Obsah (5)

§ 171§ 176§ 2§ 29§ 5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-19-2976 Määruse tegemise aeg ja koht 26.11.2019, Tallinn Kohtukoosseis Ele Liiv, Margo Klaar, Peeter Pällin Tsiviilasi XX avaldus väljaku

§-le 1 lg 2, §-le 29 lg 1 ja 2, §-le 171 lg 2 p 1 ja 5, §-le 176 lg 2, §-le 23 lg 1, 3 ja 6, LS §-le 69 lg 1, KorS §-le 36 lg

1. Maakohus märkis, et arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 44 564,59 euro ulatuses, kuid vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ning läbi viia pankrotimenetlus võlgnikul puudub. Võlgnik on maksejõuetuse põhjuseks märkinud suurt majanduskriisi ning tema töölt koondamist. Ajutine haldur on tuvastanud, et maksejõuetuse on põhjustanud hooletu finantskäitumine, 2 sissetuleku puudumine pikema ajajooksul ning ebaseaduslik tegevus, mille tulemusena on temalt täiendavalt väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud. Maakohus märkis, et kohus määras 10.05.2019 pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2500 eurot ning tegi ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti 7 kalendripäeva jooksul kohtumääruse avaldamisest. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 10.05.
2. Seisuga 23.05.2019 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Koos pankrotiavaldusega esitas võlgnik ka kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse. Maakohtu hinnangul ei kuulu võlgniku avaldus rahuldamisele, kuivõrd esinevad

§ 171

lg 2 p 1 ja 5 sätestatud kohustustest vabastamise menetluse algatamist takistavad asjaolud: võlgnik on rikkunud teabe andmise kohustust ning võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjus on kuritegude ja väärtegude toimepanemine, mille tulemuseks on kahju hüvitamise nõuded võlgniku vastu. Kohtu e-toimiku andmetel on võlgnik esmakordselt kriminaalkorras karistatud 2006. aastal, kui võlgnikku süüdistati selles, et ta varastas sõiduautost Ford Sierra reg. nr. XXXXXX, aku ja küünlajuhtmed, tekitades sellega kokku varalist kahju summas 1000 krooni. Järgnevate aastate jooksul on võlgnikku korduvalt karistatud erinevate kriminaalsüüdistuste alusel. Viimane karistus on võlgnikule määratud 12.11.2018 kohtuotsusega põhjusel, et võlgnik juhtis tahtlikult ning korduvalt mootorsõidukit olles joobeseisundis, millega ta rikkus LS § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. Kriminaalkaristuste ning Politsei- ja Piirivalveameti nõuete puhul on tegemist võlgniku poolt õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju nõuetega. Seega moodustuvad võlgniku kohustused õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõuded, mis ei lõpeks ka võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise korral. Maakohus viitas, et

§ 176

lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused. Selliste kohustuste puhul ei ole võlgnikul pankroti väljakuulutamise korral võimalik oma kohustustest vabaneda. Eeltoodust tulenevalt puudub võlgniku kohustustest vabastamise menetlusel igasugune edulootus ning avaldusega ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki. Samuti puudub maakohtul veendumus, et võlgnik asub täitma oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik ei ole oma kohustusi täitnud alates 2002. aastast (Tallinna Linnaplaneerimise Ameti nõue) ning on vastutustundetult üksnes kohustusi juurde tekitanud, millega on kahjustanud juba olemasolevate võlausaldajate huve. Võlgniku menetluslik huvi ei ole seega suunatud võlausaldajate nõuete kasvõi osalisele rahuldamisele, vaid üksnes kohtulahenditest tulenevatest kohustustest vabanemisele, mis ei ole aga kooskõlas

§ 2sätestatud pankrotimenetluse eesmärgiga.

Võlgniku määruskaebus 4. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Võlgnikul puudub juriidiline haridus, mistõttu ei tea võlgnik, kuidas esitada nõuetekohaselt kohtule kõik andmed. Kohus oleks saanud anda tähtaja andmete täiendamiseks. Võlgnik ei ole esitanud kohtule teadlikult ebaõigeid ja puudulikke andmeid. 3 Võlgnik on seisukohal, et kohus saab

§ 176

lg 2 nimetatud õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõuded välja jätta.

1. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 3). Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
4. Maakohus on lõpetanud ebaõigesti võlgniku pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, sest praegusel juhul ei esine

§-s 171 lg 2 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. 9.1. Vaidlust ei ole selles, et võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks.

§ 29

lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

§ 171

lg 11 sätestab, et kui esineb

§-s 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine

§-s 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. 9.2. Praegusel juhul on maakohus asunud seisukohale, et esinevad

§ 171

lg 2 p 1 ja 5 sätestatud alused.

§ 171

lg 2 p 1 alusel ei kuuluta kohus pankrotti välja, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises. Eelnimetatud alused on ammendavad ning muid süütegusid ega kuritegusid menetluse läbiviimisest keeldumise alusena rakendada ei saa. Pankroti-ning täitemenetlusealased süüteod on ammendavalt sätestatud KarS

1. peatüki
2. jaos. Nimetatud süütegudeks on maksejõuetuse põhjustamine, vara varjamine pankroti-ja täitemenetluses ning võlausaldajate ebavõrdne kohtlemine. Maksualased süüteod on ammendavalt sätestatud KarS §
3. peatüki
4. jaos, milleks on maksukohustuse varjamine ja tagastusnõude alusetu suurendamine, salakaubavedu ning ebaseaduslikud toimingud tollisoodustusega kaubaga ja aktsiisikaubaga. Lisaks on kohtul õigus keelduda pankrotimenetluse algatamisest, kui isik on mõistetud süüdi äriühingu varalise seisundi ja muude kontrollitavate asjaolude kohta ebaõige teabe andmises (KarS § 381) või raamatupidamise kohustuse rikkumises (KarS § 3811). Maakohus on tuginenud sellele, et võlgnikku on kriminaalkorras karistatud (sh mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis). Maakohus ei ole tuginenud ühelegi süüteole, mis on loetletud 4

§-s 171 lg 2 p 1 (pankroti- või täitemenetlusalane kuritegu, maksualane kuritegu või karistusseadustiku §-des 380–3811 nimetatud kuritegu). Asjas ei nähtu, et võlgnik on toime pannud

§ 171lg 2 p 1 nimetatud süütegusid.

Seega ei esine

§ 171lg 2 p 1 nimetatud alust, mis takistaks võlgniku pankroti väljakuulutamist.

9.3.

§ 171

lg 2 p 5 alusel ei kuuluta kohus pankrotti välja, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

§ 171

lg 2 p 5 alusel saab kohus menetluse algatamisest keelduda vaid juhul, kui on täidetud kaks eeldust. Esiteks peab võlgnik olema esitanud oma varalise seisukorra kohta ebaõigeid või puudulikke andmeid või rikkunud teisi pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi. Teiseks eeldab nimetatud säte võlgniku süülist käitumist, kas tahtlust või rasket hooletust. Vastavalt VÕS § 104 lg-le 2 on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 4). Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (VÕS 104 lg 5).

§ 171

lg 2 p 5 annab kohtule juhul, kui on täidetud sättes nimetatud mõlemad eeldused, õiguse jätta menetlus algatamata. Kohtul tuleb oma seisukohta põhjendada ja välja tuua asjaolud, millest raske hooletus või tahtlus järeldub.

§ 171lg 2 p-s 5 toodud eeldused on võlgniku pahatahtlikkust iseloomustavad asjaolud.

Menetluse algatamata jätmiseks peab esinema selge ja konkreetne põhjus. Süülise käitumisega ei saa olla näiteks tegemist juhul, kui puudused esitatud andmetes on tingitud sellest, et võlgnik on kaotanud ülevaate oma majandusliku olukorra üle ning osaleb menetluses ilma asjatundjate abi kasutamata. Samuti ei ole põhjendatud menetluse alustamata jätmine üksnes põhjusel, et võlgnik on jätnud esitamata andmed oma tegevuse kohta, mille eest ta lisasissetulekut ei saa, või seetõttu, et võlgnik ei ole esitanud andmeid oma õiguste ja kohustuste kohta, mis moodustavad tema varast vaid tähtsusetu osa (RKTKm 3-2-1-121-11, p 11, 12). Maakohus on tuginenud sellele, et võlgnik on rikkunud teabe andmise kohustust. Maakohus ei ole selgitanud, milles teabe andmise kohustuse rikkumine seisneb. Seega ei ole maakohus välja toonud

§ 171lg 2 p-s 5 nimetatud eeldusi.

Võlgnik on esitanud kohtule võlgade nimekirja (tl 6, 7). Määruskaebuses selgitas võlgnik, et võlgade nimekirjas olevad andmed sai ta vanglalt vastuseks päringule. Võlgnikul puudus teave 2002. aasta nõude kohta (tl 68). Võlgniku esitatud võlgade nimekirjast nähtub, et võlgnik on esitanud temale teadaolevad andmed. Ka ajutise halduri aruandest ei nähtu, et võlgnik oleks tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid. Seega ei esine

§ 171lg 2 p 5 nimetatud alust, mis takistaks võlgniku pankroti väljakuulutamist.

Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu ka

§ 171lg 2 p 2-4 nimetatud aluseid.

10. Maakohus on viitega

§ 176

lg-le 2 asunud seisukohale, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlusel puudub igasugune edulootus ning avaldusega ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki. Samuti puudub maakohtul veendumus, et võlgnik asub täitma oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik ei ole oma kohustusi täitnud alates 2002. aastast (maakohus viitab Tallinna Linnaplaneerimise Ameti nõudele). 5

§ 176

lg 2 järgi ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Seega juhul, kui võlgniku kohustuste aluseks on kahju õigusvastane tahtlik tekitamine, ei ole võlgnikul pankroti väljakuulutamise korral ka kohustustest vabastamise menetlusega võimalik oma eelnimetatud kohustustest vabaneda (RKTKm 3-2-1-1-13, p 11). Maakohtu põhjendustest ei nähtu, et maakohus oleks võlausaldajate nõudeid analüüsinud ja jõudnud järeldusele, et kõik võlgniku kohustused on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused või lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Ajutise halduri aruandest (tl 36-39, 52, 55-58) nähtuvalt ei koosne võlgniku kohustused praegusel juhul vaid sellistest kohustustest, millest vabanemine ei ole

§ 176lg 2 kohaselt võlgadest vabastamise menetluse tulemusena võimalik.

Võlausaldajate nõuete lõplik struktuur selgub alles nõuete kaitsmise tulemusena. 11. Eeltoodust tulenevalt ei esine

§ 171

lõikes 2 sätestatud aluseid, mistõttu on maakohus ennatlikult keeldunud võlgniku pankroti väljakuulutamisest. Maakohtu määrus tuleb tühistada ja saata avaldus maakohtule menetluse jätkamiseks.

1. Ringkonnakohus saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, mistõttu tuleb määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi jätta maakohtu otsustada.
2. Käesoleva määrusega ei lahenda ringkonnakohus ise pankrotiavaldust, vaid saadab asja võlgniku pankroti väljakuulutamise otsustamiseks tagasi maakohtule, mistõttu ei saa määruse peale määruskaebust esitada (

§ 5lg-d 1 ja 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin 6