← Eesti

2-19-14774/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 8. november 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-19-14774 Tsiviilasi Rii

) § 34 lg 21 ja § 341 lg 51 erisäteteks AÕS § 330 ja § 642 suhtes, seega võis kinnistamisavalduse ja nõusoleku hüpoteegi kustutamiseks esitada notariaalselt kinnitatud vormi asemel digitaalselt allkirjastatud vormis. Seadusandja arusaama kohaselt samastati kinnistamisavalduses digitaalallkirjastatud tahteavaldus notariaalselt kinnitatud tahteavaldusega. MENETLUSE EDASINE KÄIK

  1. Tartu Maakohtu kinnistusosakonnd jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 6 alusel lahendamiseks pädevale kohtunikule. Viru Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ning saatis selle lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. 2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu kinnistusosakonna kandemäärus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ja saata kinnistamisavaldus uueks läbivaatamiseks maakohtu kinnistusosakonnale. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
  3. Vaidlustatud määrusega on maakohtu kinnistusosakond jätnud avaldaja kinnistamisavalduse rahuldamata, sest hüpoteegi kustutamiseks on vajalik hüpoteegipidaja ja kinnisasja omaniku notariaalselt kinnitatud avaldused.
  4. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ebaõigesti kohaldanud AÕS § 330, AÕS § 642,

§ 34

lg 21 ja

§ 341

lg 51.

§ 34

lg 21 ja

§ 341

lg 51 on erinormid AÕS § 330 ja AÕS § 642 suhtes osas, mis puudutab avalduste vorminõuet.

§ 34

lg 21 sätestab, et kinnistamisavaldus peab olema notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud ning

§ 341

lg 51 kohaselt loetakse puudutatud isiku notariaalselt kinnitatud nõusolek võrdseks digitaalallkirjastatud nõusolekuga. Nende sätete eesmärgiks on võimaldada notariaalse allkirjakinnitusega dokumentide asemel kasutada digitaalallkirjastatud dokumentide esitamise võimalust, et vähendada kinnisvaratehingutega seotud kulusid, tagada notariteenuse kiirem kättesaadavus ja teha isikutele digiaalkirja kasutamise abil asjaajamine kiiremaks ja mugavamaks. Seega on digitaalne allkirjastamine selles olukorras seaduse kohaselt võrdusustatud notariaalse kinnitamisega ja avalduste vorminõuded olid täidetud. Järelikult ei pea hüpoteegi kustutamiseks vajalikud tahteavaldused olema notariaalselt kinnitatud vormis, vaid need võivad olla ka digitaalselt allkirjastatud vormis. 10. Vaidlustatud määruses on maakohtu kinnistusosakond viidanud Riigikohtu 25. aprilli 2018 otsusele tsiviilasjas nr 2-15-8579. Selles otsuses ei ole Riigikohus aga välistanud notariaalse kinnitamise asendamise võimalust digitaalse allkirjastamisega. Otsuse p-s 16 on Riigikohus viitega

§ 341

lg-le 5 märkinud, et hüpoteegi kinnistusraamatust kustutamiseks on vajalik kostja kui hüpoteegipidaja ja puudutatud isiku notariaalselt kinnitatud või digitaalallkirjastatud nõusolek.

  1. Eelneva tõttu on maakohtu kinnistusosakond põhjendamatult jätnud kinnistamisavalduse rahuldamata. Ringkonnakohus tühistab maakohtu kinnistusosakonna määruse ja saadab kinnistamisavalduse uueks läbivaatamiseks maakohtule kinnistusosakonnale. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse.
  2. Kuna menetluses osales üksnes avaldaja, jäävad menetluskulud TsMS § 172 lg 2 alusel tema kanda. Avaldaja on esitanud taotluse määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Vastavalt esitatud taotlusele tuleb määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot TsMS § 150 lg 1 p 4 ja lg 4 alusel tagastada avaldaja kontole nr EE952200221065317656 (Swedbank AS; dtl 47). /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Viivi Tomson 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.