Obsah (9)

§ 121§ 120§ 136§ 141§ 3312§ 64§ 68§ 76§ 75

Kriminaalasi nr 1-18-7935 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. august 2019. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-7935 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistun

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust,

§ 120

lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust,

§ 136

lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust,

§ 141

lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust, ja

§ 3312

järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti Aleksandr Ševtšenkole liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja lõplikuks karistuseks loeti 2 aastat 10 kuud 27 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 16.06.

1. a ja lõppeb 13.05.
2. a. Vangla ei toeta Aleksandr Ševtšenko vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Aleksandr Ševtšenko tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Aleksandr Ševtšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud elukoha sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks. Elukoht aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond kuulub kinnipeetava ema elukaaslasele. Omanik ja korteris elav isik on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonile valve kohaldamiseks. Elukoht vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Aleksandr Ševtšenko selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja taotles kohtult Aleksandr Ševtšenko tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Aleksandr Ševtšenko ja tema kaitsja, leiab, et Aleksandr Ševtšenko tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud. 2
4. Aleksandr Ševtšenko kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on Aleksandr Ševtšenko temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku, mis on olnud rohkem kui 4 kuud vangistust. Samuti on Aleksandr Ševtšenko andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Sellest tulenevalt on olemas formaalsed alused Aleksandr Ševtšenko vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Aleksandr Ševtšenkot ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud. Käesoleval ajal kannab Aleksandr Ševtšenko karistust seksuaalse enesemääramise vastaste süüteo, s.o vägistamise toimepanemise eest, samuti vägivallategude, s.o ähvardamise ja kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest, aga ka vabaduse võtmise ning korduva lähenemiskeelu rikkumise eest. Kohtu hinnangul on Aleksandr Ševtšenko poolt toimepandud kuritegude asjaolud rasked. Kohus arvestab siinkohal kuritegude iseloomu, tehiolusid, aga ka kannatanu isikut. Kohus arvestab, et Aleksandr Ševtšenko on kõik kuriteod toime pannud lähedase isiku suhtes, s.o endise elukaaslase ja ühe lapse ema suhtes. Raskeid kuritegusid (nii vägivallakuritegusid kui ka seksuaalse enesemääramise õiguse vastu suunatud kuriteo) on Aleksandr Ševtšenko toime pannud pikema aja jooksul ja seda vaatamata kohaldatud lähenemiskeelule (mis kohaldati kriminaalmenetluse läbiviimise ajaks Viru Maakohtu 28.02.

1. a määrusega). Aleksandr Ševtšenko poolt toimepandud kuritegude asjaoludest nähtuvalt on Aleksandr Ševtšenko olnud äärmiselt agressiivne ja põhjustanud palju kannatusi oma endise elukaaslasele tervisele (sh vaimseid). Kohus, arvestades Aleksandr Ševtšenko selgitusi kohtuistungil, ei ole veendunud, et Aleksandr Ševtšenko on senini mõistnud ja aru saanud toimepandud kuritegudest (väidab, et riidles endise elukaaslasega ja selle tõttu kannab karistust, soovis suhteid taastada, väidab, et käitus väga halvasti, kuid ei ole suuteline selgitama, mida konkreetselt väga halvasti tegi). Seetõttu ei ole põhjust arvata, et Aleksandr Ševtšenko on teinud vajalikud järeldused ja vabaduses ei jätkaks Aleksandr Ševtšenko samalaadsete kuritegude toimepanemist (ennekõike arvestades, et kuritegudes kannatanuks oleva isikuga on Aleksandr Ševtšenkol ühine laps). 3.2 Aleksandr Ševtšenko on alates 06.05.
2. a osalenud vangla tööhõives. Kinnipeetava individuaalse täitmiskavast nähtuvalt muu tegevus on planeeritud alates 2019 aasta II-III kvartalisse. Aleksandr Ševtšenkol puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused. 3.3 Vabanemise korral soovib Aleksandr Ševtšenko elama asuda oma ema juurde aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond. Korteri omanikuks on ema elukaaslane, kes on andud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on kriminaalhooldusametniku andmete kohaselt täidetud justiitsministri 22.02.
3. a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ §-st 51 tulevad nõuded. Kohus peab positiivseks, et Aleksandr Ševtšenkol on vabanemise korral kindel elukoht ja lähedaste toetus. Samuti peab kohus positiivseks, et vabanemise korral soovib Aleksandr Ševtšenko 3 pühendada ennast lastele. Vabanemise korral puudub aga Aleksandr Ševtšenkol kindel töökoht. Võttes arvesse, et vangla andmetel Aleksandr Ševtšenkol on tasumata nõudeid 11 476 eurot ning vabanemisfondis vahendid puuduvad, siis kohtu hinnangul kindla töökoha olemasolu on äärmiselt oluline. Lisaks on kindla töökoha olemasolu oluline püsiva sissetuleku olemasolu ja perekonna majandusliku heaolu tagamiseks. Aleksandr Ševtšenkol on ülalpidamist vajavad alaealised lapsed.
4. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Aleksandr Ševtšenko tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et Aleksandr Ševtšenko tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige kuritegude toimepanemise asjaolud ja tema isik. Aleksandr Ševtšenkol tuleb jätkata karistuse kandmist. Kriminaalmenetluse kulud Aleksandr Ševtšenko tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaat Lembit Nirgi Rakvere Advokaadibüroost. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 100,80 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus leidis, et kaitsja taotlus on täielikult põhjendatud. Kohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 100,80 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 100,80 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel Aleksandr Ševtšenkolt välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4