Obsah (10)

§ 178§ 22§ 29§ 30§ 31§ 78§ 23§ 130§ 65§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Hannes Olev Kohtujurist Ingrid Puurvee Määruse tegemise aeg ja koht 5. november 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-11380 Tsiviilasi SIA „Trezors“ avaldus N

§ 178mõistes.

3 Halduri hinnangul puudub käesoleval ajal vajadus võlgniku töötajate kvalifikatsiooni hindamiseks.

1. Hinnang juhtorganite ja tegevjuhi tegevuse kohta Võlgniku juhatuse liikme vastuse kohaselt oli tema ka võlgniku tegevjuht (vt lisa 2 p 7). Käesoleval ajal ajutisel halduril puuduvad andmed mis annaksid alust esitada etteheiteid tegevjuhi või juhatuse liikme tegevuse osas.
2. Võlgniku eelmiste majandusaastate aruannete finantsanalüüs ja andmete seos maksejõuetuse tekkimise põhjustega Võlgniku 2017.a. majandusaasta aruandest (lisa 4 lk 4) nähtub, et seisuga 31.12.2017 oli võlgnikul kohustusi summas 1 673 493 eurot ning varasid summas 1 671 803 eurot ja võlgniku omakapital oli negatiivne summas -1 690 eurot. Kõnealuse aruande kohaselt (vt lisa 4 lk 3) tegeles võlgnik ehitusliku insener-tehnilise projekteerimisega ja nõustamisega ning oli võtnud endale kohustuse rajada xxx tankla koos tootmisüksusega. Ajutisele haldurile teadaolevalt lõppes vastava tankla ehitus enne selle valmimist. Võlgniku 2017.a. majandusaasta aruande kohaselt oli võlgniku müügitulu 3930 eurot ja teenis võlgnik sel aastal kahjumit summas -26 240 eurot (vt lisa 4 lk 5).
3. Andmed varade, kohustuste ja pandiõiguste kohta koos hinnanguga, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud 8.
4. Varad AS Swedbank teavitas ajutist haldurit, et võlgnik omab arvelduskontot nr xxx, mille jääk on 15.00 EUR ja kontol on broneering 39.00 EUR kaardi kuutasudest (lisa 6). Danske Bank A/S Eesti filiaal, AS LHV Pank, SEB Pank AS, Luminor Bank AS, AS COOP Pank, AS Inbank, AS Citadele banka Eesti filiaal, AS LHV Pank, Tallinna Äripanga AS, BIGBANK AS, Versobank AS (likvideerimisel), OP Corporate Bank plc Eesti filiaal ja Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal teatasid ajutisele haldurile, et võlgnikul puuduvad arveldusarved või hoiused viidatud pankades. AS SEB Liising, SIA Unicredit Leasing Eesti filiaal, OÜ Citadele Leasing & Factoring, AS Swedbank Liising, OP Finance AS ja ALG Liisingu AS teatasid ajutisele haldurile, et nemad ei ole võlgnikuga liisingulepinguid sõlminud. Nasdaq CSD Eesti filiaali andmetel võlgniku nimele väärtpaberikontot ei ole avatud. Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt võlgnikule kinnistuid varasemalt ei ole kuulunud. Kinnitusraamatu andmetel kuulub võlgnikule hoonestusõigus registriosa numbriga xxx ja asukohaga xxx (lisa 7). Tegelikkuses on aga Pärnu Maakohtu 11.01.2019 tagaseljaotsusega ts asjas 2-18-9909 (jõustunud 14.02.2019, lisa 8) rahuldatud A T hagi NT Bene Osaühing vastu ja kohustatud kostja NT Bene Osaühingut andma nõusolek hoonestusõiguse hageja A T nimele kandmiseks hagejale kuuluva hoonestusõigusega koormatud kinnistu osas asukohaga xxx, registriosa nr xxx. Seega on kinnistusraamatu kanne tegelikult ebaõige ja vastav kinnisasi ei peaks enam võlgniku nimele kantud olema. 4 Maanteeamet teatas ajutisele haldurile, et võlgniku nimele sõidukeid ja väikelaevu, alla 12meetrise kogupikkusega laevu ja jette liiklusregistris registreeritud ei ole ja viimase viie aasta jooksul ei ole olnud. Võlgniku juhatuse liikmelt saadud 2019.a. bilansi (vt lisa 5) kohaselt on võlgnikul vara summas 1 848 386,05 eurot. Tegelikkuses on aga võlgniku AS Swedbank kontol olev teenustasude broneeringu summa suurem kui sellel olev raha, enammakstud käibemaksu tagastamist nõuda ei saa, sest võlgnikul on maksuvõlg, hoonestusõigus on tegelikult kinnistu omanikule tagasi langenud, renditud sõidukit realiseerida ei saa, lõpetamata ehitis ja kapitaliseeritud tööjõukulud on tegelikult väärtusetud. Võlgniku juhatuse liikme andmetel võlgnikul peale poolelioleva vesiniku tootmisüksuse ja tankla ehituse xxx aadressil xxx muid varasid ei ole (vt lisa p 4). Samas hoonestusõiguse lepingu p 12.
5. kohaselt HOONESTUSÕIGUSE OMANIKULE langemisel1 ei ole HOONESTAJAL õigust saada mingeid hüvitisi. Seega on pooleliolev ehitis võlgniku jaoks väärtusetu. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku vara tegelik väärtus seega 0 eurot. 8.
6. Kohustused Pankrotiavalduse kohaselt võlgneb NT Bene OÜ SIA-le „Trezors“ 27 500 eurot. Maksu- ja Tolliameti saldoteatise (lisa 9) kohaselt oli võlgnikul seisuga 04.10.2019 maksuvõlg summas 15 376 39 eurot ja intressivõlgnevus summas 3 510,16 eurot (kokku 18 886,55 eurot). xxx AS teatas ajutisele haldurile (lisa 10), et võlgnik võlgneb liisinguandjale kokku 13 250 eurot ning nõudele lisandub viivis menetluskuludelt (780 eurolt) alates 21.09.2019 võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. A T teatas allakirjutanule (lisa 11), et A. T on NT Bene OÜ vastu rahalised nõuded vähemalt summas kokku 53 673,69 eurot. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmete kohaselt (lisa 12) viis võlgniku suhtes seitset erinevat täitemenetlust läbi kokku 5 erinevat kohtutäiturit. Ajutise halduri taotluse alusel on neli kohtutäiturit teatanud sundtäitmiste peatamisest. Võlgniku juhatuse liikmelt saadud 2019.a. bilansi (vt lisa 5) kohaselt on võlgnikul lühiajalisi võlakohustusi summas 1 305 303,82 eurot ja pikaajalisi kohustusi summas 831 331,03 eurot, kõik kokku 2 136 634,85 eurot. Seega on NT Bene OÜ kohustuste suurus varemmainitud võlgnikult saadud andmetele tuginedes vähemalt 2 136 634,85 eurot. 8.
7. Pandiõigused ja pankrotimenetluse kulud Äriregistri andmebaasi kohaselt ei ole võlgniku vara koormatud kommertspandiga. Muude pandiõiguste kohta ajutisel halduril andmed puuduvad. 5 Võlgnikul puudub vara mille arvelt oleks võimalik kanda pankrotimenetluse kulusid.
8. Hinnang võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimaluste kohta Ajutisele haldurile teadaolevalt ei ole võlgniku majandustegevuse jätkamine võimalik ja võlgniku tervendamise võimalused ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad samuti. Võlgniku juhatuse liikme hinnangul on võlgniku majandustegevuse jätkamine teatud tingimustel ikkagi võimalik (vt selles osas lisa 2 p 11).
9. Ajutise halduri arvamus maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste, sealhulgas kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu kohta Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgniku majandustegevus on lõppenud, võlgniku vara hinnanguline väärtus on 0 eurot ja võlgu on eelduslikult summas vähemalt 2 136 634,85 eurot. Kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu ei ole ajutine haldur käesolevaks ajaks tuvastanud. Võlgniku juhataja sõnul on võlgniku tegevuse ebaõnnestumisel erinevad põhjused (vt lisa 2 p 20). Ajutine haldur nõustub käesoleval ajal võlgniku selgitusega ja seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes.

11. Andmed tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta ning ajutise halduri ettepanek seoses edasise menetlusega Vara tagasivõitmise võimaluste kohta andmed käesoleval ajal puuduvad. Vara tagasinõudmise võimalus võib esineda 03.05.2016 xxx-le teostatud makse summas 450 000 eurot osas. Võlgniku andmetel kanti vastav summa ettemaksena vesinikutehnoloogia hankimiseks, kuid pooltevaheline leping lõpetati xxx algatusel ja tarnet ning raha tagastamist ei ole toimunud. See kas vastava raha tagastamist tegelikkuses ikkagi on alust nõuda ja milline on selle raha reaalse tagasisaamise perspektiiv saab analüüsida peale pankroti väljakuulutamist.

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa (

§ 29

lg 3).

§ 30

lg 1 kohaselt kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Ajutine haldur teeb ettepaneku määrata pankroti väljakuulutamiseks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot ja selle tasumise tähtajaks 14 kalendripäeva. 6

§ 30

lg 2 sätestab, et kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa deposiidina selleks ettenähtud kontole.

§ 31lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise (

§ 31

lg 6 lause 1).

§ 78

lg 1 kohaselt võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub mitte varem kui 15 päeva ja mitte hiljem kui 30 päeva pärast pankroti väljakuulutamist. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt äriregistrisse kantakse kohtulahendi alusel pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata ja ÄS § 58 lg 4 sätestab seejuures, et ÄS § 58

1. lõike punktis 1 nimetatud juhul on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Seega tuleb võlgniku pankrotimenetluse raugemise korral analoogia korras dokumentide hoidjana registrisse kanda võlgniku juhatuse liige R P.
2. Ajutise halduri tasu ja kulud

§ 23

lg 1 lause 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Ajutise pankrotihaldurina tegin NT Bene OÜ varade ja võlgade kindlakstegemiseks ja majandusliku olukorra hindamiseks toiminguid vähemalt 17 tunni ulatuses:

1. analüüsisin pankrotiavaldust,
2. koostasin ja lähetasin päringud registritesse, krediidiasutustesse ja muudele isikutele,
3. suhtlesin ja kohtusin võlgniku juhatuse liikmega,
4. suhtlesin võlausaldajatega,
5. töötlesin päringute tulemusena saabunud vastuseid ja analüüsisin muud saadaolevat infot,
6. koostasin ajutise pankrotihalduri aruande,
7. osalen 16.10.2019 kohtuistungil (vastav ajakulu lisandub hiljem). Arvestades pankrotihalduri töötasu suuruseks 90 eurot tund, palun kohtul võlgniku pankrotivara arvelt välja mõista ajutise pankrotihalduri tasuna OÜ Advokaadibüroo Naur & Pärn kasuks 1530 eurot (17 x 90 eurot), millele lisandub käibemaks summas 306 eurot (kokku 1836 eurot koos käibemaksuga). Ajutise halduri kulutused kokku summas 245 eurot: NT Bene OÜ üld- ja isikuandmete ajalugu 2 eurot, NT Bene OÜ 2017.a. majandusaasta aruanne 2 eurot, NT Bene OÜ tegelike kasusaajate ajalugu 1 eur. Ajutise halduri bürookulud OÜ-le Advokaadibüroo Naur & Pärn 240 eurot (sh käibemaks 40 eurot). 7 KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Pankrotiseaduse (edaspidi

) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu

§ 29

lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

§ 29

lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

§ 30

lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.

§ 130

lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu

§ 29

lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

Ajutise halduri aruande kohaselt võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgniku vara tegelik väärtus on 0 eurot, kuid kohustusi on vähemalt 2 136 634,85 eurot. Võlgniku majandustegevust jätkata ei ole võimalik ̶ selleks puuduvad rahalised vahendid ja võimalused. Niisamuti puuduvad võlgniku tervendamise võimalused. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kuriteo tunnustega tegude ja raske juhtimisvea olemasolu ei ole ajutine haldur tuvastanud. Võlgniku juhataja sõnul on võlgniku tegevuse ebaõnnestumisel erinevad põhjused (vt lisa 2 p 20). Ajutine haldur nõustub käesoleval ajal võlgniku selgitusega ja seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes.

Vara tagasivõitmise võimaluste kohta andmed käesoleval ajal puuduvad. Vara tagasinõudmise võimalus võib esineda 03.05.2016 xxx-le teostatud makse summas 450 000 eurot osas. Võlgniku andmetel kanti vastav summa ettemaksena vesinikutehnoloogia hankimiseks, kuid pooltevaheline leping lõpetati xxx algatusel ja tarnet ning raha tagastamist ei ole toimunud. See kas vastava raha tagastamist tegelikkuses ikkagi on alust nõuda ja 8 milline on selle raha reaalse tagasisaamise perspektiiv saab analüüsida peale pankroti väljakuulutamist. Pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud, mistõttu leiab kohus, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega

§ 29

lg 1 ja 2 alusel, kuivõrd võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja kulutuste taotlus on mõistlik, vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile ning on põhjendatud.

§ 23

lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

§ 65

lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutine haldur on taotlenud määrata halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb - OÜ Advokaadibüroo Naur & Pärn, mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Eeltoodust tulenevalt lisatakse halduri tasule käibemaks.

§ 150

lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur taotleb deposiidi summa kandmist tema tasu ja kulude katteks advokaadibüroole, mille kaudu ta tegutseb. Kohtu hinnangul tuleb deposiidis olev summa kasutada ajutise halduri tasu ja kulude katteks ning seega on põhjendatud selle summa kandmine ajutise pankrotihalduri poolt nimetatud kontole. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse äriregistrisse kohtulahendi alusel pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata ja ÄS § 58 lg 4 sätestab seejuures, et ÄS § 58 lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Seega tuleb võlgniku pankrotimenetluse raugemise korral analoogia korras dokumentide hoidjana registrisse kanda võlgniku juhatuse liige R P. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik 9