaidluse äraotsustamist. Kuigi MVW taotleb esialgse õiguskaitse raames ettekirjutuse peatamist üksnes osaliselt (toodete osas, mis ei ole külm- ja kuumsuitsutatud lõhe ja forell), siis vähemalt nende toodete osas lahendataks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel ära põhivaidlus. Kuigi vajadus vältida esialgse õiguskaitse kohaldamisel põhivaidluse äraotsustamist ei ole absoluutne keeld, eeldab sellistel juhtudel esialgse õiguskaitse kohaldamine, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju. Kumbki viidatud tingimus ei ole käesoleval juhul täidetud. 6) Proovide tulemused saabuvad üldjuhul 4-6 tööpäevaga, samas toodetakse Vihterpalu tehases ka tooteid, mille säilimisaeg on pikem kui 10 päeva (kuumsuitsukala – 30 päeva, marineeritud purgid – 4 kuud, õlleamps – 90 päeva, preserv – 60 päeva, marineeritud duo – 30 päeva, heeringas marineeritud kastmes – 30 päeva, viilutatud siig – 21 päeva, soolakala – 30 päeva, külmsuitsu heeringas – rohkem kui 10 päeva). Osa kuumsuitsukaladest müüakse poodides lahtiselt ja seetõttu ongi neil lühike säilimisaeg. Tooted, mis sõltuvalt pakendamisviisist on vakumeeritud, on pikema kui 10-päevase säilimisajaga. Seega, säilimisaeg sõltub pakendamisviisist ja säilimisajad on erinevad, mistõttu on ebaõige väita, et proovide võtmise tõttu kogu tehase töö seiskuks ja tooteid ei oleks võimalik turustada. 7) Vahemikus 01.2019-03.2019 MVW tellimusel koostatud katseprotokollide tulemustest nähtuvalt esines MVW toodetes Lm säilivusaja lõpul rohkem kui 100 pmü/g kohta, protokollist nr 18-3129 nähtuvalt isegi kuni 8100 pmü/g kohta. 8) VTlab 11.10.2019 ja 14.10.2019 sekveneerimistulemuste protokollidest (esitatud ka haldusasjas nr 3-19-1693) nähtub, et Harku tehasest ja toodangust tuvastatud positiivsete Lm leidude tüveks on ST1247 ja seda ka
a augustis võetud proovides. Kuivõrd kahe tehase 7

(9)3-19-2001 vahel toimub tooraine liikumine, siis esineb põhjendatud alus väita, et oktoobris Vihterpalu tehase toodangust ja uhtmeproovidest leitud Lm tüveks võib samuti olla ST

VTlab 29.10.2019 katseprotokollis nr TL1906332-BT analüüsitud proovid võeti Harku tehasest (seadmetelt ja toodetest) peale seda, kui seal toimus 17.-18.10.2019 nn „suurpuhastus“. Protokollist nähtub, et nii seadmetelt kui ka soolalõhest (kõlblik kuni 18.11.2019) võetud proovidest tuvastati peale suurpuhastust Lm. Esialgse õiguskaitse taotlusest nähtub, et Vihterpalu tehases viis käitleja 18.-20.10.2019 läbi analoogse suurpuhastuse, mis oli üks käitleja poolt välja pakutud meetmetest. Nagu nähtub protokollist, ei taga käitleja poolt läbi viidud suurpuhastus seda, et tehases ei oleks enam Lm-i. KOHTU PÕHJENDUSED
HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
MVW taotleb esialgset õiguskaitset HKMS § 249 lg 2 alusel, mis sätestab, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse taotlusest nähtuvalt esitas MVW 25.10.2019 vaide VTA 23.10.2019 ettekirjutusele. Seega on käesoleva määruse tegemise ajal täidetud HKMS § 249 lg 2 tingimus esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks kohtule.
VTA on esile toonud, et Vihterpalu tehases valmistatakse ka tooteid, mille säilimisaeg on pikem kui 10 päeva, millest tulenevalt ei saa VTA 23.10.2019 ettekirjutuse toimet samastada MVW tegevuse lõpetamisena/katkestamisena kuumsuitsutatud kalatoodete valdkonnas (seonduvalt toodete säilivustähtajaga). Samas saab siiski möönda, et vähemalt teatud tooteartiklite osas saab VTA ettekirjutusel olla selline mõju, kuivõrd proovitulemuste saabumine on lähedane toote säilivusajale. Seega saab möönda MVW esialgse õiguskaitse vajadust ning tuleb hinnata esialgse õiguskaitse taotluse sisulist põhjendatust.
Mittenõuetekohase toidu avastamise korral on VTA-l õigus ja kohustus kohaldada mis tahes meetmeid, mis tagaksid, et turuleviidav toit on ohutu inimese tervisele ja vastab nõuetele (KorS § 28 lg 1,

§ 12lg 1 ja § 48 lg 3, määruse 882/2004 art 54).

Esialgse õiguskaitse taotlusest nähtuvalt on MVW ja VTA vahel erimeelsused esmajärjekorras selles, kas MVW poolt turule viidav toit (kalatooted) on nõuetekohane. Sealhulgas on poolte vahel erimeelsus küsimuses, kas määruse 2073/2005 regulatsioon, mille kohaselt võib Lm kalatootes säilivusajal olla kuni 100 pmü/g, rakendub ka Lm tüvele ST1247 (või tuleb selle tüve virulentsuse tõttu kohaldada rangemat standardit). Samuti on kohtule arusaadavalt poolte vahel erimeelsus küsimuses, kas MVW on viinud läbi nõuetekohaseid kestvuskatsed (nn challenge testid) määruse 2073/2005 tähenduses, mis näitaksid, et Lm arvukus toodetes ei ületa realiseerimisaja lõpus 100 pmü/g kohta. Viidatud vaidlusküsimused on kohtule arusaadavalt nii VTA 23.10.2019 ettekirjutusele esitatud vaide osaks kui MVW ja VTA vahel toimuva haldusasja nr 3-19-1693 sisuks. Esialgse õiguskaitse kiireloomulisust arvestades ei saa kohus kujundada käesolevas asjas kindlat seisukohta viidatud vaidlusküsimustes. See eeldaks tõendite ja õigusnormide süvenenumat analüüsi. Kohtu esmasel hinnangul ei saa pidada MVW 25.10.2019 vaide eduväljavaateid küll kahtlusteta suureks, samas ei saa pidada vaiet ka ilmselt põhjendamatuks. 8