4-19-2440/15

KOHTUOTSUS Eesti vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.augustil

1. a Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-19-2440 Kohtukoosseis Sekretär Kohtunik Peet Teidearu Heli Eilonen Väärteoasi Johannes Raidla kaebus Keskkonnainspektsiooni 13.04.
2. otsuse peale väärteoasjas nr 940018000792 Keskkonnainspektsiooni /kohtuvälise menetleja/esindaja Keskkonnainspektsiooni Vaidla õigusosakonna Menetlusalune isik Johannes Raidla isikukood: 34904256511; elukoht: XXXX juhataja Väino Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 132 p. 1, §133, §134,§155, kohus Otsustas: Jätta rahuldamata Johannes Raidla kaebus Keskkonnainspektsiooni 13.04.
3. otsuse peale väärteoasjas nr
4. Asja kantud menetluskulud jätta Johannes Raidla kanda. Kohtule ei ole menetluskulude osas taotlusi esitatud. Kohtuotsus edastada Johannes Raidlale ja Keskkonnainspektsioonile Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada menetluspooltel kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsioonkaebuse esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal( VTMS § 155 lg.2). Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule kirjaliku kassatsiooniteatega kohtuotsuse kättesaamisest 7 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kohtuotsuse põhjendid Menetluse käik ja asjaolud Keskkonnainspektsiooni 13.04.
5. a otsusega väärteoasjas nr 940018000792 karistati Johannes Raidlat Kalapüügiseaduse § 85 lg 1 järgi rahatrahviga 40 trahviühikut ehk 160 eurot selle eest et Johannes Raidla 22.08.2018 tehes Väikeses Emajões jadaõngedega harrastuspüüki , püüdis teiste kalade hulgas välja kaks alamõõdulist angerjat pikkusega 46 cm /kaaluga 0,13 kg ja pikkusega 43 cm/ kaaluga 0,1 kg ning ei lasknud neid vette tagasi. 25.04.
6. a esitas Johannes Raidla selle otsuse peale kaebuse Tartu Maakohtule. Kohus andis 29.
7. 2019 määrusega Johannes Raidlale aega kaebuses puuduste kõrvaldamiseks kuni 11.06.
8. Johannes Raidla esitas kohtule kaebuse täienduse 10.06.
9. milles soovis asjas kohtuistungi korraldamist. Kaebuse kohaselt Johannes Raidla ei nõustu sellega, et teda karistati selle eest et tema püütud alamõõdulisi kahte angerjat vette tagasi ei lasknud. Kaebuse esitaja hinnangul olid need alamõõdulised kalad vaevalt eluvõimelised ning vette tagasi lastes oleks need olenud veekogule reostuseks; veekogusde reostamine ei ole aga lubatud. Tema hinnangul kusagil ei ole öeldud, et harrastuspüügil peab eluvõime kaotanud kala vette tagasi heitma. Kaebuse esitaja leidis, et teda on ebaõigesti trahvitud. Kohtuistungil 13.08.2019 Johannes Raidla jäi esitatud kaebuse juurde ning oli seisukohal, et kalakaitseisnpektorid on teda sanktsioneerinud põhjuseta. Keskkonnainspektsiooni õigusosakonna juhataja Väino Vaidla oli seisukohal, et kaevatav otsus on seadulik ja tuleb jätta muutmata; otsus on põhjendatud. Kohtu seisukoht Kohus tutvunud väärteotoimiku materjalidega, arutanud kaebust kohtuistungil , on seisukohal, et väärteomenetlus on toimunud vastavuses menetlusnõuetega. Menetlusdokumenid on korrektselt vormistatud ja otsuse on teinud pädev ametiisik. Elektroonilise kalastuskaardi väljatrükk tõendab Johannes Raidla õigust püüda õngejadaga kala Väike –Emajões( tl.37). Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (t. 21-22) kinnitab, et mentlusalusele isikule Johannes Raidlale on tutvustatud menetuslikke õigusi ning ta on saanud anda asjas oma seletuse; seega realiseerida oma õigust olla oma süüasja arutamise juures. On koostatud sündmuskoha vaatluse protokoll, milles on fikseeritud sündmuskoht, samuti ka Johannnes Raidla poolt Väikesest Emajõest välja püütud kalad ning nende mõõdud. Fikseeritud on samuti , et Johannes Raidla on veekogust välja püüdnud kaks alamõõdulist angerjat, millised pakendati ja pakend suleti plommiga( tl. 23-24). Fototabelid sündmuskoha vaatlusprotokolli juures kinnitavad kalade mõõtmisi vastvuses mõõtemetoodikaga- pikkuse kui ka kalade massi mõõtmist, samuti mõõdetud alamõõduliste kalade pakendamist ja pakendi plommiga sulgemist( tl. 29- 29/2). On koostatud kalade mõõdulisuse hindamise protokoll( tl. 25- 26), milles on kajastatud Johannes Raidla poolt püütud kalade mõõtmist- kaks kolmest püütud angerjast olid alamõõdulised. 2 Koostatud on ka kalade massi määramise protokoll ( tl. 27- 28), mis kinnitab, et kaks Johannes Raidla poolt püütud angerjat olid oluliselt väiksema massiga kui välja püüda lubatud. Johannes Raidla on selgitusel Keskkonnainspektsioonile kirjutanud (tl. 40), et angerjad olid sumbas ja jões ; kaldale tõstsid need inspektorid. Tunnistaja inspektor R. ütlused ( tl.35- 36) kinnitavad, et inspektor J. tõstis veest, K. ujuvaluse lähedalt, üles sumba( see on hoiustamisvahend kalapüüdjal) ,milles olid kolm angerjat, üks mõõduline ja kaks alamõõdulist. Tunnistaja inspektori J. ütlused( tl. 33-34) kinnitavad, et metallist paadi juurde minnes nägi ta paadis puidust kastis ridaõnge, ühte tumedat värvi sumpa ja ühte pruunikat värvi sumpa; tumedat värvi sumbas,,olid kolm angerjat. Angerjate lähemal vaatlusel tundusid need üsna lühikesed. Angerjate mõõtmisega mõõtealusel tuvastati vaieldamatult nende alamõõdulisus. Tunnistajate ütlused ja ka menetlusaluse isiku ütlused kinnitavad, et Johannes Raidla kogenud kalamehena ei lasknud kaht alamõõdulist angerjat Emajõkke tagasi ,vaid säilitas need oma sumbas, seega säilitas nende kalade valduse. Keskkonnainspektsiooni poolt koostatud kalavarudele ja veetaimedele tekitatud kahju arvutamise akt - lisa 3 / 22.08.2018 sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde( tl. 32) kinnitab tekitatud kahju suurust. Asjas kogutud tõendid kinnitavad, et Johannes Raidla 22.08.2018 kalastuskaardi XXXX alusel püüdis lisaks teistele kaladele ka välja ka kaks alamõõdulist angerjat- 0, 13 kg ja 0, 11 kg ning ei lasknud neid alamõõdulisi kalu veekogusse tagasi. Rikkumine kvalifitseeritav KPE § 54 lg.2 p. 2 järgi , mille kohaselt on lubatud õngejadaga püügil alamõõdulise angerja kaaspüük sama kalaliigiliste isendite saagist kaalu järi kuni 10%. Kalapüügiseaduse § 85 lg. 1 näeb ette vastutuse ka kaaspüügi tingimuste rikkumises; sanktsiooni määr maksimaalselt 300 trahviühikut(trahviühik on 4 €). Seega sanktsioonimäär vahemikus 3-300 trahviühikut. Seega on Johannes Raidla poolt toime pandud rikkumine kvalifitseeritud Kalapüügiseaduse § 85 lg. 1 rikkumisena- alamõõdulise kala püüdmise eest kaaspüügi tingimusi rikkudes. Kalapüügiseaduse § 10 lg. 1 ja lg. 4 tuleb tõlgendada koosmõjus. Johannes Raidla oleks pidanud alamõõdulised kalad veekogusse tagasi heitma, jättis aga selle tegemata, mistõttu realiseeris Kalapüügiseaduse § 85 lg. 1 ja KPE § 54 lg.2 p. 2 rikkumised. Kalade veekogusse tagasiheitmise keeld on kohaldatav vaid traalipüügil – et vältida tekkiva biomassi suurt osa. Käesoleva väärteoasjale see ei laiene. Kohtu hinnangul Johannes Raidlale Keskkonnainspektsiooni poolt kaevatavas otsuses kohaldatud sanktsioon 40 trahviühikut e. 160 € on vastavuses väärteoga. Arvestatud on, et väärtegu on toime pandud kaudse tahtluse vormis. Kaaspüüginõuete rikkumine ei ole aktsepteeritav ning on vastuolus kalakaitse nõuetega. Jätta rahuldamata Johannes Raidla kaebus Keskkonnainspektsiooni 13.04.
10. otsuse peale väärteoasjas nr
11. Asja kantud menetluskulud jätta Johannes Raidla kanda. Kohtule ei ole menetluskulude osas taotlusi esitatud. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3