Obsah (9)

§ 41§ 40§ 39§ 38§ 42§ 44§ 3§ 32§ 34

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-17-1930 Otsuse kuupäev 26. aprill 2018 Kohtunik Kadri Palm Haldusasi M.S.ja A.H.kaebus Ülenurme Vallavalitsuse 14

). Kolmas isik on seisukohal, et sadevee ärajuhtimiseks kooskõlastust ei ole vaja ning asjakohane ei ole viitamine geoloogilisele uuringule. Kolmas isik ehitab kehtiva ehitusloa alusel ning kaebajate subjektiivseid huve saaks kahjustada üksnes hoonete arv ja nende visuaalne välimus. KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

1. M.S.ja A.H.esitasid kohtule kaebuse Ülenurme Vallavalitsuse
2. septembri
3. a korralduse nr 265 p 1.2 ja ehitusloa nr 1712271/32385 tühistamiseks ning M.S.ja O.K.esitasid kohtule kaebuse Kambja Vallavalitsuse
4. novembri
5. a korralduse nr 26 ja ehitusloa nr 1712271/39662 tühistamiseks. Ülenurme Vallavalitsuse
6. septembri
7. a korralduse nr 265 p 1.2 ja ehitusluba nr 1712271/32385 on antud Ülenurme alevikus Xxx 19 korterelamu püstitamiseks ning Kambja Vallavalitsuse
8. novembri
9. a korraldus nr 26 on antud ja selle alusel on ehitusluba nr 1712271/39662 väljastatud Ülenurme alevikus Xxx 17 korterelamu püstitamiseks. Menetlusosalistel on vaidlus selle üle, kas vastustaja on haldusakte välja andes täitnud ärakuulamiskohustuse ning kas vastustaja tegevus on olnud kooskõlas üld- ja 5 3-17-1930 detailplaneeringuga ning hea ehitustavaga. Xxx 19 kohta ehitusloa väljastamisel heidab kaebaja vastustajale lisaks eelnevale muuhulgas ette motiveerimiskohustuse rikkumist, kaebajate huvide ja õiguste arvestamata jätmist ning loa andmist ilma nõuetekohase taotluse esitamiseta. Xxx 17 osas on vaidlus ka sadevete ärajuhtimise, ehitusgeoloogilise uuringu alusel ehitamise võimalikkuse kontrollitavuse, Lennuameti kooskõlastuse üle ning selle üle, kas ehitusluba on antud ehituskeelu ajal.
10. Tulenevalt sellest, et kohtumenetluse kestel asjaolud muutusid, sh vastustaja tühistas vaidlustatud korralduse ja selle alusel väljastatud ehitusloa Xxx 17 osas ning selles osas andis vald uue ehitusprojekti alusel uue korralduse ja ehitusloa, käsitleb kohus Xxx 17 ja 19 seonduvat eraldi. Kohus võtab esmalt seisukoha Ülenurme Vallavalitsuse
11. septembri
12. a korralduse nr 265 p 1.2 ja selle alusel antud ehitusloa nr 1712271/32385 õiguspärasuse osas (I) ning seejärel hindab Kambja Vallavalitsuse
13. novembri
14. a korralduse nr 26 ja ehitusloa nr 1712271/39662 õiguspärasust (II). Viimaks lahendab kohus menetluskulude ning esialgse õiguskaitse küsimuse (III). I
15. Kaebajad leiavad, et vastustaja tegevus korralduse nr 265 andmisel ja selle alusel ehitusloa väljastamisel on rikkunud nende põhiõigusi- ja vabadusi, eelkõige õigust heale haldusele, õiguspärasele haldusmenetlusele ja haldusorgani poolt õigusnormide järgimisele. Vastustaja ei ole kaebajate arvates arvestanud ehitusloa andmisel kõigi kaalukate huvidega. Kaebajad märgivad, et korralduse nr 265 andmise hetkeks polnud nõuetekohast ehituslubade väljastamise taotlust veel esitatud.

§ 41

sätestab pädeva asutuse kohustuse kontrollida ehitusloa taotluse saamisel selle nõuetele vastavust, mis tähendab, et taotluse esitamisel kontrollitakse taotluse formaalset nõuetele vastavust, mille järel algab ehitusloa menetlus, kus selgitatakse välja materiaalsete nõuete järgimine.

seletuskirjast nähtuvalt tähendab formaalne kontroll seda, et tehakse kindlaks ainult menetlusõiguslike normide järgimine.

§ 40

lg 1 kohaselt tuleb ehitusloa taotlus ja sellega seonduvad dokumendid esitada pädevale asutusele elektrooniliselt ehitisregistri kaudu ning kui selliselt ei ole taotluse ja dokumentide esitamine võimalik, siis tuleb need esitada pädevale asutusele, kes kannab andmed ehitisregistrisse.

§ 40

lg-s 2 on sätestatud andmed, mis ehitusloa taotluses tuleb märkida, kusjuures sama paragrahvi lõike 3 kohaselt esitatakse ehitusloa taotlusega koos nõuetele vastav ehitusprojekt.

1. Vastustaja poolt kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt (II kd, tl-d 43-46, 48) kannab Xxx 19 osas esitatud ehitusloa taotlus nr 1711271/23427
2. septembri
3. a kuupäeva, see on digitaalselt allkirjastatud samal päeval ning registreeritud vastustaja dokumendiregistris
4. septembril
5. Kuna eeltoodust tulenevalt on ehitusloa taotlus nr 1711271/23427 esitatud enne Ülenurme Vallavalitsuse
6. septembri
7. a korralduse nr 265 p 1.2 ja ehitusloa nr 1712271/32385 väljaandmist ning käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et ehitusloa taotluse formaalsed nõuded olid täidetud, ei nõustu kohus kaebajate seisukohaga nõuetekohase ehitusloa taotluse esitamata jätmise kohta.
8. Kaebajad leiavad, et nii korraldus nr 265 kui ka selle alusel väljastatud ehitusluba pole nõuetekohaselt motiveeritud – korraldusest ei nähtu õigustatud isikute huvide kaalumist, samuti puudub haldusorgani poolt teostatud analüüs. Kohus ei nõustu kaebajatega, et korraldus nr 265 on motiveerimata. HMS § 56 lg-te 2 ja 3 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus, samuti kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Seda on vastustaja ka teinud. Õiguslikuks aluseks on korraldusest nähtuvalt KOKS § 30 lg 1 p 2 ja

§ 39lg 1 ning § 42 lg 5.

Vastustaja on selgitanud, et 6 3-17-1930 väljastab ehitusload põhjusel, kuna varasema korraldusega väljastatud ehitusload on kohtus vaidlustatud, ning kaebajate ringkonnakohtusse esitatud kaebuses oli ehitusprojektide detailplaneeringule vastavuse osas toodud välja vastuolud, mida vallavalitsus otsustas täpsustada, saates kirja küsimustega ehitusprojektide koostajale. Ehitusprojektide koostaja palus seepeale tunnistada kehtetuks varasema korraldusega väljastatud ehitusload ja väljastada uued ehitusload kehtiva detailplaneeringuga kooskõlas olevate ehitusprojektide alusel. Seda, et vaidlusaluses korralduses analüüsiti ehitusprojekti vastavust detailplaneeringule, tunnistavad kaebajad ka ise. Samas leiavad kaebajad, et eelkõige nähtuvad korraldusest üksnes ehitusprojekti seletuskirjas sisalduvad väited ja projekteerija selgitused. Kohtu hinnangul peabki ehituslubade väljastamise korraldusest nähtuma vastavus ehitusprojektile, sest vastavalt

§ 38

lg-le 1 annab ehitusluba õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile. Lisaks on vastustaja vaidlusaluses korralduses leidnud, et projekteeritud ehitised asuvad detailplaneeringuga määratud hoonestusalas ning hoonestusalast väljaspoole ehitamine on kooskõlas kehtivate õigusaktidega (Ülenurme Valla ehitusmäärus). Samuti on vastustaja selgitanud, miks täisehitusprotsent on vastavuses detailplaneeringuga. Vastustaja on märkinud, et ehitusprojekti koostaja on väitnud, et ehitis on üks tervik, mispeale on vastustaja toonud välja oma seisukoha, et tema hinnangul on kaks ca 350 m2 suurust hooneosa visuaalselt piirkonda sobilikum kui üks ca 700 m2 ehitisaluse pinnaga hoone. Vastustaja on viidates ehitusprojektide koostaja selgitustele leidnud, et tegemist on hoonetega, mis on kolme maapealse korrusega ja osaliselt maa-aluse korrusega. Viimaks on vastustaja välja toonud, et võrreldes varasemate ehitusprojektidega ei ole muutunud ehitiste tuleohutusosa. 24. Kaebajad leiavad, et korraldus nr 265 ja selle alusel välja antud ehitusluba tuleb tühistada, sest kaebajatele pole tagatud ärakuulamisõigust. 25. Vastavalt

§ 42

lg-le 6 kaasab pädev asutus ehitusloa menetlusse kinnisasja omaniku, kui taotlust ei ole esitanud omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku.

eelnõu seletuskirja kohaselt on kindlasti kaasatavateks isikuteks eelkõige isikud, kelle õigusi võib ehitusloa andmine riivata. Tegu on HMS § 11 lg 1 p 3 kohase kaasamisega. Eelnõus on kolmandate isikutena HMS mõttes käsitletud kinnisasja omanikku ja piirneva kinnisasja omanikku. HMS § 40 lg 1 järgi peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited.

1. Riigikohtu halduskolleegium on
2. oktoobri
3. a määruses asjas nr 3-3-1-56-02 selgitanud (p 9), et ehkki planeerimis- ja ehitusseadus § 54 ei ütle otseselt, kes tuleb haldusmenetlusse kaasata, sätestatakse seal juhtumid, mil ehitusluba ei anta, ja sellest võib järeldada, kelle huvidega tuleb ehitusloa andmisel arvestada, ning siit omakorda, kes on sellest ehitusloast puudutatud isikud. Samuti on Riigikohus märkinud, et olukorras, kus pole ilmselge, ehitusload ei riivanud kaebaja õigusi, oleks vald pidanud kaebaja kaasama ehitusloa menetlusse (halduskolleegiumi
4. detsembri
5. a määrus asjas nr 3-3-1-87-16, p 11).
6. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust asjaolus, et Xxx 17 kinnistuga külgnevad Xxx 25 ja 27 kinnistutega ning Xxx 19 kinnistuga külgnevad Xxx 23 ja 25 kinnistud ehk Xxx 17 piirinaabrid on M.S.ja O.K.ning Xxx 19 piirinaabrid on M.S.ja A.H.. Arvestades, et kaebajate kinnistute kaugus Xxx 17 ja 19 kinnistutest ei ole selline, et kaebajate omandiõiguse negatiivse mõjutamise saaks täielikult välistada ning ka väheintensiivsed õiguste riived on halduskohtus vaidlustatavad (HKMS § 44 lg 1), on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, kus vastustajal tuli 7 3-17-1930 M.S.ja O.K.kaasata Xxx 17 ehitusloa menetlusse ning M.S.ja A.H. Xxx 19 ehitusloa menetlusse.
7. M.S.ja A.H.sõnul polnud neile tagatud korralduse nr 265 ja selle alusel välja antud ehitusloa osas ärakuulamisõigust. Vastustaja sõnul esitasid kaebajad oma vastuväited Xxx 19 kinnistule korterelamu ehitamise osas haldusasjas nr 3-17-1790 esitatud kaebuses ja määruskaebuses, vastustaja on nimetatud seisukohtadega tutvunud ja haldusasjas nr 3-17-1790 esitatud vastuväiteid korralduses nr 265 käsitlenud. Kuna

§ 42

lg-st 6 ja HMS § 40 lg-st 1 tulenevalt peab haldusorgan andma menetlusosalistele arvamuse ja vastuväidete esitamiseks võimaluse ehitusloa menetluses, mis ei ole samastatav halduskohtus toimuva vaidluse lahendamisega ehitusloa õiguspärasuse üle ning sealsete menetlustoimingute teostamisega, ei saa eelneva puhul teha järeldust, et tegemist oleks olnud ärakuulamiskohustuse täitmisega. Eelnevat ei muuda ka asjaolu, et vastustaja võis haldusasjas nr 3-17-1790 kohtule vastuse koostamise käigus analüüsida ja taaskord kontrollida vaidlusalusele ehitusloa andmise aluseks olnud ehitusprojekti vastavust detailplaneeringule, projekteerimistingimustele ja ehitusprojektile esitatud nõuetele. 29. Kaebajad leiavad, et vastustaja pole ehitusloa väljastamise menetluses teostanud nõuetekohaselt diskretsiooniõigust ega arvestanud kaebajate õiguste ega huvidega, samuti pole vald arvestanud, et kaebajad on esitanud vallale taotluse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise algatamiseks. 30.

§ 44

p 7 alusel on ehitusloa andmine keelatud, kui pädev asutus on algatanud ehitusprojekti aluseks olnud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluse. Kaebajate sõnul esineb alus olemasoleva detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks, mille osas on kaebajad esitanud oma seisukohad vallale

1. augustil 2017, ning vastustaja oleks pidanud ehituslubade andmisest keelduma või vähemasti ehitusloa andmise otsustamise edasi lükkama kuni on selgunud detailplaneeringu staatus.
2. Ülenurme Vallavolikogu otsustas
3. aprilli
4. a otsusega nr 40 kehtestada Ülenurme alevikus asuvate Peetri ja Kirsiõie kinnistute detailplaneeringu (I kd, tl 15). Ülenurme Vallavalitsus andis
5. novembril 2014 välja korralduse nr 301 Ülenurme alevikus Xxx 11, 15, 17 ja 19 maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu algatamise kohta (I kd, tl 26, korralduse resolutsiooni p 1). Korraldusest nr 301 nähtub, et osaühing Ülenurme Investeeringud detailplaneeringu algatamise taotluses soovitakse moodustada korterelamu ehitusõigusega kruntidest üksikelamu ehitusõigusega krundid. Kruntide osas, mille ehitustingimusi soovitakse muuta, on kehtiv Peetri ja Kirsiõie kinnistute detailplaneering. Korralduse nr 301 resolutsiooni p-ga 2 kinnitas Ülenurme Vallavalitsus Xxx 11, 15, 17 ja 19 maaüksuste detailplaneeringu lähteseisukohad, mille kohaselt on lähteülesanne kehtiv kaks aastat (I kd, tl 27p, p 2). OÜ ARTE House rõhutas kohtumenetluses, et muudatusettepanek ei jõudnud algatamise faasist kaugemale ja seetõttu puudub detailplaneeringu algatamise faktil õiguslik tähendus.
6. Isik ei saa PlanS § 9 lg 1, § 27 lg 1 ja § 29 lg 1 tõttu enam loota detailplaneeringu kehtimajäämisele pärast seda, kui kohalik omavalitsus on teavitanud isikut, et ta asub detailplaneeringut ümber vaatama (kaalub selle kehtetuks tunnistamist). Pärast teavitamist ei ole enam tegemist pelgalt seaduses sätestatud abstraktse võimalusega planeering kehtetuks tunnistada, vaid kohaliku omavalitsuse konkreetse tegevusega, mis võib tuua kaasa planeeringu kehtivuse lõppemise (Riigikohtu halduskolleegiumi
7. mai
8. a otsus asjas nr 3-3-1-9-14, p 24). Sisuliselt on vastustaja
9. novembri
10. a korralduse nr 301 välja andmisega võtnud vastu otsuse asuda Peetri ja Kirsiõie kinnistute detailplaneeringut ümber vaatama. Kuna 8 3-17-1930 vastustaja ei ole võtnud vastu otsust detailplaneeringu koostamise või selle menetluse lõpetamiseks, vaid on pärast
11. novembri
12. a korralduse nr 301 väljaandmist olnud tegevusetu, võib esineda

§ 44

p-st 7 tulenev alus ehitusloa väljaandmisest keeldumiseks ning seda tulnuks vastustajal analüüsida.

1. Xxx tänava elanikud, sh kaebajad, esitasid
2. juulil 2017 vallale taotluse Peetri ja Kirsiõie kinnistute detailplaneeringu osaliseks kehtetuks tunnistamiseks Xxx 17 ja 19 kinnistute osas (I kd, tl 34). Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise taotluse aluseks oli PlanS § 140 lg 1 p 1, mille kohaselt võib detailplaneeringu või selle osa tunnistada kehtetuks, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima. Kohtuasjas esitatud dokumenditest ilmneb, et Ülenurme Vallavalitsus on
3. septembril 2017 olnud seisukohal, et eelnimetatud taotlus ei ole põhjendatud ning puudub alus detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks (III kd, tl 76p). Kohtu hinnangul ei ole Ülenurme Vallavalitsuse
4. septembri
5. a vastuse peale vaide esitamine aluseks ehitusloa väljaandmisest keeldumisele, kuivõrd vaide esitamine Ülenurme Vallavalitsus on
6. septembri
7. a vastuse kehtivust ei mõjuta. Arvestades, et vald on enne vaidlusaluste korralduste ja ehituslubade väljaandmist võtnud seisukoha kaebajate taotluse osas tunnistada Peetri ja Kirsiõie kinnistute detailplaneeringu osaliselt kehtetuks, jättes detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluse algatamata, pole tegemist asjaoluga, mida vastustaja oleks pidanud ehituslubade väljaandmise põhjendustes kaalutlusena märkima.
8. Kaebajate hinnangul on Xxx 19 ehitusluba väljastatud ilma Päästeameti kooskõlastuseta.

§ 42

lg 7 p 1 järgi esitab pädev asutus ehitusloa eelnõu vajaduse korral kooskõlastamiseks asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega. Tuleohutusseaduse (TuOS) § 5 lg 1 järgi võib kohaliku omavalitsuse üksus ehitusseadustikus sätestatud ehitusloa anda, kui Päästeamet on kooskõlastanud ehitusprojekti andmise ehitise kohta, mille kohta on õigusaktiga kehtestatud tuleohutusnõuded. TuOS § 7 lg 1 kohaselt koosneb küttesüsteem kütteseadmest, ühenduslõõrist ja korstnast ning muudest selle olulistest osadest. TuOS § 8 lg 1 sätestab, et küttesüsteem tuleb projekteerida ja paigaldada ning seda tuleb kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilisele normile ja tootja juhisele ning ohutusnõuetes ettenähtule selliselt, et küttesüsteem täidaks oma otstarvet ja oleks välistatud tulekahju tekkimine ning plahvatuse või muu õnnetuse toimumine. Sama sätte lg 3 kohaselt peab küttesüsteem paiknema seina, lae ning põlevmaterjalide ja -ainete suhtes kaugusel, mis välistab materjalide süttimise soojuskiirguse või kuuma õhu liikumise tõttu.

1. Xxx 19 ehitusloa väljastamise aluseks olevast korraldustest nr 265 selgub, et
2. septembri
3. a ehitusprojektile ei ole Päästeameti poolt kooskõlastust antud. Vastustaja on korralduses märkinud, et varasemalt on Päästeamet kooskõlastuse andnud teisele ehitusprojektile, kuid
4. septembri
5. a ehitusprojekt ei ole varasemalt esitatud ja kooskõlastuse saanud projektiga muutunud selliselt, et tuleohutusosa oleks muutunud.
6. septembri
7. a kuupäeva kandvas ehitusprojektis ning sellele eelnenud
8. augusti
9. a ehitusprojektis on kirjutatud, et hoone köetakse gaasikatla abil, mille jaoks on soklikorrusele planeeritud eraldi ruum. Varasemas projektis asus gaasikatel hooneosas A, seevastu
10. septembri
11. a ehitusprojektis aga hooneosas B.
12. Kuna menetlusosaliste sõnul on Päästeameti kooskõlastuse saanud
13. augusti
14. a ehitusprojekt, mitte aga sellest hiljem välja antud ning Xxx 19 ehitusloa aluseks olnud ehitusprojekt, ning Päästeamet kontrollib kooskõlastuse andmisel ehitusprojektis olevat tuleohutusosa, mis käesoleval juhul sisaldab muudatusi gaasikatla asukohas, on vastustaja 9 3-17-1930 jätnud

§ 42

lg 7 p-st 1 tuleneva kohustuse täitmata ehk Päästeameti kooskõlastuse Xxx 19 ehitusloa aluseks olevale projektile küsimata.

1. Kaebajad leiavad, et korraldus nr 265 ja selle alusel antud ehitusluba on ebaõige, kuivõrd kavandatav ehitis ei vasta olemasolevale detailplaneeringule. Vastuolu detailplaneeringule seisneb eelkõige järgmises: ehitusprojektist nähtuvalt pole Xxx 19 kinnistule püstitatavad korterelamud lõunast ja idast (rõdud) hoonestusala sees; detailplaneering võimaldab Xxx 19 kinnistule püstitada ühe hoone, samal ajal kui ehitusprojektist nähtuvalt püstitatakse kinnistule kaks hoonet; detailplaneeringu järgi peaks hoonel olema maksimaalset 3 korrust, aga kuna ka sokkel on käsitletav maapealse korrusena, on tegemist 4 korruselise korterelamuga; detailplaneeringus ei ole ette nähtud ei pinnase kõrguse tõstmist ega ka tugimüüri rajamist; ehitusprojekt ületab maksimaalset lubatut (20%) ehitusalust pinda.
2. Korralduse nr 265 ja Xxx 19 suhtes väljastatud ehitusloa aluseks on olnud
3. septembri
4. a ehitusprojekt (I kd, tl-d 148-155), kus on märgitud, et pool maja on soklikorrusega ja teine ilma, korruste arvuks on märgitud 3 maapealset ja 1 maa-alune. Pädev asutus kontrollib ehitusloa menetluses ehitusprojekti vastavust muuhulgas detailplaneeringule (

§ 42lg 1).

Riigikohus on selgitanud, et esmajoones peab tiheasustusalal asuvate naaberkinnisasjade omanike vahelised huvikonfliktid seoses ehitamisega lahendama detailplaneering (

1. juuni
2. a otsus asjas nr 3-3-1-42-03, p 19). Naaber peab taluma ehitise rajamist, mis on lubatud planeeringuga ja sobib ümbrusse (
3. novembri
4. a otsus asjas nr 3-3-1-64-02, p 17). Ehitusprojektist, mis on Xxx 19 ehitusloa väljastamise aluseks, ilmneb, et Xxx 19 kinnistule ehitatakse hooneosa A ja B ning hooneosad on omavahel seotud sissepääsu kohal olevate liimpuittalade ja tugimüüri vundamendiga. 39.

§ 3lg 2 sätestab: „Ehitis on hoone või rajatis.

Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone.“ Sarnaselt käesolevas haldusasjas

1. oktoobril 2017 tehtud Tartu Ringkonnakohtu määruses p-s 36 märgitule, rõhutab kohus, et Riigikohus on selgitanud, et „ehitise määratlemisel ei piisa üksnes selle tuvastamisest, kas asi on rajatud inimtegevuse käigus ning kas ja kuidas on see teisaldatav. Oluline on asja ehitisena määratlemisel arvestada ka selle asja põhilist kasutusotstarvet (eesmärki), kasutamise viisi, kestvust ja muid asja iseloomustavaid tunnuseid, mis kogumis võimaldavad eristada ehitist teistest asjadest“ (Riigikohtu halduskolleegiumi
2. veebruari
3. a otsus asjas nr 3-3-1-80-10, p 24). Riigikohtu järgi on seega vastus küsimusele, mis on ehitis, hinnanguline küsimus. Arvestades, et käesoleval juhtumil on
4. septembri
5. a ehitusprojekti kohaselt Xxx 19 krundil kaks „korpust“, mis mõlemad on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud ning kus mõlemas on siseruumid, kuid mida seovad sissepääsu kohal olevad liimpuittalad ning tugimüüri vundament, pole kohtu hinnangul tegemist ühe hoonega

§ 3lg 2 mõttes.

Talade ja/või tugimüüriga ühendamine ei muuda korpuseid üheks hooneks. Samuti ei muuda üheks hooneks korpustel ühise küttesüsteemi olemasolu, millele on menetluse käigus viidanud OÜ ARTE House, kuna kaugkütet kasutavaid hooneid ei käsitleta ühe hoonena koos katlamajaga, vaid kaugkütet kasutavate eraldi hoonetena.

1. Asja materjalidest nähtub, et kolmas isik on pärast halduskohtumenetluse alustamist ja ehituslubade vaidlustamist ehitusprojekti kuus korda muutnud. Istungil märkis kaebajate esindaja, et Xxx 19 osas on arusaamatu, millise projekti alusel peaks ehitus toimuma. A.U. selgitas kohtuistungil, et nad kavatsevad ehitada kehtiva ehitusloa alusel. Xxx 19 osas on kehtivaks ehitusloaks Ülenurme Vallavalitsuse
2. septembri
3. a korralduse nr 265 p 1.2 alusel välja antud ehitusluba nr 1712271/
4. Samas nõustub kohus siiski kaebajatega, et jätkuvalt on arusaamatu, milline konkreetne ehitustegevus Xxx 19 kinnistul valla hinnangul 10 3-17-1930 lubatud on. Kaebustele vastamisel tugines OÜ ARTE House jätkuvalt
5. septembri
6. a ehitusprojektile (II kd, tl 176p), kuid vastustaja
7. oktoobri
8. a ehitusprojekti muudatustele (II kd, tl 181p). Viimane
9. novembri
10. a ehitusprojekt on koostatud ühiselt nii Xxx 17 kui ka Xxx 19 osas (III kd, tl-d 83-101), kuid vallale on esitatud vaid Xxx 17 osas ehitusloa kehtetuks tunnistamise taotlus (II kd, tl 195). Kui vallas toimus
11. novembril 2017 uue ehitusprojekti osas arutelu, leidis vastustaja, et kavandatavad muudatused Xxx 17 ja 19 osas on nii olulised, et korrektne on läbi viia uue ehitusloa menetlus (II kd, tl 193). Seda aga Xxx 19 osas ei tehtud, vaatamata sellele, et
12. novembri
13. a korralduses nr 12 selgitas vastustaja, et uut ehitusprojekti ei saa kuidagi siduda juba väljastatud ehitusloa juurde ja vaja on taotleda uut ehitusluba (II kd, tl-d 4-5). Põhimõtteliselt on ka vald möönnud, et varasem ehitusprojekt, mille alusel on väljastatud Xxx 19 ehitusluba, oli puudulik ning polnud kooskõlas detailplaneeringuga. Olukorras, kus vastustaja on tunnistanud Xxx 17 maaüksusel ehitustegevust lubavad haldusaktid kehtetuks põhjusel, et varasem ehitusprojekt on vastuolus detailplaneeringuga, siis kaudselt möönab vastustaja ka seda, et Xxx 19 maaüksusel ehitustegevuse aluseks olev ehitusprojekt ei ole samuti kooskõlas ehitustegevust võimaldava detailplaneeringuga.
14. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Ülenurme Vallavalitsuse
15. septembri
16. a korraldus nr 265 p 1.2 ja ehitusluba nr 1712271/32385 tuleb tühistada ja M.S.ja A.H.kaebus selles osas rahuldada. II
17. Kohtumenetluse ajal tunnistas Kambja Vallavalitsus
18. novembri
19. a korraldusega nr 12 kehtetuks ehitusloa nr 1712271/32382 ja Ülenurme Vallavalitsuse
20. septembri
21. a korralduse nr 265 p 1.1 Xxx tn 17 osas (III kd, tl-d 2p, 4-5). Korralduses nr 12 selgitas vald, et hoonete projekteerija on Tartu Ringkonnakohtu määruses toodud puuduste ja kahtluste alusel koostanud uued ehitusprojektid, mis projekteerija väitel on kooskõlas detailplaneeringuga ja kohtu poolt viidatud puudused on likvideeritud. Uut projektlahendust tutvustaval koosolekul
22. novembril 2017 jõuti järeldusele, et uut ehitusprojekti ei saa siduda juba väljastatud ehitusloa juurde ja taotletakse uued ehitusload. Kambja Vallavalitsus andis
23. novembri
24. a korraldusega nr 26 korralduse väljastada ehitusluba Kambja vallas Ülenurme alevikus Xxx 17 krundile korterelamu püstitamiseks (III kd, tl-d 48-50). Ehitusluba nr 1712271/39662 Xxx 17 korterelamu kohta allkirjastati
25. novembril 2017 (III kd, tl-d 52-54). Kaebajad leiavad, et
26. novembri
27. a korralduse andmisel pole vastustaja järginud nõuetekohaselt kaalutlusreegleid ega täitnud põhjendamiskohustust, mistõttu on jõutud lõppkokkuvõttes ebaõigele seisukohale.
28. Xxx 17 ehitusloa taotluse menetlemisel on kaebajad vastustajale ette heitnud kaebajate ärakuulamist üksnes formaalselt, kuna kaebajatele saadeti arvamuse avaldamiseks projekt, mis tegelikkuses polnud ehitusloa taotluse ja ehitusloa väljastamise aluseks. Kohtuasja materjalidest (II kd, tl 197) ning vastustaja selgitustest nähtuvalt saatis vald kaebajatele
29. novembril 2017 ehitusloa taotluse koos ehitusprojektiga, ehitusprojekt edastati neile ka
30. novembril 2017, samas selgitades, et pärast eelnimetatud ehitusprojektide saatmist allkirjastati projekt uuesti, kuna Päästeameti nõudel lisati ehitusprojekti tuletõkkesektsiooni piiri tähis trepikoja katuslae konstruktsioonile. Isegi kui antud juhul esines kaebajale saadetud projektide kuupäevade osas erinevus, kuna kohtule esitatud andmetest nähtuvalt esitati
31. novembril 2017 kaebajatele arvamuse andmiseks
32. novembri
33. a kuupäeva kandev ehitusprojekt (II kd, tl 199), mis tähendab, et sellist kuupäevaga ehitusprojekti ei saadud kaebajatele
34. novembril 2017 edastada, leiab kohus, et pärast kaebajatele ehitusprojekti 11 3-17-1930 edastamist toimunud muudatused, kus ehitusprojektis tehti Päästeameti nõudel täiendusi, on selliselt muudetud projekti edastamata jätmisel ehitusloa menetluses vastustaja rikkunud M.S.ja O.K.osas ärakuulamiskohustust. Kohtu hinnangul on pärast ehitusprojektile tähise lisamist tegemist uue projektiga, sõltumata sellest, et muid muudatusi ei tehtud. Samas ei ole sisuliste muudatuste tegemata jätmise tõttu selline rikkumine oluline. Kaebajatel oli võimalus ehitusprojekti sisulise osa kohta esitada siiski oma vastuväited ja arvamused.
35. Kaebajad leiavad, et korraldus ja selle alusel antud ehitusluba on õigusvastane, kuivõrd kavandatavad ehitised ei vasta olemasolevale detailplaneeringule nii hoonete arvu kui ka korruselisuse osas. Kaebajad väidavad, et ehituslubade alusel ehitatakse kruntidele kaks hoonet. Detailplaneeringu järgi on Xxx 17 ja 19 kinnistutel lubatud ühe hoone ehitamine. Xxx 17 ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti järgi (III kd, tl 83-100) on Xxx 17 kortermaja jaotatud kaheks korpuseks, millel on esimesel korrusel ühine sissepääs, millest pääseb trepikodadesse ja hoone taha hoovi. Kuna Xxx 17 kinnistul asub kaks hooneosa, millel on ühise sissepääsualana ühine maapealne korrus, on kohtu hinnangul korpuseid võimalik käsitleda ühe hoonena

§ 3lg 2 ls 2 mõttes.

Kolmas isik OÜ ARTE House on kohtumenetluses selgitanud, et kahe hooneosa ühine siseruum on rajatud hoone vundamendile, seinad ja katus on soojustatud; ruumis asuvad postkastid, rattahoiukohad, samuti on seal võimalik hoida lastekärusid (III kd, tl 109). Seetõttu ei nõustu kohus kaebajatega, et kavandatav ehitis ei vasta olemasolevale detailplaneeringule hoonete arvu osas. Nõustuda võib R. L. seisukohaga, et situatsioonis, kus kavandatavad kortermajad paiknevad väiksemate hoonete lähedal, on hoone liigendamine lahendus, mis väldib liigse kontrasti tekkimist erinevate elamisvariantide vahel (III kd, tl 184p).

1. Kaebajate sõnul peab Xxx 17 ja 19 hoone korruselisus olema 1-3, kuid ehitusprojektide kohaselt ehitatakse 4-korruseline korterelamu. Kaebajate esindaja märgib, et detailplaneeringus pole täpsustatud, kas silmas on peetud maapealseid või maa-aluseid korruseid, kusjuures maapealse korrusena on käsitletav ka sokkel ning ka maa-alune korrus on hõlmatud korruse mõistega (III kd, tl 64p).
2. Peetri ja Kirsiõie maaüksuste detailplaneeringu järgi (I kd, tl 18p) on Xxx 17 ja 19 kinnistutel lubatud 1-3-korruselise korterelamu ehitamine. Kohtu hinnangul on detailplaneeringu järgi kinnistutele võimalik ehitada kuni kolme maapealse korrusega hoone, kuna ehitusprojektis ei ole korruste eest märgitud miinusmärki, mis viitaks maa-aluse korruselisusele (planeeringu kehtestamise ajal kehtinud majandusja kommunikatsiooniministri
3. detsembri
4. a määruse nr 69 „Ehitise tehniliste andmete loetelu“ § 22 lg 3 kohaselt tähistati ehitise maa-aluste korruste arv nullist väiksema arvuga, mis viitab sellise praktika kasutamisele ka planeerimismenetluses). Xxx 17 ehitusloa aluseks olnud ehitusprojektis A17-016-4, mis on allkirjastatud
5. novembril 2017, on sarnaselt Xxx 19-le märgitud maapealsete korruste arvuna 3 ja maa-alustena 1 (III kd, tl 88p). Kohtu hinnangul tuleb B-korpusest kõrgemas A-korpuses keldrikorrus lugeda maa-aluseks korruseks. Majandusja taristuministri
6. juuni
7. a määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ § 18 lg 6 kohaselt liigitatakse korrused maapealseteks korrusteks ja maaalusteks korrusteks. Sama paragrahvi lõike 7 järgi on maa-aluseks korruseks korrus, mille põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgust ja selle kohal asuva korruse põrand ei ole kõrgemal kui 2,5 meetrit hoonet ümbritsevast keskmisest maapinnast või katendist. Määruse nr 57 § 18 lg 8 ls 1 kohaselt esitatakse hoone korruselisuse kirjeldamisel maapealsete ja maa-aluste korruste arv eraldi ning § 18 lg 9 sätestab, et kui maapinna kalde tõttu on osa korrusest maa-aluse korruse tunnustega ja osa maapealse korruse tunnustega, loetakse korrus maapealseks korruseks. 12 3-17-1930
8. Kaebajad leiavad, et korraldus nr 26 ja selle alusel antud ehitusluba on õigusvastased, kuivõrd ehitusprojekti alusel kavandatav ehitis ei ole kooskõlas hea ehitustavaga. Kaebajad viitavad seejuures Riigikohtu praktikale, mille kohaselt hõlmab hea ehitustava ka nõuet, et ehitis sobiks ümbritseva keskkonnaga, kuna piirkonda sobimatu hoone ehitamine halvendab vaadet naaberkinnistult ja vähendab naaberkinnistu väärtust. Kaebajad rõhutavad, et olukorras, kus detailplaneeringut ei ole selle täies mahus realiseeritud ja on muudetud, ei vasta kümme aastat tagasi kehtestatud detailplaneering piirkonna tegelikule/väljakujunenud hoonestuslaadile, mistõttu ei saa hea ehitustavaga vastavuse hindamine toimuda projektlahenduse kõrvutamisel detailplaneeringuga. Kohus ei nõustu kaebajate selle väitega ning leiab, et vastustaja ei ole rikkunud head ehitustava. Asjaolu, et kaebajad ei ole rahul Xxx 17 maaüksust hõlmava detailplaneeringuga, ei anna alust väita, et esineb hea ehitustava rikkumine. Kaebad ei saa ehitusloa vaidluse raames asuda kehtivat detailplaneeringut vaidlustama.
9. Kaebajad on seisukohal, et ehitusprojekti alusel kavandatav ehitustegevus ei järgi Ülenurme valla üldplaneeringus sätestatud ehitustingimusi (mh erinevate tüübiliste majade läbisegi ehitamise keeld; uute korruselamute ehitamine eeldab üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut; vale koormusindeks; hoonetüübi valik peab olema kooskõlas vahetus naabruses olevate hoonetega; lähtuda tuleb piirkonnas väljakujunenud ehituslaadist ja kõrgusest; sajuveekanalisatsiooni rajamine). Kohus ei nõustu kaebajatega, et vaidlusalune korraldus on vastuolus Ülenurme valla üldplaneeringuga ning sellest tulenevalt ei oleks vastustaja tohtinud Xxx 17 ehitusluba väljastada. Peetri ja Kirsiõie detailplaneering, mis hõlmab ka Xxx 17 maaüksust on kehtestatud
10. aastal. Ülenurme valla üldplaneeringu kohaselt jäävad enne üldplaneeringu koostamist kehtestatud detailplaneeringud kehtima. Seega nõustub kohus vastustajaga, et Ülenurme valla üldplaneeringus on sõnaselgelt reguleeritud seda, mis saab nendest detailplaneeringutest, mis on enne üldplaneeringu kehtestamist koostatud. Lähtudes Xxx 17 ehitusloa väljastamisel kehtivast detailplaneeringust, on vastustaja tegutsenud kooskõlas Ülenurme üldplaneeringuga. Kaebajad pidid arvestama, et detailplaneeringust tulenevaid õigusi hakatakse varem või hiljem teostama.
11. Kaebajad märgivad, et kavandatava ehitustegevusega kaasneb neile püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida pole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajate väited negatiivse mõju kohta on põhjendamatud, ning selliste väidete puhul on sisuliselt tegemist vastuväidetega kehtivale detailplaneeringule, mida praeguses ehitusloa menetluses enam vaidlustada ei saa.
12. Kaebajad heidavad ette, et kavandatava ehitustegevusega kaasnev sadevete ärajuhtimine pole heaks kiidetud pädeva asutuse poolt. Kaebajate sõnul näeb ehitusprojekt ette, et kavandatav sadevee torustik juhitakse läbi Xxx 19 kinnistu kohaliku vee- ja kanalisatsiooniettevõtja valduses olevatesse trassidesse. Samas ei nähtu projektist, et Xxx 19 omanik oleks tellinud oma kinnistu osas ehitusprojekti ja/või kõnealuse projekti heaks kiitnud. Ka ei nähtu projektist, kas Tartu Veevärk vms on sellise lahenduse heaks kiitnud või muul viisil kooskõlastanud. Xxx 17 ja 19 omanikud on küll seadnud reaalservituudi seadmise lepingu, kuid see on sisse kantud alles
13. novembril 2017 ning korraldusest nr 26 ei nähtu, kas ja kuidas Tartu Veevärk või muu asjakohane vee-ettevõtja on sellise lahenduse heaks kiitnud. Vastustaja ja OÜ ARTE House on märkinud, et sademevesi juhitakse OÜ Ülenurme Investeeringud trassidesse. Kolmandale isikule on jäänud arusaamatuks, kuidas antud juhul väidetav pädeva asutuse kooskõlastuse puudumine kaebajate õigusi riivab. 13 3-17-1930
14. Ehitusluba korrastab hoonestatava kinnisasja omaniku ja võimalike puudutatud isikute (naabrite) vahelisi suhteid (Riigikohtu halduskolleegiumi
15. mai
16. a otsus asjas nr 3-3-125-02, p 12). Sadevete ärajuhtimise küsimustega seonduvad etteheited kaebajate õigusi ei riku, kuna sadevete ärajuhtimine ja drenaažisüsteemi rajamine on ette nähtud sadevee kanalisatsiooni projektis. Kohtu hinnangul saaksid kaebajate õigused kahjustatud ja kaebeõigust nimetatud osas jaatada juhul, kui esineb oht sadevete valgumises kaebajate kinnistutele, kuid kaebaja õiguste kahjustamine on välistatud ringdrenaažisüsteemi kasutamise kaudu.
17. Kaebajad leiavad, et vastustaja pole tõendanud, et kohased ehitusgeoloogilised uuringud on läbi viidud või et kavandatav ehitustegevus tugineb uuringutele. Kaebajad märgivad, et üldplaneeringu p 2.5.1.2 kohaselt tuleb poldrialale, allikalistele aladele jt liigniiskuse tunnustega alale läbi viia ehitusgeoloogiline uuring selgitamaks välja ehitamise võimalikkus ning vajalikud meetmed. Ka

§ 42

lg 4 järgi on põhjendatud juhul pädeval asutusel õigus nõuda ehitusuuringute tegemist või olemasolevate uuringute täpsustamist, kusjuures uuringute tulemusi tuleb arvestada ehitusprojekti koostamisel. Vastustaja viitab korralduses nr 26 küll sellisele uuringule, kuid pole täpsemalt seda analüüsinud.

§ 44

lg-st 3 tulenevalt keeldub pädev asutus ehitusloa andmisest, kui ehitusprojekt ei tugine ehitatava ehitise asukoha ehitusuuringu tulemustele või on nõutav uuring tegemata.

1. Ehitusgeoloogiauuring Xxx 17 kohta teostati OÜ REI Geotehnika poolt
2. a augustis, mille kohta koostatud aruandes on märgitud, et ehitusgeoloogilised tingimused hoone projekteerimiseks on raskendatud 1,70...2,20 m paksuse täitepinnase (kiht 1) ja mullakihi (kiht 2) ning kuni 6,40 m paksuse vähese kandevõimega moreeni (kihid 3 ja 4) esinemise tõttu ning selgitatud, kuidas tuleks hoone rajada madalvundamendile ja vaivundamendile projekteerimise korral. Korralduses nr 26 on vastustaja viidanud kaebajate poolt väljatoodud etteheitele ehitusuuringu järgimise osas, kuid vastuseks kaebajate väidetele on märkinud: „Vallavalitsus selgitab, et ehitusuuringud on tehtud suvel 2017 ja esitatud vallavalitsusele (OÜ Rei Geotehnika töö nr 4111-17/I ja 4111-17/II). Sellistel aladel on ehitusgeoloogia uuringu tegemine põhjendatud ja loomulik. Xxx tn 23, 25 ja 27 kinnistute omanike poolt osundatud puudust seega tegelikkuses ei esine.“ Kuna vastustaja pidi ehitusloa nr 26 väljaandmisel hindama ehitusprojekti vastavust õigusaktides esitatud nõuetele (

§ 42

lg 1) ning

§ 42

lg-st 4,

§ 44

p-st 3 ja HMS § 56 lg-st 3 tulenevalt oli vastustajal kohustus ehitusloa väljaandmise korralduses märkida, kas ehitusloataotlusele lisatud ehitusprojekt tugineb ehitatava ehitise asukoha ehitusuuringu tulemustele, on kohtu hinnangul vastustaja rikkunud põhjendamiskohustust ja temale selles osas ette nähtud uurimispõhimõtet. Siiski leiab kohus, et ainuüksi sel põhjusel ehitusloa tühistamiseks ei oleks alust. 54. Kaebajad leiavad, et Xxx 17 kohta antud ehitusluba on antud ehituskeelu ajal.

§ 44

p 9 kohaselt keeldub pädev asutus ehitusloa andmisest, kui kinnisasjale, millele taotletakse ehitusluba, on kehtestatud ajutine ehituskeeld. Kaebajate väitel on Xxx 17 kohta antud korraldus ja selle alusel väljastatud ehitusluba antud välja ehituskeelu ajal, kuna

1. oktoobri
2. a kohtumääruse (II kd, tl-d 166-173) alusel kehtestati Xxx 17 kinnistul ehituskeeld kuni haldusasjas nr 3-17-1930 tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Vastustaja eelnevaga ei nõustu, kuna leiab, et

§ 44p-s 9 on silmas peetud Plan

S §-s 42 sätestatud ehituskeeldu. 55. Arvestades

§ 32

p 1, mille kohaselt keeldub pädev asutus projekteerimistingimuste andmisest, kui on algatatud planeering ja sellega seoses on kehtestatud ajutine ehituskeeld, kusjuures ajutist ehituskeeldu seda täpsustamata on käsitletud lisaks

§ 44

p-le 9 ka

§ 34

p-s 4 ning

eelnõu seletuskirja kohaselt on

§ 34p 4 all mõeldud Plan

S-s märgitud tähtajalist ehituskeeldu, tuleb sarnaselt

§ 32

p-le 1 mõista

§ 44

p-s 9 sätestatud ajutise 14 3-17-1930 ehituskeeluna kohaliku omavalitsuse enda poolt planeeringu koostamise käigus kehtestatud ajutist ehituskeeldu. Kuna eeltoodust tulenevalt ei ole

§ 44p 9 eesmärk keelduda igasuguse ajutise ehituskeelu tõttu ehitusloa väljastamisest, vaid selle all on mõeldud Plan

S §-s 42 sätestatud ehituskeeldu, mida käesoleval juhul ei ole kehtestatud, pole Xxx 17 kohta väljastatud ehitusluba välja antud ehituskeelu ajal. 56. Kaebajad on seisukohal, et Xxx 17 kavandatav ehitustegevus on Lennuametiga nõuetekohaselt kooskõlastamata.

§ 42

lg 7 kohaselt esitab pädev asutus ehitusloa eelnõu vajaduse korral: 1) kooskõlastamiseks asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega; 2) arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada. Lennundusseaduse (LennS) § 352 lg 3 p 10 järgi on lennuvälja kaitsevööndis keelatud planeerimis- ja ehitustegevus ilma Lennuametiga kooskõlastamata ning p 13 järgi uute elamurajoonide ja ühiskasutusega hoonete ehitamine (näiteks koolid, lasteaiad, haiglad ja ärihooned).

1. Vaidlust ei ole selles, et Xxx 17 kinnistu asub Tartu Lennuvälja kaitsevööndis (III kd, tl 81) ning Lennuamet ei ole Xxx 17 ehitusloale andnud kooskõlastust. Kaebajate sõnul on Xxx 17 kohta välja antud korraldus ja ehitusluba õigusvastased, kuna kavandatav ehitustegevus on Lennuametiga nõuetekohaselt kooskõlastamata. Vastustaja on seisukohal, et Lennuametil ei saa olla vastuväiteid Xxx 17 ja 19 elamute ehitamisele, kuna Lennuamet on andnud kooskõlastuse koostatavale Ülenurme valla üldplaneeringule, kus Xxx 17 ja 19 maaüksused on määratud elamumaana (III kd, tl 156). OÜ ARTE House hinnangul ei vaja aga Xxx 17 ehitusluba Lennuameti kooskõlastust, kuna Xxx 17 kinnistu näol ei ole tegemist uuselamurajooniga LennS § 352 lg 3 p 13 mõttes.
2. Kohus on seisukohal, et kuna Xxx 17 asub lennuvälja kaitsevööndis, kus soovitakse teostada ehitustegevust, on selliseks ehitustegevuse vajalik Lennuameti kooskõlastus LennS § 352 lg 3 p-st 10 tulenevalt. Asjaolu, et Lennuamet on andnud kooskõlastuse koostatavale Ülenurme valla üldplaneeringule näitab, et eelnimetatud paragrahvist tulenevalt on üldplaneeringuga hõlmatavatel aladel lubatud planeerimistegevus, kuid sellega ei ole automaatselt kooskõlastatud üldplaneeringuga hõlmatud kinnistute ehitustegevus. Kuna lennuvälja kaitsevööndis on Lennuameti kooskõlastuseta keelatud igasugune ehitustegevus, pole kohtu hinnangul oluline välja selgitada, kas Xxx tn 17 korterelamu ehitamisel on tegu uuselamurajooni ehitamisega LennS § 352 lg 3 p 13 mõttes. Seega on vastustaja jätnud

§ 42

lg 7 p-st 1 tuleneva kohustuse täitmata ehk Lennuametilt Xxx 17 kinnistul ehitustegevuse võimaldamiseks kooskõlastuse küsimata. Samas on vastustaja kohtuistungil selgitanud, et Lennuamet on piisavalt selgelt väljendanud seisukohta, et nende poolt takistusi korterelamute ehitamise osas ei ole.

1. Kokkuvõtvalt märgib kohus, et nõustuda saab kaebajatega selles, et vastustaja on rikkunud M.S.ja O.K.osas ärakuulamiskohustust. Samuti on vastustaja rikkunud põhjendamiskohustust osas, mis puudutab küsimust, kas ehitusloataotlusele lisatud ehitusprojekt tugineb ehitatava ehitise asukoha ehitusuuringu tulemustele. Lisaks on vastustaja jätnud Lennuametilt Xxx 17 kinnistul ehitustegevuse võimaldamiseks kooskõlastuse küsimata. Samas leiab kohus, et need minetused ei tingi Kambja Vallavalitsuse
2. novembri
3. a korralduse nr 26 ja ehitusloa nr 1712271/39662 tühistamist ning M.S.ja O.K.kaebus jääb selles osas rahuldamata. III 15 3-17-1930
4. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg-tele 1, 2, 8 ja 11 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu.
5. Kaebajate esindaja on
6. märtsil 2018 taotlenud menetluskulude suuruse ja jaotuse kindlaksmääramist ning palunud Kambja vallalt kaebajate poolt käesolevas haldusasjas kantud menetluskulude väljamõistmist alljärgnevalt: 1) M.S.kasuks 4583,80 eurot; 2) O.K.kasuks 4583,80 eurot ja 3) A.H.kasuks 2147,80 eurot (IV kd, tl 26p). Samuti on kaebajate esindaja palunud kohtuotsuses märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7. Kohus peab kaebajate kantud menetluskulusid vajalikeks ja põhjendatuks ning arvestab seejuures sellega, et kaebajate esindajad on kaebajate õiguste kaitseks koostanud põhjaliku kaebuse koos esialgse õiguskaitse taotlusega ning täiendavalt ka määruskaebuse esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisele, mille ringkonnakohus rahuldas. Vaidluse asjaolud on detailirohked (eeldasid ehitusprojekti, detailplaneeringu ja üldplaneeringu analüüsi) ning menetluse käigus asjaolud (ehitusprojektid) muutusid, mis tingis vajaduse esitada uusi nõudeid ja seisukohti. Kaebajatele on õigusteenust osutatud tunnihinnaga 140 eurot, mis on kooskõlas Riigikohtu praktikas põhjendatuks peetud tasumääraga. Kaebajate esindajad kinnitavad, et kõik menetluskulude nimekirjas välja toodud kulud on kantud seoses käesoleva haldusasja menetlemisega Tartu Halduskohtus (IV kd, tl-d 30-42b). HKMS § 109 lg 11 kohaselt on menetlusosaliste esindajate kulud väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus.
8. Arvestades kaebuse osalist rahuldamist, peab kohus põhjendatuks mõista vastustajalt M.S.kasuks välja menetluskulud summas 2291,90 (4583,80÷2) eurot ja A.H.kasuks menetluskulud 2147,80 eurot. Kuna M.S.ja O.K.kaebus Kambja Vallavalitsuse
9. novembri
10. a korralduse nr 26 ehitusloa nr 1712271/39662 tühistamiseks jääb rahuldamata, jäävad O.K.menetluskulud tervikuna tema kanda ja M.S.menetluskulud summas 2291,90 eurot jäävad samuti tema enda kanda. Kaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad ka kolmandate isikute menetluskulud nende endi kanda. Kohus peab äärmiselt ebaõiglaseks mõista kaebajatelt kolmanda isiku menetluskulud välja Kambja Vallavalitsuse
11. novembri
12. a korralduse nr 26 ja ehitusloa nr 1712271/39662 tühistamise nõudega seoses.
13. Kohus märgib, et viivise väljamõistmiseks puudub alus. Riigikohus on
14. novembri
15. a otsuse nr 3-3-1-66-14 p-s 19 selgitanud, et viivitusintressi (viivise) näeb eraõiguslikes suhetes ette VÕS § 113, mille
16. lõike kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kolleegium oli seisukohal, et avalik-õiguslikus suhtes on võimalik viivist nõuda RVastS § 7 lg 1 alusel koostoimes VÕS §-ga 113 RVastS § 7 lg-s 4 tehtud viite kaudu. Viivist on võimalik käsitada erilaadse kahjuhüvitisena, kui on täidetud 16 3-17-1930 RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud eeldused. Viivise nõue oleks seega põhjendatud olukorras, kus kohustatud isik on oma kohustuse täitmisega avalik-õiguslikus suhtes viivitanud ning maksnud raha välja hilinemisega või on pidanud isiku raha alusetult kinni. Samuti peaks kaebajale sellise viivituse tagajärjel olema tekkinud varalist kahju, mis tuleks hüvitada rahas. Käesoleval juhul kaebajatele sellist kahju tekitatud ei ole. Samuti on Riigikohus
17. novembri
18. a otsuses asjas nr 3-3-1-37-16 (p 26) selgitanud, et HKMS § 108 lg 12 viitab küll, et menetluskulude jaotusele kohaldatakse TsMS §‑des 173 ja 175 sätestatut, kuid TsMS § 177, mille lg 2 näeb ette viivise VÕS § 113 ulatuses, halduskohtumenetluses kohaldamiseks puudub alus.
19. Kohtuistungil esitas kolmanda isiku OÜ ARTE House lepinguline esindaja taotluse kaebuse rahuldamisel esialgse õiguskaitse tühistamiseks ja viivitamatule täitmisele määramiseks. Kuna kohus rahuldab kaebuse osaliselt kehtib HKMS § 249 lg 4 kohaselt esialgse õiguskaitse määrusest tulenev õigus, kohustus ja keeld kuni kohtuotsuse jõustumiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik Kohtuotsust on muudetud Riigikohtu 25.11.2019.a otsusega. Riigikohtu 25.11.2019.a otsuse resolutsioon :
20. Rahuldada kassatsioonkaebus.
21. Tühistada Tartu Halduskohtu
22. aprilli
23. a otsuse resolutsiooni punkt 2 ja Tartu Ringkonnakohtu
24. novembri
25. a otsus.
26. Teha tühistatud osas uus otsus, millega M. S ja O. K kaebus rahuldada. Tühistada Kambja Vallavalitsuse
27. novembri
28. a korraldus nr 26, millega väljastati ehitusluba nr 1712271/
30. Mõista Kambja vallalt M. S kasuks välja menetluskulu 5627 eurot 70 senti ja O. K kasuks 5709 eurot 70 senti. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
31. Tagastada kautsjonid. 17