Obsah (7)

§ 423§ 657§ 230§ 235§ 652§ 171§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Vahur-Peeter Liin, Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 24. oktoober 2019, Tallinn Tsiviilasja num

) § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

1. Kohus leidis, et vaidlus puudus järgmiste faktiliste asjaolude üle: hageja vastu on algatatud kostja poolt täiteasi nr 052/2016/1276, mille kohaselt on täitedokumendiks Tallinna notar Liivi Laose 11.01.2008 notariaalakt nr 90 ja nõude sisuks on hüpoteegiga tagatud nõue summas 63 911,65 eurot; vastavalt hüpoteegi seadmise lepingu p-dele 3 ja 4.1 seati hageja kinnistule registriosa nr-ga XXXXXXXX hüpoteek summas 1 000 000 krooni. Hüpoteegi seadmise lepingu p 4.1.
2. kohaselt on hüpoteegiga tagatud kõik kostja nõuded OÜ Punane Haldus vastu, mis tulenevad 11.01.2008 sõlmitud OÜ Ekskavar osade müügilepingust ja selle lisadest; müügilepingu p 2.4.
3. kohaselt kohustus OÜ Punane Haldus välja ehitama kinnistutele registriosa nr-ga 12581802 ja 12581502 kuni krundi piirini kommunikatsioonid ja tasuma liitumistasud vastavalt kinnistu suhtes kehtiva detailplaneeringuga sätestatule hiljemalt 01.09.
4. Nimetatud kohustuse rikkumisel oli OÜ Punane Haldus kohustatud tasuma kostjale leppetrahvi summas 1 000 000 krooni. Nimetatud leppetrahvi tasumise kohustuse täitmise tagamiseks seati hageja kinnistule registriosa nr-ga XXXXXXXX hüpoteek summas 1 000 000 krooni; eelviidatud kohustust tähtaegselt (s.o 01.09.2009) ei täidetud.
5. Kohus leidis poolte poolt esitatust lähtudes, et esiteks on poolte vahel vaidlus selle üle, kas kostja on kaotanud leppetrahvi nõude esitamise õiguse või mitte (ning kui leppetrahvi nõude esitamise õigust ei ole kaotatud, siis kas see nõue on aegunud või mitte) ning teiseks kas nõude suurus on põhjendatud või mitte. Kohus märkis, et alates 02.09.2009 oli kohustatud isik (OÜ Punane Haldus) viivituses kohustuse täitmisega ning kostja oli kohustuse täitmata jätmisest teadlik. Tõendatud ei ole asjaolu, et kostja oleks esitanud leppetrahvi nõuet kas hagejale või OÜ-le Punane Haldus enne kui 04.07.
6. Kohus leidis, et mõistlik aeg leppetrahvi nõude esitamiseks on üldjuhul ca 3 kuud ja seega oleks kostja pidanud oma leppetrahvi nõude esitama hiljemalt
7. aasta lõpuks. Mõistlikuks ajaks ei saa pidada aastat 2014 või
8. Kostja küll väidab, et nad olid kohustatud isikuga läbirääkimistes kohustuse täitmise osas ja et kostja andis täiendavaid tähtaegu, mistõttu ei esitanud kostja algselt leppetrahvi nõuet, kuid hageja vaidleb vastavale väitele vastu ja kostja ei ole kuidagi tõendanud seda, et mingisugused läbirääkimised või täiendavate tähtaegade andmised oleks toimunud enne
9. aastat, millise aja jooksul aga jõudis mõistlik tähtaeg leppetrahvi nõudmiseks mööduda.
10. Kostja on leidnud alternatiivselt, et kui kohus leiab, et tegemist ei olnud kostja poolt täiendava tähtaja andmisega VÕS § 114 tähenduses, siis pooled leppisid müügilepingu p-s 2.4.3 sätestatud kommunikatsioonide rajamise kohustuse osas kokku tähtaja edasilükkamises, mistõttu ei pidanud kostja
11. aastal leppetrahvi nõuet esitama. Kohus leidis, et tegemist ei olnud ka kohustuse täitmise tähtaja edasilükkamisega kokkuleppel, 4 kuivõrd kostja väide, et pooled leppisid kokku, et müügilepingu p-s 2.4.3 sätestatud kohustuse täitmise tähtaeg pikeneb, ei ole kuidagi tõendatud. Kohtule ei ole esitatud tõendit selle kohta, et lepingus kokku lepitud tähtaega 01.09.2009 oleks poolte uuel kokkuleppel edasi lükatud/pikendatud.
12. Kostja on leidnud alternatiivselt, et kui kohus leiab, et tegemist ei olnud ka kohustuse täitmise tähtaja edasilükkamisega kokkuleppel, siis saab OÜ Insalko Baltic tegevust pidada heastamiseks VÕS § 107 lg 1 tähenduses. Kohus leidis, et isegi kui pidada OÜ Insalko Baltic poolt kostjalt täiendavate andmete küsimist ja volikirja allkirjastamise küsimist hageja ja OÜ Punane Haldus kohustuse heastamiseks (ja isegi siis pigem heastamiseks valmistumiseks), ei ole vaidlust asjaolus, et vastav tegevus toimus alles
13. aastal, mitte varasemal ajaperioodil, kus nagu kohus otsuses eelpool tuvastas, ei ole tõendatud leppetrahvi nõudmiseks takistuste olemasolu. Ja seega kuigi väidetava heastamise ajal ei tohtinud kostja kasutada VÕS § 107 lg 3 kohaselt muid õiguskaitsevahendeid, ei olnud kostjal vastavat keeldu varasemal ajaperioodil (mis oli ca 3 aastat), mille jooksul mõistlik tähtaeg leppetrahvi nõudmiseks jõudis mööduda.
14. Kostja on leidnud alternatiivselt, et kui kohus leiab, et müügilepingu p-s 2.4.3 sätestatud kohustuse täitmise tähtaeg ei pikenenud ühelgi eelpool märgitud viisil, on kostja seisukohal, et arvestades hageja ja OÜ Punane Haldus hea usu põhimõtte vastast käitumist aastate jooksul, oli kostja leppetrahvi nõude esitamise tähtaeg VÕS § 159 lg 2 tähenduses mõistlik. Kostjale jäeti aastate vältel ebaõige mulje, et kommunikatsioonide rajamisega tegeletakse. Kohus leidis, et toimunud ei ole hea usu põhimõtte vastast käitumist, millest tulenevalt oleks võimalik lugeda leppetrahvi nõude esitamist
15. aastal VÕS § 159 lg 2 tähenduses mõistlikuks. Seda seetõttu, et jätkuvalt on tõendamata, et kostja oleks pidanud kohustuse täitmise osas läbirääkimisi perioodil 2009 kuni OÜ Insalko Baltic tegevuseni
16. aastal, millise asjaolu tõendatus on eeldatud selleks, et jaatada hea usu põhimõtte vastasust. Riigikohtu seisukoht 07.12.2009 otsuses nr 3-2-1-128-09, p-s 11, viitab sellele, et kui pooled on pidanud läbirääkimisi, millest tulenevalt on möödunud nö „esmane mõistlik aeg“ leppetrahvi nõude esitamiseks, siis ei ole selline olukord hea usu põhimõttest tulenevalt aktsepteeritav ja tuleb arvesse võtta „poolte käitumist lepingu täitmisel ja pärast seda“, millest tulenevalt võib „mõistlik aeg“ olla (siis nende läbirääkimiste võrra) pikem tavapärasest. Antud juhul aga möödus ca 3 aasta pikkune periood ilma läbirääkimiste või tähtaegade andmiseta, mistõttu läks mõistlik aeg leppetrahvi nõudmiseks mööda. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kostja rikkus VÕS § 159 lg-s 2 sätestatud leppetrahvist mõistliku aja jooksul teatamise nõuet ja on kaotanud leppetrahvi nõudmise õiguse ja seega kuulub hagi rahuldamisele. Kohus leidis, et sellest tulenevalt ei ole olematu nõude aegumise hindamine lahendis asjakohane ning asja lahendamisel ei oma tähtsust nõude suuruse põhjendatus. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
17. 07.03.2019 esitas kostja Harju Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud nii maakohtus- kui ka ringkonnakohtus palub kostja jätta hageja kanda.
18. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus vääralt tõlgendanud ja kohaldanud materiaalõiguse norme ning oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Maakohus on jätnud täielikult tähelepanuta, et hüpoteegi seadmise lepingu p 4.1.2 kohaselt on hüpoteegiga tagatud kõik kostja nõuded Osaühingu Punane Haldus vastu, mis tulenevad 11.01.2008 5 sõlmitud Osaühingu Ekskavar osade müügilepingust ja selle lisadest. Seega oli kostja kasuks seatud hüpoteegiga summas 1 000 000 krooni tagatud vähemalt kolm 11.01.2008 müügilepingust tulenevat kostja nõuet Osaühingu Punane Haldus vastu: 1) 11.01.2008 sõlmitud Osaühingu Ekskavar osade müügilepingu p-st 2.4.3 tulenev kohustuse täitmise nõue (s.o nõue välja ehitada lepingu p-des 2.4.2.1 – 2.4.2.3 nimetatud kinnistutele kuni krundi piirini kommunikatsioonid ja tasuda vastava teenuse osutajatele liitumistasud vastavalt kinnistu suhtes kehtiva detailplaneeringuga sätestatule, s.o VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 108 tulenev kohustuse täitmise nõue; 2) 11.01.2008 müügilepingu p-st 2.4.3 tuleneva kohustuse täitmise asemel tekkiv kahju hüvitamise nõue vastavalt VÕS § 115 lg 1, mille kohaselt juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist; 3) 11.01.2008 müügilepingu p-st 2.4.3 tulenev leppetrahvi nõue summas 1 000 000 krooni.
19. Maakohtus keskendus vaidlus üksnes asjaolu kontrollimisele, kas kostjal eksisteerib leppetrahvi tasumise nõue või mitte, samas täielikult käsitlemata asjaolu, kas kostjal võib eksisteerida samuti hüpoteegiga tagatud 11.01.2008 müügilepingu p-st 2.4.3 tulenev kohustuse täitmise nõue või kohustuse täitmise asemel tekkiv kahju hüvitamise nõue. Muuhulgas on maakohus käesoleva asja lahendamisel vääralt jaotanud menetlusosaliste vahelise tõendamiskoormise. Hageja oleks pidanud oma hagis põhistama, et kostjal ei pruugi olla 11.01.2008 lepingu p-st 2.4.3 tuleneva kohustuse täitmise nõuet ega kohustuse täitmise asemel tekkivat kahju hüvitamise nõuet. Kostja hinnangul ei ole hageja seda teinud.
20. Kuivõrd käesoleval hetkel puudub mõistlik kahtlus asjaolus, et kostja kasuks seatud hüpoteegiga summas 1 000 000 krooni on tagatud lisaks leppetrahvi nõudele ka 11.01.2008 müügilepingu p-st 2.4.3 tuleneva kohustuse täitmise nõue või kohustuse täitmise asemel tekkiv kahju hüvitamise nõue, siis ei ole käesolevas asjas hagi tulemusel võimalik täitemenetluse lõpetamine, st eksisteerib

§ 423

lg 2 p 2 väljatoodud olukord, kus esitatud hagiga ei ole võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki. Vastus apellatsioonkaebusele

1. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (

§ 657lg 1 p 1).

Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

1. Asja materjalidest nähtuvad järgmised asjaolud: - 11.01.2018 sõlmisid pooled hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega seati hagejale kuuluvale kinnistule (registriosa nr XXXXXXXX) hüpoteek summas 1 000 000 krooni kostja kasuks. Hüpoteegiga oli tagatud muuhulgas ka kostja nõuded Osaühingu Punane Haldus vastu, mis tulenevad 11.01.2008 sõlmitud Osaühingu Ekskavar osade müügilepingust; - osaühing Ekskavar 11.01.2008 osade müügilepingu p 2.4.3 järgi kohustus Osaühing Punane Haldus (ostja) registriosadesse nr 12581802, 12582002 ja 12581502 kantud kinnistutele kuni kinnistu piirini välja ehitama kommunikatsioonid (vesi, kanalisatsioon, gaas, 10A elekter) ja tasuma liitumistasud vastavalt kinnistu suhtes kehtiva detailplaneeringuga sätestatule hiljemalt 01.09.
2. Nimetatud kohustuse rikkumisel on ostja kohustatud tasuma kostjale leppetrahvi 1 000 000 krooni. 6 - - - Leppetrahvi tasumise kohustuse täitmise tagamiseks seatakse kinnistule registriosa numbriga XXXXXXXX hüpoteek summas 1 000 000 krooni; kostja esitas 04.07.2016 kohtutäiturile täitmisavalduse 11.01.2008 hüpoteegi seadmise lepingu täitmiseks. Nõude sisuks märkis kostja 1 000 000 krooni. Kohtutäitur alustas nõude suhtes täitemenetlust nr 052/2016/1276; hageja esitas 09.08.2018 maakohtule avalduse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt ei nähtu täitmisavaldusest, millist nõuet kostja realiseerib hüpoteegi arvel. Kuna hageja isiklikult ei võlgne kostjale midagi, siis lähtub hageja eeldusest, et tegemist on leppetrahvi nõudega. Hagejale ei ole teada, et Osaühing Punane Haldus võiks kostjale midagi muud võlgneda; kostja tugines hagi vastuses sellele, et tal on leppetrahvi nõue; maakohus asus 15.02.2019 otsuses seisukohale, et kostja on leppetrahvi nõudeõiguse kaotanud.
3. Apellatsioonkaebuses tugines kostja asjaolule, et lisaks leppetrahvi nõudele on hüpoteegiga tagatud ka Osaühingu Ekskavar osade müügilepingu punktist 2.4.3 tulenev kohustuse täitmise nõue (kohustus välja ehitada kommunikatsioonid ja tasuda liitumistasud) ja kohustuse täitmise asemel tekkiv kahju hüvitamise nõue.
4. Kolleegium märgib, et TMS § 23 lg 41 järgi tuli kostjal koos täitmisavaldusega esitada täiturile ka põhi- ja kõrvalnõuete alus ja detailne arvestus. Sellest tulenevalt on sissenõudja ülesandeks tuua välja, millise nõude katteks ta hüpoteegi realiseerimist soovib. Riigikohus on 29.05.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12 (p 19) selgitanud, et kuigi hüpoteek AÕS § 325 lg 4 järgi tagatavat nõuet ei eelda, ei või hüpoteeki siiski realiseerida tagatava nõudeta, st täitemenetluse võib korraldada üksnes ulatuses, milles hüpoteek tagab nõudeid, mille rahuldamist kinnisasja arvel võib hüpoteegipidaja nõuda. Eeltoodule tuginedes peab ringkonnakohtu hinnangul olema täitemenetluses selge, millise nõude rahuldamist sissenõudja soovib panditud kinnisasja arvel.
5. Riigikohus on 29.05.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12 (p 16) märkinud, et kuigi üldisest tõendamiskoormuse jaotusest (

§ 230

lg 1 esimene lause) lähtudes peaks hageja tõendama võlgnikuna, et tema suhtes ei ole võla sissenõudmine lubatav, saab hagejale sellise tõendamiskoormuse lepingu alusel toimuva sundtäitmise puhul panna üksnes osaliselt, kuna negatiivse asjaolu (võla puudumine) tõendamise võimalused on piiratud. Seetõttu piisab hagejale omapoolse tõendamiskoormuse täitmiseks, et ta põhistab (teeb usutavaks) (

§ 235

mõttes), et sissenõudjal (kostjal) ei pruugi nõuet olla, misjärel on kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue (sh kõrvalnõuete osas) ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust läbi viia.

1. Kostja ei toonud täitmisavalduses välja tagatud nõude sisu. Täitemenetluses hageja kaebuse kohta kohtutäituri poolt 31.05.2016 tehtud otsusest nähtuvalt on kostja täiturile nõuet täpsustanud ning tuginenud leppetrahvi nõudele. Maakohtu menetluses asus kostja seisukohale, et hüpoteegiga on tagatud leppetrahvi nõue. Kuna kostja asus maakohtus seisukohale, et ta soovib hüpoteegi realiseerimist leppetrahvi nõude katteks, ja ei toonud välja, et tagatud võib olla ka mingi muu nõue, siis ei pidanud hageja asuma maakohtus põhistama, et peale leppetrahvi tasumise nõude ei ole kostjal ka muid nõudeid, mida hüpoteek võiks tagada. Sellises olukorras tuli hagejal põhistada, et kostjal leppetrahvi nõue puudub. Kuna TMS § 23 lg 41 järgi on nõude aluse ja arvestuse esitamine sissenõudja kohustuseks, siis oli kostja ülesandeks välja tuua, et ta soovib hüpoteegi realiseerimist mitte üksnes leppetrahvi nõude katteks, vaid ka mingi muu nõude katteks. Kui kostja oleks selle 7 välja toonud, alles siis oleks tekkinud hagejal kohustus põhistada, et kostjal puuduvad ka muud tema poolt esile toodud nõuded.
2. Kolleegiumi hinnangul ei saa kostja tugineda apellatsioonimenetluses asjaolule, et hüpoteegiga on tagatud ka kohustuse täitmise (s.o kommunikatsiooni väljaehitamise ja liitumistasude maksmise) nõue ja selle kohustuse täitmise asemel tekkiv kahju hüvitamise nõue.

§ 652

lg 4 sätestab, et uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Asjaolu, et tal on ka kohustuse täitmise nõue ja selle asemel kahju hüvitamise nõue, oli kostjal võimalik esile tuua juba maakohtu menetluses. Kostja ei ole toonud välja mõjuvat põhjust, mis takistas tal sellele asjaolule maakohtus tuginemast. Eeltoodust tulenevalt ei ole kolleegiumi hinnangul uue asjaolu esiletoomine apellatsioonimenetluses lubatav, ning kolleegium jätab selle tähelepanuta.

1. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu järeldust, et kostja on leppetrahvi nõudeõiguse kaotanud. Seda on kostja kinnitanud ka ringkonnakohtu 07.10.2019 istungil. Seega lähtub ringkonnakohus maakohtu poolt tuvastatust, et kostja on leppetrahvi nõudeõiguse kaotanud.
2. Kuna kostja on leppetrahvi nõudeõiguse kaotanud ning uuele asjaolule kostja apellatsioonimenetluses tugineda ei saa, siis puudub alus muuta maakohtu otsust, millega tunnistati sundtäitmine lubamatuks. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Menetluskulude jaotus
3. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda (

§ 171lg 1).

33. Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (

§ 177lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 8