Obsah (4)

§ 356§ 168§ 162§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtuniku nimi Ann Meriluht Määruse tegemise aeg ja koht 11. jaanuaril 2019.a, Tallinnas Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-14-62074 Menetlusto

) § 423 lg 1 p 4 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel.

1. Pankrotiseaduse (PankrS) § 44 lg 1 kohaselt pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult käesolevas seaduses sätestatud korras. Nõuete rahuldamine toimub käesolevas seaduses sätestatud korras. PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata.
2. Kohtule esitatud menetlusdokumentidest nähtub, et osaühing Vangent Assets on esitanud Harju Maakohtule hagi nõude tunnustamiseks (tsiviilasi nr. 2-17-17302), millises on hagi aluseks 25.07.2012.a xxx ja OÜ Sillen Konsultatsioonid vahel sõlmitud kokkulepe, millega OÜ Sillen Konsultatsioonid väidetavalt kohustus tasuma xxx hoone ehitamiseks tehtud kulutused kogusummas 2 477 726,79 eurot (IV köide t/l 199-201).
3. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb jätta OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) poolt 19.05.2015.a esitatud hagiavaldus läbi vaatamata, kuivõrd tsiviilasjas nr. 2-17-17302 on hagi aluseks samuti 25.07.2012.a xxx ja OÜ Sillen Konsultatsioonid vahel sõlmitud kokkuleppe tühisuse tuvastamine. 2

§ 356

lg 1 kohaselt kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. 13. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei kuulu hageja taotlus menetluse peatamiseks rahuldamisele, kuivõrd kohus jätab esitatud hagiavalduse läbi vaatamata. 14.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Käesoleval juhul ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, mis annaksid aluse kostja suhtes

§ 168

lg 3-5 sätestatu kohaldamiseks.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

1. Arvestades käesoleva tsiviilasja materjale, leiab kohus, et menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende enda kanda, kuivõrd hagiavaldus jääb läbi vaatamata teise menetluse tõttu ning hageja näol on tegemist pankrotis oleva äriühinguga, kellelt menetluskulude väljamõistmine on ebamõistlik.
2. Osaühing Vangent Assets on esitanud 11.02.2016.a kohtule taotluse enamtasutud riigilõivu summas 7 100 eurot tagastamiseks (III köide t/l 176-180). 17.

§ 150

lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. 18. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et osaühing Vangent Assets on tasunud 27.11.2014.a riigilõivu summas 10 500 eurot (I köide t/l 150). Kuivõrd Riigikohus on 26.05.2015.a otsusega asjas nr. 3-4-1-59-14 tunnistanud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja 15 koostoimes lisaga 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 euro tastudakse riigilõivu kuni 10 500 eurot, kuulub osaühingule Vangent Assets tagastamisele enamtasutud riigilõiv summas 7 100 eurot (10 500 - 3 400). /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 3