Obsah (11)

§ 180§ 114§ 182§ 158§ 2§ 41§ 59§ 63§ 165§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 31. märts 2016. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-53214 Haldusasi IHE Finance OÜ (ku

§ 1801 lg 1, § 181 lg 1).

Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus (

§ 114, § 187 lg 4).

Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

ASJAOLUD

1. 21.05.2012 vormistati tollideklaratsioon nr 12EE1210EE91111158 (edaspidi Tollideklaratsioon), mille lahtris 31 on kaubaks märgitud sõiduauto Aston Martin Rapide (VIN-kood: SCFHDDAJ0BAF01400; edaspidi ka Sõiduk) ning lahtris 37 tolliprotseduuri koodiks 5300 (ajutise impordi tolliprotseduur). Tollideklaratsioonist ja selle lisast nähtuvalt toodi Sõiduk Eestisse 2-aastaseks perioodiks Ameerika Ühendriikide Florida osariigis registreeritud äriühingu Y100! Invest Corporation’i ja Invest Holding Estonia OÜ (kustutatud; toonane ärinimi H.K. Invest OÜ) vahel sõlmitud rendilepingu alusel. Rendilepingust ja tolliprotseduuri tingimustest tulenevalt tuli Sõiduk pärast rendiperioodi lõppemist omanikuks olevale Y100! Invest Corporation’ile tagastada (reeksportida USA-sse) /I kd, tl 19-21/. Tollideklaratsiooni aktsepteerimisega andis maksuhaldur loa ja määras reekspordi tähtajaks 21.05.
3. Invest Holding Estonia OÜ tasus 21.05.2012 Maksu- ja Tolliameti (edaspidi ka MTA, maksuhaldur või vastustaja) samal päeval tehtud otsuse nr IV21/05/2012-1 alusel MTA pangakontole 9896,96 euro suuruse tagatissumma tekkida võiva tollivõla katteks / I kd, tl 22, 36/. Tagatissumma ulatuses tulnuks tasuda imporditollmakse juhul, kui ühendusevälisest riigist ajutiselt imporditud kaup (Sõiduk) oleks deklareeritud omaniku vahetumise tõttu vabasse ringlusse.
4. Politsei- ja Piirivalveamet Keskkriminaalpolitsei vara arestimise protokoll nr 12221000084 16.04.2013 alusel sõiduauto arestiti. Kriminaalasja nr 12221000084 menetluse raames Harju Maakohtu 12.04.2013 määrusega kriminaalasjas nr 1-13-3394 ning 22.04.2013 määrusega kriminaalasjas nr 1-13-3591 arestiti Sõiduk kui kriminaalasjas karistusseadustiku § 394 lg 4 alusel kahtlustatavaks olevale Invest Holding Estonia OÜ-le kuuluv vara. Y100! Invest Corporation vaidlustas menetlusvälise isikuna eelnimetatud maakohtu arestimismäärused jõusse jätnud Tallinna Ringkonnakohtu vastavalt 10.05.2013 kriminaalasjas nr 1-13-3394 ja 17.05.2013 kriminaalasjas nr 1-13-3591 tehtud kohtumäärused Riigikohtus. Riigikohtu 31.10.2013 määrustega kriminaalasjades nr 3-1-1-93-13 ja nr 3-1-1-95-13 jäeti Y100! Invest Corporation’i esindaja vandeadvokaat Jaak Siim’u määruskaebused läbi vaatamata põhjusel, et Sõiduk arestiti maakohtu poolt Invest Holding Estonia OÜ varana ning enne kriminaalasjas nr 12221000084 lõpplahendi kuulutamist ei ole kohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul võimalik lõplikult otsustada, kellele arestitud ese tegelikult kuulub.
5. 21.04.2014 esitas Y100! Invest Corporation’i ja Invest Holding Estonia OÜ lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaak Siim MTA-le taotluse ajutise impordi protseduuri kohaldamise 2 tähtaja pikendamiseks 12 kuu võrra, s.o kuni 21.05.2015, seoses erandliku asjaolu esinemisega (kaup, mille suhtes protseduuri kohaldatakse, oli ekslikult teisele isikule kuuluva varana kriminaalmenetluse käigus arestitud ning kauba omanikul ei olnud objektiivselt võimalik talle kuuluvat vara käsutada) / I kd, tl 24-25/.
6. MTA 27.05.2014 koostatud vastuskirjas nr 10.1-2/17949-1 märgiti, et imporditud Sõiduki taasväljaveo (reekspordi) tähtaeg on vastus koostamise hetkel saabunud (tähtaeg saabus 21.05.2014), ning et võttes arvesse taotluses märgitud Sõiduki arestimise asjaolu, on antud juhul õigem lähtuda ajutise impordi konventsiooni art 7 lg-st 3 ja reeksportimise nõue edasi lükata aresti kestvuse ajaks. Peale seda, kui Sõiduk on aresti alt vabastatud, võib toll kaaluda ÜTS art 140 lg 3 alusel ajutise impordi loa pikendamist, et tagada loas märgitud kauba ajutise impordi eesmärkide saavutamine /I kd, tl 26/.
7. 12.09.2014 esitas Y100! Invest Corporationi lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaak Siim kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 15.08.2014 prokuratuuri loal Invest Holding Estonia OÜ suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale kriminaalasjas nr 12221000084, milles palus tühistada määruse resolutsiooni p 2, millega Sõiduk anti kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 126 lg 3 p 3 kohaselt riigi omandisse, ning palus teha tühistavas osas uue määruse, millega Sõiduk antakse tagasi vara omanikuks ja seaduslikuks valdajaks olevale Y100! Invest Corporationile. Riigiprokuratuuri juhtiv riigiprokurör Dilaila Nahkur-Tammiksaar’e 10.10.2014 määrusega kriminaalasjas nr 12221000084 tühistati 15.08.2014 prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Sõiduki riigi omandisse andmise osas ning määrati, et Sõiduk tuleb anda KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt Y100! Invest Corporationile (registrikood 454025285, aadress 1521 Alton Road #486, Miami Beach, FL 33139, Ameerika Ühendriigid) /I kd, tl 27-30/.
8. 23.11.2014 esitas IHE MGMT Holding OÜ (likvideerimisel), Y100! Invest Corporation’i ja IHE Finance OÜ esindaja H.K. MTA-le taotluse ülalnimetatud sõiduki Aston Martin Rapide suhtes ajutise impordi tolliprotseduuri kohaldamise tähtaja pikendamiseks seoses erandliku olukorraga (edaspidi Taotlus). Taotlusele lisati dokumendid, mis tõendasid taotluse esitajate õigust taotluse esitamiseks /I kd, tl 31-43/. Taotluses viidati juba varasemas, s.o 21.04.2014 taotluses märgitud faktilistele asjaoludele ning märgiti, et ehkki käesolevaks ajaks on kaup, mille suhtes tolliprotseduuri kohaldatakse, aresti alt vabastatud, ei olnud võimalik ajutise impordi loal näidatud eesmärkide realiseerimine perioodil
9. a aprill kuni
10. a oktoober, s.o ligemale 18 kuu kestel. Kui arvestada asjaolu, et esialgne kauba reekspordi kohustus saabus 21.05.2014, ei olnud soovitud eesmärkide realiseerimine võimalik ligemale 14 kalendrikuu jooksul perioodil
11. a aprill kuni
12. a mai. Sellest tulenevalt taotleti, et toll pikendaks ajutise impordi protseduuri kohaldamise tähtaega kuni 01.02.2016 seoses kauba omanikust mittesõltuva erandliku asjaolu esinemisega ning ajutise impordi loal sätestatud eesmärkide täitmiseks. Vastuseks MTA ametniku täpsustavale järelepärimisele selgitas Taotluse esitajate esindaja H.K. 02.12.2014 e-kirjas, et ajutise impordi protseduuri pikendamise taotlemine on põhjustatud asjaolust, et täitmata jäi rendilepingust tulenev kohustus, millega sõiduk anti Eesti äriühingule rendile ja mille kaaseesmärgiks oli sellele leida ostja Euroopas /I kd, tl 44-45/.
13. 03.12.2014 tegi MTA Taotluse tagasilükkamise otsuse nr 10.1-2/048012-1 (edaspidi Otsus), millega jättis IHE Finance OÜ Taotluse rahuldamata ja kohustas viimast Sõiduki reeksportima või määrama sellele uus tollikäitlusviis 10 päeva jooksul otsuse saamisest. MTA põhjendas otsust eelkõige järgnevaga: Komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse ÜTS rakendussätted (edaspidi ÜTSRS) artikli 561 lg 3 järgi võib isikutele, kelle 3 elu- või asukoht on ühenduse tolliterritooriumil, täieliku imporditollimaksudest vabastuse anda erandjuhtudel, kui nad piiratud aja jooksul kasutavad transpordivahendeid ärilisel eesmärgil. ÜTSRS artikkel 555 lg 1 käsitleb ärilise eesmärgina transpordivahendite kasutamist isikute või kauba veoks tasu eest või ettevõtte majandustegevuse raames tasu eest või tasuta. Ka sätestab ÜTSRS artikkel 558 lg 1 c) ärilisel eesmärgil kasutamise puhul, et neid kasutatakse üksnes selliseks veoks, mis algab või lõpeb väljaspool ühenduse tolliterritooriumi; neid võib siiski kasutada siseliikluses, kui transpordialastes, eelkõige vedude korraldamise õigust ja korda käsitlevates õigusaktides on nii ette nähtud. ÜTS artikkel 555 lg 1 kohaselt tähendab siseliiklus isikute vedu, kelle vedamine algab ja lõpeb ühenduse territooriumil, ning kauba vedu, mis laaditakse peale ja maha ühenduse territooriumil. MTA-le esitatud dokumentide ja äriregistri andmete põhjal ei ole IHE Finance OÜ tegevusalaks isikute või kauba vedude korraldamine. Seetõttu on MTA seisukohal, et IHE Finance OÜ ei vasta maanteetranspordivahendi ajutise importimise loa ja imporditollimaksudest täieliku vabastuse saamise nõuetele. Samuti ei ole sõiduautole ostja leidmine Euroopas ajutise impordi tolliprotseduuri kohaldamise eesmärk /I kd, tl 46-48/.
14. 17.12.2014 esitas IHE Finance OÜ Tallinna halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada MTA 03.12.2014 Otsus ning kohustada MTA-d vaatama kaebaja 24.11.2014 Taotlus uuesti läbi. Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse korras Otsuse täitmise peatamist asjas lõpliku lahendi jõustumiseni /I kd, tl 1-18/.
15. 18.12.2014 määrusega kohus võttis kaebuse menetlusse, samas p-s 4 kohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata /I kd, tl 50-52/. Tallinna ringkonnakohus 14.01.2015 määrusega jättis IHE Finance OÜ määruskaebuse 18.12.2014 määruse p 4 peale rahuldamata /I kd, tl 78-79/.
16. 18.12.2014 tegi MTA IHE Finance OÜ-le maksuotsuse nr 12.2-3/029276, millega kohustas teda tasuma 23 092,89 eurot, sh tollimaksu 412,37 eurot ja käibemaksu 22 680,52 eurot. Kuna IHE Finance OÜ ei täitnud tolliprotseduuri kasutamisest tulenevat kohustust reeksportida imporditud kaup määratud tähtajaks, kaubale ei ole määratud muud tollikäitlusviisi ja ei ole tõendatud kauba lahkumist ühenduse territooriumilt, on 21.05.2012 tollideklaratsiooni 12EE1210EE91111158 aktsepteerimisega lubatud ajutise importimise tolliprotseduuri kasutamisest tulenev kohustus täitmata, tolliprotseduurile deklareeritud kaup väljunud tollijärelevalve alt ja IHE Finance OÜ-le on tekkinud tollivõlg /I kd, tl 83-87/. IHE Finance OÜ esitas Tallinna halduskohtule kaebuse MTA 18.12.2014 maksuotsuse nr 12.23/029276 tühistamiseks, mille kohus võttis 26.01.2015 määrusega menetlusse (haldusasi nr 315-122). Kohus jättis nimetatud haldusasjas rahuldamata kaebaja taotluse haldusasjade nr 3-15122 ja 3-14-53214 liitmiseks.
17. Tallinna halduskohus nõustus MTA 23.01.2015 esitatud taotlusega jätta käesolevas asjas (haldusasi nr 3-14-53214) kaebus läbi vaatamata halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel ning jättis 29.01.2015 määrusega IHE Finance OÜ kaebuse MTA 03.12.2014 otsuse nr 10.1-2/048012-1 peale läbi vaatamata /I kd, tl 81-82, 88-89/.

1. 10.03.2015 määrusega Tallinna ringkonnakohus rahuldas IHE Finance OÜ määruskaebuse, tühistas halduskohtu 29.01.2015 määruse ja saatis asja menetluse jätkamiseks Tallinna halduskohtule /I kd, tl 124-126/. 08.04.2015 määrusega võttis Tallinna halduskohus kaebuse uuesti menetlusse ja määras teha kohtuotsus käesolevas haldusasjas avalikult teatavaks 16.10.2015 pärast kella 16.00 /I kd, tl 128-129/.
2. 15.05.2015 esitas vastustaja MTA kohtule kirjalik seletuse kaebuse kohta /I kd, tl 138141/. 4
3. 16.10.2015 teavitas MTA kohut, et IHE Finance OÜ on ühinemise tagajärjel registrist 14.09.2015 kustutatud /I kd, tl 176/, millest tulenevalt kohus 16.10.2015 määrusega määras jätta kohtuotsus 16.10.2015 pärast kella 16.00 avalikult teatavaks tegemata ning määrata kohtuotsuse teatavaks tegemise uus aeg pärast kaebaja õigusliku staatuse selgumist (võimaliku õigusjärglase väljaselgitamist) /I kd, tl 177/.
4. 02.11.2015 määrusega kohus otsustas lubada astuda menetlusse IHE Finance OÜ (kustutatud) üldõigusjärglasel SIA-l MGMT HOLDING FINANCE /I kd, tl 185-189, 199/ ning 08.02.2016 määrusega kohus tegi teatavaks kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja /II kd, tl 11/.
5. 18.03.2016 sai halduskohtule teatavaks, et ka SIA MGMT HOLDING FINANCE on alates 11.11.2015 likvideerimisel ja likvideerija on juhatuse liige H.K. (kes oli ka IHE Finance OÜ juhatuse liige), millistest asjaoludest kaebaja pole kohut teavitanud /II kd, tl 16-18/.
6. Pooled neile täiendavate seisukohtade esitamiseks antud tähtajal mingeid täiendavaid sisulisi seisukohti kohtule ei esitanud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja IHE Finance OÜ hinnangul on MTA Otsust tehes ning sellele eelnenud haldusmenetluse käigus rikkunud järgmisi maksukohustuslaste Eesti Vabariigi põhiseadusest (edaspidi PS) tulenevaid subjektiivseid õigusi ja vabadusi: 1) õiguskindluse põhimõtet, väljendades haldusmenetluses kaebaja taotluste lahendamisel vastuolulisi seisukohti (PS § 10); 2) õigust heale haldusele, õiguspärasele menetlusele ja õigusnormide järgmisele täidesaatva võimu poolt, kohaldades ebaõigesti materiaalõigust ja rikkudes kaalutlusõiguse teostamise põhimõtteid (PS § 14). Lisaks on vastustaja kaevatava haldusakti andmisel rikkunud PS § 3 lgst 1 tulenevat legaliteedi (seadusliku aluse) põhimõtet, mis võimaldab avaliku võimu kandjal teostada täidesaatvat riigivõimu vaid seadusest tuleneva volituse alusel. Ajutise impordi protseduur võimaldab ühenduse tolliterritooriumil ajutiselt kasutada reekspordiks mõeldud ühendusevälist kaupa tingimusel, et kaup säilib muutumatul kujul. Lubatud on siiski kauba kasutamisest tingitud tavaline amortisatsioon, tolliprotseduuril oleva kauba parandus ja hooldus, sh ülevaatus ja kohandamine ning meetmed kauba säilitamiseks või tehniliste nõuete täitmise tagamiseks. Ajutiselt imporditud kaup vabastatakse kas täielikult või osaliselt imporditollimaksudest. Ajutise impordi protseduuri rakendamine eeldab tolli luba. Üldjuhul kasutatakse ajutise impordi rakendamiseks lihtsustatud luba ehk teisisõnu lihtsustatud korras väljastatavat luba ühekordseks protseduuri rakendamiseks. Lihtsustatud loa saamiseks esitatakse kauba asukohajärgsele tolliasutusele taotlusena täielikult täidetud tollideklaratsioon ja tollieeskirjadele. Tollideklaratsiooni töötlemise süsteemi COMPLEX kaudu esitatud tollideklaratsioon sisaldab juba lihtsustatud loa taotluses nõutavaid andmeid ja taotluse vormi eraldi täitma ei pea. Toll vaatab tollideklaratsioonis sisalduva taotluse läbi ning teeb tagatise määramise otsuse. Deklaratsiooni aktsepteerimist loetaksegi lihtsustatud loa väljastamiseks. 21.05.2012 vormistatud ning tollis aktsepteeritud Tollideklaratsioonist (lahter 37) ja selle lisast (lahter (44AR)) ilmneb, et ajutise impordi protseduuri rakendamiseks kasutati lihtsustatud luba. Kaevatavas Otsuses on märgitud, et tollideklaratsiooni aktsepteerimisega andis maksuhaldur loa ja määras reekspordi tähtajaks 21.05.
7. Niisiis ei saa vaidlust olla fakti üle, et 21.05.2012 rahuldas vastustaja kauba saajaks olnud Invest Holding Estonia OÜ (kandis toona ärinime H.K. Invest OÜ) taotluse ajutise impordi protseduuri rakendamiseks, väljastades Tollideklaratsiooni aktsepteerides taotlejale vastava loa. 5 Täieliku imporditollimaksu vabastusega ajutist importi saab rakendada Euroopa Ühenduste Komisjoni määruse 2454/93/EMÜ, millega kehtestatakse rakendussätted Euroopa Ühenduste Nõukogu määrusele 2913/92/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (edaspidi ÜTSRS) art-tes 555-578 nimetatud kaupadele juhul, kui need kaubad vastavad samades artiklites sätestatud tingimustele. Tollideklaratsiooni täitmisel kasutatakse tollimaksuvabastuse lisakoode D01-D
8. Vaadeldaval juhul nähtub Tollideklaratsiooni lahtrist 37, et koodiks on D
9. Seda rakendatakse ÜTSRS art-tes 558-562 nimetatud transpordivahendite puhul. Ajutise impordi kohaldamise loa andmisega aktsepteeris toll kaubaks olnud Sõiduki vastavust kõnesolevatele tingimustele. Euroopa Ühenduste Nõukogu määruse 2913/92/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (edaspidi ÜTS), art-s 140 lg 1 on sätestatud, et toll määrab tähtaja, mille jooksul importkaup tuleb reeksportida või sellele uus tollikäitlusviis määrata. Tähtaeg peab olema piisavalt pikk, et saavutada loas märgitud kasutamise eesmärki. Sama artikli lõige 2 näeb ette, et kaubale võib kohaldada ajutise impordi protseduuri maksimaalselt 24 kuud. Asjaomaste isikute nõusolekul võib toll määrata lühema tähtaja. ÜTS art 141 lg 3 sätestab aga võimaluse, et kui erandlik olukord seda nõuab, võib toll asjaomase isiku taotluse korral kõnealuse artikli lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtaegu mõistlikkuse piires pikendada, et loas märgitud kasutamine oleks võimalik. ÜTSRS art 553 lg 2 näeb ette, et toll tagab, et kogu tähtaeg, mille jooksul kaup samal eesmärgil ja sama loa omaniku vastutusel protseduuril on, ei ületa 24 kuud. Loa omaniku taotluse korral võib toll seda tähtaega siiski pikendada selle tähtaja võrra, mille jooksul kaupa ei kasutata, vastavalt nende poolt ettenähtud tingimustele. Sama artikli lõige 3 selgitab, et ÜTS art 140 lg 3 kohaldamisel tähendab erandlik olukord sellist olukorda, mille tagajärjel tuleb kaupa kasutada pikema aja jooksul, et täita ajutise impordi toimingu eesmärk. ÜTSRS art 553 lg-s 4 on sätestatud, et protseduuril olev kaup peab jääma samasse seisundisse. Lubatud on parandus ja hooldus, sealhulgas ülevaatus ja kohandamine või meetmed kauba säilitamiseks või selle protseduuril kasutamise tehniliste nõuete täitmise tagamiseks. ÜTS art 140 lg-s 3 ja ÜTSRS art 553 lg 3 nimetatud erandliku olukorrana saab kaebaja hinnangul käsitada ka ajutiselt imporditud sõiduauto (kauba) aresti all olekut, kuna sellises olukorras ei ole õigustatud isikul võimalik kaupa mingilgi viisil käsutada ega kasutada. Nagu 22.11.2014 taotluses märgitud, vältas selline olukord Sõiduki osas kokku 18 kuu jooksul, s.o perioodil
10. a aprillist kuni
11. a oktoobrini. Seda, millist olukorda saab lugeda erandlikuks ning ajutise impordi protseduuri kohaldamise tähtaja pikendamist võimaldavaks, otsustab ülaltoodust nähtuvalt toll. Tegemist on haldusorgani poolt kaalutulusõiguse teostamise käigus tehtava otsustusega, mille õiguspärasuse hindamisel saab halduskohus

§ 158

lg 3 alusel kontrollida lisaks üldistele õiguspärasuse eeldustele kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Samas ei saa kohus teostada sellise haldusakti õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kaebaja hinnangul alljärgnevad asjaolud osundavad sellele, et Otsus on õigusvastane selle tegemisel kaalutlusreeglite, õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtte eiramise tõttu. Tolliseaduse (edaspidi TS) § 6 lg 2 p 5 kohaselt peab tollieeskirjade rakendamise taotluse kohta tehtavas tolli otsuses sisalduma otsuse põhjendus koos viidetega tollieeskirjade vastavatele sätetele. TS § 1 lg 4 näeb ette, et liidu õigusaktides, TS-s ning viimase alusel antavates õigusaktides ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) sätteid, arvestades liidu õigusaktide ja käesoleva seaduse erisusi. Viitega maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 46 lg 2 ja lg 3 p 5 sätetele kaebaja märgib, et haldusakti põhjendav osa peab seega sisaldama nii faktiliste asjaolude kirjeldust kui ka neile antud õiguslikku hinnangut sellisel kujul, et akti adressaadile on see selge ja üheselt mõistetav. Haldusaktist peab nähtuma, millistele faktilistele asjaoludele tuginedes on haldusorgan selles viidatud õigusnorme kohaldanud. Riigikohtu halduskolleegiumi (edaspidi RKHKo) 19.03.2002 6 kohtuasjas nr 3-3-1-13-02 tehtud otsuse p-s 14 rõhutas kolleegium, et koormava haldusakti põhjendus peab sisaldama nii faktilist kui ka õiguslikku motivatsiooni. Kolleegium selgitas, et faktilises motiveeringus peavad olema ära näidatud asjaolud, mis toovad kaasa akti aluseks oleva õigusnormi kohaldamise. Oluline on ka haldusaktis faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline loogiline sidumine, mis peab selle adressaati ja haldusaktiga tutvujat veenma, et juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad tõepoolest kaasa just sellise haldusotsustuse tegemise. Viitega HMS § 4 lg 2 § 56 lg-s 3 sätetele märgib kaebaja, et Riigikohus on praktikas korduvalt väljendanud seisukohale, et kaalutlusotsuste puhul peab haldusakti motivatsioon olema eriti põhjalik. Nt 28.10.2003 kohtuasjas nr 3-3-1-66-03 tehtud otsuse p-s 18 selgitas kohus, et haldusakti motiveerimine on abinõu selleks, et isik, kellele on haldusakt adresseeritud, saaks aru, kas tema õigusi on kitsendatud seaduslikult, ja vajadusel oma õigusi kaitsta. Riigikohus on 17.09.2008 kohtuasjas nr 3-3-1-39-08 tehtud otsuse p-s 10 märkinud, et haldusakti põhjendustes tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Kohus selgitas, et kui haldusakti motivatsiooni esitamine tervikuna olekski ebaproportsionaalne, tuleb haldusaktis sellele vaatamata ära tuua vähemalt põhimotiivid. Kõnealusel juhul ei sisalda Otsus ühtegi põhjendust, millest nähtuks, et vastustaja oleks hinnanud, kas võrreldes 21.05.2012, mil vormistati Tollideklaratsioon ja kohaldati tolli loal ajutise impordi protseduuri, on faktiline olukord muutunud või mitte. Otsuses on taotluse põhjendatust hinnates lähtutud üksnes Sõiduki omaniku poolt väidetud protseduuri kohaldamise kõrvaleesmärgist (s.o sõidukile ostja leidmine), kuid jäetud samas tähelepanuta, et võrreldes rendisuhte ja

1. a mais eksisteerinud faktiliste asjaoludega ei erinenud faktiline olukord ajutise impordi protseduuri kohaldamise tähtaja pikendamise taotluse esitamise aja (23.11.2014) seisuga toonasest. Juhul kui toll peab Otsuses viidatud ühenduse õigusaktides viidatud sätteid Otsuses kirjeldatud faktiliste asjaolude valguses ajutise impordi protseduuri kohaldamist välistavateks, tekib nii kauba omanikul kui ka kaebajal paratamatult küsimus, miks andis toll loa kõnesoleva protseduuri kohaldamiseks
2. a mais, mil selle kohaldamise eesmärgid olid samad (s.t vahepeal on täiendavalt viidatud üksnes tolli poolt põhjendamatuks hinnatud kõrvaleesmärgi olemasolu). Toll ei ole Otsuses märkinud ega kaudselt mõista andnud, et ajutise impordi protseduuri kohaldamiseks loa andmine
3. a mais on tagantjärele osutunud põhjendamatuks. Ka MTA 27.05.2014 vastuskirjas nr 10.1-2/17949-1 Y100! Invest Corporation’i ja Invest Holding Estonia OÜ Taotlusele ei sisaldu mitte ühtegi viidet asjaoludele või õigusnormidele, mis võiksid olla ajutise impordi protseduuri kohaldamise loa andmise või selle pikendamise keeldumise aluseks. Vastuses on hoopis märgitud, et kui sõiduk, mille suhtes ajutist importi kohaldati, on aresti alt vabastatud, võib toll kaaluda ÜTS art 140 lg 3 alusel ajutise impordi loa pikendamist, et tagada selles märgitud ajutise impordi eesmärkide saavutamine. Otsuses ei ole vastustaja seevastu taotluses viidatud protseduuri kohaldamise tähtaja pikendamist võimaldava erandliku olukorra esinemist kinnitavaid tõendeid ja viimastest nähtuvaid asjaolusid üldse hinnanud. Taotluse põhjendused ja sellele lisatud tõendid on sisuliselt tähelepanuta jäetud. Juhul kui haldusorgan muudab sisuliselt samadel faktilistel asjaoludel põhinevat otsustust, peaks puudutatud isikul olema võimalik tutvuda põhjendustega, millega avaliku võimu kandja meelemuutust selgitab. Konkreetsel juhul ei osutu see vastustaja Otsuse puuduliku motivatsiooni tõttu objektiivselt võimalikuks. Kaebajal ei ole võimalik tuvastada, kas vastustaja üldse võrdles Otsust tehes
4. a mais ajutise impordi kohaldamise loa andmisel eksisteerinud faktilist olukorda
5. a novembri omaga ja millisele järeldusele ta selles osas jõudis (eeldusel, et võrdlemine siiski toimus). Samuti ei selgu Otsusest, miks omistas vastustaja 24.11.2014 taotluse põhjendatust hinnates määrava tähenduse kauba omaniku ja kaebaja esindaja väitele, mis puudutab Sõidukile ostja leidmise eesmärki. Samas on jäetud tähelepanuta, et äriühingute esindaja H.K. viitas oma 02.12.2014 e-kirjas sellele kui üksnes kõrvaleesmärgile, märkides samas, et Sõiduki arestimise tõttu jäi täitmata 7 rendilepingust tulenev kohustus, millega Sõiduk anti rendile Eesti äriühingule. Rendilepingu all peetakse silmas 15.05.2012 Y100! Invest Corporation’i ja Invest Holding Estonia OÜ (toonane ärinimi H.K. Invest OÜ) vahel sõlmitud rendilepingut nr 20121505, mille koopia oli lisatud Tollideklaratsioonile (vt deklaratsiooni ja selle lisa lahter 44, kood 4011). Käesoleval ajal on nimetatud lepingust tulenevad rentniku õigused ja kohustused üle läinud kaebajale. Lisaks eeltoodule on toll jätnud Otsuses võtmata seisukoha ajutise impordi protseduuri kohaldatavuse lubatavuse osas kauba omanikuks oleva Y100! Invest Corporation’i aspektist, kes on 21.05.2012 vormistatud Tollideklaratsiooni kohaselt kaubasaatjaks ning kellel on sõiduki omanikuna õigus määrata kauba kasutusviis. Kaevatava haldusakti kui kaalutlusotsuse tagantjärele motiveerimine kohtumenetluse ajal ei ole lubatav. RKHKo praktikas on nimelt järjepidevalt väljendatud seisukohta, et põhjenduste hilisem esitamine halduskohtumenetluse ajal ei muuda haldusakti tagantjärele tõhusalt kontrollitavaks ning pole võimalik tõendada, kas hiljem esitatud põhjendused on samad, millest haldusakti andmisel tegelikult lähtuti (vt RKHKo 28.10.2003 nr 3-3-1-66-03, p-d 20 ja 23; 12.10.2007 nr 3-3-1-57-07, p 18; 24.01.2009 nr 3-3-1-62-07, p 16; 18.05.2011 nr 3-3-1-13-11, p 9 jm). Halduskolleegium on eelviidatud otsustes leidnud, et kohtumenetluse käigus haldusakti motiivide esitamine ei ole piisav ega saa asendada haldusorgani seadusest tulenevat põhjendamiskohustust. Lisaks on RKHKo asunud 05.11.2008 kohtuasjas nr 3-3-1-49-08 tehtud kohtuotsuse p-s 11 seisukohale, et juhul kui haldusorganil oleks piiramatu võimalus kaevatava haldusakti põhjendust halduskohtumenetluse vältel täiendada, kanduks haldusakti õigusliku ja faktilise aluse otsimine sisuliselt üle kohtumenetlusse. Kolleegium selgitas, et sellisel juhul ei kontrollitaks kohtumenetluse käigus enam haldusorgani tegevust, vaid otsitaks sisuliselt põhjendusi vaidlustatud haldusakti kehtima jäämiseks. See aga oleks vastuolus halduskohtumenetluse olemuse ning eesmärgiga. Täiendavalt on RKHKo korduvalt rõhutanud, et üldjuhul ei saa kohus asuda ise haldusakti resolutsiooni põhjendama õiguslike ja faktiliste alustega, mida haldusorgan oma haldusaktis ei ole selle andmisel (ex ante situatsioonis) märkinud (vt RKHKo 17.10.2007 nr 3-3-1-39-07, p-d 11-13;
6. 11.2008 nr 3-3-1-49-08, p 11 jm). Kaebaja viitab seoses eeltooduga RKHKo 27.09.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-3-1-67-06, mille p-s 12 märkis kolleegium, et halduskohtumenetluse eesmärk on kaitsta üksikisikuid väärhalduse ja riigivõimu omavoli eest ning kontrollida kaebuse või protesti alusel avaliku võimu kandja tegevuse õiguspärasust. Kolleegium sedastas, et erinevalt eelduslikult võrdsete osapooltega tsiviilõiguslikest suhetest on kaebaja haldusõigussuhtes üldjuhul nõrgemal positsioonil kui haldusorgan, mistõttu peab halduskohtumenetluse reeglistik tagama isikute õiguste võimalikult tõhusa kaitse ning ulatusliku juurdepääsu õigusemõistmisele. Seega halduskohtumenetluse olemuslikuks eesmärgiks on isikute subjektiivsete õiguste võimalikult ulatuslik kaitse (

§ 2lg 1), mille tagamisele peab kohus omalt poolt kaasa aitama.

Kohtu ülesandeks on kontrollida avaliku võimu kandjate poolt antavate haldusaktide õiguspärasust, mitte aga asuda viimaste eest täitma motiveerimiskohustust aktide kehtima jätmise eesmärgil. Riigikohus on praktikas siiski möönnud, et erandina võib esineda olukordi, kus haldusorganil on võimalik tõendada, et vaidlustatud haldusaktist välja jäänud, kuid kohtumenetluses esitatud põhjendusest juhinduti tegelikult juba haldusakti andmise ajal. Nii näiteks selgitas RKHKo 29.11.2012 kohtuasjas nr 3-3-1-29-12 tehtud otsuse p-s 20, et kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus sellest põhjendusest haldusakti andmisel. Samas toonitas kohtukolleegium, et nimetatud seisukoht ei vabasta haldusorganit haldusakti põhjendamise kohustusest. Kohus möönis, et tagantjärele esitatud põhjenduse arvestamine kohtuliku kontrolli raames ei aita haldusakte puudutatud isikute silmis samaväärsel tasemel legitimeerida kui korrektselt esitatud põhjendus. Kohtulahendi p-s 19 väljendas halduskolleegium aga selgesõnaliselt seisukohta, et jääb oma varasemas praktikas mitmel 8 korral rõhutatud põhimõtte juurde, mille kohaselt peab haldusorgani kaalutlusotsuste puhul haldusakti motivatsioon olema eriti põhjalik. Kaalutluste väljatoomine haldusakti põhjendustes on halduskolleegiumi hinnangul oluline nii haldusakti kohtuliku kontrolli tagamiseks kui ka haldusakti legitimeerimiseks adressaatide ja puudutatud isikute silmis. Seega ei saa vastustaja halduskohtumenetluse kestel esitada Otsuse põhistamise eesmärgil täiendavaid põhjendusi ega viidata uutele asjaoludele, millele Otsuse tegemisel ei tuginetud või mis selle tegemise ajaks tuvastamata olid. Haldusakti õiguspärasusele ja kaalutlusreeglite järgimise nõuetekohasusele saab hinnangu anda üldjuhul vaid haldusakti põhjenduses märgitud kaalutluste, viidatud asjaolude ning viimaste esinemist kinnitavate tõendite alusel. Vastustaja, jättes Otsuses tähelepanuta 22.11.2014 ajutise impordi protseduuri kohaldamise pikendamise taotluses esitatud põhjendused protseduuri pikendamise aluseks oleva erandliku olukorra esinemise kohta ning asudes selle asemel ümber hindama nimetatud protseduuri kohaldamise eelduste täidetust, on ühtlasi rikkunud õiguskindluse põhimõtet. PS §-st 10 tuleneva õiguskindluse printsiibi üheks osaks oleva õiguspärase ootuse põhimõtte kohta on Riigikohus selgitanud, et selle kohaselt peab igaühel olema võimalus kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et õiguskorraga talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsetena ega muutu rabavalt isikule ebasoodsas suunas (vt RKPJKo 02.12.2004 nr 3-4-120-04, p 13). Selle põhimõtte kohaselt on igaühel õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus jääb kehtima. Igaüks peab saama temale seadusega antud õigusi ja vabadusi kasutada vähemalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning seaduses tehtav muudatus ei tohi olla õiguse subjektide suhtes sõnamurdlik (vt RKPJKo 30.09.1994 nr III-4/A-5/94). Samas ei tähenda ülatoodu seda, et isikute õiguste piiramine või soodustuste lõpetamine oleks üldse lubamatu. Riigikohus on seoses õiguspärase ootusega märkinud, et kõnesolev põhimõte ei eelda kehtiva regulatsiooni kivistamist: seadusandja võib õigussuhteid muutunud olude alusel ümber korraldada ning sellega paratamatult halvendada osa ühiskonnaliikmete olukorda (vt RKPJKo 02.12.2004 nr 3-4-1-20-04, p 14). Küll aga tuleb näha uute regulatsioonide jõustamiseks ette mõistlik aeg, mille jooksul normi adressaadid saaksid uute normidega tutvuda ning oma tegevuse ümber korraldada. Õiguspärane ootus tähendab eeskätt nõuet, et kord juba rakendatud seadust ei tunnistataks sõnamurdlikult kehtetuks (vt RKPJKo 02.12.2004 nr 3-4-120-04, p 23). Õiguskindluse põhimõte tähendab aga muuhulgas ka seda, et uute regulatsioonide jõustamiseks tuleb ette näha mõistlik aeg, mille jooksul adressaadid saaksid uute normidega tutvuda ja oma tegevuse vastavalt ümber korraldada. Õiguskindlusele vastab olukord, kus riik ei kehtesta uusi regulatsioone meelevaldselt ja n-ö üleöö. Sama nõue on tuletatav ka PS § 13 lõikest 2, mille järgi kaitseb seadus igaüht riigivõimu omavoli eest, ning õiguse üldpõhimõtetest (vt RKPJKo 02.12.2004 nr 3-4-1-20-04, p 26). Haldusmenetluse tasandil nõuab õiguskindluse põhimõte, et asutus oleks oma tegevuses järjekindel ja kord antud haldusaktidele ja lubadustele saaks tulevikus tugineda. Teisisõnu peab halduse tegevus olema isikule võimalikult ettenähtav ja haldusaktide andmine ei tohi kahjustada õiguspärast ootust. Õiguspärase ootuse all peetakse silmas isikul põhjendatult tekkinud usku, et asutus käitub tulevikus teatud viisil, iseäranis, et haldusorgan juhindub ka tulevikus oma varasematest otsustest. Arvestades fakti, et võrreldes

1. a mais eksisteerinud olukorraga ei erinenud faktiline olukord ajutise impordi protseduuri kohaldamise tähtaja pikendamise taotluse esitamise aja ehk 23.11.2014 seisuga protseduuri kohaldamise loa andmise aluseks olnud asjaolude osas, puudus taotluse esitajatel igasugune põhjus eeldada, et toll asub protseduuri kohaldamise tingimusi ümber vaatama, jättes samas täielikult tähelepanuta tõendid ja neist nähtuvad asjaolud, milledele tuginedes pikendamise taotlus esitati ja selles kirjeldatud erandlikku olukorda põhjendati. Seeläbi riivati taotlejate põhjendatult tekkinud usku, et toll juhindub ka tulevikus oma varasematest otsustest tolliprotseduuri kohaldatavuse lubatuse osas ning hindab taotluse põhjal üksnes seda, kas taotluses kirjeldatud faktilised asjaolud ning osundatud tõendid 9 kinnitavad väidet erandliku olukorra esinemise kohta ja annavad aluse protseduuri rakendamise tähtaja pikendamiseks. Toll on oma seisukohta ajutise impordi protseduuri kohaldatavuse eelduste täidetuse osas muutnud, jättes samas välja toomata kaalutlused, millest tulenevalt seda tehti ning millised vahepeal ilmnenud asjaolud selleks aluse annavad. Seetõttu on Otsus õigusvastane ka nimetatud põhjusel. Vastustaja Maksu- ja Tolliamet ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja on seisukohal, et Otsus on õiguspärane, ja palub jätta kaebus rahuldamata. Otsuses on maksuhaldur viidanud asjakohastele ÜTS ja ÜTSRS sätetele ning on selgitanud, et maksuhaldurile esitatud dokumentide ja äriregistri andmete põhjal ei ole kaebaja tegevusalaks isikute või kauba vedude korraldamine, mis oleks täieliku imporditollimaksudest vabastuse erandjuhul andmise aluseks ÜTSRS art 561 lg 3 järgi. Seejuures on maksuhaldur Otsuse tegemisel lähtunud kaebaja enda esitatud selgitustest, et täitmata jäi rendilepingust tulenev kohustus sõidukit rentida ning kaaseesmärgina sellele ostja leida. Seetõttu on põhjendamatu etteheide, nagu maksuhaldur oleks Otsuse tegemisel omistanud määrava tähenduse sõidukile ostja leidmise eesmärgile. Eeltoodule toetudes leidis maksuhaldur Otsuses, et kaebaja ei vasta Otsuse tegemise ajal maanteetranspordivahendi ajutise importimise loa ja imporditollimaksudest täieliku vabastuse saamise nõuetele. Samuti ei ole sõiduautole ostja leidmine Euroopas ajutise impordi tolliprotseduuri kohaldamise eesmärk. Kaebaja ei ole põhjendanud, millist seisukohta ta Otsuses ajutise impordi protseduuri kohaldatavuse lubatavuse osas kauba omanikuks oleva Y100! Invest Corporation’i aspektist ootas. Maksuhaldur on Otsuse adresseerinud IHE Finance OÜ-le, kes on esialgse Tollideklaratsiooni esitanud H. K. Invest OÜ õigusjärglane. Nagu kaebaja on kaebuses tõdenud, kasutatakse üldjuhul ajutise impordi rakendamiseks lihtsustatud luba ühekordseks protseduuri rakendamiseks. Arvestades esimeses ajutise impordi tähtaja pikendamise taotluses märgitud Sõiduki arestimise asjaoluga, lähtus maksuhaldur esimese taotluse rahuldamisel ajutise impordi konventsiooni art 7 lg-st
2. Nimetatud sätte kohaselt lükatakse reeksportimise nõue edasi aresti kestvuse ajaks juhul, kui kaupa (sealhulgas transpordivahend), millele on antud ajutise sisseveo luba, ei saa reeksportida aresti tõttu. Asjaolu, et maksuhaldur pikendas esialgu ajutise tolliprotseduuri tähtaega seoses Sõiduki aresti all olemisega, ei anna põhjust eeldada, et maksuhaldur peaks igal juhul pärast kauba aresti alt vabastamist kaebaja taotluse rahuldama. Kaebaja väidetest jääb selgusetuks, mis põhjusel oleks maksuhaldur pidanud ajutise impordi tolliprotseduuri tähtaja pikendamise taotluse lahendamisel asuma analüüsima rohkem kui kaks aastat tagasi aktsepteeritud Tollideklaratsiooni aktsepteerimisel valitsenud faktilisi asjaolusid. Käesoleval juhul on vaidluse all 03.12.2014 Otsuse õiguspärasus, mistõttu ei oma tähtsust
3. aastal esinenud faktilised asjaolud. Vastustaja juhib tähelepanu, et kohtul tuleb lähtuda

§ 158lg-st 2 ning tuvastada otsuse õiguspärasus haldusakti tegemise seisuga.

Vaidlusaluse Otsuse puhul on maksuhaldur kaalunud ajutise impordi protseduuri tähtaja pikendamist, kuid on leidnud, et taotlus ei kuulu rahuldamisele, sest ajutise impordi protseduuri kohaldamine ei ole põhjendatud. Vastustaja hinnangul ei ole põhjendatud õiguspärase ootuse tekkimine ajutise impordi tolliprotseduuri pikendamiseks olukorras, kus tähtaja pikendamise otsus on ÜTS art 140 lg 3 alusel maksuhalduri kaalutlusotsus. Seejuures on käesoleval juhul tolliprotseduuri reaalselt kohaldatud üle ÜTS art 140 lg-s 2 ja ÜTSRS art 553 lg-s 2 sätestatud 24 kuu. Kaebaja ei saa eeldada, et kui talle on ajutise impordi luba üks kord antud, siis maksuhaldur jääb seda igal juhul pikendama. Samuti ei saa õiguspärane ootus õigustada õigusliku aluseta või seadusega vastuolus oleva otsuse tegemist. Eeltoodule toetudes on vastustaja seisukohal, et kaebaja väited õiguskindluse põhimõtte rikkumisest on otsitud, sest maksuhaldur on igakordsel otsuse tegemisel lähtunud just sel hetkel tuvastatud asjaoludest. 10 Kokkuvõttes on vastustaja seisukohal, et kaebaja väited on põhjendamatud ning ei anna alust otsuse tühistamiseks. Maksuhaldur ei ole Otsusega rikkunud kaebaja põhiseadusest tulenevaid subjektiivseid õigusi ja vabadusi ning Otsus on motiveeritud ja õiguspärane. KOHTU PÕHJENDUSED 1. Kaebusest nähtuvalt algne kaebuse esitaja IHE Finance OÜ (14.09.2015 kustutatud) heidab vastustajale ja vaidlustatud Otsusele ette motiveerimispuudusi, kaalutlusõiguse ning PSst tulenevate maksukohustuslase subjektiivsete õiguste ja vabaduste (õiguskindluse põhimõte, õigus heale haldusele, õiguspärasele menetlusele ja õigusnormide järgmisele täidesaatva võimu poolt, legaliteedi põhimõte) rikkumist. Samuti on MTA kaebaja hinnangul kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Seetõttu esitas kaebaja tühistamis- ja kohustamiskaebuse, taotledes Otsuse tühistamist ning MTA kohustamist vaadata uuesti läbi kaebaja 24.11.2014 taotlus ajutise impordi tolliprotseduuri tähtaja pikendamiseks. Ehkki käesolevaks ajaks on Taotluse esitamisest ja vaidlustatud Otsuse tegemisest möödunud enam kui aasta, ei ole IHE Finance OÜ (kustutatud) üldõigusjärglasena menetlusse astunud SIA MGMT HOLDING FINANCE (likvideerimisel) pidanud vajalikuks ei kaebuse nõuet muuta ega täiendavaid seisukohti esitada oma õiguste (jätkuvast) rikkumisest ning on jätnud kohtu korduvatele pöördumistele tegelikult üldse vastamata. Ometi on kaebaja ise määruskaebuses (p 3.3.) esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale leidnud, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisega muutuks sisutuks 17.12.2014 kaebuse nõue /I kd, tl 66/. Seega saab kohus antud juhul lähtuda algsest kaebuse nõudest, kuna

§ 41

lg 1 kohaselt vaidluse eseme määravad halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt käesoleva seadustiku §-le 37 ja kaebuse alus. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Vastustaja ühegi kaebaja etteheitega ei nõustu, paludes jätta kaebus rahuldamata. MTA on seisukohal, et ta ei ole Otsusega rikkunud kaebaja põhiseadusest tulenevaid subjektiivseid õigusi ja vabadusi ning Otsus on motiveeritud ja õiguspärane. 2. Tulenevalt

§ 59

lg-st 1 menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 63

kohaselt põhistamine on faktilise väite selgitamine kohtule selliselt, et kohtu hinnangul on väide usutav. Põhistamiseks võib menetlusosaline kasutada nii tõendeid kui ka teavet, mis ei ole seaduses sätestatud menetlusvormis. Samas HMS § 58 kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohus, analüüsinud vaidlusalust MTA Otsust, asjassepuutuvaid õigusnorme ja asjakohast kohtupraktikat, hinnanud poolte kirjalikke seisukohti ning kõiki asjas kogutud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on kokkuvõtlikult seisukohal, et SIA MGMT HOLDING FINANCE (likvideerimisel) (IHE Finance OÜ (kustutatud)) kaebus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Sealjuures halduskohus nõustub põhimõtteliselt vastustaja põhjenduste ja järeldustega Otsuses ning samuti vastustaja argumentatsiooniga kohtumenetluses.

§ 165

lg 2 kohaselt, kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. 11 Olukorras, kus kohus jagab MTA seisukohti (järgib tema põhjendust), puudub ratsionaalne mõte veel igale kaebaja väitele/seisukohale uuesti oma sõnadega vastata, nende ekslikkust näidata. Neil asjaoludel kohus piirdub üksnes mõningate rõhutustega.

1. HMS (kohaldatav TS § 1 lg 4 ja MKS § 45 alusel) § 54 lg 1 kohaselt haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Vastavalt HMS § 55 lg-le 1 haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav. HMS § 56 lg 1 kohaselt kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning lg 3 kohaselt kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Spetsiifilised nõuded maksuhalduri haldusaktidele on sätestatud MKS §-s
2. TS § 6 lg 2 p 5 kohaselt tollieeskirjade rakendamise taotluse kohta tehtavas tolli otsuses peab sisalduma otsuse põhjendus koos viidetega tollieeskirjade vastavatele sätetele. Vastavalt MKS §-le 12, kui maksuhaldurile on seadusega antud volitus kaaluda abinõu kohaldamist või valida erinevate abinõude vahel, teostab maksuhaldur kaalutlusõigust volituse piires ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve (vt ka HMS § 4). Kohus leiab, et MTA Otsus vastab üldjoontes kõigile neile nõuetele ning kohus ei ole tuvastanud ka selliseid menetlusnormi rikkumisi, mis oleksid võinud mõjutada asja otsustamist. Järelikult puudub kaebajal alus nõuda ka haldusakti tühistamist (kehtetuks tunnistamist, vt HMS § 58).
3. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et Otsuses ei ole vastustaja tähtaja pikendamist võimaldava erandliku olukorra esinemist kinnitavaid tõendeid ja nendest nähtuvaid asjaolusid üldse hinnanud. Vaidlust ei ole ju iseenesest selles, et 2-aastase rendiperioodi jooksul oli Sõiduki kasutamine selle arestimise tõttu kokku 18 kuu jooksul takistatud ja ajutise impordi eesmärk võis seetõttu jääda täitmata. Samas on selge ka see, et juba 21.04.2014 esitatud Y100! Invest Corporation’i ja Invest Holding Estonia OÜ taotlusele ajutise impordi protseduuri kohaldamise tähtaja pikendamiseks kuni 21.05.2015 vastamise ajaks oli Sõiduki taasväljaveo tähtaeg (21.05.2014) möödunud. Kaebaja ei ole tõendanud, et rendilepingu tähtaega (hiljemalt 15.05.2014 Muuga, Eesti) oleks muudetud/pikendatud. Et Sõiduk oli sel ajal veel arestitud, selge polnud ka Sõiduki tegelik omanik (vt Riigikohtu 31.10.2013 määrused kriminaalasjades nr 3-1-1-93-13 ja nr 3-1-1-95-13) ei teinud MTA taotluse kohta 27.05.2014 vormikohast otsust, vaid lihtsalt selgitas võimalikke edasisi samme. Sealjuures MTA selgitas, et antud olukorras on õigem lükata reeksportimise nõue edasi aresti kestvuse ajaks ning pärast seda, kui Sõiduk on aresti alt vabastatud, võib toll kaaluda ÜTS art 140 lg 3 alusel ajutise impordi loa pikendamist, et tagada loas märgitud kauba ajutise impordi eesmärkide saavutamine. Kuivõrd MTA ei võtnud algse kaebaja eelkäija (Invest Holding Estonia OÜ) ja Y100! Invest Corporation’i taotluse suhtes konkreetseid seisukohti, on asjakohatu kaebajal väita nagu vastustaja oleks muutnud oma varasemaid seisukohti ja pidanuks Otsuses põhjendama kas ja millises osas on olukord muutunud. Pealegi, MTA ongi Otsuse tegemisel kaalunud ÜTS art 140 lg 3 kohaldamist ja asunud õigesti seisukohale, et selleks pole alust. Ka ei ole alust tugineda sellele, et varem Tollideklaratsiooni aktsepteerimisega andis maksuhaldur ajutise impordi loa ja määras reekspordi tähtajaks 21.05.
4. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et võrreldes rendisuhte ja
5. a mais eksisteerinud faktiliste asjaoludega ei erinenud faktiline olukord ajutise impordi protseduuri kohaldamise tähtaja pikendamise taotluse esitamise aja (23.11.2014) seisuga toonasest. Esiteks, maanteetranspordivahendi ajutise importimise luba ja täielikku vabastamist 12 imporditollimaksudest taotles H. K. Invest OÜ (alates 05.09.2013 Invest Holding Estonia OÜ, äriregistrist kustutatud 19.05.2014). Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et ka loa taotlejal ei olnud nagu IHE Finance OÜ-l tegevusalaks isikute või kauba vedude korraldamine. Liiatigi tuleneb rendilepingust sõnaselgelt, et „Rendisõidukit ei tohi kasutada tasuliste teenuste osutamiseks (takso jms),…“ Nagu märgitud, SIA MGMT HOLDING FINANCE (likvideerimisel) ei ole sõnagagi märkinud, kuidas tema kui õigusjärglase õigusi Otsus rikub. Teiseks, reekspordi tähtaja 21.05.2014 määramisel oli kaebajal kehtiv rendileping, kuid selle kohaselt tuli Sõiduk tagastada 15.05.
6. Kolmandaks, millegagi ei ole tõendatud kaebaja väited Sõiduki rendile andmisest kaaseesmärgi või kohustusega leida sellele ostja Euroopas /I kd, tl
7. Kohtutoimikus paiknev rendileping midagi sellist ei sisalda, aga kaebaja viidetest kaebuse lisale 9 ning seal kajastuvast kaebaja ja tolli vahelisest e-kirjavahetusest niisuguse asjaolu tõendamiseks ei piisa – tegemist on kaebaja esindaja paljasõnalise väitega. Seega on kaebaja väited õiguskindluse põhimõtte rikkumisest ilmselgelt põhjendamatud.
8. Olukorras, kus nii 2-aastane rendiperiood oli lõppenud kui ka ajutise impordi tolli protseduuri kohaldamise üldine maksimaalne 24-kuuline tähtaeg möödunud, pidi kaebaja viivitamatult pärast Sõiduki aresti alt vabastamist ja tagastamist 10.10.2014 astuma samme eelkõige Sõiduki reeksportimiseks või siis ajutise impordi protseduuri kohaldamise tähtaja pikendamiseks. Kaebaja reeksportimisega ei tegelenud ja viivitas teadmata põhjusel ka tähtaja pikendamise taotluse esitamisega poolteist kuud. Ehkki kaebaja paljasõnalisil väiteil anti Sõiduk Eesti äriühingule rendile kaaseesmärgiga leida sellele ostja Euroopas ja samas ostja leidmine Euroopas ei ole sõiduautole ajutise impordi tolliprotseduuri kohaldamise eesmärk, ei nähtu kaebaja selgitustest ega tõenditest, et kaebaja oleks ka sellega tegelnud pärast Sõiduki tagastamist (ettevalmistavat tööd saanuks teha isegi Sõiduki aresti all viibimise ajal). Neil asjaoludel oli ilmselgelt põhjendamatu taotleda ajutise impordi protseduuri kohaldamise tähtaja pikendamist veel kuni 01.02.
10. Seetõttu Otsusega määrati kohtu hinnangul õiguspäraselt kaebajale kohustus Sõiduk reeksportida või määrata uus tollikäitlusviis 10 päeva jooksul otsuse saamisest. Kaebaja ei ole sealjuures põhjendanud, miks oli MTA alternatiivne nõue määrata uus tollikäitlusviis õigusvastane ja mis takistas ka seda täitmast. Kuivõrd 18.12.2014 maksuotsusega MTA kohustas kaebajat tasuma makse 23 092,89 eurot (tollimaksu 412,37 eurot ja käibemaksu 22 680,52 eurot), siis maksukohustuse tekkimisega lõppes kaebajal kohustus Sõiduk reeksportida ja tal on võimalik Sõidukit Eestis kasutada ilma kohustuseta see Eestist välja viia, kui muud lepingulised suhted seda võimaldavad. Kõike eelmärgitut arvestades oleks MTA kohustamine vaadata uuesti läbi IHE Finance OÜ (kustutatud) 24.11.2014 (tegelikult allkirjastatud 23.11.2014) taotlus mitte üksnes alusetu vaid ka muutunud situatsioonis mõttetu. 6.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Samas tuleneb eelmärgitud sättest, et isikul, kelle kahjuks otsus tehti, tuleb üldjuhul kanda ka vastaspoole menetluskulud.

§ 109

lg-st 1 tulenevalt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid, kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid aga kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Nende esitamata jätmisel menetluskulusid välja ei mõisteta. Antud juhul jääb SIA MGMT HOLDING FINANCE (likvideerimisel) (IHE Finance OÜ (kustutatud)) kaebus rahuldamata. MTA ei ole omapoolset menetluskulude nõuet seaduses ettenähtud korras esitanud. Seega kohus vastavalt

§ 109

lg-le 2 ja § 158 lg-le 5 leiab, et poolte võimalikud menetluskulud peavad jääma nende enda kanda ning kohtul puudub vajadus hinnata kaebaja menetluskulude kandmise põhjendatust ja tõendatust ning poolte sellekohaseid väiteid. 13 /allkirjastatud digitaalselt/ Hurma Kiviloo Kohtunik 14