1-19-8032/8

Kriminaalasi nr. 1-19-8032 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. oktoobril 2019.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova ja tõlgi Katrin–Jana Vaab juuresolekul riigiprokurör Vahur Verte kaitsja Mart Missik osavõtul arutas kokkuleppemenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja ANATOLI ŠERSTJUK (ik 37505150304; kodakondsus määratlemata; emakeel: vene keel; haridus: xxxx; elukoht: xxxx (viibib Tallinna Vanglas); ei tööta, ei õpi, kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad, tõkend – vahistamine süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas Anatoli Šerstjuki süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema omandas kohtueelsel menetlusel täpselt tuvastamata isikult ja ajal 2018.a augusti alguses ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet kokaiini 999,0 grammi, mis sisaldas 89,3 % puhast kokaiini, s.o puhtal kujul 812 grammi kokaiini, s.o rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses narkootilist ainet. Anatoli Šerstjuk hoidis nimetatud ainet ühiselt ja kooskõlastatult koos K Ln´iga viimase elukohas xxxx kortermajas. K L roll oli nimetatud narkootilist ainet hoida enda valduses. Selles leppisid nad 2018.a juuli alguses kokku ning augusti alguses tõi Anatoli Šerstjuk narkootilise aine K L hoiule. K L hoidis narkootilist ainet enda valduses kuni 06.08.2018.a-ni. Tolle päeva pärastlõunal kohtus ta Anatoli Šesrtjukiga. Anatoli Šerestjuk läks 06.08.2018.a kella 15.19 paiku K L juurde xxxx kortermaja trepikotta ning võttis sealt K L kooskõlastatult kaasa valget värvi Maxima kirjega kilekoti, kus oli eelmainitud narkootiline aine (999,0 grammi kokaiini). Seejärel väljusid K L ja Anatoli Šerestjuk koos nimetatud majast, misjärel andis Anatoli Šerestjuk 06.08.2018.a kella 15.24 paiku xxxx ja xxxx tänavate ristmikul teda taksotunnustega sõiduautos xxxx (reg.nr xxxx) oodanud T P üle ülal nimetatud valget värvi kilekoti kirjega Maxima koos selles oleva narkootilise aine kokaiiniga. Seejärel viis T P nimetatud narkootilise aine kokaiini enda korterisse xxxx tee xxxx ning pani selle magamistoas asuvasse kummuti alumisse sahtlisse ning hoidis seda seal seni, kuni ta selle 06.08.2018.a õhtul nimetatud aadressil teostatud läbiotsimise käigus politseiametnikele vabatahtlikult välja andis. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kokaiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete teise nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Narkootilise aine kokaiini puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 650 mg (seguaines puhtal kujul). K L mõisteti Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 02.04.2019.a otsusega nr 1-19-1804 süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning T P mõisteti Tallinna Ringkonnakohtu 30.05.2019.a otsusega nr 1-19-267 süüdi KarS § 184 lg 21 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Seega pani Anatoli Šerstjuk toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise isikute grupis, s.o. KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on prokurör Vahur Verte, süüdistatav Anatoli Šerstjuk ja tema kaitsja Mart Missik käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Anatoli Šerstjukile karistuseks 4 aastat vangistust, mille alguseks lugeda KarS § 68 lg 1 alusel 15.06.2019.a. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
2. peatüki
3. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Anatoli Šerstjuk temale KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub Anatoli Šerstjukilt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele I astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 palga alammääras, s.o. 1350 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 tuleb Anatoli Šerstjukil tasuda riiklikule ekspertiisiasutusele, muule riigiasutusele või juriidilisele isikule seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Anatoli Šerstjukilt tuleb välja mõista ekspertiisitasu 28,00 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kohus leiab, et sundraha summas 1350 euro tuleb Anatoli Šerstjukil tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul alates 2 kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 112.50 eurot. Ekspertiisitasu summas 28,00 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid • neli