§-s 101 sätestatust väiksemas määras. Kostja peab võimalikuks asja lahendamist kompromissiga tingimusel, et hageja loobub tagasiulatuvalt elatise väljamõistmise nõudest, alates 1. novembrist aga on kostja nõus kompromissi korras tasuma hagejale elatist 100 eurot kuus. Kostja leiab, et esinevad alused kostja vabastamiseks elatise maksmise kohustusest või elatise vähendamiseks alla
§-s 101 sätestatud määra. Kostjal on Sotsiaalkindlustusameti 14.12.2016.a. otsusega tuvastatud püsiv töövõimetus 40% töövõime kaotusega kuni 31.12.2018.a. Praegu läbib kostja kordusekspertiisi. Lisaks peab kostja hagejat ka vahetult ülal. Hageja ema töötab Jõhvis kiirabis ning tema graafikujärgsete vahetuste ajal on hageja kostja vahetul ülalpidamisel kostja ja tema elukaaslase juures. Hageja viibib kostja ülalpidamisel keskmiselt 10 päeva kuus. Samuti toimetab kostja hagejat igapäevaselt kooli ja muusikakooli, sh ka neil päevadel, mil hageja on kodus. Kuna kostja on osaliselt töövõimetu ning viibis hiljuti erakorralisel operatsioonil, mille järel on kostja veel praegugi töövõimetuslehel ning kostjal on kõrgendatud vajadus ravimite ja abivahendite järgi ning samuti taastusraviks, siis on kostja varalised võimalused elatise maksmiseks piiratud. Oktoobris ootas kostja Haigekassalt töövõimetushüvitist, kuid nagu selgus, oli hüvitis (umbes 400 eurot) makstud hageja ema pangakontole. Praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning suurelt osalt vanematelt tuleks jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses. Kostja hinnangul kehtivad asjaolud elatise vähendamise kohta ka elatise tagasiulatuva väljamõistmise nõude lahendamisel ning elatise tagasiulatuv väljamõistmine seaks kostja äärmiselt raskesse olukorda. Kostja on seetõttu seisukohal, et elatise tagasiulatuv väljamõistmine ei ole põhjendatud ning vastav nõue tuleks jätta rahuldamata. 3 III Kohtu seisukoht ja põhjendused. Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja on kostja ja O K ühine alaealine laps. Lisaks hagejale kostjal rohkem alaealisi lapsi pole. Poolte vahel on vaidlus, kas kostjalt on põhjendatud elatise nõudmine hageja kasuks miinimumsummas. Kohus märgib, et nõudes elatist miinimumsumas, ei pea laps enda vajadusi tõendama. Küll aga peab kostja tõendama, et tal ei ole elatist võimalik miinimumsummas tasuda. Kostja on esitanud püsiva töövõimetuse tuvastamise otsuse (tl 23-24), mille kohaselt tekkis kostjal 01.12.2016.a. püsiv töövõimetus, töövõime kaotuse protsendiga 40%. Kostja on esitanud enda pangakonto väljavõtte (tl 25-64), soovides sellega tõendada enda varalist seisundit ja kulutusi. Pangakontolt vahemikus 30.11.2017.a. kuni 30.11.2018.a. nähtuvad nii kostjale kantud töötasu ja pension kui ka tema igapäevased kulutused. Lisaks on kostja esitanud SA T epikriisi, millelt nähtub, et kostja viibis haiglas alates 09.08.2018.a. neli päeva. Kostja lubati kodusele ravile, kuid füüsiliselt raske töö oli kahe kuu kestel vastunäidustatud (tl 65). Töövõimetuslehega vabastati kostja töölt 09.08.2018 kuni 21.08.2018.a. (tl 66). Kostja töövõimet hinnati uuesti Eesti Töötukassa 04.12.2018.a. otsusega. Kostjal tuvastati osaline töövõime. Töövõime on vähenenud perioodil 06.11.2018.a. kuni 05.11.2019.a. (tl 127). Perekonnaseadusest tuleneb kostjale kohustus anda ülalpidamist oma alaealisele lapsele.
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
lg 1 ja 2 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on tõendanud, et tal on tuvastatud osaline töövõime. Samas pole kostja välja toonud ega tõendanud, et töövõime vähenemine on tema sissetulekuid püsivalt vähendanud. Kohus leiab, et ainuüksi töövõimetus ei ole aluseks elatise vähendamisele alla miinimumi, kostjal tuleb näidata, kuidas vastava asjaolu esinemine tema sissetulekuid vähendanud on ja elatise 4 maksmine seetõttu raskendatud on. Arvestada tuleb alaealise lapse huvide ja vajadustega, sh lapsel tuvastatud puudega ning sellega kaasnevate lisakuludega (tl 102-105), mida pole võimalik vältida. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise miinimumsummas, lisaks tagasiulatuva elatise. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja esindaja on kinnitanud, et hagejal menetluskulud puuduvad. Kohus juhindus kohtuotsuse tegemisel TsMS-i paragrahvidest 441-442. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Maido Roots Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 11.10.2019 kohtuotsusega. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.