1-17-6579/35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-6579 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. septembri 2019 määrus Andrei Vlassenko vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Andrei Vlassenko (ik 39901200827) kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. septembri 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Määrata advokaadibüroole Barrister Narva osakond vandeadvokaat Robert Sprengki poolt Andrei Vlassenkole määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 32,40 eurot (sh käibemaks 5,40 eurot).
6. Mõista Andrei Vlassenkolt riigituludesse menetluskuluna välja 32,40 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
7. Andrei Vlassenkol tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Harju Maakohtu 08.09.2017 otsusega tunnistati A. Vlassenko süüdi KarS § 141 lg 2 p 1, § 263 lg 1 p 1 ja § 274 lg 1 järgi ja mõisteti KrMS § 238 lg 2 alusel liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti A. Vlassenkole 3 aastat 11 kuud ja 26 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 21.07.2017 ja lõpeb 17.07.
10. Viru Vangla esitas 15.07.2019 maakohtule materjalid süüdimõistetu A. Vlassenko vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks.
11. Viru Maakohtu 23.09.2019 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata.
12. Maakohtu hinnangul on A. Vlassenko iseloomustamiseks võimalik välja tuua mitmeid positiivseid asjaolusid – tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, on vangistuses töötanud, läbinud erinevaid vestlusi, õppinud riigikeelt, läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, omandanud abikoka eriala ning osalenud Viru Vangla kolmanda üksuse motivatsioonisüsteemis. Lisaks on tal võimaldatud külastada väljaspool vanglat pereliikmeid ning kodukülastamised kulgesid probleemideta. Seega on seniseks kantud karistus isikule positiivset mõju avaldanud. Vabanemise korral on A. Vlassenkol olemas kindel elukoht ja toetav perekond. Samas oli kindla elukoha ja toetavate lähedaste olemasolu määrava tähtsusega, sest emapoolne toetus ja eluase olid kinnipeetaval olemas ennegi, kuid need ei hoidnud ära A. Vlassenko poolt kuritegude toimepanemist. Ühtlasi ei ole A. Vlassenkol vabanemisjärgset garanteeritud töökohta, mis hoiaks isikut tegevuses ja maandaks alkoholi liigtarvitamisega seonduvat riski.
13. Kuigi A. Vlassenkot on kriminaalkorras karistatud ühel korral, ei ole tema puhul siiski võimalik uute kuritegude toimepanemise riski alahinnata. A. Vlassenkole on omane impulsiivne käitumine ja tema probleemide lahendamise oskus on olnud puudulik. A. Vlassenkot on vaatamata tema noorele eale karistatud erinevate vägivallaga seotud kuritegude toimepanemise eest – vägistamise, vägivallaga toime pandud avaliku korra raske rikkumise ning võimuesindaja vastu vägivalla kasutamise eest. Seega võib A. Vlassenko probleemide tekkimise korral käituda väga ettearvamatult ja teisi isikuid ohustavalt.
14. A. Vlassenko puhul on peamiseks probleemiks olnud alkohol, kuna kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. A. Vlassenko on karistuse kandmise ajal läbinud sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammi ja maakohtul ei ole alust kahelda A. Vlassenko motiveerituses alkoholist loobuda. Samas, kui võtta arvesse A. Vlassenko alkoholi tarbimisharjumusi enne vangistusse sattumist (võimaluse korral tarvitas alkoholi igapäevaselt ning seda isegi töökohal), puudub maakohtul tõsikindel veendumus, et isik, kes on varasemalt korduvalt pannud kuritegusid toime alkoholijoobes, ei tarvita vabadusse sattudes uuesti alkoholi ja ei pane alkoholijoobes toime uusi vägivaldseid kuritegusid. Garanteeritud töökoha ning vabanemisjärgses elukohas privaatsuse puudumise tõttu on olemas ka arvestatav tõenäosus, et isik hakkab rohkem kodust eemal viibima, mis omakorda soodustab vanade tuttavate või negatiivset mõju avaldavate isikutega suhete loomist.
15. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et kuigi A. Vlassenko käitumises ja hoiakutes on küll toimunud positiivsed muudatused, vajaksid temas toimunud muutused siiski pikemaajalist kinnistamist, 2 mistõttu oleks tema ennetähtaegne vabastamine, arvestades tema varasemat käitumist ja hoiakutest tulenevaid riske, ennatlik. Määruskaebus
16. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A. Vlassenko kaitsja vandeadvokaat R. Sprengk, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist.
17. Kaitsja on seisukohal, et maakohus ei ole piisavalt analüüsinud toime pandud kuritegude asjaolusid ja A. Vlassenko varasemat elukäiku. Seetõttu on asutud põhjendamatult seisukohale, et A. Vlassenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole võimalik. Riigikohus on korduvalt leidnud, et kui kohus jätab isiku ennetähtaegselt vangistusest vabastamata varasemate kuritegude asjaolude tõttu, peab kohus määruses ka kuritegude toimepanemise asjaolud välja tooma ja põhjendama, miks nendest lähtudes on alust arvata, et isik võib kuritegude toimepanemist jätkata. Maakohus ei ole määruses selliseid põhjendusi esitanud ega põhjendanud, miks need ei võimalda A. Vlassenko ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole piisavalt analüüsinud ka A. Vlassenko varasemat elukäiku. Seega on maakohtu määrus põhjendamatu. Maakohus ei ole piisavalt arvesse võtnud, et A. Vlassenko kannab vanglakaristust esimest korda ja tal on üks kehtiv kriminaalkaristus. Seega ei ole alust arvata, et A. Vlassenko jätkab vabaduses kuritegude toime panemist.
18. Maakohus ei ole ka põhjendanud, miks A. Vlassenko hea käitumine, sotsiaalprogrammi läbimine ja osalemine vangla motivatsioonisüsteemis ei kaalu üles A. Vlassenko varasemat alkoholi liigtarvitamist. Maakohus on ka ise leidnud, et A. Vlassenko on karistuse kandmise ajal läbinud sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammi ja ei ole ka põhjust kahelda A. Vlassenko motiveerituses alkoholist loobuda. Seetõttu on kohtumäärus A. Vlassenko alkoholitarbimise riski osas vastuoluline. Kaitsja on seisukohal, et A. Vlassenko puhul on alust arvata, et ta edaspidi alkoholi ei tarbi ja ei pane seega ka kuritegusid toime.
19. A. Vlassenko käitumine kinnipidamiskohas, kindla elukoha olemasolu ja lähedaste toetus kaaluvad üles A. Vlassenko varasema eluviisi ja toime pandud kuriteod.
20. Tartu Ringkonnakohtu 17.10.2019 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 25.10.2019 esitada määruskaebuse kohta kirjalikke seisukohti ja taotlusi. Kaitsja esitas ettenähtud ajaks kaitsjatasu nõude. Ringkonnakohtu järeldused
21. Ka ringkonnakohus ei vabasta A. Vlassenkot vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium järgmist.
22. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, asjakohased ja ammendavad (vt käesoleva määruse pd 4-7). Ühtlasi ei ole maakohus vastupidiselt määruskaebuses toodule eksinud KarS § 76 lg-s 4 toodud sisuliste eelduste hindamisel. Maakohus on veenvalt põhjendanud, miks tuleb isik jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata ja seda ka vaatamata A. Vlassenkot positiivselt iseloomustavatele asjaoludele. Seega ei anna määruskaebuses märgitu alust maakohtu määruse tühistamiseks ja A. Vlassenko ennetähtaegseks vabastamiseks. 3
23. Etteheited selle kohta, et maakohus ei ole piisaval määral arvesse võtnud A. Vlassenko poolt toime pandud kuritegude asjaolusid ja tema varasemat elukäiku, on ainetud. Maakohus on välja toonud, et arvestades A. Vlassenko poolt toime pandud vägivallaga seotud kuritegusid ja tema varasemast elukäigust lähtuvat alkoholi liigtarvitamise riski, on oht vabaduses uute kuritegude toimepanemiseks A. Vlassenko puhul suur. Kriminaalkolleegium nõustub täiel määral maakohtuga, leides sarnaselt, et A. Vlassenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise peamiseks põhjuseks on temast lähtuv keskmisest suurem uute kuritegude toimepanemise oht, mis on tingitud eelkõige A Vlassenko vajadusest tarvitada alkoholi. Asjaolust, et A. Vlassenko ei ole kinnipidamiskohas alkoholi tarvitanud ja on oma sõltuvuskäitumisega tegelenud, ei saa teha tõsikindlat järeldust, et sellest tingituna on ta suuteline ka vabaduses karsket eluviisi jätkama. Nimelt nähtub asja materjalidest, et vabaduses tarvitas A. Vlassenko alkoholi igapäevaselt, isegi töökohal viibides. Alkoholijoobes olles kasutas aga A. Vlassenko äärmiselt kergekäeliselt vägivalda ja kõik tema poolt toime pandud süüteod on toime pandud alkoholijoobes, sealhulgas ka vägistamine ja politseiametniku vastu vägivalla kasutamine. Seega kaotab A. Vlassenko alkoholi tarvitanuna enda käitumise üle igasuguse kontrolli, mistõttu vajab tema hoiakute ja sõltuvuskäitumise muutmine kriminaalkolleegiumi hinnangul veel süvendatud tööd.
24. Mis puudutab aga A. Vlassenko vabanemisjärgseid elutingimusi nagu kindla elukoha ja toetavate lähedaste olemasolu, siis eeltoodu ei erine sugugi varasemast, s.o A. Vlassenko omas ka varasemalt kindlat elukohta ja toetavaid lähedasi ning muuhulgas isegi töökohta, kuid eeltoodu ei taganud tema õiguskuulekust, mistõttu ei ole tegemist argumentidega, millest tingituna tuleks A. Vlassenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.
25. Kokkuvõtvalt, arvestades A. Vlassenko isikut, tema varasemat elukäiku ja tema poolt toime pandud kuritegusid, ei ole võimalik teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, kuna temal puhul on olemas uute, keskmisest raskemate kuritegude toimepanemise oht.
26. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 23.09.2019 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
27. Kaitsja vandeadvokaat R. Sprengk taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 32,40 eurot (sealhulgas käibemaks 5,40 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu summas 32,40 eurot A. Vlassenko kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 4