1-19-4568 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06. november 2019, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-4568 (19233000495) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Lju

) §-dest 431 lg 1 ja 432, maakohus otsustas: Tühistada süüdimõistetu Vitali Brodnevi suhtes Viru Maakohtu 06.06.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-4568 kohaldatud lähenemiskeeld. Edasikaebekord Määrusele saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai käesolevast määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Maakohtus 06.06.2019 kokkuleppemenetluse sätete järgi tehtud otsusega tunnistati Vitali Brodnev süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 ja § 120 lg 1 järgi ja kohaldades KarS § 64 lg 1, § 76 lg 8 ja § 65 lg 2 sätteid mõisteti talle liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 2 kuud ja 1 päev vangistust. V. Brodnevi karistusaja alguseks loeti 28.04.2019.

§ 3101ja VÕS § 1055 alusel kohaldas maakohus V.

Brodnevile lähenemiskeeldu kannatanu X X suhtes tähtajaga kolm aastat. Kohus lahendas ka tõkendi, 1 1-19-4568 asitõenditega ning menetluskuludega seotud küsimused. Viru Maakohtu 06.06.2019 otsus jõustus 22.06.

1. V. Brodnev tunnistati süüdi selles, et ta 28.04.2019 kella 16.25 paiku XXX asuvas korteris tiris oma elukaaslast X X juukseid pidi edasi-tagasi, tekitades sellise teoga X X füüsilist valu. 28.04.2019 kella 17.20 paiku XXX asuvas korteris tiris V. Brodnev oma elukaaslast X X juukseid pidi edasi-tagasi, tekitades sellise teoga X X füüsilist valu. Aga samuti V. Brodnev 28.04.2019 kella 17.20 paiku XXX asuvas korteris ähvardas oma elukaaslast X X tapmisega, tõukas X X selili diivani peale pikali ning kummardus tema kohale. Samal ajal hoidis V. Brodnev käes 22 cm pikkust kööginuga (tera pikkus 12 cm) ning ütles X X „Vaata mulle silma“. Seejärel pani V. Brodnev noa ristipidi X X kaelale öeldes viimasele, et torgib silma välja ja tapab ta ära. Kannatanul X X oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna V. Brodnev oli eelnevalt ta suhtes korduvalt vägivalda kasutanud. Samuti tekitas kannatanus hirmu asjaolu, et V. Brodnev tekitas X X noa kõri peal hoidmisega kehavigastuse lõuaaluse kriimustuse näol. Maakohus leidis, et V. Brodnevile süüksarvatavad teod on täielikult tõendatud. Samuti märkis kohus, et põhjendatud on kannatanu taotlus kohaldada V. Brodnevile lähenemiskeeldu kannatanu suhtes. Kohus kohaldas kannatanu X X eraelu ja muude isikuõiguste kaitseks 3aastast lähenemiskeeldu, keelates V. Brodnevil: läheneda X X avalikes kohtades (tänaval, kauplustes, toitlustus- ja kultuuriasutustes), avalikel üritustel ning muudes X X viibimiskohtades lähemale kui 10 meetrit ning suhelda X X nendes kohtades; viibida kannatanu X X elukohas aadressil XXX ja selle lähiümbruses mitte lähemal kui 10 meetrit; võtta kannatanuga ühendust erinevate sidevahendite, sealhulgas telefoni, interneti, posti, suhtlusportaalide, e-posti kaudu.
2. 23.08.2019 esitas X X Viru Maakohtule taotluse viidatud Viru Maakohtu otsuse ümbervaatamiseks. Viru Maakohtu 12.09.2019 määrusega jäeti X X taotlus tema eraelu ja muude isikuõiguste kaitseks V. Brodnevile Viru Maakohtu 06.06.2019 kohtuotsusega nr 119-4568 kohaldatud lähenemiskeelu tühistamiseks sisuliselt läbi vaatamata ja tagastati avaldus/taotlus selle esitajale menetlusliku pädevuse puudumise tõttu.
3. 01.10.2019 esitas V. Brodnev Viru Maakohtule taotluse, milles palub tühistada X X suhtes V. Brodnevile kohaldatud 10 meetrine lähenemiskeeld, suhtlemise- helistamise- ja kirja saatmise keeld. V. Brodnev põhjendab esitatud taotlust sellega, et üheskoos on jõutud selgusele, et soovitakse olla koos ja koos ka vananeda, elada perekonnana X. Soov on edaspidi saada pereterapeudi ja prühholoogi abi. V. Brodnev palub taotlus läbi vaadata kirjalikus menetluses.
4. Kohtuistungil jäi V. Brodnev esitatud taotluse juurde. V. Brodnev avaldas, et vangistuse jooksul on toimunu üle järele mõelnud ja tema poolt selliseid tegusid enam toime ei panda. Teo toimepanemise põhjuseks oli varasem karistuse kandmisest tekkinud frustratsioon, aga samuti tekitas mittestabiilse seisundi elektrooniline järelevalve ja alkoholi mõju. Alkoholi enam ei tarvita. Terapeudi poole pöörumiseks on valmis. Peale leppimist kannatanuga on elu teistmoodi, väärtused on teised. V. Brodnev avaldas kohtuistungil, et armastab väga X X. V. Brodnevil ja X X kasvab lapselaps. 2 1-19-4568
5. Kannatanu X X väljendas seisukohta, et lähenemiskeelu kohaldamise initsiatiiv tuli kannatanult endalt, kuid käesoleval ajal palub tühistada lähenemiskeeld. V. Brodneviga on kontakt olnud telefoni teel. X X avaldas, et esitas V. Brodnevi vennale palve, et too edastaks V. Brodnevile palve helistamaks kannatanule. Soov on vabanemise korral elada ühisel pinnal ja pöörduda terapeudi poole.
6. Prokurör avaldas kohtuistungil, et kohtul on esitatud taotluse läbivaatamiseks menetluslik pädevus olemas ja mis tuleneb

§-dest 431-

1. Tegemist on olukorraga, kus oluline on kannatanu tõeline tahe ja mis on aluseks kohtulahendi tegemisel. Kannatanu tahte vastaselt lähenemiskeeldu rakendada ei saa. Samas hilisemas menetluses kannatanul on õigus avaldada oma arvamust, kas kohaldatud lähenemiskeeld on jätkuvalt põhjendatud. Tuleb kontrollida, kas kanantanu tahe tänapäeval on tõeline või on mõjutused väljastpoolt. X X kinnitas kohtuistungil, et lähenemiskeelu tühistamise initsiatiiv tulenes just kannatanust endast. X X toetus lähenemiskeelu tühistamiseks on siiras. Prokuratuur toetab lähenemiskeelu tühistamist. MAAKOHTU SEISUKOHT
2. Kohus, tutvunud V. Brodnevi taotlusega, asub seisukohale, et taotlus kohaldatud lähenemiskeelu tühistamiseks on rahuldamisele kuuluv. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
3. Viru Maakohtu 06.06.2019 otsus on V. Brodnevile teatavaks tehtud ja on jõustunud. V. Brodnevi suhtes kohaldatud lähenemiskeelu otsus on täitmisele pööratud.
4. Tartu Ringkonnakohus on selgitanud: [K]kriminaalmenetluse seadustik jõustunud kohtuotsusega kohaldatud lähenemiskeelu tühistamist ega muutmist ei reguleeri. Küll tuleneb isikuõiguse kaitse abinõu (sh lähenemiskeelu) tühistamise või muutmise võimalus TsMS §-st 548, mis ringkonnakohtu hinnangul on kohaldatav ka kriminaalmenetluses. (vt täpsemalt Tartu Ringkonnakohtu 18.03.2019 lahend nr 1-17-10741 p 17). TsMS § 548 kohaselt asjaolude muutumise korral võib kohus lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu tühistada või seda muuta. Enne tühistamist või muutmist kuulab kohus asjaosalised ära.

§ 431

-432 sätestatud korras, asjaolude muutumise korral võib kohus lähenemiskeelu ennetähtaegselt tühistada või seda muuta. Seega Viru Maakohtu täitmiskohtunikul on pädevus kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse lahendamiseks. 10. Riigikohus on lahendi nr 3-1-1-59-10 p-des 7.1 ja 7.2 selgitanud:

§1

s 310 sätestatud korras VÕS § 1055 alusel kohaldatava lähenemiskeelu näol tegemist preventiivse deliktiõigusliku kaitseabinõuga (abinõude kogumiga), mille eesmärk on tagada, et isik, kelle suhtes lähenemiskeeldu kohaldatakse (lähenemiskeelu adressaat), ei rikuks tulevikus lähenemiskeeluga kaitstava isiku isikuõigusi. Lähenemiskeelu tingimuste määratlemisel peab kohus arvestama konkreetse juhtumi asjaolusid ja jälgima, et lähenemiskeeld ei riivaks adressaadi õigusi rohkem kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Selleks tuleb kohtul konkreetse kaitseabinõu valikul hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (kas rikkumist ei oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks lähenemiskeelu adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt lähenemiskeelust tuleneva piirangu mõju lähenemiskeelu adressaadile. 3 1-19-4568 11. Lähenemiskeelu kohaldamise tingis V. Brodnevi-poolne käitumine oma elukaaslase suhtes. V. Brodnev on süüdi tunnistatud oma elukaaslase X X korduvas kehalises väärkohtlemises ning kohus on kohaldanud VÕS § 1055 ja

§ 3101alusel kannatanu eraelu ja muude isikuõiguste kaitseks V.

Brodnevile X X suhtes lähenemiskeeldu. Taotluse lahendamiseks peab kohus leidma vastuse küsimusele, kas on ilmnenud selliseid asjaolu muutusi, mis annaksid aluse tühistada V. Brodnevile kohaldatud lähenemiskeeld.

1. Seoses eelöelduga peab kohus vajalikuks peatuda tõsiasjal, et enne Viru Maakohtu 06.06.2019 kohtuotsusega süüdimõistmist, oli V. Brodnev vabastatud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. V. Brodnevi kriminaalhooldus algas 10.10.2018 ja selle lõpptähtajaks oli määratud 10.12.2019, s.o tähtaeg mil oleks saabunud V. Brodnevi karistuse kandmise tähtaeg. Vabastamisküsimuse lahendamisel arvestas kohus mh sellega, et kinnipeetav asub elama elukaaslase juurde üürikorterisse. Lisaks on ennetähtaegse vabastustaotluse läbivaatamise istungil V. Brodnev ise välja toonud, et tema lähedaseks isikuks on elukaaslane. Seisukoha kujundamisel kohus arvestaski, et V. Brodnevil olid oma elukaaslasega head suhted. V. Brodnevi lähedaseks isikuks ja elukaaslaseks on X X, s.o isik, kelle suhtes pidas V. Brodnev võimalikuks kasutada vägivalda ja kes on käesolevas kriminaalasjas osutunud kannatanuks ja kelle taotluse alusel pidas kohus põhjendatuks kohaldada lähenemiskeeldu.
2. Seoses lähenemiskeelu kohaldamise taotluse esitamisega peab kohus vajalikuks osundada sellelegi, et kui kuriteosündmused leidsid aset 28.04.2019, siis lähenemispiirangu taotlus on esitatud mõnevõrra hiljem kuriteosündmuste toimumisest. Seega oli kannatanul oma seisukoha kujundamisel olnud aega tema suhtes toimepandu üle järelemõtlemiseks. Lisaks peatub kohus sellelgi, et lähenemiskeelu taotlus oli esitatud ajal, mil V. Brodnev ja X X ei elanud ühisel elamispinnal ja ei puutunud igapäevaselt üksteisega kokku, sest V. Brodnevi suhtes oli kohaldatud tõkendit vahistamine, vahistamise algusega alates tema kinnipidamisest 28.04.
3. s.o päevast mil ohustatud oli kannatanu elu ja tervis. Eeltoodust teeb kohus järelduse, et X X oli taotluse esitamise ajaks võimalus kujundada oma kaalutletud seisukohta. Siiski on X X väljendanud, et taotlus oli esitatud kõrgenenud emotsionaalses seisundis. Käesolevaks ajaks on X X ja V. Brodnev leppinud. Kontakti süüdimõistetuga soovis saada ja otsis just kannatanu. Vastupidine käitumisakt oli ka välistatud ja seda kohtuotsuse täitmise kohustuslikkuse põhjusel.
4. Lähenemiskeelu tühistamine on põhjendatud juhul, kui on toimunud asjaolude selline muutumine, mis annaks kohtule aluse lähenemiskeeld tühistada. V. Brodnevi ja X X vaheline suhtlus on alates kuriteo toimepanemisest ja seejärel lähenemiskeelu taotluse esitamisest olnud n-ö pidurdunud seisundis. Kannab ju V. Brodnev talle mõistetud karistust vangistuse tingimustes ja kontakti ta ise kannatanuga otsida ei või. X X elab aga oma igapäevast n-ö tavaelu. Samas on osapooltel olnud pikema aja kestel võimalus järele mõelda ja teha vajalikud korrektiivid oma mõttemaailmas. V. Brodnev ja X X on avaldanud soovi lähenemiskeelu tühistamiseks. V. Brodnev ja X X on mõlemad avaldanud soovi osaleda tulevikus paariteraapias.
5. Põhiseaduse § 26 sätestab perekonna kaitse põhimõtte. Sellest sättest tulenevalt on pereliikmetel õigustatud ootus, et riik ei tee õigusvastaseid ja ülemääraseid takistusi pereliikmete kooselule. (vt RKHKm 13.10.2005, 3-3-1-45-05, p 16). Piirangud, mida kohus on rakendanud kannatanu õiguste kaitseks ei tohi kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui see normi legitiimse eesmärgiga on põhjendatav. Kasutatud vahendid peavad olema proportsionaalsed soovitud eesmärgiga. V. Brodnev on avaldanud 4 1-19-4568 kohtuistungil siiralt, et temapoolselt kannatanule ohtu ei esine. Esitatud väitele lisab kaalu tõdemus, et V. Brodnevi varasemates karistusandmetes ei leidu karistatust isikuvastase süüteo toimepanemise eest. Lisaks X X kohtuistungil avaldatust järeldub, et ta ei tunne V. Brodnevi-poolselt ohtu enda tervise kahjustamise, samuti valu tekitavale kehalisele väärkohtlemisele. Kannatanu väljendas kohtuistungil, et lähenemiskeelu tühistamine on tema tegelik tahe ja kohtul puudub ka vastupidine veendumus, et see nii ei oleks. Kohtuistungil selgus, ka et initsiatiiv suhtlemiseks on tulnud kannatanu poolt ja V. Brodnev soovib edaspidist ühist pereelu kannatanuga. Osapooli seovad pikaajalised peresuhted.
6. Eeltoodule tuginedes on kohtus leidnud kinnitust, et V. Brodnev ja X X on leppinud ning kohtuistungil tajutu pinnalt puuduvad kohtul ka vastuväited osapoolte edaspidisele suhtlusele olukorras, kus kumbki osapool on enda jaoks teadvustanud, et oht edaspidi puudub. Jõudes järeldusele, et V. Brodnev suhtub pereellu täie tõsidusega, X X ohtu ei tunneta, asjaolud on muutunud ja väärtustades pereelu puutumatust, peab kohus võimalikuks tühistada V. Brodnevile kohaldatud lähenemiskeeld.
7. Kohus asub seisukohale, et kohaldatud lähenemiskeelu tühistamine käesolevas asjas võimaldab tagada kannatanu õigusi, sealhulgas õigus tervisele, sekkumata samas ülemäära süüdimõistetu liikumis- ja vabadusõigustesse ning kahjustamata ulatuslikul määral tema õigust perekonna- ja eraelule. TsMS § 548 kohaselt võib kohus lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu tühistada või seda muuta „asjaolude muutumise korral“. Menetletavas asjas on tuvastatud asjaolude selline muutumine, mis annab kohtule aluse kohaldatud lähenemiskeelu tühistamiseks.
8. Eeltoodu alusel rahuldab kohus V. Brodnevi taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ 5