← Eesti

1-19-1783/22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

  1. oktoober 2019, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-19-1783 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud lahend Tartu Maakohtu
  2. septembri
  3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse Jaanus Muna, määruskaebus liik Teised kohtumenetluse pooled Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond, vanemkriminaalhooldusametnik Imbi Puutsa esindaja RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Tartu Maakohtu
  5. septembri
  6. a määrus.
  7. Jätta rahuldamata Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna
  8. juuli
  9. a erakorraline ettekanne: pöörata täitmisele Jaanus Munale Tartu Maakohtu
  10. märtsi
  11. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-1783 mõistetud karistuse ärakandmata osa.
  12. Pikendada Jaanus Muna katseaega 3 (kolme) kuu võrra, s.o kuni
  13. detsembrini
  15. Rahuldada Jaanus Muna määruskaebus. EDASIKAEBAMISE KORD: Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  16. Tartu Maakohtu
  17. märtsi
  18. a otsusega tunnistati Jaanus Muna süüdi KarS § 424 lg 2 järgi. Teda karistati vangistusega 10 kuud. KarS § 74 lg-te 1,1 alusel määrati koheselt ärakandmisele 30 päeva vangistust alates
  19. märtsist
  20. Ülejäänud 9 kuud ei pöörata täitmisele, kui J. Muna ei pane 1 aasta ja 6 kuu jooksul toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lgs 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg-te 2,4,8 alusel määratud lisakohustusi: mitte tarvitada alkoholi, osaleda kriminaalhooldaja poolt määratavas sotsiaalprogrammis ja registreerida end riiklikku alkoholiprogrammi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimisele teenusele ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal.
  22. juulil 2018 esitas kriminaalhooldusosakond kohtule erakorralise ettekande J. Muna karistuse täitmisele pööramiseks. Ettekande kohaselt rikkus J. Muna kahel korral (
  23. aprillil ja
  24. juunil 2019) alkoholi tarvitamise keeldu ja ei ole kahel korral (
  25. aprillil ja
  26. juunil 2019) ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. MAAKOHTU SEISUKOHT
  27. Kohus leidis, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  28. Kohus tuvastas alkoholi tarvitamise keelu rikkumise
  29. juunil
  30. a J. Muna poolt alkoholi või narkootikumide tarvitamise protokolli ja isiku enda ütlustega. Ka registreerimiskohustuse rikkumist on J. Muna tunnistanud. Kohus leidis, et mõjuvad põhjused rikkumiste toimepanemiseks puuduvad.
  31. Erakorralise ettekande kohaselt ei ole tegemist esmaste rikkumistega. Ka
  32. aprillil
  33. rikkus J. Muna alkoholi tarvitamise keeldu ning
  34. aprillil 2019 registreerimiskohustust. Erakorralise ettekande kohaselt on ka nimetatud rikkumised olnud aluseks ettekande esitamisele. Rikkumiste kohta on kriminaalhooldaja teinud kirjaliku hoiatuse. Seega on rikkumistele juba reageeritud ja nende alusel ei ole erakorralise ettekande koostamine kohtule põhjendatud.
  35. Kriminaalhoolduse jätkumine ei ole J. Muna puhul otstarbekas ega täida eesmärki. J. Muna suhtumine on ükskõikne. Tema kriminaalhooldus algas
  36. märtsil 2019, ent probleemid tekkisid juba kriminaalhoolduse alguses. Juba esmaregistreerimisele
  37. aprillil 2019 ilmus ta alkoholi tarvitamise tunnustega. Enda kinnitusel ei teadnud ta, et alkoholi tarvitamise keeld tähendab seda, et ta ei tohi õlut juua. Ometi jätkas ta alkoholi tarvitamise keeldu ka edasise kriminaalhoolduse ajal. Lisaks rikkus ta vaatamata eelmisele kirjalikule hoiatusele registreerimiskohustust.
  38. Materjalidest nähtuvalt ei ole J. Muna senini teadvustanud enda alkoholiprobleemi. Ta kinnitab, et saab olla ilma alkoholita ning et alustab
  39. septembril
  40. a programmi „Kainem ja tervem Eesti“ (tegelikkuses on tegu „Eluviisitreeninguga“). J. Muna käis
  41. mail 2019 SA TÜK õe vastuvõtul ning tema kinnitusel öeldi talle, et tal ei ole alkoholiprobleemi. SA TÜK tõend antud asjaolu ei kinnita. Sellest nähtuvalt uut aega kokku ei lepitud. Arvestades J. Muna selgitusi, käitumist kriminaalhoolduse ajal ning kuriteo asjaolusid, ei ole ta senini aru saanud alkoholiprobleemi olemusest ja tagajärgedest. Seega oleks kriminaalhooldus tulemusetu. On ilmne, et kriminaalhoolduse jätkumine ei ole võimalik. MÄÄRUSKAEBUS
  42. J. Muna taotleb maakohtu määruse tühistamist ja erakorralise ettekande rahuldamata jätmist.
  43. Määruskaebuse esitaja lubab alkoholist otsustavalt loobuda, mille kinnituseks lubab ta teha oktoobri alguses alkoholivastase protseduuri, mis
  44. a oli tulemuslik. Lisaks osaleb ta
  45. -2- septembrist alates sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ja üritab minna töö kõrvalt programmi „Kainem ja tervem Eesti“. J. Muna palub arvestada, et hooldab oma 86-aastast ema. Ametliku töökoha olemasolu võimaldab maksta tütrele igakuiselt 250 eurot elatist. J. Muna kinnitab motiveeritust täita kõiki kontrollnõudeid. Ka tema auto konfiskeeriti. Lisaks on tal nüüd võimalik käia hammaste ravil, milleks enne puudusid rahalised võimalused. KRIMINAALHOOLDAJA KIRJALIK SEISUKOHT
  46. Kriminaalhooldaja toetab J. Muna taotlust ning näeb võimalust kriminaalhoolduse jätkamiseks.
  47. Praegune ametnik kohtus J. Munaga
  48. septembri 2019 kohtuistungil erakorralise ettekande arutamisel. Peale istungit on toimunud kolm kohtumist. J. Muna on ilmunud õigeaegselt ja alkoholi tarvitamise tunnusteta. Alates
  49. septembrist 2019 osaleb J. Muna iganädalaselt sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, mille viimane tund peaks toimuma
  50. oktoobril
  52. J. Muna on asunud alkoholiprobleemiga tegelema. Ta pöördus omal initsiatiivil AJK kliinikusse, mis osutab SA TÜK psühhiaatriakliiniku partnerina ambulatoorseid ravi- ja nõustamisteenuseid alkoholi liigtarvitamise probleemidega inimestele. Talle on määratud psühholoogi ning psühhiaatri ja õe vastuvõtuaeg.
  53. J. Muna töötab töölepingu alusel. Alates juulist laekub tema palgast igakuiselt elatisenõude katteks 250 eurot. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  54. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on tõendipõhiselt ära näidanud asjaolud, millest tulenevalt saab lugeda käitumiskontrolli nõude ja kohustuse rikkumise J. Muna puhul tuvastatuks. Selles osas ka vaidlus puudub.
  55. Kohtul on kontrollnõuete või isikule pandud kohustuste rikkumise tuvastamise järel õigusliku tagajärje valikul lai kaalutlusõigus, s.o erakorralise ettekande tulemiks ei pea ilmtingimata olema karistuse täitmisele pööramine. Reageerida võib ka leebemate meetmetega nagu katseaja pikendamine ja täiendavate kohustuste määramine.
  56. Ringkonnakohus leiab, et J. Munale võib anda veel ühe võimaluse ning jätta talle mõistetud karistus täitmisele pööramata. Ehkki J. Muna katseaja algus kulges probleemidega, võib öelda, et alates viimasest rikkumisest
  57. juunil 2019 uusi rikkumisi ei ole olnud. Vastupidi: J. Muna on õigeaegselt käinud registreerimistel, ta töötab, maksab elatist, lõpetab parasjagu sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning otsib psühholoogilist abi alkoholiprobleemiga tegelemisel. J. Muna kinnitab motivatsiooni täita kontrollnõudeid. Ta on oma elu korda saanud: töötab ehitajana ja maksab lapsele elatist ning hooldab eakat ema.
  58. Arvestades kriminaalhooldaja seisukohta (näeb võimalust kriminaalhoolduse jätkamiseks) ning J. Muna käitumist pärast viimast katseaja rikkumist 5 kuu jooksul, ei ole ainsaks viisiks reageerida J. Muna katseaja tingimuste rikkumistele karistuse täitmisele pööramine. J. Muna on pikemat aega täitnud käitumiskontrolli nõudeid eeskujulikult, mis lükkab ümber maakohtu järelduse J. Muna ükskõiksest suhtumisest kriminaalhooldusesse. Nii kriminaalhooldaja arvamusest kui ka J. Muna tegudest nähtub, et ta on alkoholiprobleemi teadvustanud. Arvestades kriminaalhoolduse sisu (sotsiaaltöö eesmärgiga tuvastada ja kõrvaldada faktorid, mille mõjul isik asus kuritegusid toime panema ja tema suunamine õiguskuulekale käitumisele) ja J. Muna pingutusi, võib reageerida süüdlase rikkumisele sel korral leebemalt. -3- Ringkonnakohus peab võimalikuks pikendada J. Muna katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni
  59. detsembrini
  61. Siinkohal peab ringkonnakohus oluliseks rõhutada, et katseaeg loetakse edukalt läbituks vaid juhul, kui J. Muna ka edaspidi järgib talle Tartu Maakohtu otsusega pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
  62. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus maakohtu lahendi ja teeb uue määruse, millega pikendab J. Muna katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni
  63. detsembrini
  64. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Tiit Lõhmus -4-

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.