113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul vahetult Tallinna Ringkonnakohtule, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). HAGI ASJAOLUD JA NÕUE, MENETLUSE KÄIK
lg-st 1 ja § 82 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Vastavalt
§-le 8 on lepingu näol tegemist tehinguga kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
3 2-19-9035 Vastavalt
§-i 76 lõikele 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
lg.1 on kompromissileping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmine vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Kohustuse täitmata jätmisega rikkus Kostja poolte vahel sõlmitud Lepingut
-e §-i 100 mõttes. Sama paragrahv loeb võlasuhtest tuleneva kohustuste täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sh ka täitmisega viivitamist kohustuse rikkumiseks. Kui võlgnik on kohustust rikkunud
tähenduses, siis
loeb kohustuste mittekohase täitmise ja täitmisega viivitamise kohustuste rikkumiseks, mille puhul üheks õiguskaitsevahendiks on
lõike 1 p 6 alusel võlausaldaja õigus nõuda rahalise kohustuste täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist.
lõike 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
lõike 1 p 6, § 113 lõike 1 ja § 94 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral seadusega ette nähtud ulatuses viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingujärgsete maksete tasumisega viivitamise tõttu on Hageja õigustatud nõudma Kostjalt viivist Lepingus sätestatud määras.
MS § 367 kohaselt on Hagejal õigus nõuda Kostjatelt viivist kuni põhikohustuse kohase täitmiseni. TsMS § 133 lg 1 järgi arvutatakse hagihinda põhi ja kõrvalnõuete järgi. RLS § 57 lg 1 alusel tasutakse riigilõivu hagihinnalt vastavalt riigilõivuseaduse lisale
lg 2 kinnitasid pooled, et kompromissilepingu tagajärjel nad loobuvad oma nõuetest (s.t lõpetavad Swedbank AS lepingutes toodud võlasuhte) ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Kompromissilepingu p. 2.4 järgi kompromissilepingu sõlmimisega lugesid pooled lõppenuks Swedbank AS lepingutes (punktis 1.1 kirjeldatud) Võlgniku kohustused Võlausaldaja ees ning kompromissilepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda hagejale kompromissisumma 29 082,24 eurot. Seetõttu tunnistas kostja kohustusi hageja ees konstitutiivse võlatunnistusega
Kompromissilepingu sõlmimisel loobusid lepingupooled oma nõuetest ning omandasid kompromissilepingu alusel uued õigused. Seega ei ole Swedbank lepingud asjassepuutuvad ning ei mõjuta hagi aluseks olevaid poolte õigussuhteid. Kuna on hagi aluseks hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromissileping, kostja on loobunud krediidilepingutest tulenevast võlasuhtest ja on kohustatud täitma kompromissilepingus kokkulepitud kohustusi. • •
lg 4 järgi kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. Kostja on kompromissilepingu allkirjastanud. Seega loetakse leping sõlmituks. Kompromissi korras hageja on nõus oma menetluskulude vähendamisega poole võrra, s.t kostja tasub hagejale kompromissisumma 28862,24 eurot, lepingu sõlmimise tasu 20 eurot, viivised alates 26.12.2017 kuni 13.06.2019 summas 6031,06 eurot, riigilõiv 1/2 määras 500 eurot ja õigusabikulu 1/2 määras 210 eurot, kõik kokku 35 623,30 eurot.
lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Deklaratiivse võlatunnistusega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist. Kostja on tunnistanud põhiosavõlgnevust summas 15457,40 eurot. Kostja on vastuses hagiavaldusele väitnud, et allkirjastas 23.10.2017.a. kompromissilepingu / võlatunnistuse nr 24291248, kuid enda sõnul allakirjutamise hetkel eeldas, et tegemist on võlgnevuse ajatamisega. Kostja vaidleb vastu 23.10.2017.a. kompromissilepingust / võlatunnistusest nr 24291248 tulenevalt viivisenõudele, kuna ei saanud enda sõnul aru, et allakirjutatud kompromiss võimaldab tõsta paari kuuga nõude pea kahekordseks. Tegemist kostja poolt võlgnevuse tunnistamisega ning selle maksmise kohustusega, ehk kostja on tunnistanud kohustuste olemasolu. Võlatunnistuse üks pool tunnistab, et ta võlgneb teisele poolele teatud summa ning on nõus seda teatud tähtpäevaks tasuma. Seega loeb kohus, et tegemist on võlatunnistusega. Kohus selgitab, et seaduseandja mõttes saab võlatunnistusi liigitada kas konstitutiivseks või deklaratiivseteks võlatunnistusteks. Riigikohus selgitas lahendis nr 3-2-1-103-16, et lisaks konstitutiivsele võlatunnistusele võib olla poolte vahel muid õigussuhteid, aga nende tahe on luua iseseisev kohustus. /.../ Võlatunnistusele hinnangu andmisel tuleb arvestada, et võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja eesmärgiga, arvestades kõiki võlatunnistuse sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi, poolte huve jms (vt Riigikohtu 23. veebruari 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-15, p 13). /.../ Kui võlatunnistuse tekstis on väljendatud poolte tahe luua algsest kohustusest sõltumatu kohustus kõrvuti algse kohustusega või on viidatud sellele, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, siis on need olulised asjaolud, mida kohus ei saa
6 2-19-9035 Konstitutiivse võlatunnistuse puhul on tegemist juhul, kui sellega luuakse poolte vahel uus iseseisev lepinguline võlasuhe. Seega sellisel juhul rajab võlatunnistus uue, alustehingust sõltumatu kohustuse, luues sellega võlausaldajale iseseisva nõude aluse. Kohtule esitatud võlatunnistuses tunnistab kostja oma võlgnevust hageja ees ning võlgnevus tuleneb krediitkaardi lepingust nr. 15-099485-VL, 17.11.2015 ja väikelaenulepingust Nr. 17114598-KX, 03.07.
Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele tasumata põhivõlgnevus 19 555,97 eurot ja lepingu sõlmimise tasu 20 eurot. 9. Hageja palub kostjalt välja mõista lisaks kokkulepitud tasumata viivisele summas 9306,27 eurot seoses lepingurikkumisega sissenõutavaks muutunud täiendava viivise tasumata põhinõudelt 6031,06 eurolt alates lepingu lõpetamisest 16.01.2018 kuni hagiavalduse esitamiseni 13.06.2019 viivisemääraga 0,06% päevas.
kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu punkti 3.2. kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma võlausaldajale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Kostja leiab, et viivisenõue on ebamõistlik. Riigikohtu tsiviilkolleegium tsiviilasjas 3-2-1-25-16 on leidnud 10.05.2016.a kohtumääruses, et selgelt ülemäärast ja tarbijat ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Riigikohus on asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb hinnata 7 2-19-9035
lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Antud juhul ei ole viivisekokkulepe (0,06% päevas) tühine, vaid kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga, kuna viivisemäär ei ületa kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (0,06% päevas). Hageja arvestab viiviseid 0,06% päevas võlaperioodil 16.01.2018- 13.06.2019 (514 päeva) põhisummalt 19555,97 eurot, s.o kokku 6031,06 eurot. Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kokkulepitud tasumata viivis 9306,27 eurot ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 6031,06 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, seega tuleb kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest 14.06.2019 edasiulatuv viivis 0,06% päevas põhinõudelt kuni põhinõude 19 555,97 euro tasumiseni. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et edasiulatuv viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ei tohi ületada põhivõlgnevuse suurust. 10. Asjas tekkinud menetluskuludega seoses märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd antud asjas kohus rahuldas hagi, peab kostja kandma ka hageja menetluskulud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 esimese lause järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 420 eurot. Hagile lisatud arvest nähtuvalt on hageja õigusabikulude koosseisus dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 tundi, tasu 150 eurot; hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule 2 tundi, tasu 200 eurot; kokku 3,5 tundi hinnaga 350 eurot, millele lisandub käibemaks 70 eurot. Hageja esindaja tunnitasu on seega 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja on kinnitanud, et ta ei saa tasutud õigusabikuludelt sisendkäibemaksu maha arvata, sest ei ole käibemaksukohuslane. Kostja ei ole oma seisukohta hageja menetluskulude põhjendatuse kohta esitanud. Kohus leiab, et kuna käesoleva tsiviilasja näol ei ole tegemist keeruka menetlusega (nõude aluseks on kompromissleping-võlatunnistus) ning kohtuistungit ei ole toimunud, siis ei ole 420 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohus leiab, et nõude dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsiks ei kulu esindajal, kes igapäevaselt samasisuliste nõuetega tegeleb ning hagiavaldusi kohtule koostab ja esitab, mitte rohkem kui üks pooltund. Hagiavalduse koostamise ja esitamise ajakulu ei pea kohus põhjendatuks enam kui 1,5 tunni ulatuses arvestades asjaoluga, et nõude aluseks on vaid üks kompromissleping/võlatunnistus ning tegemist ei ole keskmisest keerukama vaidluse ega nõudega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud 2 tunni ulatuses, s.o summas 200 eurot, millele lisandub käibemaks 40 eurot, kokku 240 eurot. Lisaks peab kostja TsMS § 175 lg 2 alusel hagejale hüvitama hagiavalduselt makstud riigilõivu 1000 eurot. 8 2-19-9035 Eeltoodu alusel on hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv summas 1000 eurot ja õigusabikulu summas 240 eurot, kokku 1240 eurot. Vastavalt hageja taotletule tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni
/digitaalselt allkirjastatud/ Külli Mõlder kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.