Obsah (5)

§ 200§ 121§ 64§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. november 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-10373 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vai

§ 200

lg 2 p-de 4, 7 järgi 3 aasta 10 kuu vangistusega ja

§ 121

lg 2 p 3 järgi 2 aasta vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel suurendati mõistetud üksikkaristustest raskeimat, mõistes liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 05.10.2016 karistuse kandmise aja hulka ja loeti karistuse alguseks kinnipidamise aeg 05.10.

1. Karistuse kandmise aja lõpp 05.04.
3. Viru Maakohtu 09.10.2019 määrusega jäeti A. Talirand ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
4. J. Talirand on ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Seega on eeltoodud formaalne alus tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. 2.
5. Maakohus analüüsis süüdimõistetu poolt läbitud individuaalset täitmiskava ja toob muuhulgas välja, et kinnipeetava käitumine vangistuses ei ole olnud õiguskuulekas. Süüdimõistetul on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. J. Taliranna isiklikust toimikust nähtub, et Viru Vangla 29.05.2019 käskkirjaga nr 6-3/345-1 määrati süüdimõistetule distsiplinaarkaristuseks noomitus. Nimetatud karistuse määramise tingis see, et J. Talirand 07.05.2019 kell 20.38 jõudis oma ämbriga osakonda ning liikus koheselt osakonna päevaruumis oleva külmkapi ette ning asetas midagi külmkappi. Teise distsiplinaarkaristuse, s.o ka noomituse põhjuseks on nähtuvalt Viru Vangla 27.12.2018 käskkirjast nr 6-3/1062-1 see, et J. Talirannal saatmise ajal rohelise maja galeriis kukkus maha kiri, mida ta hakkas otsima. Samuti on vangla iseloomustuses ära märkinud, et 14.08.2018 on koostatud Viru Vangla poolt teatis kriminaalmenetluse nr 19922700088 alustamise kohta (

§ 121lg 1 tunnustel).

Käesoleval ajal ei ole õiguspärase käitumise tingimus süüdimõistetu puhul täidetud. Kui süüdimõistetu ei ole võimeline kinnipidamisasutuses alluma kehtestatud korrale, siis nimetatu näitab selgelt, et tema puhul ei ole karistus veel saavutanud enda eesmärki ning suunanud teda enda käitumist korrigeerima selliselt, et õiguskaitseorganitel pole võimalik talle teha mingeid etteheiteid seoses tema tegevusega. Vanglas olles on J. Talirand läbinud sõltuvusteemalise programmi „Eluviisitreening“ ajavahemikul 25.09.2017-08.12.2017. J. Talirand tunnistas oma alkoholiprobleemi. Peamisteks riskiolukordadeks olid konfliktid teiste isikutega ning see, kui tema kallal näägutatakse. Oma eesmärgiks on võtnud vabanedes tarvitatavat alkoholi kogust oluliselt vähendada, päris

keks ei plaani hakata. Samuti 23.08.2018-18.09.2018 läbis ta sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Tulevikus kinnipeetavale on planeeritud jätkutegevused mõlemas sotsiaalprogrammi osas. Maakohus leiab, et eeltoodud andmete alusel on põhjendatud asuda seisukohale, et J. Taliranna käitumises kinnipidamisasutuses on esinenud positiivseid momente, s.o tihe tööga hõivatus ning kahe sotsiaalprogrammi läbimine. Paraku tuleb negatiivse poole pealt välja tuua kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Nähtuvalt vangla poolt määratud karistustest, s.o mõlemal juhul on süüdimõistetut karistatud noomitustega ning rikkumise sisust, saab järeldada seda, et tegemist ei ole olnud väga tõsiste rikkumistega. Samas on rikkumised aset leidnud ning seda range järelevalve tingimustes. Täielikult ei saa tähelepanuta jätta ka seda, et J. Taliranna suhtes on Viru Vangla avalduse alusel alustatud uus kriminaalmenetluse

§ 121

lg 1 tunnustel, mis viitab sellele, et on alust arvata, et süüdistatav on jätkuvalt vägivaldne ja seda ka ilma alkoholi tarvitamiseta. Maakohtu hinnangul ei toeta süüdimõistetu käitumine kinnipidamisasutuses tema ennetähtaegset vabastamist, sest ta on küll säilitanud vanglas viibides töötegemise harjumuse, kuid samas on pannud toime kaks distsiplinaartegu. Maakohus leiab, et ainult eeskujuliku käitumise puhul kinnipidamisasutuses on põhjendatud vaagida tõsiselt ennetähtaegse vabastamise põhjendatust, sest nimetatu näitab seda, et süüdimõistetu on mõistnud seda, et tuleb püüelda õiguskuuleka käitumise suunas. See, et Viru Vangla 31.07.2019 käskkirjaga nr 64/185-1 kohaldati J. Taliranna suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid viitab selgelt sellele, et mõistetud karistus ei ole veel enda eesmärki saavutanud ning käesoleval juhul on vajalik ka läbitud sotsiaalprogrammide jätkutegevuste läbimine suunamaks süüdimõistetut uue elu suunas, kuhu ei kuulu ei alkoholi tarvitamine ega ka vägivalla rakendamine. 2 2.3. Maakohtu hinnangul andmed isiku elutingimuste kohta vabaduses pigem ei toeta tema vangistusest ennetähtaegset vabastamist, kuna ta asuks elama ühiselamusse, kus elavad isikud, kellel on raskusi teise elukoha leidmisega ning kes kohtupraktikast nähtuvalt kalduvad kuritarvitama alkoholi ja tarvitavad ka narkootilisi aineid. Tõenäoliselt suurendab J. Taliranna puhul asjaolu, et ta asuks elama täiesti uude keskkonda enda senistest joomakaaslastest kaugele esialgselt seda tõenäosust, et ta suudab alluda kriminaalhooldusele ja täita talle määratavaid kohustusi. Samas maakohus ei ole täielikult veendunud selles, et vabaduses olles suudab süüdimõistetu kogu kriminaalhoolduse aja elada ilma alkoholi tarvitamiseta. Seda kinnitab maakohtu hinnangul see, et varasemalt pole ta midagi tõsist ette võtnud seoses enda alkoholisõltuvusega ning seega tema valmisolek alluda ravile ja osaleda anonüümsete alkohoolikute grupi töös on hetkel paljasõnaline. Seda, et tema puhul esineb oht, et ta naaseb alkoholi küüsi, kinnitab see, et ta on andnud erinevasisulisi ütlusi enda edaspidise alkoholi tarvitamise osas kohtus ja kinnipidamisasutuses. Nimelt sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimisel on ta öelnud, et päris

keks ei plaani hakata. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles pigem on sellised, mis ei aita kaasa tema edasisele õiguskuulekusele ja sellele, et ta suudab vabaduses olles öelda kindlalt ei alkoholile, mis suurendab tema puhul uute kuritegude toimepanemise tõenäosust. Tal on olemas küll sissetulek pensioni näol, kuid arvestades püsiväljaminekuid, siis jääb talle kätte igakuiselt natuke üle 100 euro, millest piisab hädapäraselt üksnes toiduainete ostmiseks. Maakohus ei olnud kindel ka selles, kas J. Talirannal on võimalik vabaduses olles kiiresti tööle asuda, arvestades tema olematut ametlikku töökogemust. Ka ei nõustu kohus kaitsja seisukohaga selles osas, et töökäsi on hetkel hädasti puudus. Nimetatud väide võib-olla asjakohane tõmbekeskuste puhul, milleks paraku Kohtla-Järvet üldteada olevalt pidada ei saa. Maakohus tunnustab J. Taliranda aususe eest, mille kohaselt tal kahetsusväärselt ühtegi lähedast isikut vabaduses toetamas ei ole. Paraku ka viimati nimetatud asjaolu lisaks tema õlul lasuvale võlgnevusele summas 2923,46 eurot ei räägi teda vabaduses toetavate elutingimuste kasuks. 2.

1. J. Taliranna ennetähtaegne vabanemine käesoleval hetkel põhjendatud ei ole. Maakohtu ette ei ole toodud mingeid selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse uskuda, et süüdimõistetu on enda elus ja mõtteviisis teinud selliseid kardinaalseid muutusi, mis annaksid kohtule aluse uskuda, et ta on enda kriminaalse käitumisega lõpparve teinud ning suudab ja tahab elada edaspidiselt selliselt, et õiguskaitseorganitel pole võimalik tema käitumisele mingeid etteheiteid teha. Seega J. Taliranna tingimisi enne tähtaega vabastamine oleks võimalik juhul, kui tema poolt toime pandavate kuritegude toimepanemise risk oleks minimaalne. Maakohtu hinnangul see aga käesoleval hetkel selline ei ole, arvestades tema käitumist kinnipidamisasutuses ja tema poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ning ka seda, et ta ei viibi mitte esimest korda kinnipidamisasutuses. 2.
2. Vangla iseloomustuses tuuakse esile, et kõik isiku kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Maakohus leiab, et nõustuda saab sellega, et käesoleval juhul on kõige suuremaks riskiks uute võimalike kuritegude toimepanemisel see, et J. Talirand võib jätkata alkoholi tarvitamist, mis toob kaasa uute kuritegude toimepanemise. Isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus. Üldteada on see, et alkoholisõltuvusest vabanemine ilma eriabita ei pruugi õnnestuda, kuna see nõuab väga suurt tahtejõudu, mida enamikel isikutel sellises ulatuses napib. Seega maakohtul puudub veendumus selles, et süüdimõistetul on piisavalt tahtejõudu enda elu kardinaalseks muutmiseks, sest senini on ta selles osas olnud passiivne ning maakohtule ei andnud alust teha positiivset prognoosotsust ka see, et ta on viimase reaalse vangistuse kandmisel viibinud kinnipidamisasutuses pikemalt kui varasemalt, s.o natuke üle kolme aasta. Maakohtu hinnangul vääriks eeltoodud pikkuses vangistuse ärakandmisel süüdimõistetu käesoleval juhul kohtu poolset usaldust kanda karistus ära teistel tingimustel siis, kui tema käitumisele vanglas pole võimalik mingeid etteheiteid teha. Käesoleval juhul aga kaks kehtivat distsiplinaarkaristust ja ka algatatud kriminaalasi ei võimalda kohtul öelda, et süüdimõistetu 3 puhul on karistuse eesmärgid saavutatud ning põhjendatud on tema ennetähtaegne karistuse kandmisest vabastamine. Määruskaebus
3. Viru Maakohtu 09.10.2019.2019 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu J. Taliranna kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja palub kaaluda süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 3.
4. Maakohus on küll väga põhjalikult analüüsinud kõiki J. Taliranna ennetähtaegse vabastamisega seotud asjaolusid, kuid lõppkokkuvõttes pole maakohus teinud õiget järeldust ning maakohus on põhjendamatult leidnud, et positiivsed asjaolud ei kaalu üles negatiivseid asjaolusid. 3.
5. J. Talirand ei oma küll kindlat töökohta vabanemisel, kuid ta on põhjendanud, kuidas ta kavatseb tööd leida. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et ka Ida-Virumaal on lihtne leida tööd, mis tasustatakse vähemalt miinimumtöötasuga. Seega ei saa töökoha puudumist lugeda selliseks asjaoluks, mis välistaks üksi või koosmõjus teiste asjaoludega ennetähtaegse vabastamise. J. Talirannal pole võimalik vangistuses võlgnevusi tasuda, kuna vangistuses pole võimalik teha sellist tööd, mis seda võimaldaks. Võlgnevuste tasumine on võimalik just vabastamise korral ja mida varem kinnipeetav vabastatakse, seda kiiremini saab asuda võlgnevuste tasumisele. Seega ka võlgnevuste olemasolu ei saa lugeda selliseks asjaoluks, mis välistaks üksi või koosmõjus teiste asjaoludega ennetähtaegse vabastamise. J. Talirand mõistab oma vähese hariduse probleemi ja töökogemuse puudumist. Seetõttu on ta nõus tegema lihttööd ja nõus saama tasu, mis sellele vastab. Ka miinimumtöötasu võimaldab tal ennast ülal pidada selliselt, et ta enam õigusrikkumisi toime ei pane. 3.
6. J. Talirand on põhjalikult selgitanud, et soovib

ket eluviisi jätkata ja ta on sellega pika vangistuse ajal algust teinud ja suudab sellist elu ka edasi elada. Seetõttu soovib asuda elama Kohtla-Järvele, eemale vanadest tuttavatest. Samuti soovib ta ravile minna. Seega ei saa ka alkoholiprobleemi lugeda selliseks asjaoluks, mis välistaks üksi või koosmõjus teiste asjaoludega ennetähtaegse vabastamise. J. Talirand on selgitanud, et ta on nüüd karistuse kandmise käigus aru saanud oma kuretegelikust minevikust, kahetseb seda ja ei soovi enam vanglasse tagasi tulla. Ta on selgitanud, et varasemad vangistused olid lühiajalised ja need ei mõjunud temale selliselt nagu käesolev vangistus. 3.

1. J. Talirannal on küll kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, kuid määruskaebuse esitaja on seisukohal, et positiivsed asjaolud kaaluvad selle negatiivse asjaolu üles. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
2. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
3. või
4. peatüki sätteid, arvestades
5. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
6. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
7. peatüki
8. jao sätteid, sh KrMS § 326 (apellatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmine). KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, 4 kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.04.2011 määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
9. Kohtukolleegiumi hinnangul on määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) 6. Maakohus on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud põhjalikult ja veenvalt. Maakohus on kaalunud

§ 76lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et J.

Taliranna tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. Maakohus on arvestanud süüdimõistetu suhtes esinevaid asjaolusid, seda nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid. Ka määruskaebuste pinnalt ei ole võimalik vastupidisele seisukohale asuda. Tutvudes maakohtu määrusega on näha, et maakohus on arvestanud asjaolusid, mida määruskaebuses välja tuuakse, s.o elukoha olemasolu, väidetavalt võimalust leida lihttööd kui ka süüdimõistetu sõnalist soovi alkoholist loobuda. Seega ei teinud esimese astme kohus menetletavas asjas

§ 76

lg-t 4 kohaldades kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks.

1. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu määruskaebuse esitamise eest (25 minutit) 32,40 eurot. Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuses esitatut on kaitsjatasutaotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 187 lg 2 alusel jäävad menetluskulud süüdimõistetu kanda.
2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 326 lg-st 3 tuleb jätta määruskaebus läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Mati Kartau 5