Obsah (5)

§ 74§ 213§ 75§ 184§ 185

Kriminaalasi nr 1-18-8937 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. august 2019. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-8937 Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Ja

§ 74lg 4 alusel pöörata täitmisele Janek Kattelile Tartu Maakohtu 15.11.2018.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-8937 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 6 (kuus) kuud vangistust.

1. KrMS § 414 lg 1, 2 alusel lugeda karistuse kandmise aja alguseks Janek Katteli vanglasse saabumise aeg.
2. Kohus saadab Janek Kattelile teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le
4. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel Janek Kattelilt välja mõista riigituludesse menetluskuludena riigi õigusabi kulu 120 (ükssada kakskümmend) eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
5. Selgitusse tuleb märkida „1-18-8937, menetluskulud, Janek Kattel“. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
6. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi õigusabi kulu summas 81,60 eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 15.11.
7. a otsusega tunnistati Janek Kattel süüdi

§ 213

lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Janek Kattel ei pane 1 aasta 6-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 1 alusel kohustati Janek Kattelit hüvitama kannatanule kuriteoga tekitatud kahju 574,60 eurot.

§ 75

lg 2 p 2, 5 alusel kohustati Janek Kattelit käitumiskontrolli perioodil mitte tarvitama alkoholi ja alluma alkoholisõltuvusevastasele ravile. Kohtuotsus jõustus 03.12.

1. a. 19.07.
2. a esitas kriminaalhooldusametnik Janek Katteli suhtes erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata Janek Kattelile mõistetud ära kandmata karistus täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt on Janek Kattel 12.07.
3. a rikkunud

§ 75lg 2 p 2 kohustust mitte tarvitada alkoholi.

Põhjendab tarvitamist sellega, et „jõi õlut, sest oli palav ilm“ või „omadega puntras olemisega ja otsustas võtta alkoholi“. Täiendavalt on isikul tuvastatud 15.07.

1. a kell 16.20 narkootikumide tarvitamisele viitavad tunnused. Janek Katteli kriminaalhooldus algas 03.12.
2. a. Vastavalt kohtlemistasemele täidab Janek Kattel registreerimiskohustust iga nädal. Esmakohtumine oli määratud 13.12.
3. a, mille kohta oli Janek Kattelile väljastatud kutse. Registreerimiskohustust on hooldusalune üldjuhul täitnud kohusetundlikult. Kuigi Janek Kattelile sotsiaalprogrammi kohustust määratud ei olnud, siis lähtudes seaduse rikkumisest määras ametnik Janek Katteli sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mis maandab sõltuvuskäitumisest tulenevaid riske. Sotsiaalprogrammi läbimise huvi on olnud vähene ja motivatsioon programmis osalemiseks minimaalne. Kohustust mitte tarvitada alkoholi on kontrollitud 8 korral, millest kahel juhul on tuvastatud rikkumised. 23.05.
4. a kell 17.05 Janek Katteli elukohas läbiviidud kontrolli käigus tuvastati alkoholijoove 0,600 mg/l. Janek Katteli selgituste kohaselt, tarvitas ta alkoholi palava ilma tõttu. Kriminaalhooldusametnik koostas Janek Kattelile kirjaliku hoiatuse. 12.07.
5. a kell 17.21 teostatud kontrolli käigus tuvastati Janek Kattelil alkoholijoove 0,99 mg/l ja Janek Kattel toimetati ema tungival nõudmisel Tartusse kainenema. 15.07.
6. a kell 16.20 tuvastati Janek Kattelil piirkonnapolitsei poolt narkootiliste ainete tarvitamisele viitavad tunnused. Tuvastatud aineteks osutusid amfetamiin ja kanep (THC ja AMP). 2 15.07.2019 teostas piirkonnapolitseinik järelkontrolli isiku elukohta ja vestles isiku emaga (xxxxxxxxxxxx, kelle sõnade kohaselt on poja käitumine väljakannatamatu. Ema sõnul tuleb Janek Kattel koju joobeseisundis, hakkab karjuma ja sõimama ning lõhub asju. Ema kardab koos Janek Katteliga elada ning soovib, et ta paigutatakse elama kuhugi mujale. Kuigi lähiajal ei ole poeg ema suhtes füüsilist jõudu kasutanud, siis vaimne vägivald on pidev. Vesteldud Janek Katteliga, kellel olid nähtavad narkootilise aine tarvitamise tunnused (kiirtest reageeris ainetele amfetamiin ja kanep). Janek Kattel kinnitas ka ise, et on paar päeva tagasi tarvitanud amfetamiini ja umbes kaks nädalat tagasi kanepit. Janek Kattel tunnistab ka alkoholi tarvitamist. Janek Katteli sõnade kohaselt on enamus varasemaid kuritegusid toime pandud alkoholijoobes. Samuti on praegune kuritegu sooritatud alkoholijoobes. Janek Katteli sõnul ta teab, et ei tohi alkoholi tarvitada, sest siis ei suuda oma käitumist kontrollida ja hakkab hetkeajel tegutsema. Senise kriminaalhoolduse käigus käib Janek Kattel regulaarselt psühhiaatri vastuvõtul, mille kohta on esitatud teatised 25.01.
7. a ja 30.05.
8. a. Oma sõnul Janek Kattel alustas narkootikumide tarvitamist 1999 aastal kanepist. On tarvitanud kanepit, amfetamiini, kokaiini. Janek Kattelit on korduvalt karistatud väärteokorras NPALS alusel ja kahel korral kriminaalkorras

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi, mis on narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine grupis. Samuti on Janek Kattelit karistatud

§ 185

lg 2 p 2 järgi, mis on narkootilise ja psühhotroopse aine edasiandmine nooremale kui kaheksateistaastasele isikule. Isiku sõnade kohaselt käesoleval perioodil tarvitab vahel kanepit ja on varem väljendanud arvamust, et kui ta vaikselt omaette suitsetab ei jää ta kellelegi ette. 02.05.

1. a esitas Janek Kattel ametnikule töövõimekaardi, millest on näha, et talle on määratud puuduv töövõime kehtivusega kuni 17.12.
2. a. Täiendavalt esitas puudega isiku kaardi, millest on näha, et määratud on keskmine liikumispuue perioodiks 01.02.
3. a17.12.
4. a. Janek Kattelil on diagnoositud psüühikahäire, millest tingitult on käinud varasemalt ja käib ka käesoleval hetkel regulaarselt psühhiaatri vastuvõtul. Varasemale käitumisele on olnud iseloomulik, et alkoholijoobes kaotanud enesekontrolli ja käitunud vägivaldselt. Praeguse kuriteo toimepanemise ajal on alkoholijoobes käitunud impulsiivselt, mõtlemata oma tegude tagajärgedele. Probleemide lahendamiseks kasutab valesid probleemilahendusvõtteid nagu näiteks alkoholi või narkootikumide tarvitamine, et unustada probleemid. Alkoholi tarvitamine pärsib veelgi isiku probleemide lahendamise oskust ja seetõttu kordab Janek Katteli samu vigu ning käitub õigusvastaselt. Hooldusalune saab aru ja tunnistab endale, et tema puhul on ohuteguriks alkoholi tarvitamine, kuid vaatamata ravile on esinenud selles osas tagasilangusi. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku Janek Kattelile mõistetud karistus täitmisele pöörata. Kriminaalhooldusametniku hinnangul eeltoodud asjaolud takistavad kriminaalhoolduse läbiviimist, Janek Katteliga koostöö tegemist ja kohtu poolt määratud kohustuse (mitte tarvitada alkoholi) täitmist. Janek Katteli suhtumine kriminaalhooldusesse ei ole tõsiseltvõetav ja ametnikuga koostöö vastu huvi vähene. Janek Kattel on rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu ja tarvitab narkootilisi aineid. Lähtudes määratud kohustuste korduvatest rikkumistest, millele on lisandunud narkootiliste ainete tarvitamine, mis omakorda tingib selle, et Janek Kattel võib teiste inimeste suhtes kasutada vaimset vägivalda, kriminaalhooldusametnik palub mõistetud karistus täitmisele pöörata. Kohus arutas erakorralist ettekannet 28.08.
5. a kohtuistungil. Kriminaalhooldusametnik jäi erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Janek Katteli sõnul on ta valmis pingutama ja täitma kõiki kohustusi. 3 KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku esitatud taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt on Janek Kattel rikkunud talle Tartu Maakohtu 15.11.

1. a otsusega käitumiskontrolli ajaks määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi 12.07.
2. a. Seda kinnitab Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 17.07.
3. a vastus ja alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll. Nimetatud dokumentide kohaselt tuvastati 12.07.
4. a kell 17.21 alkoholisisaldus Janek Katteli väljahingatavas õhus 0,99 mg/l kohta. Janek Kattel rikkumist eitanud ei ole, tegutsemist õigustanud ei ole. Seega leiab kohus, et toimepandud rikkumise osas puuduvad mõjuvad põhjused. Kohus, arvestades Janek Katteli senist kriminaalhoolduse käiku ja tema suhtumist, on seisukohal, et kriminaalhoolduse jätkamine Janek Katteli puhul ei ole otstarbekas ja ei täida eesmärki. Janek Kattel on ka varasemalt rikkunud kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi, s.o 23.05.
5. a. Sel korral pidas kriminaalhooldusametnik võimalikuks teha Janek Kattelile kirjaliku hoiatuse. Sellele vaatamata aga ei muutnud Janek Kattel oma käitumist ja jätkas alkoholi tarvitamist. Juba 12.07.
6. a on Janek Kattelil taaskord tuvastatud alkoholisisaldus väljahingatavas õhus. Kuna Janek Kattel oli 12.07.
7. a alkoholijoobes oma elukohas olles vägivaldne (kasutas vaimset vägivalda) ema suhtes, toimetati Janek Kattel politseiametnike poolt kainenemisele. Vaatamata sellele selgus 15.07.
8. a (kui politseiametnikud tegid järelkontrolli Janek Katteli elukohas), et viimane on tarvitanud ka narkootilisi aineid (amfetamiini ja kanepit). Kohtu hinnangul ei ole kriminaalhoolduse jätkamine põhjendatud, kuna Janek Kattel ei ole suuteline täitma kohtu poolt määratud kohustusi. Siinkohal peab kohus oluliseks, et Tartu Maakohtu 15.11.
9. a otsusega kohustati Janek Kattelit tegelema ka alkoholiprobleemiga, s.o alluma alkoholismivastasele ravile. Kuigi Janek Kattel on esitanud kriminaalhooldusametnikule tõendeid, et ta on käinud psühhiaatri vastuvõttudel, ei ole kohus veendunud, et Janek Kattel on alkoholiprobleemiga kriminaalhoolduse ajal aktiivselt ja tulemuslikult tegelenud. Nimetatud veendumust kinnitavad Janek Katteli selgitused, mille kohaselt on ta psühhiaatri juures regulaarselt käinud alates aastast 2012 ja põhjusel, et ta otsib rahu. Seda, et Janek Kattel käib lisaks muudele põhjustele psühhiaatri vastuvõtul ka alkoholi tarvitamise probleemiga, Janek Kattel kinnitanud ei ole. Samas peab kohus oluliseks, et kriminaalasja arutamiseks määratud kohtuistungil 15.11.
10. a on Janek Kattel selgitanud, et ta saab alkoholi ravi (lisaks muule ravile) ja tal ei narkootikumidega olnud probleeme pikemat aega. Kohtu hinnangul on materjalide pinnalt ilmne, et Janek Katteli puhul on tõsiseks probleemiks tema alkoholi ja narkootikumide tarvitamise harjumused. Alkoholi või narkootikume tarvitanuna on Janek Kattel aga ohtlik teistele inimestele (kasutab nii füüsilist kui ka vaimset vägivalda). Janek Katteli selgitusi arvesse võttes on ilmne, et Janek Kattel ei ole siiani aru saanud alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega seotud probleemidest. Seega ei ole alust olla veendunud, et Janek Kattel on suuteline kriminaalhoolduse ajal probleemidega tulemuslikult tegelema. Arvestades Janek Katteli selgitusi ja materjalidest nähtuvat puudub kohtul 4 veendumus, et Janek Kattel omab kindlat ja selget plaani, kuidas vabaduses alkoholiprobleemiga tegeleda, aga ka piisavat motivatsiooni, et probleem tulemuslikult kontrolli alla saada. Kuna Janek Kattel ei ole siiani aru saanud temal esineva alkoholiprobleemi tõsidusest ega ole ilmselgelt motiveeritud sellega tegelema, on Janek Kattelist lähtuvad riskid uute kuritegude toimepanemiseks (ennekõike vägivallakuritegude toimepanemiseks) suured. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu arvates alust arvata, et kriminaalhoolduse jätkamine on võimalik ja tulemuslik ning seda ennekõike Janek Katteli ükskõikse suhtumise tõttu. Kohtu hinnangul puudub Janek Kattelil siiani arusaam talle antud vabaduses viibimise võimalustest ja määratud kohustustest. Võttes arvesse rikutud kohustuste sisu ja korduvust ning Janek Katteli suhtumist kohustuste täitmisesse ja tema ohtlikkust teistele isikutele, on ilmne, et Janek Katteli suhtes ei ole kriminaalhoolduse jätkamine võimalik. Sellest tulenevalt tuleb pöörata täitmisele Janek Kattelile Tartu Maakohtu 15.11.
11. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-8937 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuud vangistust. Kohus selgitab, et pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist saadab kohus Janek Kattelile teatise mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le
12. Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu 201,60 eurot. Kaitsja taotles menetluskulude riigi kanda jätmist, kuna Jõgeval puudub advokaadibüroo. Kohus leiab, et menetluskulude riigi kanda jätmine on põhjendatud üksnes osaliselt, s.o 81,60 euro ulatuses. Siinkohal arvestab kohus, et tõepoolest ei ole Jõgeva linnas vajalik õigusabiteenus kättesaadav ja sellest tulenevalt tuli õigusabiteenuse osutajal sõita Jõgeva linna mujalt. Sellest tulenevalt tekkisid sõidukulud ja sõidule kulunud aja tasu saamise õigus. Nimetatud kulud on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda. Ülejäänud menetluskulud, s.o summas 120 eurot (201,60-81,60) tuleb Janek Kattelilt välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 5