Võlgnik on oma kirjalikus vastuses märkinud, et ta ei vaidle võlausaldaja nõudele vastu ja leiab, et ajutise halduri määramine on põhjendatud. Harju Maakohtu 17.01.2019 määrusega nimetas kohus Rasmar Ehitus OÜ ajutiseks pankrotihalduriks Magnus Braun´i. Kohus määras kohtuistungi toimumise ajaks 13.02.
Järgnevatel aastatel näib võlgniku maksejõuetus olnud üksnes süvenenud, kuivõrd
Kuivõrd haldurile kättesaadava informatsiooni kohaselt on võlgniku maksejõuetus saanud alguse juba
) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Pankrotiavalduse kohaselt kinnitas Harju Maakohus 29.09.2016 määrusega tsiviilasjas nr 216-1912 kompromissi, millega kohustas võlgnikku maksma võlausaldajale 10 000 eurot viie osamaksena igaüks summas 2000 eurot kuus alates 25.11.
lg 2 toodud asjaoludega, s.t võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada. Võlgnikul puudub vara. Võlgnikul on arvelduskontod Swedbank AS-is, mille jääk on 6.15 eurot. Muu vara võlgnikul puudub. Täitmata kohustusi on võlgnikul esialgsel hinnangul 30 923.49 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku täitmata kohustused ületavad võlgnikule kuuluva vara väärtust, siis on võlgnik maksejõuetu. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks paraneda. Seega on võlgnik tulenevalt
lg 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlausaldaja on tasunud kohtu deposiiti rahasumma, millest katta pankrotimenetluse kulud, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada.
kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine.
lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.
lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole ajutine haldur tõsikindlalt tuvastanud asjaolusid, mis viitavad raske juhtimisvea või kuriteo tunnustega teo olemasolule. Ajutise halduri hinnangul oli võlgnik kindlasti maksejõuetu juba 2018. a aprillist alates ja seega on võlgniku juhatuse liikmed rikkunud pankrotiavalduse esitamise kohustust. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikmete raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega teod.
lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.
lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud tõsikindlaid tagasivõitmise võimalusi. Võlgnik ei ole ajutise halduri järelepärimisele maksejõuetuse põhjuste osas selgitusi andnud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pankrotihalduril tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus täiendavalt välja selgitada, kas pankrotimenetluses esinevad vara tagasivõitmise ja –nõudmise ja muude nõuete esitamise võimalused ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Vastavalt
lg 1 peab võlgnik andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Vastavalt
lg 2 on võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Ajutine haldur on palunud kohustada võlgniku tegelikku kasusaajat Indrek Naur´i esitama pankrotihaldurile kõik võlgniku raamatupidamise dokumendid (sh raamatupidamise 5
lg 1 sätestab, et kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.
sätestab, et kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse
§-des 85–89 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes.
lg 1 sätestab, et juriidilisest isikust võlgniku korral võib pankrotiavalduse tagamiseks elukohast lahkumise keeldu kohaldada juhtorgani liikme, likvideerija, täisühingu osaniku, usaldusühingu täisosaniku, vähemalt 1/10 suurust osalust omava osaniku või aktsionäri, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutava isiku suhtes.
lg 3 sätestab, et kohus võib juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liiget, likvideerijat, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutavat isikut trahvida või kohaldada nende suhtes elukohast lahkumise keeldu või aresti ka siis, kui nad on vabastatud oma kohustustest ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Võlgniku juhatuse liikmeteks on alates 31.12.2003 kuni 22.06.2018 M T ja R E. Võlgniku ainsaks osanikuks on alates 29.03.2018 xxx. Ajutine haldur on palunud võtta võlgniku vanne ka Rasmar Ehitus OÜ tegelikult kasusaajalt. Ajutise halduri aruandele lisatud Krediidiinfo väljavõtte kohaselt on Rasmar Ehitus OÜ tegelikuks kasusaajaks I N. I N on esitanud vastuväite, et ajutise halduri aruandele ei ole lisatud väljavõtet Rasmar Ehitus OÜ tegelikest kasusaajatest, vaid väljavõte xxx tegelikest kasusaajatest. Kohtule esitatud krediidiinfo väljavõttest nähtuvalt on päring tehtud Rasmar Ehitus OÜ kohta. I. N´i vastuväitest ei selgu, millest lähtuvalt tuleb lugeda, et krediidiinfo päring Rasmar Ehitus OÜ kohta kajastab tegelikult andmeid xxx kohta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik ei ole andnud ajutisele pankrotihaldurile teavet ja pankrotimenetluse käigus tuleb välja selgitada võlgniku majandustehingute sisu ja tagasivõitmise võimalused ning võlgniku juhatuse liikmete vastu nõuete esitamise võimalused, siis tuleb I N tunnistajana kohtuistungile kutsuda asjaolude selgitamiseks ja endistelt juhatuse liikmetelt tuleb võtta võlgniku vanne. Kohus selgitab võlgniku tegelikule kasusaajale ja endistele juhatuse liikmetele, et
lg 1 kohaselt võib kohus kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et: ei täida teabe andmise kohustust (§ 85); ei täida pankrotimenetlusest osavõtu kohustust (§ 87); ei täida vande andmise kohustust (§ 86); rikub elukohast lahkumise keeldu (§ 88); rikub pankrotivara käsutamise keeldu (§ 20 ja § 35 lõike 1 punktid 3 ja 4); rikub muul viisil oluliselt käesolevast seadusest tulenevaid kohustusi ning kahjustab sellega pankrotivara.
Magnus Braun on pankrotihalduriks. andnud nõusoleku enda nimetamiseks Rasmar Ehitus OÜ III Menetluskulude jaotus 6
MS) sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud võlgniku kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 3 kohaselt kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk Kohtunik Osaliselt jõustunud. 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.