Obsah (7)

§ 157§ 167§ 181§ 166§ 168§ 10§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 11. november 2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-2087 Haldusasi Eesti Kaitseväe sõjaväepolitsei ülema tao

) § 173 lg 2 sätestab, et kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimisel otsustab halduskohtunik kaitseväelase toimepandud teo asjaolusid selgitamata halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi, et kaitseväelasele on distsiplinaararest määratud seaduslikult, või tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks. Sama paragrahvi lg 3 järgi kontrollib halduskohtunik: 1) kas kaitseväelase toimepandud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega; 2) kas enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud distsiplinaarjuurdlus; 3) kas kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja tal on võimaldatud oma teo kohta selgitusi anda; 4) kas ülem oli pädev distsiplinaararesti määrama. 4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 järgi annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus otsustab loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses (HKMS § 264 lg 4). Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 5.

§ 157

järgi on kaitseväeline distsipliin seaduste, nende alusel kehtestatud õigusaktide ja ülemate käskudega kehtestatud teenistusülesannete ning kaitseväelise korra täpne täitmine kõigi kaitseväelaste poolt. Kaitseväelane kannab toimepandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamises tema toimepandud distsiplinaarsüüteo laadi ja raskuse järgi (

§ 167lg 1).

Kaitseväelane vastutab distsiplinaarsüüteo eest üksnes süü olemasolu korral (

§ 181lg 1).

Süü vormid on tahtlus, hooletus ja raske hooletus (

§ 181lg 2).

6. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt karistati R.J.i seetõttu, et ta pani lühikese aja jooksul toime 6 distsiplinaarsüütegu. R.J. kaotas keskpolügonil viibides ära talle väljastatud teenistusrelva Galil relvakomplekti kuuluva tühja salve, millega rikkus

§ 166lg 1 p-i 1.

Nimetatud sätte järgi on distsiplinaarsüütegu seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine. Teiseks jättis R.J. kadunud salvest ette kandmata, millega rikkus samuti

§ 166lg 1 p 1.

Kolmandaks võttis R.J. reamees R. N.le väljastatud teenistusrelva Galil relvakomplekti kuuluva salve, eesmärgiga asendada sellega enda kadunud salve. Kirjeldatud käitumisega rikkus R.J.

§ 166

lg 1 p 2, mille kohaselt on distsiplinaarsüütegu asutusele varalise kahju süüline tekitamine või selle tekkimise ohu süüline loomine või kaitseväelase süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib kaitseväelast või asutust olenemata sellest, kas kaitseväelane pani teo toime teenistusülesandeid täites või mitte. Neljandaks käitus R.J. vääritult, kuna ei rääkinud tõtt salve kadumise kohta ega tunnistanud salve võtmist, millega pani samuti toime

§ 166lg 2 p-s 2 sätestatud distsiplinaarsüüteo.

Viiendaks võttis R.J. enda valdusesse laskeväljaõppe ajal ajateenijatele väljastatud ühe Galili tühja salve ja jättis selle tagastamata. Sellega pani toime

§ 166lg 2 p-s 2 sätestatud distsiplinaarsüüteo.

Kuuendaks koostas R.J. ebaõige sisuga seletuskirja 13.09.2019 ja 23.09.2019 ajateenija salve kadumise asjaolude kohta. Sellega pani samuti toime

§ 166lg 2 p-s 2 sätestatud distsiplinaarsüüteo.

7.

§ 181

lg 1 alusel vastutab kaitseväelane distsiplinaarsüüteo eest üksnes süü olemasolu korral. 2 Süü vormid on tahtlus, hooletus ja raske hooletus (

§ 181lg 2).

R.J. 01.10.2019 antud seletuses tunnistas R.J. end süüdi. 13.09.2019 peale õppuse lõppemist ja enne keskpolügonilt ära saatmist sai R.J. korralduse kontrollida oma rühma relvastust ja varustust, mida ta ka tegi. Enda relvastust ja varustust ei jõudnud kontrollida. Tallinnas väeosas avastas R.J., et üks talle väljastatud Galili salv on kadunud. Ei kandnud kadumisest ette, kuna lootis, et see võib veel välja ilmuda. R.J. juurdles, kas kanda salve kadumisest ette või või võtab kusagilt asemele, kuna ei soovinud ise süüdi jääda. R.J. otsustas, et ei kanna salve kaotamisest ette. Kasarmuhoone

1. korruse koridoris nägi R.J. ajateenijate relvi ja salvesid ning tekkis mõte, et võtta üks salv endale asendamaks enda kadunud salve. R.J. ei teadnud, kelle salve ta võttis. R.J. selgitas M. Mälgandile, et leidis kadunud Galili salve 13.09.2019 WC-st. R.J. ei eita Galili salve leidmise kohta valetamist kolleegidele ja ülematele, kuna ei julgenud neile tõtt rääkida. 23.09.2019 toimus Männiku lasketiirus
2. rühma laskeharjutus, milles R.J. osales laskemoonapunkti vastutava isikuna. Pärast laskeharjutuse lõppu toimus relvastuse ja varustuse kontroll, mille käigus ilmnes, et ühel ajateenijal oli üks Galili salv puudu. Koos rühmaga otsiti kadunud salve, vaatamata sellele, et R.J. teadis, et Galili salv on tema käes. R.J. teavitas veebel Petrovi telefoni teel salve kaotamisest. Salve leidmisest ja enda käes hoidmisest R.J. kedagi ei teavitanud. Väeosas kirjutas R.J. kadunud salvest seletuskirja, kus andis vääraid ütlusi. R.J.ile näidati videosalvestist, Galili salve äravõtmise kohta, mistõttu ei olnud võimalik oma tegu eitada. R.J. tegutses vääralt, kuna ei tahtnud ennast halba valgusesse seada. R.J. arvas, et kadunud salved kantakse maha ning ei tahtnud süüdi jääda. Peale esimese salve võtmist oli R.J.l raske edasist tegevust üles tunnistada. R.J. märkis täiendavalt, et on olnud aus ja otsekohene igas olukorras ning kahetseb oma tegevust ning seda, et vedas kolleege alt.
3. 05.11.2019 antud ütlustes leidis R.J., et aresti määramine ei pane teda teo tõsiduse üle mõtlema. Toime pandud teo tõttu kaotas R.J. võimaluse saada veebliks. Lisaks jääb R.J. ilma eluasemelaenust ja sissemaksest 10 000 eurot. Samuti jääb märge distsiplinaararestist teenistuslehele, mis piirab teenistusvõimalusi ka 5 aasta pärast. R.J. soovib, et distsiplinaarkaristust vähendatakse.
4. Tulenevalt

§ 167

lg-st 1 kannab kaitseväelane toimepandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamises tema toimepandud distsiplinaarsüüteo laadi ja raskuse järgi.

§ 168

lg 2 p 3 kohaselt on distsiplinaarkaristusena võimalik määrata distsiplinaararesti. Kuivõrd R.J. kaotas Galili salve, seejärel varjas juhtunut, andis ütluste kohta vääraid ütlusi, sealjuures pani teod toime tahtlusega, siis on kohus seisukohal, et R.J.le süüks arvatud tegude eest võib karistada distsiplinaarkaristusega. Kohtu hinnangul ei ole R.J. distsiplinaarkaristuse vähendamine põhjendatud. R.J. kahetses oma tegu alles seejärel, kui oli veendunud, et puudub võimalus oma tegusid jätkuvalt varjata. R.J. teod on vastuolus

§ 10

lgs 1 antud tõotusega pidada kinni Kaitseväe distsipliinist ning täita kõiki oma kohustusi, pidades meeles, et vastasel korral karistab seadus rangelt.

1. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on R.J. tehtud teatavaks tema õigused ning ta on andnud toimunu kohta kirjalikke seletusi. Samuti on enne distsiplinaararesti määramist läbi viidud distsiplinaarjuurdlus, mille kokkuvõtte on allkirjastanud Sõjaväepolitsei uurimisjaoskonna vanemuurija A. Berzinš. Muuhulgas on R.J.le tutvustatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja, millel on korrektne vaidlustamisviide. Seega on R.J.le tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud tal oma teo kohta anda selgitusi.
2. Tulenevalt

§ 171

lg-st 3 määrab distsiplinaararesti rahuaja ametikoha asutuse juht, Kaitseväe struktuuriüksuse ülem või väeliigi ülem. Kuna distsiplinaararesti määras Sõjaväepolitsei ülem kolonelleitnant M. Sarapuu, ei kahtle kohus selles, et distsiplinaararesti määras pädev ülem. 3 12. Kohus leiab, et R.J.le on distsiplinaararest määratud seaduslikult. (allkirjastatud digitaalselt) 4