KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus
- november 2019 1-16-6323 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Jaanus Tepper (isikukood 38809060314) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Tartu Maakohtu
- oktoobri
- a määrus Jaanus Tepperi kaitsja vandeadvokaat Raul Tosmann määruskaebus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Evelin Merilaine RESOLUTSIOON
- Jätta Tartu Maakohtu
- oktoobri
- a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
- Määrata Advokaadibüroole Raul Tosmann makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Jaanus Tepperile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 64,80 eurot, sh käibemaks 10,80 eurot.
- Mõista Jaanus Tepperilt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 64,80 eurot.
- Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Jaanus Tepper tunnistati süüdi Tartu Maakohtu
- septembri 2016 otsusega KarS § 141 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi. Teda karistati vangistusega 7 aastat 6 kuud, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra. 5 aasta pikkuse vangistuse hulka arvati eelvangistusaeg. J. Tepper kannab karistust alates
- märtsist
- Tema karistusaeg lõpeb
- märtsil
- Vangla ja prokuratuur ei toeta J. Tepperi vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt.
- Tartu Maakohtu
- oktoobri
- a määrusega jäeti J. Tepper karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
- Kohus märkis positiivsete asjaoludena ära J. Tepperi osalemise majandusabitöödes, sotsiaalprogrammide „Uus suund“ ja “Eluviisitreening“ läbimise ning puidupingi operaatori eriala omandamise. J. Tepperi käitumine vangistuses on olnud hea. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused.
- Negatiivsete asjaoludena arvestas kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid ja elukoha puudumist. J. Tepperi kannab karistust esimese astme kuriteo eest, mille asjaolud on äärmiselt rasked. J. Tepper on süüdi mõistetud KarS § 141 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, kus kannatanuks oli 7-aastane tüdruk. Kasutades ära lapse arusaamisvõimetust, astus J. Tepper kannatanuga korduvalt ja pikema ajaperioodi vältel suguühtesse ja pani toime muid sugulise iseloomuga tegusid. Süüteoga tekitas J. Tepper lapseealisele kannatanule mitmeid kehavigastusi.
- J. Tepperi võimalik vabanemisjärgne elukoht oleks ema juures. Ema esitas kohtule avalduse, milles keeldus poega oma korterisse võtmast. Ka Viljandi vallal puudub praegusel ajal sobilik vaba sotsiaaleluruum. Seega puudub J. Tepperil vabanemisjärgselt elukoht, mis on aga tingimisi ennetähtaegse vabastamise obligatoorne eeldus. MÄÄRUSKAEBUS
- Määruskaebuses palutakse maakohtu määrus tühistada ja J. Tepper tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kohustada J. Tepperit järgima KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid ning panna talle KarS § 75 lg 2 p-des 2, 7 ja lg-s 4 sätestatud kohustused: mitte tarvitada alkoholi, mitte suhelda alkoholi tarvitavate ja kriminaalkorras karistatud isikutega ning läbida MTÜs Samaaria Eesti Misjon 6-12 kuu pikkune alkoholist- ja narkootikumidest taastumise programm.
- Kaitsja märgib, et Samaaria Eesti Misjon kinnitas
- oktoobril
- a, et pakub J. Tepperile ennetähtaegse vabastamise korral majutust. Kohus jättis kaitsja taotluse asja arutamise edasilükkamiseks rahuldamata ja vangla ei esitanud tõendit kohtule (millega rikkus kinnipeetava tingimisi enne tähtaega materjalide ettevalmistamise korda). Nimetatud tõend kinnitab, et J. Tepperil on kontrollitud elukoht.
- J. Tepper pöördus
- septembril
- a vangla poole selgitustaotlusega, miks ei kajastu tema iseloomustuses kõik andmed. Vangla vastas talle
- oktoobril 2019, et J. Tepper võib ise esitada täiendava materjali kohtule. Hilinemisega esitatud materjal ei kajastu kohtulahendis. Tartu Vangla puudulikku, ebakohast materjalide ettevalmistust tõendab ka asjaolu, et selles on korratud
- a iseloomustust, sisusse süüvimata.
- Vangla iseloomustuse kohaselt on J. Tepper töötanud edukalt majandusabi töödel ajavahemikus
- juulist kuni
- septembrini 2017,
- aprillist kuni
- maini
- Alates
- maist kuni
- juunini 2019 osaleb ta Tartu Vanglas majandusabitöödel. Ta omandas ajavahemikul 2017 - 2018 puidupingi operaatori eriala. Läbis
- märtsist kuni
- augustini 2017 sotsiaalprogrammi "Uus Suund". Programmi läbiviija hinnangul oli J. Tepper aruteludes aktiivne, kodutöid täitis kohusetundlikult. Ta oli hea analüüsivõimega ning huvitatud kuriteo toimepanemise põhjusteni jõudmisest. Ajavahemikul
- novembrist 2018 kuni
- jaanuarini 2019 läbis J. Tepper sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. 2
(5)Programmi läbiviija hinnangul täitis J. Tepper kodutöid kohusetundlikult ning oli aruteludes aktiivne. Tema käitumine vangistuses on hea. Sama on ka suhtumine ametiisikutesse. Ajavahemikul
- juulist kuni
- juulini 2019 läbis J. Tepper sotsiaalprogrammi „Uus Suund“ kinnistava vestluse. Programmi läbiviija hinnangul täitis kinnipeetav koduülesandeid püüdlikult, näitas üles palju omapoolset algatust ja initsiatiivi ning tegi lisaülesandeid, mida ei olnud läbiviija poolt otseselt nõutud, kuid mis näitasid huvi tegeleda probleemiga süvitsi, vaprust arutleda uute ja raskete teemanüansside üle. Kinnipeetav oli läbiviija suhtes usaldav ja avatud. Võrreldes eelmise programmi läbiviimisega oli kinnipeetav märgatavalt edasi liikunud tänu enda jätkunud analüüsile ja mõistmissoovile nii enda kui ohvri ja lähedaste suhtes. Kinnipeetaval on hästi arenenud empaatiavõime. Ta on teinud piisavalt järeldusi juhtunu põhjuste osas, osates edaspidi ennetada ja vajadusel märgata võimalikke ohu märke. Uue kuriteo riski aitavad vähendada töö ja vaba aja hea tasakaal, lähedased ja usalduslikud lähisuhted ning alkoholi tarbimisest hoidumine.
- Positiivseks võibki pidada sotsiaalprogrammides ja tööhõives osalemise ning eriala omandamise ja kindla elukoha olemasolu. J. Tepper kannab vangistust esimest korda. Tema käitumine on olnud hea. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine oleks tulemuslikum vangistuse lõpuni kandmisest. Töötamisse suhtub J. Tepper positiivselt olles tõestanud enda valmisolekut ka vabaduses selliselt jätkata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Oma seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt.
- Kaebuse esimeses argumediblokis ei ole kaitsja rahul vangla tööga J. Tepperi tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjalide ettevalmistamisel, s.o selgitustaotlusele vastamisega ning J. Tepperi elukoha esitamata jätmisega kohtule.
- Kaitsja saadetud materjalidest nähtub, et J. Tepperi selgitustaotlusele programmi kordamise tagasisidele vastamisel on vangla lähtunud märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadusest ning lugenud taotluse selgitustaotluseks. Viidatud seaduse kohaselt vastatakse märgukirjale või selgitustaotlusele viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest (MSVS § 6). Määruskaebusele lisatud vastuses on J. Tepperit teavitatud, et tal on võimalik ka ise esitada kohtule end positiivselt iseloomustavat materjali. Tartu Vangla on siiski saatnud
- oktoobril
- a kohtule lisamaterjali (kokkuvõte kinnipeetav J. Tepperi kinnistava vestluse sotsiaalprogrammi „Uus Suund“ läbimise osas, KoTo tl 60-61). Ringkonnakohus arvestab esitatud materjaliga asja uuel läbivaatamisel. Kaitsja poolt ringkonnakohtule esitatud materjalist nähtuvalt on Samaaria Eesti Misjoni tegevjuht allkirjastanud kinnituse alles peale maakohtu istungi toimumist, s.o
- oktoobri
- a pealelõunal kell 14:15 (KoTo, tl 72). Maakohus lükkas
- augustil
- a istungi edasi, et teha kaitsja palvel päring süüdimõistetule ennetähtaegse vabastamise korral elamispinna eraldamise kohta Viljandi vallas (KoTo, tl 37). Teisel korral (
- oktoobril 2019) keeldus kohus istungi edasilükkamisest põhjendusega, et kohtule ei esitatud tõsikindlaid andmeid, kas süüdimõistetu on pöördunud elamispinna küsimuses teiste isikute poole (KoTo, tl 48). Kuivõrd ringkonnakohtult taotletakse uue otsuse tegemist, milles arvestataks elukoha olemasoluga, hindab kohtukolleegium kas nimetatud tõendid tingiksid maakohtu määruse tühistamise. 3
(5)- Kohtukolleegium leiab, et uued tõendid (kokkuvõte kinnipeetav J. Tepperi kinnistava vestluse sotsiaalprogrammi „Uus Suund“ läbimise osas ning Samaaria Eesti Misjoni kinnitus majutusteenuse kohta) ei tingi süüdlase tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
- Iseenesest nõustub ringkonnakohus kaitsjaga selles, et J. Tepperi vangistusaegset käitumist iseloomustab palju positiivset. Eelkõige on see seotud distsiplinaarkaristuste puudumise, majandustöödel osalemise, eriala omandamise ning sotsiaalprogrammide läbimisega. Programmide tagasiside on kiitev (vt ka määruskaebuses kajastatu, p 10). Lisatud tõendist nähtuvalt oleks J. Tepperil võimalik osaleda MTÜ Samaaria Eesti Misjoni programmis, kus pakutakse alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumist koos majutus- ja nõustamisteenusega. Samas on kinnituskirja kohaselt tegemist J. Tepperi vabatahtliku otsusega programmiga ühineda ning MTÜ Samaaria Eesti Misjon ei saa garanteerida, et isik tõepoolest tuleb ja läbib programmi edukalt (KoTo tl 71). Seega peaks J. Tepperist nähtuma suur motiiv tegeleda alkoholiprobleemiga. Kuidas J. Tepperil selles vallas läheks, on aga väga raske ennustada: iseloomustusest nähtuvalt on süüdlane alates
- eluaastast tarvitanud regulaarselt väga suurtes kogustes alkoholi. Ka praeguse kuriteo pani J. Tepper toime alkoholijoobes (KoTo tl 22). Kuigi J. Tepper on läbinud „Eluviisitreeningu“ programmi, nõus osalema uue kuriteo riski vähendavas tegevuses ning plaanib alkoholi tarvitamisest täielikult loobuda, on üldteada asjaoluks, et alkohol on vabanemisel vabalt kättesaadav ning varasem tõsine alkoholisõltuvus suurendab oluliselt riske tagasilanguseks.
- Analüüsides süüdimõistetu resotsialiseerumise võimalusi tema elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu, saab nentida, et J. Tepperil puudub oht ja risk töö- ja majandusliku toimetuleku ning hariduse, tervise- ja emotsionaalse seisundi ning narkootikumide osas. Sellele vaatamata ei saa ringkonnakohtu hinnangul J. Tepperi vabanemisjärgseid tingimusi lugeda positiivseks. J. Tepperi elukäik näitab, et ta võib kuritegusid toime panna ka kodust lahkumata. Vaatamata töötamisele, raiskas J. Tepper raha alkoholi peale ning vabanemise korral puuduks tal töökoht. Küll aga on J. Tepperil küllaltki suured võlakohustused riigi ees. Uute kuritegude ennetamisel oleks ilmselt vähene tugi ka lähedastelt, sest ema keeldus J. Tepperit enda juurde võtmast. J. Tepperi lähedased ja suhtlusringkond ei ole kriminaalkorras karistatud. Kui lähedased ja suhtlusringkond ei ole J. Tepperit varem mõjutanud, ei oleks nendel ilmselt mõju süüdlase käitumisele uute kuritegude toimepanemise seisukohast ka praegu.
- Lisaks arvestab ringkonnakohus süüdimõistetu kuritegu ja varasemast elukäigust lähtuvat ohuprognoosi. Maakohus on määruses ära näidanud selged põhjendused, missugused kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut iseloomustavad asjad tingivad ohu uute kuritegude toimepanemiseks. Kohus arvestas, et J. Tepper pani kuritegusid toime korduvalt, pikema aja vältel, need olid suunatud 7-aastase tüdruku vastu. Kuritegudega tekitati lapseealisele kannatanule mitmeid kehavigastusi. Seksuaalkuritegude puhul on kuritegude jätkuva toimepanemise oht üldjuhul suur ning kuna seksuaalkuritegude toimepanemine on olulisel määral tingitud konkreetsetest isikulistest asjaoludest. Seega võib ka kriminaalmenetluslikke teadmisi arvestades pidada uute kuritegude toimepanemist J. Tepperi puhul arvestatavaks. Ringkonnakohtu jaoks ei muuda seda ka teadmine, et J. Tepper on osalenud sotsiaalprogrammis „Uus Suund“. Vaatamata sotsiaalprogrammist saadud heale tagasisidele, peab vangla endiselt J. Tepperist tulenevat ohtu kõrgeks, pidades ohustatuks lapseealisi tüdrukuid. Oht seisneb raskete kuritegude (vägistamiste) toimepanemises (KoTo tl 22). Iseloomustusest nähtuvalt selgitas J. Tepper ise kuritegude toimepanemist elukaaslasega tülitsemise ning intiimsuse puudumisega. J. Tepperi kinnitusel ta juhtunut ei mäleta, kuna oli tarbinud palju alkoholi (KoTo tl 22). 4
(5)Ringkonnakohus järeldab J. Tepperi selgitustest, et ta pisendab enda osa kuritegude toimepanemisel ning otsib väliseid põhjendusi võigaste kuritegude seletamiseks. Kohtukolleegiumil puudub veendumus, et J. Tepper ei paneks tulevikus toime uusi analoogseid kuritegusid.
- Ehkki tegemist on J. Tepperi esimese reaalse vangistusega tuleb eeltoodud asjaolude tõttu jätta J. Tepper vaatamata kaitsja esitatud tõenditele vabastamata.
- Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
- Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks ning täiendamiseks 2 h ja 10 minutit, mille eest ta palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo Raul Tosmann riigi õigusabi tasu 194,40 eurot (sh käibemaks 32,40 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
- juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10, §-st 3 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud üksnes osaliselt. Määruskaebuse maht on küll kolm lehekülge, millest aga umbes ühe lehekülje moodustab taotluslik osa ja osa lõika ja kleebi meetodil programmi läbiviija hinnang J. Tepperi sotsiaalprogrammis osalemise kohta. Kaitsja põhjendustes, mis hõlmavad lehekülje, on mh korratud vangla iseloomustuses toodud seisukohti. Põhjendatud ajakuluks määruskaebuse koostamise eest loeb kolleegium ühe tunni, millele vastav tasu on 64,80 eurot (sh käibemaks 10,80 eurot). Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel J. Tepperi kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Mati Kartau 5
(5)