KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 7. oktoober 2019, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-125047 Tsiviilasi OK In

§ 402

lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 396

lg 1 järgi on laenulepingust tulenevaks laenuandja põhikohustuseks anda teisele isikule (laenusaajale) rahasumma, laenusaaja põhikohustus on tagasi maksta sama rahasumma.

1. Hagiavaldusest nähtub, et
2. augustil 2016 sõlmisid IPF Digital Estonia OÜ ja kostja krediidilepingu nr xxx mille alusel sai kostja krediiti summas 1500 eurot. Hageja on sõlminud krediidilepingu oma majandus- ja kutsetegevuses. Kostja on sõlminud krediidilepingu füüsilise isikuna. Eeltoodust tulenevalt märgib kohus, et pooled sõlmisid tarbijakrediidilepingu. Hagiavalduse esitamise seisuga oli kostjal tagastamata põhivõla suuruseks 1500 euro. IPF Digital Estonia OÜ ütles lepingu üles
3. veebruaril 2018 ning loovutas nõude OK Incure OÜ-le.

§ 189

lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. 6. Hagejal on õigus

§ 8lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja Ts

MS § 367 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist ja põhinõude täitmisega viivitamise eest nii sissenõutavaks muutunud viivist kui ka viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 94

lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäär perioodil
3. veebruar 2018 –
4. juuni 2019 on 0,00%.
5. Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 1500 eurot seadusjärgses määras 8,00% aastas (
6. veebruar 2018 kuni
7. juuni 2019) 157 eurot 8 senti. Kuna viivise maksmise kohustus ja määr tulenevad seadusest, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 157 eurot 8 senti. 3

§ 1132lg 2 alusel summas 50 eurot.

9. Hageja ei ole käesoleval juhul toonud välja asjaolusid, mis võimaldaksid sissenõudmiskulude hüvitamist

§ 1132alusel.

Hageja ei ole selgitanud, millest tema võla sissenõudmiskulud praeguses asjas koosnevad ning kas ja kuna on saadetud kostjale meeldetuletusi võla kohta. Samuti ei ole hageja esitanud vastavaid tõendeid. Hageja tegeleb võlgade väljanõudmisega oma majandusja kutsetegevuses ning esitab pidevalt kohtusse võlanõudeid. Seega peab hageja teadma, et hagejal tuleb märkida hagis hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ja neid asjaolusid tõendada.

1. Eelmärgitut arvestades tuleb jätta hageja nõue võla sissenõudmiskulude saamiseks rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
2. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 225 eurot väljamõistmiseks. Kuna riigilõivu kohustus ja summa tuleneb seadusest, siis on see põhjendatud menetluskulu ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
3. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, 97,07% ulatuses (osa määramisel arvestas kohus sissenõudmiskulude nõude rahuldamata jätmist), mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 218 eurot 25 senti kostja kanda ja 6 eurot 75 senti hageja enda kanda.
4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

1. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
2. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 4