KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 28. oktoober 2019 Kohtuasja number 1-18-3755 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kohtuasi Süüdimõistetu pööramine Vaidlustatud k

§ 121

lg 2 p 3 järgi ja teda karistati vangistusega 9 kuud.

§ 74

lg 5 esimese lause ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu

1. mai
2. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja mõisteti R. Gridini liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 74

lg 5 neljanda lause ja § 69 lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 540 tundi ja määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69lg 4 alusel kohustati R.

Gridinit järgima üldkasuliku töö tegemise perioodil

§ 75lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid.

1. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas
2. septembril 2019 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles palus R. Gridinile mõistetud karistuse täitmisele pöörata. MAAKOHTU MÄÄRUS
3. Tartu Maakohtu
4. septembri
5. a määrusega pöörati R. Gridinile mõistetud karistus täitmisele.
6. Maakohus märkis, et

§ 69

lg 6 ls 1 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus määrata talle täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades

§ 69

lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Kuna Tartu Maakohtu 9. juuli 2018. a otsusega määrati R. Gridinile üldkasuliku töö tegemiseks

§ 69

lg-s 3 sätestatud maksimaalne kaheaastane tähtaeg, ei saa kohus pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega. Seega saab kohus valida täiendavate kohustuste määramise ja inimese vanglasse saatmise vahel. Selleks, et mõnda neist meetmeist rakendada, tuleb kõigepealt tuvastada, kas R. Gridin on hoidnud kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, jätnud kontrollnõuded järgimata või kohustused täitmata.

1. Üldkasuliku töö ajakavalehtede, üldkasuliku töö arvestuslehtede, kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku kannete ja R. Gridini ütluste põhjal tuvastab kohus, et R. Gridin on jätnud terve hulga ajakavas ette nähtud üldkasulikku tööd tegemata. Enamiku tööst jättis R. Gridin tegemata mõjuva põhjuseta. Seda tuleb öelda ka selliste töö tegemata jätmiste kohta, mille osas R. Gridin on toonud välja selgitusi. Süüdlane väitis, et mõnel puhul oli ta haige. Samas pole ta haige olemist kuidagi muul moel – nt arstitõendiga – tõendanud. Seepärast on võimalik, et see väide ei vasta tõele ja kohus sellele ei tugine. Ka ei saa mõjuvat põhjust töö tegemata jätmiseks tuletada sellest, et R. Gridin ei saanud alati kõikjal teha nii palju tööd, nagu ta soovis: oluline ei ole mitte väidetav töö tegemise soov, vaid töö ajakava järgne tegemine. Töö tegemata jätmist ei saa niisiis vabandada väitega, et mingil muul perioodil oli isikul soov teha rohkem tööd, kui talle võimaldati. Kuidagi ei saa töö tegemata jätmise mõjuvaks põhjuseks pidada ka R. Gridini väidet, et ta oli purjus. Nimelt leidis R. Gridin, et kui ta teavitab kriminaalhooldajat ja töö tegemise juhendajat oma joobes olekust, ei saa töö mittetegemist talle ette heita. Nii see ei ole: R. Gridin ei oleks tohtinud üldse sel moel alkoholi tarvitada, et töö tegemine tema jaoks võimatuks osutub. Sellist etteheidet ei väära ka see, et R. Gridin (eelnevalt) oma mittetulemisest teada andis. Eelnevat kokku võttes tuleb tõdeda, et R. Gridin hoidis korduvalt ja suures mahus üldkasuliku töö tegemisest kõrvale.
2. Kohus tuvastab registreerimislehe ja R. Gridini ütluste põhjal, et R. Gridin ei ilmunud
3. juulil 2019 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Sellegi jaoks mõjuvat põhjust polnud. R. Gridin on küll väitnud, et ta oli haige, aga sellegi osas arstitõendit vms ei ole, mistõttu haige olemist tuvastada ei saa. Seega rikkus R. Gridin talle

§ 75

lg 1 p 2 alusel üldkasuliku töö tegemise perioodiks pandud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. 7. Eeltoodu tähendab, et kohus peab otsustama, kas panna R. Gridinile täiendavaid kohustusi või saata ta vanglasse. Täiendavate kohustuste panemise vastu kõneleb juba rikkumiste maht: R. Gridin on rikkunud üldkasuliku töö ajakava väga suures mahus. See annab ka aluse karta, et niisugune käitumine jätkub edaspidigi. Lisaks ei ole kohtu meelest ka ühtegi sobivat täiendavat kohustust, mida R. Gridinile panna. Osaliselt on rikkumised olnud seotud alkoholi tarbimisega. Seepärast uuris kohus istungil R. Gridini seisukohta alkoholi tarvitamise keelu kohta. R. Gridin andis korduvalt mõista, et sellist keeldu talle panna ei tohiks. Kohus ei näe ka mõtet asetada seda keeldu R. Gridinile sunniviisiliselt: R. Gridini käitumine ei võimalda uskuda, et süüdlane keeldu järgima hakkaks. Samuti ei ole alkohol R. Gridini rikkumiste ainuke ega isegi mitte peamine põhjus. Eeskätt on probleem selles, et 2

§ 69lg 6 teise lause järgi 328 päeva vangistust.

See aeg tuleb R. Gridini vangistusest maha arvata ja R. Gridin tuleb saata vanglasse karistust kandma 212 päevaks. Kohus ei arvuta neid päevi hoolimata

§ 67

lg-st 1 – mille kohaselt arvutatakse vangistuse tähtaega aastates, kuudes ja päevades – ümber kuudeks. Seda seetõttu, et R. Gridinile rakendati üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö puhul tuleb vangistuse pikkusest rääkides lähtuda

§ 67lg-st 1 mõneti erinevast loogikast.

Nimelt on Riigikohus

1. oktoobri
2. a otsuses asjas nr 3-1-1-68-15 punktis 18 leidnud, et vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga tuleb kõigepealt teisendada aastates mõistetud vangistus kuudeks, lähtudes põhimõttest, et üks aasta on võrdne 12 kuuga, ja liita tulemus karistusena mõistetud üksikkuudele. Seejärel tuleb saadud kuud arvutada ümber päevadeks, lähtudes põhimõttest, et ühes kuus on 30 päeva. Sama lahendi punktis 19 on Riigikohus leidnud, et seda kuudeks ümberarvutamise vormelit kasutatakse ka üldkasuliku töö tundide ümberarvutamisel vangistuseks, kui süüdimõistetu on osa tööd ära teinud. Seetõttu on niisuguses olukorras – kui üldkasulikku tööd teinud inimene saadetakse vanglasse – kõige korrektsem vältida aastatest või kuudest kõnelemist ja piirduda päevadega. Nii kohus teebki. MÄÄRUSKAEBUS
3. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse R. Gridin, kes palub kohtumääruse tühistada ja jätta karistuse täitmisele pööramata.
4. R. Gridin leiab, et kohus võiks anda talle veel ühe võimaluse üldkasuliku töö tegemiseks. R. Gridin märgib, et pärast kohtuotsuse tegemist on tema elu läinud paremuse poole. Tal on stabiilne elukoht ja ta otsib tööd, mille kõrvalt saaks üldkasuliku töö tunde teha. R. Gridin lubab edaspidi üldkasuliku töö graafikut järgida ja haigestumise korral kriminaalhooldajale arstitõendi esitada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus R. Gridinile mõistetud karistuse põhjendatult täitmisele pööranud.
6. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu järeldusega, et R. Gridin hoidis tahtlikult korduvalt ja suures mahus üldkasuliku töö tegemisest kõrvale ja rikkus ka registreerimiskohustust. R. Gridin ei ole määruskaebuses maakohtu vastavatele seisukohtadele vastu vaielnud, kuid on palunud uut võimalust üldkasuliku töö tegemist jätkata. Kolleegiumi hinnangul ei anna määruskaebuses esitatud väited alust maakohtu määruse muutmiseks. 3

§ 67lg 1 sätestab tähtajalise vangistuse kestuse mõõtühikutena aasta, kuu ja päeva.

Riigikohus on leidnud, et võrdse kohtlemise põhimõttele toetudes tuleb kõigi isikute karistuse asendamisel üldkasuliku tööga võtta aluseks 30 päeva pikkune kuu. Kui süüdlane on osa tunde aga ära teinud, muutub olukord tema jaoks soodsamaks ja üldkasuliku töö tundide ümberarvutamisel vangistuseks kasutatakse eelnevalt kirjeldatud kuudeks ümberarvutamise vormelit (vt Riigikohtu

1. oktoobri 2015 otsus nr 3-1-1-68-15 p 17-19).
2. Kriminaalhooldaja erakorralisest ettekandest nähtub, et R. Gridin on teinud talle määratud 540 tunnist üldkasulikust tööst ära 328 tundi ja tal on tegemata 212 tundi. Maakohtu määruse kohaselt on R. Gridini vangistuse ärakandmata osa 212 päeva. Seega on maakohus jätnud vangistuse kuudeks ümber arvutamata. Kuna täitmisele pööratava vangistuse ümberarvutamisel kuudeks pikeneks igal juhul karistuse kandmise aeg ning ringkonnakohtul ei ole võimalik süüdimõistetu enda kaebuse alusel tema olukorda halvendada, jätab kolleegium maakohtu otsuse lugeda vangistuse pikkust päevades muutmata.
3. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
4. septembri
5. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus 4