1-19-4725/48

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-4725 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Kriminaalasi Boriss Lazarev süüdistatuna KarS § 121 lg 2 p 3 järgi lühimenetluses Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. septembri 2019 otsus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatava Boriss Lazarevi (ik 35408052224) kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt, apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Boriss Lazarevi kaitsja vandeadvokaat Anu Vildi apellatsioon Tartu Maakohtu
3. septembri 2019 otsuse peale kriminaalasjas nr 1-19-4725 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tartu Maakohtu 17.09.2019 otsusega tunnistati B. Lazarev süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõisteti KrMS § 238 lg 2 alusel karistuseks 8 kuud vangistust.
5. Mõistetud karistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu 27.04.2018 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 2 kuud ja 28 päeva vangistust võrra ja B. Lazarevile mõisteti liitkaristuseks 10 kuud ja 28 päeva vangistust.
6. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni B. Lazarevi kaitsja vandeadvokaat A. Vilt, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas, karistuse vähendamist ja B. Lazarevi allutamist KarS § 73 lg 4 alusel elektroonilise järelevalve alla.
7. Kaitsja märgib, et nii kohtueelse kui ka kohtumenetluse käigus püüti jõuda kokkuleppele elektroonilise järelevalve kohaldamises. Ei saa eitada, et nii B. Lazarevil kui ka tema elukaaslasel on olnud probleeme elektroonilise järelevalve tingimustest arusaamisega, mis on aga igati mõistetav, arvestades nende vanust, kogemust ja tervislikku seisundit. Samas avaldasid nad menetluse käigus, et saavad aru elektroonilise järelevalve tingimustest ja suudavad neid täita, s.o B. Lazarev on suuteline täitma elektroonilise järelevalve tingimusi olukorras, kus tema elukaaslane on talle toeks. B. Lazarev on küll inimene, kellel on piiratud vaimsed võimed ja sotsiaalsed oskused, kuid kõrvalise abiga on võimalik tagada tema õiguskuulekust. Ühtlasi on elektroonilise järelevalve kohaldamine B. Lazarevi elukohta tehniliselt ka võimalik.
8. B. Lazarevile karistust mõistes ei saa jätta tähelepanuta ka seda, mille tõttu konflikt tema ja noorukite vahel tekkis. Nimelt ei olnud noortel mingisugust põhjust pöörata B. Lazarevile tähelepanu, veel vähem teda solvata. Puudub igasugune alus arvata, et B. Lazaev oli ise konfliktse või provotseeriva käitumisega. B. Lazarev teenib endale elatist temale omasel ja võimalikul moel. Ühtlasi ei ole taara korjamine elatise teenimise eesmärgil kuidagi ebaseaduslik. Samuti ei ole tegemist tegevusega, mille tõttu peaks inimest solvama.
9. B. Lazarevi kinnipidamiskohta saatmine ei täida ka karistuse eesmärki. Ta ei ole pärast
10. a suvel toimunud intsidenti pannud toime õigusrikkumisi ja on elanud enda elukaaslasega tagasihoidlikku ning omaette hoidvat elu. Kuna B. Lazarevi elukaaslasel on raskusi liikumisega, on tema teha paljud igapäevased tööd. B. Lazarev ja tema elukaaslane elavad toetudes teineteisele. Olukorras, kus B. Lazarevi elukaaslane jääb üksi, vajab ta ilmselgelt sotsiaaltöötajate abi ja suure tõenäosusega ei ole B. Lazarevil vanglast naastes enam kodu, mistõttu on tema resotsialiseerumine keeruline ja hakkamasaamine raskendatud. Ringkonnakohtu järeldused
11. Ringkonnakohus, hinnates apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5).
12. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata (RKKKm 3-1-1-55-07, p 13).
13. Riigikohus on märkinud, et kohtupraktika kohaselt tekib arusaam isiku süüst eeskätt vahetult suulise kohtumenetluse käigus, kus kohtul kujuneb veendumus nii toimepanija isikust kui ka tema teost. Kuna kohus otsustab karistuse seadusele ja enda siseveendumusele tuginedes, saab selle valik olla korralises edasikaebemenetluses kohtuotsuse tühistamise aluseks eelkõige siis, kui on tuvastatav selge nimetatud küsimuse lahendamisel materiaal – või menetlusõiguslik rikkumine, sellel konkreetsel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetu isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise (RKKKo 3-1-1-70-16, p 11).
14. Käesolevas kriminaalasjas ei ole maakohus karistust mõistes rikkunud materiaal – ega menetlusõigusnorme, maakohus on B. Lazarevile mõistetud karistust igakülgselt põhjendanud, selgitades eraldi, miks ei saa B. Lazarevile mõista rahalist karistust, asendada mõistetud vangistust üldkasuliku tööga või kohaldada elektroonilist järelevalvet. -2-
15. Maakohus tuvastas kohtuliku arutamise käigus, et B. Lazarev on toime pannud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mille eest on karistusena ette nähtud kas rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Maakohus, lähtudes B. Lazarevi süü suurusest, s.o ta pani kuriteo toime kavatsetult alaealise kannatanu suhtes, arvestades, et puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud, kuna kahetsust B. Lazarev üles näidanud ei ole, pidas põhjendatuks karistada B. Lazarevi ühe aastase vangistusega, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel nelja kuu võrra. Kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti B. Lazarevile kaheksa kuud vangistust. Kuna B. Lazarev pani kuriteo toime eelmise kohtuotsusega mõistetud katseajal, suurendati mõistetud karistust KarS § 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu 27.04.2018 otsusega mõistetud kandmata karistuse võrra, s.o 2 kuud ja 28 päeva. Kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti B. Lazarevile seega 10 kuud ja 28 päeva vangistust.
16. Maakohus leidis, et arvestades B. Lazarevi süü suurust, on temale rahalise karistuse kohaldamine välistatud, kuna kuriteo toimepanemise asjaolud on rasked. Käesolevas kriminaalasjas on kannatanuks alaealine, kellele B. Lazarev lõi klaaspudeliga pähe, s.o elutähtsasse piirkonda, mis halvimal juhul oleks võinud kaasa tuua ka palju raskemaid tagajärgi. Kannatanule oli rünne ootamatu ja ta ei osanud ennast seetõttu ka taolise ründe eest kaitsta. B. Lazarev üritas pärast tehtud lööki kannatanule veel vigastusi tekitada, aga kannatanul õnnestus minema joosta.
17. Ühtlasi leidis maakohus, et B. Lazarevi suhtes on välistatud ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga. Üldkasulik töö eeldab kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete järgimist ja suutlikkust kinni pidada üldkasuliku töö tegemise ajakavadest. B. Lazarev ei ole harjunud tööd tegema, tal puudub töösättumus, ta elatub töövõimetuspensionist ja taara korjamisega saadu realiseerimisest. Samuti ei ole talle karistusena üldkasuliku tööd ka taotletud ja B. Lazarev ei ole andnud nõusolekut üldkasuliku töö tegemiseks.
18. Mis puudutab kaitsja apellatsioonis taotletud elektroonilist järelevalvet, siis ka eeltoodul on maakohus juba põhjalikult peatunud. Nimelt leidis maakohus, et eelkõige arvestades B. Lazarevi suhtumist, on tema suhtes elektroonilise järelevalve kohaldamine välistatud. B. Lazarev ei allunud kohati juba kohtuistungil korrale (nt prokuröri kõne ajal kohtuvaidluste käigus). Elektrooniline valve aga eeldab korra järgimist ja suutlikkust kinni pidada kehtestatud nõuetest. Isiku suhtes, kes ei ole suuteline ennast isegi kohtuistungi ajal vaos hoidma, ei ole alust eeldada, et ta on suuteline järgima elektroonilise järelevalve rangeid nõudeid. Ka kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et B. Lazarevil puudub võimekus täita elektroonilise järelevalve nõudeid, kuna viimasel puudub arusaam ajast ja elektroonilise järelevalvega seonduvatest piirangutest. B. Lazarev elatub pandipakendi korjamisest ja seda olevat elektroonilise järelevalve seisukohast keeruline planeerida.
19. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas on maakohus arvestanud karistuse mõistmise üldpõhimõtteid ja kehtivat kohtupraktikat ning seetõttu on apellatsioonis toodud taotlus – vähendada B. Lazarevile mõistetud karistust ja allutada ta elektroonilisele järelevalvele – perspektiivitu.
20. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistus on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka süüdistatava isikuga, sest kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda konkreetse isiku omadusi arvestades, s.o karistuse mõistmisel tuleb muuhulgas lähtuda võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest (vt nt RKKKo nr 3-1-1-40-04, p 7; RKKKo nr 3-1-1-58-13, p 7). Lisaks ei ole kohtupraktika kohaselt võimalik jätkuvalt uute kuritegude toimepanemise puhul kohaldada eelneva karistusega võrreldes leebemaid karistusi (RKKKo 3-1-1-58-13, p 10; 3-11-13-11, p 9.1; 3-1-1-11-10 p-d 6.1-6.2; 3-1-1-12-05). -3-
21. Kokkuvõtvalt võib ringkonnakohus kohtupraktika kohaselt jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg-le 3 tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (RKKKm nr 3-1-1-120-09, p 8.5).
22. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3, leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et B. Lazarevi kaitsja apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.
23. Apellatsioonimenetluse kulude nõuet ei ole antud asjas koos apellatsiooniga esitatud. Kohtupraktikas on rõhutatud, et apellatsioonimenetlus võib ringkonnakohtus lõppeda juba eelmenetluses apellatsiooni läbi vaatamata jätmisega ja sellisel juhul saab kohus lahendada küsimuse apellatsioonimenetluse menetluskuludest vaid juhul, kui seda on taotletud koos apellatsiooniga (RKKKm nr 3-1-1-17-11 p 8.1). /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Tiit Lõhmus -4- /allkiri/ Maarika Kuusk