Obsah (6)

§ 230§ 232§ 436§ 173§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Hannes Olev Kohtujurist Ingrid Puurvee Otsuse tegemise aeg ja koht 07. oktoober 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-7136 Tsiviilasi Vii

) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232

lg 1 kohaselt.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-41-05 jõudnud seisukohale, et kohus ei ole seotud hageja poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Seega on kohus asja lahendamisel seotud küll hageja esitatud asjaoludega, kuid mitte tema antud õigusliku kvalifikatsiooniga (Riigikohtu lahend 3-2-1-80-04). Vaidlus puudub järgmistes asjaoludes. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja

1. novembri
2. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 217-15814 kuulutati välja Aarded OÜ (registrikood 11469183) pankrot
3. novembril
4. a kell 15:00 ning nimetati Aarded OÜ (pankrotis) pankrotihalduriks Svetlana Pilden. Viimsi arenduse OÜ esitas
5. detsembril
6. a Aarded OÜ (pankrotis) pankrotihaldurile Svetlana Pilden nõudeavalduse, milles oli välja toodud, et Viimsi arenduse OÜ-l on seisuga
7. november
8. a nõue Aarded OÜ (pankrotis) vastu kogusummas 1 000 000 eurot. Aarded OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses toimus nõuete kaitsmise koosolek
9. aprillil
10. a ning Aarded OÜ (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustas Viimsi arenduse OÜ nõude täies ulatuses Aarded OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Svetlana Pilden ja Hüpoteeklaen AS. Seega ei osutunud Aarded OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses
11. aprillil
12. a toimunud nõuete kaitsmise koosoleku käigus tunnustatuks Viimsi arenduse OÜ poolt esitatud nõue Aarded OÜ (pankrotis) vastu summas 1 000 000 eurot. Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 järgi kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Hagi esitati kohtule 08.05.2018, seega tähtaegselt. Hageja nõude aluseks on
13. märtsil
14. a R N kui Müüja ja xxxx OÜ kui ostja vahel notariaalselt tõestatud korteriomandite võlaõiguslik müügileping ja eelmärke kinnistamise avaldus (edaspidi Müügileping), mille kohaselt xxxx OÜ kohustus ostma ning R N kohustus müüma xxxx maakonnas xxxx linnas asuva xxxx korteriomandi (registriosa nr xxxx) ning xxxx korteriomandi (registriosa nr xxxx) kokku hinnaga 392 000 eurot ning
15. märtsil
16. a R N kui Võlausaldaja ja Aarded OÜ kui Käendaja vahel sõlmitud käendusleping, millega Aarded OÜ tagas Võlausaldaja ja OÜ xxxx vahel
17. märtsil
18. a sõlmitud korteriomandite võlaõiguslikust müügilepingust ning avaldusest eelmärke kinnistamiseks ja kõikidest võimalikest 8 tagatava lepingu lisadest ja muudatusest tulenevate kõikide kohustuste täielikku, tähtaegset ja nõuetekohast täitmist Võlgniku poolt.
19. aprillil
20. a on R N loovutanud oma
21. märtsil
22. a sõlmitud korteriomandite võlaõiguslikust müügilepingust ning avaldusest eelmärke kinnistamiseks tuleneva nõude solidaarselt Aarded OÜ (pankrotis) ja OÜ xxxx vastu Viimsi arenduse OÜ-le. Kohus käsitleb esmalt kostjate vastuväidet, et sõlmitud tehingud on tühised vastuolu tõttu heade kommetega. Kostjad põhjendavad oma seisukohta asjaoludega, et R N oli lepingute sõlmimise ajal nii põhivõlgniku xxxx OÜ (pankrotis), kui ka käendaja Aarded OÜ (pankrotis) nii juhatuse liige, kui ka ainuosanik. Seega 30.03.2017, R N, olles xxxx OÜ juhatuse liige, sõlmis ise endaga korteriomandite võlaõigusliku müügilepingu, mille kohaselt pidi tema juhtimise all olev osaühing xxxx OÜ (põhivõlgnik) välja ostma temale kuuluvad korteriomandeid, asukohaga xxxx, hinnaga 392 000 eurot. Samal kuupäeval (30.03.2017) sõlmis R N, olles Aarded OÜ juhatuse liige, ise endaga käenduslepingu, millega juba Aarded OÜ tagas tema ja xxxx vahel eespoolmainitud korteriomandite võlaõiguslikust müügilepingust kohustuste täitmist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Riigikohus on selgitanud, et tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu; lepingu kooskõla heade kommetega tuleb hinnata lepingu sõlmimise aja seisuga (Riigikohtu lahend 2-14-21710, p 46-47). Heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks (Riigikohtu lahend 3-2-1-106-13, p 20). Lepingu heade kommete vastasuse hindamisel tuleb arvestada kogumis kõiki sellega seotud olulisi asjaolusid, sh nii lepingu sisu kui ka lepingu sõlmimise asjaolusid, poolte ettekujutusi, ajendeid ja eesmärke lepingu sõlmimisel (Riigikohtu lahend 3-2-1-88-14, p 13). Kohtu hinnangul on antud juhul müügilepingu näol tegu heade kommetega vastuolus oleva tehinguga. R N sõlmis tehingu sisuliselt iseendaga, mis iseenesest ei ole keelatud. Samas kandis sellest tulenevalt ka müügilepingu rikkumise toimumise riisikot R N ise. Kohtu arvates on heade kommetega vastuolus tehing, kus isik ise olles sisuliselt ostu-müügilepingu nii Ostjaks, kui ka Müüjaks ning seejuures annab iseendale oma teise äriühingu kaudu tagatisena käenduse oma esimese äriühingu kohustuste täitmiseks. Käesolevas tsiviilasjas on tuvastatud, et käenduslepingu koostamisel oli Aarded OÜ (pankrotis) täitmata kohustus Hüpoteeklaen AS ees 756 935,33 eurot, mis muuhulgas tähendab, et tagatise andmisel ei olnud Aarded OÜ tegelikult võimeline nimetatud kohustust täitma, vastutuse maksimumsumma 1 000 000 eurot ulatuses ega muus ulatuses. Ka käenduslepingu puhul puudus reaalne majanduslik eesmärk, vaid selle taga oli kohtu hinnangul vaid R. N soov saavutada võlausaldaja staatuse ja mõju Aarded OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses, mis oligi algatatud tema poolt pärast Aarded OÜ vastu täitemenetluste algatamist. Samuti oli xxxx OÜ-l kohustusi Kostja 2 ees 438 765,89€ ulatuses, millest R.N pidi olema teadlik, kui xxxx OÜ ainuke juhatuse liige ning seetõttu ei oleks tal võimalik olnud täita ka Ostja kohustusi eelmainitud Ostu-Müügi lepingu alusel. Kohtuasja materjalidest nähtub, et enne eespool nimetatud lepingute sõlmimist, s.o. 21.03.2017, oli nii xxxx OÜ-le, kui ka Aarded OÜ-le Kostja II poolt teatatud laenulepingute ülesütlemisest. Teates oli muuhulgas viidatud sellele, et juhul, kui laenulepingust tulenev võlgnevus, kokku summas 756 935,33 eurot (Aarded OÜ osas) ning 438 765,89€ põhivõlgniku xxxx OÜ osas ei laeku krediidiandja kontole hiljemalt 28.03.2017, loetakse leping ülesöelduks alates 29.03.2017 9 ning Krediidiandaja (kostja II) algatab täitemenetluse Lepingust tuleneva nõude täitmiseks, mis toob kaasa hüpoteegiga koormatud lepingu tagatiste, sh. asukohaga xxxx korteriomandite 1 ja 3 sundmüügi. Lisaks olid 30.03.2017 võlaõigusliku lepingu esemetele, s.o. korteriomanditele, asukohaga xxxx ja xxxx, seatud keelumärked Hüpoteeklaen AS kasuks. Kohtu hinnangul viitavad lepingu tühisusele ka äärmiselt ebasoodsad tingimused kõikvõimalike sanktsioonide näol, mille kohaselt tuleks põhivõlgnikul lisaks müügihinnale tasuda leppetrahvi, mis ületaks mitmekordselt müügihinda, mis ei ole aga mõistlik kokkuleppe ei kohustuse täitmisele sundimiseks ega kohustuse täitmise asendamiseks. See annab omakorda täiendava aluse lugeda nimetatud tehingut tühiseks heade kommete vastuolu tõttu (TsÜS § 86 lg 2 p 1ja 2). Lisaks eeltoodule oli kohtu hinnangul müügilepingu eesmärk tekitada ostjale lepingu rikkumisest tulenevate viiviste ja leppetrahvidega kahju. Lepingu rikkumise puhuks on kokku lepitud erinevad kõrvalkohustused: • Lepingu punktis 3.4 on kokku lepitud ostuhinna tasumisega viivitamise korral viivise tasumise kohustus, viivisemäär 0,5% päevas. • Lepingu punktis 4.4 on kokku lepitud asjaõiguslepingu sõlmimisega viivitamise korral leppetrahv 0,5% päevas ostuhinnast, kohustatud isikuks on see, kelle süül toimub asjaõiguslepingu sõlmimise osas viivitus. Lepingu punktidest 4.1 ja 4.2 tulenevalt pidi asjaõiguslepingu sõlmimise osas olema aktiivne eelkõige ostja – asjaõiguslepingu sõlmimise eelduseks oli ostuhinna tasumine ning aja lepingu sõlmimiseks pidi broneerima ostja. • Lepingu punktis 4.5 on kokku lepitud, et kui ostja ei tasu ostuhinda kokkulepitud ajaks, võib müüja nõuda leppetrahvi 150 000 eurot. • Lepingu punktis 4.5 on kokku lepitud ka see, et leppetrahvi tasumata jätmise korral võib müüja nõuda viivist leppetrahvilt 0,5% päevas. Kuna müügilepingu sõlmimise ajal ostjal ilmselt käibevahendeid ei olnud, müüja seda teadis ja ostuhinna tasumise aeg oli lühike, oli juba lepingu sõlmimise ajal tõenäoline, et lepingu rikkumine toimub. Kuna ostja kui juriidiline isik saab tegutseda läbi oma seadusliku esindaja, sõltusid ostja võimalused toiminguid teha ostja seaduslikust esindajast ehk müüjast endast. Seda arvestades peab kohus ebamõistlikuks nii viivisemäärasid kui leppetrahvi suurust. Kohtu hinnangul viitab see soovile võlgnikule kahju tekitada. Kohus nõustub kostjate käsitlusega osas, et sõlmitud tehingud on heade kommete vastased TsÜS § 86 tähenduses kuna käenduslepingu koostamisel oli Aarded OÜ-l (pankrotis) täitmata kohustus Hüpoteeklaen AS ees 756 935,33 eurot, mis muuhulgas tähendab, et tagatise andmisel ei olnud Aarded OÜ tegelikult võimeline nimetatud kohustust täitma, vastuse maksimumsumma 1 000 000 eurot ulatuses ega muus ulatuses. Ka käenduslepingu puhul puudus reaalne majanduslik eesmärk ning selle taga võis peituda R. N soov saavutada võlausaldaja staatus ja mõju Aarded OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses, mis oligi algatatud tema poolt pärast Aarded OÜ vastu täitemenetluste algatamist. Hageja poolt 12.09.2019 kohtuistungil toodud viide 13.02.2019 tehtud Riigikohtu lahendile tsiviilasjas 2-16-8552 toodud põhimõttele, et juhul kui mingi tehingu pool on pankrotis, siis ei ole pankrotihalduril võimalik tugineda üldalustele ehk TsÜS § 86 ning võlausaldajate huve kahjustavate tehingute puhul peab lähtuma vaid pankrotiseaduse tehingute tagasivõitmise sätetest, ei ole asjakohane. Viidatud lahendis käsitleti juhtumit, kus hagejaks oli pankrotihaldur. Käesoleval juhul on pankrotihaldur üheks kostjatest. Tulenevalt pankrotiseaduse (PankrS) § 103 10 lõike 2 teisest lausest, kui selleks on alust, on haldur kohustatud nõuete kaitsmise koosolekul nõudele või pandiõigusele vastu vaidlema. Kohtu hinnangul ei tulene ei õigusaktidest ega ka Riigikohtu lahenditest, et pankrotihaldur on vastuväidete esitamisel piiratud teatud normidega. Seega on kohtu hinnangul olukord erinev juhul, kui pankrotihaldur peab esitama nõude hagejana, olukorrast kus pankrotihaldur saab/peab esitama vastuväiteid kostjana. Tulenevalt eelpoolöeldust jätab kohus hagi rahuldamata. Ülejäänud menetluses esitatud väited ja otsuses viitamata tõendid ei oma tähtsust ning kohus jätab need käsitlemata kuna kohus jätab hagi sisuliselt rahuldamata. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi kuulub rahuldamata jätmisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus ei määra antud hetkel kindlaks menetluskulude suurust tulenevalt kohtupraktikast, mille kohaselt peab maakohus menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus muutub. Eeltoodust tulenevalt on leitud, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /Digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev Kohtunik 11