← Eesti

1-18-9931/13

Obsah (4)§ 74§ 424§ 68§ 75

Kriminaalasi nr 1-18-9931 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg 6. september 2019. a Kriminaalasja number 1-18-9931 Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaave

§ 74lg 4 alusel pöörata täitmisele Arvi Veskele Tartu Maakohtu 07.12.2018.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-9931 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 6 (kuus) kuud 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust. KrMS § 414 lg 1, 2 alusel lugeda karistuse kandmise aja alguseks Arvi Veske vanglasse saabumise aeg. Kohus saadab Arvi Veskele teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le 3. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 07.12.2018. a otsusega tunnistati Arvi Veske süüdi

§ 424

lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 7 kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 2 alusel määrati, et mõistetud karistusest tuleb Arvi Veskel koheselt ära kanda 7 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati kantud karistuseks Arvi Veske kahtlustatavana kinnipidamise aeg (s.o 2 päeva) ja koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 5 päeva vangistust, mille kandmise algust alates Arvi Veske kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 07.12.2018. a.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrati, et mõistetud ülejäänud mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Arvi Veske ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 2, 8 alusel määrati Arvi Veskele käitumiskontrolli ajaks lisakohustusteks mitte tarvitada alkoholi ja osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis.

§ 75

lg 4 alusel määrati Arvi Veskele käitumiskontrolli ajaks lisakohustus registreerida ennast vangistuse kandmiselt vabanemisest hiljemalt 1 kuu jooksul riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal. Kohtuotsus jõustus 28.12.

  1. a. 12.08.
  2. a esitas kriminaalhooldusametnik Arvi Veske suhtes erakorralise ettekande, ettepanekuga pöörata mõistetud ära kandmata karistus täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt rikkus Arvi Veske 03.07.
  3. a kohustust läbida sotsiaalprogrammi (jättis Liiklusohutusprogrammi teise grupitundi minemata) ja 20.07.
  4. a alkoholi tarvitamise keeldu. Arvi Veske selgituste kohaselt 03.07.
  5. a ei saanud ta programmist osa võtta, kuna teda tõsteti õhtusesse vahetusse. 20.07.
  6. a alkoholi tarvitamise keelu kohta selgitas Arvi Veske, et ta sai endiste kursuse vendadega kokku ja ei suutnud alkoholile vastu panna. Arvi Veske suhtes algas kriminaalhooldus 28.12.
  7. a. Esmakohtumine toimus 15.02.
  8. a. Algselt oli planeeritud kriminaalhooldusalusega esmakontakt 11.01.
  9. a, kuid Arvi Veske isa esitas kriminaalhooldusametnikule 09.01.
  10. a arstitõendi, millest nähtus, et Arvi Veske oli vigastanud põlve ja pidi arsti soovitusel viibima kuu aega kodusel ravil. Pärast kuu möödumist ei ilmunud Arvi Veske kokkulepitud aegadel kriminaalhooldusosakonda (s.o 04.02.
  11. a, 06.02.
  12. a, 12.02.
  13. a). Arvi Veske sõnul ei saanud ta registreerimistele tulla, kuna oli tööl ja haige. Hooldusalune esitas töölepingu 22.03.
  14. a, kuid Maksu- ja Tolliameti järelpäringust sai ametnik töötamise kohta kinnitust 20.02.
  15. a. Haigestumise kohta esitas Arvi Veske samuti arstitõendi. 01.08.
  16. a seisuga on kokku toimunud 11 kohtumist. Arvi Veske käitumiskontrolli iseloomustab sagedane registreerimisaegade muutmine ja registreerimistele mitte tulemine. 07.03.
  17. a helistas Arvi Veske ametnikule ja soovis kohtumise aega muuta, kuna väidetavalt oli haige. Tõendit ametnikule Arvi Veske ei esitanud. Arvi Veske ei ilmunud järgmisele kokkulepitud kohtumisele 11.03.
  18. a ja ei andud ametnikule mittetulemisest teada. Hooldusalune esitas ametnikule töövõimetuslehe, millest nähtus, et Arvi Veske oli haiguslehel vaid 11.03.
  19. a. Ametnik koostas Arvi Veskele 15.03.
  20. a kirjaliku hoiatuse registreerimisele mitte tulemise kohta 07.03.
  21. a. 15.05.
  22. a sai ametnik Politsei- ja Piirivalveametilt Arvi Veskele tehtud alkoholi tarvitamise kontrolli protokolli, millest nähtub, et Arvi Veske oli tarvitanud 05.05.
  23. a alkoholi. Arvi Veske rikkus alkoholi tarvitamise keeldu ja ametnik koostas hooldusalusele 15.05.
  24. a teise kirjaliku hoiatuse. Arvi Veske sõnul tarvitas ta alkoholi koos sõbraga 04.05.
  25. a 05.05.
  26. a. Arvi Veskel on kohustus läbida sotsiaalprogramm „Liiklusohutusprogramm“. Arvi Veske alustas programmis osalemisega 11.06.
  27. a, kuid jättis 03.07.
  28. a teise grupitundi minemata. Hooldusalune helistas ametnikule vahetult enne grupikohtumise algust ning väitis, et peab viibima sotsiaalprogrammi ajal tööl ning ei saa kohtumisele minna. Ametnik andis Arvi Veskele sotsiaalprogrammi kohtumiste ajad teada 07.06.
  29. a. Arvi Veske ei läbinud sotsiaalprogrammi. 2 Vaatamata sellele, et ametnik on hooldusalusele koostanud kirjaliku hoiatuse alkoholi tarvitamise keelu rikkumise eest, on Arvi Veske jätkanud alkoholi tarvitamist. 23.07.
  30. a sai kriminaalhooldusametnik informatsiooni, et Arvi Veske toimetati 20.07.
  31. a kainenema Tartu arestimajja. Politsei- ja Piirivalve ametist saadud järelpäringu vastusest nähtub, et Arvi Veske keeldus 20.07.
  32. a joobes olekus taksost lahkuma. Isikul tuvastati joove 1,08 mg/l. Arvi Veske ei ole oma käitumisega näidanud üles motivatsiooni loobuda alkoholi tarvitamisest ning täita kriminaalhoolduseks määratud kontrollnõudeid. Arvi Veske pöördus esimest korda 27.03.
  33. a alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Ametnik koostas 01.08.
  34. a SA Tartu Ülikooli psühhiaatriakliinikusse järelpärimise, et saada informatsiooni, kuidas isikul programmis osalemine läinud on. Ettekande esitamise ajaks ei olnud ametnikule järelpäringu vastust saabunud. Hooldusalune on kriminaalhooldusametnikule väitnud, et osaleb endiselt programmis ja saab alkoholi tarvitamisest loobumiseks abi. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku Arvi Veskele mõistetud karistus täitmisele pöörata. Kriminaalhooldusametniku hinnangul ei ole Arvi Veske näidanud oma käitumisega üles motivatsiooni täita kriminaalhoolduse kontrollnõudeid ning on jätkanud kohtu määratud kohustuste rikkumist. Hooldusalune ei ole näidanud üles tahet muuta enda käitumist. Kohus arutas erakorralist ettekannet 03.09.
  35. a kohtuistungil. Kriminaalhooldusametnik jäi erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Pärast erakorralise ettekande esitamist on Arvi Veske 26.08.
  36. a läinud Soome ilma kriminaalhooldajalt luba küsimata. Arvi Veske tunnistab rikkumisi, kuid ei soovi mõistetud karistuse täitmisele pööramist. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku esitatud taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt on Arvi Veske rikkunud talle Tartu Maakohtu 07.12.

  1. a otsusega käitumiskontrolli ajaks määratud kohustust osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis 03.07.
  2. a ja alkoholi tarvitamise keeldu 20.07.
  3. a. Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollist ja indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt tuvastati Arvi Veskel 20.07.
  4. a alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,08 mg/l kohta. Arvi Veske on rikkumisi tunnistanud. Kohus, arvestades esitatud materjale ja Arvi Veske selgitusi, on seisukohal, et rikkumiste toimepanemiseks mõjuvad põhjused puuduvad. 03.09.
  5. a kohtuistungil selgitas kriminaalhooldusametnik, et Arvi Veske on pärast erakorralise ettekande esitamist kohtule rikkunud ka

§ 75

lg 1 p-s 6 sätestatud kontrollnõuet, s.o kohustust lahkuda riigist üksnes kriminaalhooldusametniku eelneval loal. Nimelt lahkus Politsei- ja Piirivalveameti teatel Arvi Veske 26.08.

  1. a Soome Vabariiki. Kriminaalhooldusametniku luba riigist lahkumiseks ei olnud. Arvi Veske selgitusi arvestades puudus nimetatud rikkumise toimepanemiseks mõjuv põhjus. 3 Kohtu hinnangul ei ole kriminaalhoolduse jätkamine Arvi Veske puhul otstarbekas ja ei täida eesmärki ning seda ennekõike Arvi Veske suutmatuse ja ükskõikse suhtumise tõttu kohtu määratud kohustusi täita. Arvi Veskele on antud korduvalt võimalusi kanda karistust vabaduses. Nimelt määrati juba Tartu Maakohtu 07.12.
  2. a otsusega, et Arvi Veskel on võimalik osa karistusest kanda ära vabaduses, täites kriminaalhoolduse nõudeid ja kohtu poolt määratud kohustusi. Arvi Veskel tekkisid probleemid kohustuste korrektse täitmisega juba kriminaalhoolduse alguses (veebruaris
  3. a). Kriminaalhooldusametnik on Arvi Veskele koostanud 11.03.
  4. a kirjaliku hoiatuse registreerimisele tulemata jätmise kohta 07.03.2019.a ja 15.05.
  5. a alkoholi tarvitamise keelu kohta. Vaatamata sellele jätkas Arvi Veske kohustuste rikkumist. Arvi Veske käitumist ja suhtumist ei ole muutnud ka kohtule erakorralise ettekande esitamine, kuna pärast seda on Arvi Veske rikkunud kohustust lahkuda Eesti Vabariigist üksnes kriminaalhooldusametniku eelneval loal. Kohtu hinnangul ilmestab Arvi Veske ükskõikset ja hoolimatut suhtumist kohustuste täitmisesse tema järjepidev eriliigiliste kohustuste rikkumine (registreerimiskohustus, alkoholi tarvitamise keeld, sotsiaalprogrammis mitte osalemine, riigipiiri loata ületamine), aga ka tema selgitused kohustuste rikkumiste kohta (alkoholile ei suutnud öelda ei, õhtune vahetus tööl, puhkusele minemine). Sellest järeldub, et Arvi Veske ei ole siiani aru saanud talle mõistetud karistusest ja määratud kohustustest. Lisaks, arvestades Arvi Veske selgitusi ja materjalidest nähtuvat, on ilmne, et Arvi Veske ei ole senini adekvaatselt teadvustanud ka temal esinevat alkoholiprobleemi. Arvi Veskele on määratud mitmeid kohustusi selleks, et ta antud probleemiga kriminaalhoolduse ajal tegeleks, kuid Arvi Veske ei suutnud probleemiga tulemuslikult tegeleda. Kuigi Arvi Veske enda sõnul osaleb jätkuvalt programmis „Kainem ja tervem Eesti“ (käib iga kuu vastuvõtul), ei ole ta enda sõnul vahepealsest alkoholi tarvitamise juhtumist programmi raames rääkinud. Samuti on Arvi Veske selgitused alkoholi probleemi osas mõneti vastuolulised. Ühel juhul on Arvi Veske selgitanud, et ta on alkoholiprobleemiga tegelenud, samas on ta selgitanud, et enam tal probleeme ei ole, kuna ta ei ole kuu aega alkoholi tarvitanud. Kohtu hinnangul puudub Arvi Veskel ilmselgelt senini arusaam alkoholiprobleemi olemusest ja tagajärgedest. Kuna Arvi Veske ei ole teadvustanud endale probleemi, on tulemusetu sellega tegelemine. Seega ei ole kohtu hinnangul Arvi Veskel võimalik kriminaalhooldust edukalt läbida ja seda põhjusel, et ta ei ole suuteline alkoholiprobleemiga tulemuslikult tegelema, sh täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu arvates alust arvata, et kriminaalhoolduse jätkamine on võimalik ja tulemuslik ning seda ennekõike Arvi Veske suutmatuse tõttu kohtu poolt määratud kohustusi täita. Kohtu hinnangul puudub Arvi Veskel siiani arusaam talle antud vabaduses viibimise võimalustest ja määratud kohustustest. Võttes arvesse rikutud kohustuste sisu ja korduvust ning Arvi Veske suhtumist kohustuste täitmisesse, on ilmne, et Arvi Veske suhtes ei ole kriminaalhoolduse jätkamine võimalik. Eeltoodust tulenevalt tuleb pöörata täitmisele Arvi Veske Tartu Maakohtu 07.12.
  6. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-9931 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuud 23 päeva vangistust. Kohus selgitab, et pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist saadab kohus Arvi Veskele teatise mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le
  7. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.