1-18-3660/84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. november 2019, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-18-3660 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Tõlk Marina Davõdovitš Prokurör Ain Tali Kohtuasi Viru Vangla materjalid Maksim Klantsatõi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu MAKSIM KLANTSATÕI, isikukood 37801225219, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 16.04.2018 ja lõpp 12.04.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 04.11.2019, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Vabastada MAKSIM KLANTSATÕI tingimisi enne tähtaega temale Harju Maakohtu 13.06.2018 otsusega mõistetud karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega ja katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni s.o kuni 12.04.2021 ning määrata tema katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 Kohaldada Maksim Klantsatõi suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS 75 lg 2 p 21, 4, 8 ja 9 alusel järgmised kohustused: - mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuda tööle või võtta end arvele Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis, mis maandab uue kuriteo toimepanemise riske; alluda elektroonilisele valvele. Vastavalt KarS § 751 lg 3 määrata Maksim Klantsatõile elektroonilise valve tähtajaks 5 (viis) kuud. Vastavalt KarS § 751 lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Maksim Klantsatõi vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 08.10.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Maksim Klantsatõi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Maksim Klantsatõi on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 13.06.2018 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 ja KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega mõistis talle liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel luges kohus eelvangistuses viibitud aja 14.-16.01.2018.a, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja mõistis lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Karistusaja alguseks luges kohus 16.04.2018.a. Isikut on kriminaalkorras karistatud 11 korda, kehtivaid kriminaalkaristusi on
4. Sooritatud kuriteod on liigiti erinevad, kuid valdavalt on isik toime pannud varavastaseid kuritegusid. Põhjuseks on olnud nii majandusliku kasu saamine kui ka sõltuvusainete mõju. Viimased kaks kuritegu on seotud narkootikumidega. Vägivaldsuse raskusaste on vähenenud, viimaste kuritegude puhul vägivalla komponenti ei esine. Tulenevalt Maksim Klantsatõi ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest ei toeta Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset tingimisi vabastamist elektroonilise valve alla ühes lisakohustuste määramisega. Kohtuistung Maksim Klantsatõi taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja avaldas, et tal on plaanis minna tööle, töökoha on talle garanteerinud 3 firmat, kaks neist tegelevad ehitusega, üks asub xxxx ja teine xxxx (xxxx) ja kolmas firma oleks valmis teda õpilasena tööle võtma. Lähedasteks nimetas abikaasa, lapsed ja ämma, mainis ka seda, et üks sugulane on kriminaalkorras karistatud, kuid vanade sõpradega enam ei suhtle, kuna on aru saanud, et see 2 tooks ta vanglasse tagasi. Kinnitas, et narkootikume pole viimased 10 aastat tarvitanud, alkoholi tarvitab ainult pühade ajal ja alkoholi tarvitamise absoluutne keeld oleks talle jõukohane. Kinnitas, et sotsiaalprogrammidest oli kasu iseendas selguse saamiseks ja kriminaalhooldusele allutamine aitaks oma elu ja tegevust esialgu paremini planeerida. Prokurör Ain Tali asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur ei toeta Maksim Klantsatõi tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Oma seisukohta prokurör põhjendanud pole. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ning prokuröri seisukohaga leiab, et Maksim Klantsatõi saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kohus leiab, et Maksim Klantsatõi saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud, kuna Maksim Klantsatõil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, seega on tema käitumine vanglas olnud seadusekuulekas. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama abikaasa juurde. Tegemist on 3-toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava ämmale ja mis on sobilik valveseadme paigaldamiseks ning korteri omanik ja seal elav kinnipeetava abikaasa on vajalikud nõusolekud andnud. Seega on Maksim Klantsatõil olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Vabanemisjärgse töökoha on Maksim Klantsatõile garanteerinud nii xxxx OÜ kui ka xxxx OÜ, seega saab isikul vabaduses olema võimalus valida töökohta ja saab olema isiklik sissetulek. Positiivseks peab kohus ka seda, et isiku tasumata võlgnevused on suhteliselt väikesed (800 eurot), mis ei peaks oluliselt ja negatiivselt mõjutama majanduslikku toimetulekut. Kinnipeetava suhtumine töötamisse on igati positiivne ja tal on töökogemused erinevatelt elualadelt: elektrik, maaler, treial, ehitaja. Ka lähedased on valmis Maksim Klantsatõid vabaduses aitama ja toetama, kui selleks peaks vajadus tekkima. Seega ei peaks isikul olema majanduslikust olukorrast tingituna vajadust sooritada uut kuritegu. Kinnipeetavat on vabaduses ootamas abikaasa, ema ja isa. Omavahelised suhted lähedastega on head ja igati toetavad. Samas kuuluvad kinnipeetava tutvusringkonda ka kriminaalse taustaga isikud (kinnipeetava abikaasa on kriminaalkorras karistatud) ning vangla hinnangul ei ole kinnipeetav ilmutanud soovi oma tutvusringkonda muuta. Mingil määral võib kinnipeetav olla ka mõjutatav, kuna kuritegusid on toime pandud grupis. Seega suhetest tulenev uue kuriteo toimepanemise risk jääb püsima. Positiivseks loeb kohus seda, et isik osaleb vangistuses riigikeele A2 taseme õppes, töötas majandustöödel koristajana ja alates 06.04.2019 töötab köögitöölisena, on läbinud vestlused 3 psühholoogiga ja sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kus töötas aktiivselt kaasa, väljendas avatult oma arvamust, analüüsis oma käitumist ning tõi näiteid. Isik tunneb põhilisi riskifaktoreid ja teab kuidas nendega toime tulla. Seega on kinnipeetav kasutanud vanglas viibitud aega otstarbekalt. Vangla poolt ei ole rohkem tegevusi peale töötamise kinnipeetava individuaalsesse täitmiskavasse planeeritud (vangla materjalides info puudub). Kinnipeetaval on probleeme alkoholi tarvitamisega, kuid alkoholisõltuvust diagnoositud pole. Alkoholi mõjul on varasemalt esinenud vägivaldset käitumist, kuid andmed alkoholi praeguse kuritarvitamise kohta puuduvad. Ka narkosõltuvust isikul diagnoositud pole. On kunagi tarvitanud amfetamiini, enda sõnul viimati tarvitas
5. aastal. Vangla meditsiiniosakond on kinnipeetava hinnanud remissiooni seisundisse. Kinnipeetav mõistab sõltuvusainete tarvitamisega seotud riske ning on motiveeritud muutuma. Kohus hindab kinnipeetava püüdlusi sõltuvusainete tarvitamisest loobumiseks positiivselt. Vangla hinnangul on kinnipeetaval reaalsed tulevikuplaanid – asuda tööle, hiljem ka xxxx või xxxx (on varasemalt xxxx töötanud), tema hoiak enda suhtes on adekvaatne, ta tunnistab oma probleeme ja teab, kuidas neid lahendada. Ametnike suhtes on kinnipeetav salliv ja kriminaalhooldusel varem olnud ei ole, suhtub sellesse neutraalselt ja arvab seadusekuuleka eluga kohanemisel abiks olevat. Negatiivseks saab pidada asjaolu, et isikul on teatav kuritegelik hoiak, kuna tema väärtushinnanguid on kujunenud pikaaegsel kokkupuutel vangla subkultuuriga. Kohtu hinnangul on isiku vabastamist toetavad asjaolud (elu- ja töökoha olemasolu, lähedaste toetus, töötamine ja individuaalkava läbimine vanglas, distsiplinaarkaristuste puudumine jne) kaalukamad vabastamist mittetoetavast asjaolust (uue kuriteo toimepanemise võimalikud riskid – sõltuvusainete taastarvitamine, suhted ning hoiakud) ja seetõttu leiab kohus, et Maksim Klantsatõi kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega ühes lisakohustuste määramisega. Siinjuures aitab Maksim Klantsatõi üle kontrolli teostamisel tema allutamine KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 loetletud kontrollnõuetele ja temale KarS § 75 lg 2 p-des 21, 4, 8 ja 9 märgitud kohustuste panemine. Kohustused on möödapääsmatud, kuivõrd kinnipeetava riskikäitumist võib suurendada sõltuvusainete võimalik taastarvitamine ja majandusliku kindlustatuse tunde puudumine. Lisaks on kohus seisukohal, et sotsiaalprogrammi läbimise kohustus maandab samuti uue kuriteo toimepanemisega seonduvaid riske. Ka leiab kohus, et Maksim Klantsatõi tingimisi vabastamine on otstarbekas, kuna sel juhul säilib riigil süvendatud kontroll isiku käitumise üle ja see distsiplineerib isikut oluliselt. Kinnipeetava taasühiskonnastamine tema üle toimuva kontrolli tingimistes on oluliselt tõhusam kui juhul, mil isik oma karistusaja vanglas lõpuni kannaks ja seejärel vabaneks ilma igasuguste tingimuste ja kontrollita. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. KarS § 751 lg 3 kohaselt võib elektroonilise valve tähtaja määrata ühest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus peab otstarbekaks kohanemiseks eluga vabaduses määrata elektroonilise valve pikkuseks 5 kuud. Lõpetuseks märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ära kandmata jäänud karistuse osast loetakse Maksim Klantsatõi lõplikult vabanenuks siiski vaid 4 katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab Maksim Klantsatõi suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega ning seeläbi õigustama kohtu usaldust kanda järelejäänud karistust vabaduses. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 5